4-11-479/10

4-11-479 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2011.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-479 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Ilja Malštšukov Kohtuasi H.I ,isikukood xxx , kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht T väärteoasi Liiklusseaduse § 74-17 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse 21.01.2011.a.otsus väärteoasjas nr. 2302,10,019131 Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprillil ja
3. mail 2011.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja H.I, PP Korrakaitsebüroo Kommussar kohtuvälise menetleja avariitalituse esindaja Helen RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta H.I kaebus rahuldamata. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse 21.01.2011.a.otsus väärteoasjas nr. 2302,10,019131 jätta muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik 1 ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav
4. juunil 2011.a. alates kella 15.
5. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus Pihli 21.01.2011.a. väärteoasjas 2302,10,019131 tehtud otsusega tuvastati, et H.I juhtides 03.10.2010.a. kell 14:51 ajal Endla tn 43, Kristiine linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas mootorsõidukit ja tagurdamisel ei valinud sellist sõidukiirust, millega oleks olnud võimalik peatuda enne teel etteaimatavat takistust ning ei hoidnud takistusest möödumisel ohutut külgvahet, sõites otsa pargitud sõidukile Hyndai, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Danske Bank Eesti Filiaalile. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt eitab Temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemist. Menetlusalune isik H.I rikkus seega liikluseeskirja § 91; liikluseeskirja § 130 ja liikluseeskirja § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud liikluseeskirja § 91, § 123 ja § 130 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega, liiklusekspertiisi aktis nr LT-239-10-/3576 sisalduva eksperdi arvamusega ning muude asjas kogutud materjalidega, Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju ja seega esinevad liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Menetlusaluse isikuna kirjalikult antud ütlustes menetlusalune isik ei vaidlusta, et Tema juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud kohas ja ajal. Samuti ei vaidlusta menetlusalune isik, et tema tagurdas parkimiskohal sooritades samaaegselt manöövrit. Liiklusõnnetuse toimumist protokollis märgitud kohas ja ajal kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Kirjalikult antud ütlustes ja esitatud vastulauses, asub menetlusalune isik seisukohale, et tema ei tunnetanud kokkupõrget teise sõidukiga ning tema juhitud sõidukil puuduvad vigastused ja seega ei ole liiklusõnnetust toimunud. Esitatud vastualuses menetlusalune isik vaidleb vastu eksperdiarvamusele ja taotleb eksperdiarvamuse tõendina mittearvestamist. Eelnimetatud ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on alust arvata, et sõiduauto Ford Focus registreerimismärgiga xxxesikaitseraua vasakpoolse nurga ja sõiduauto Hyundai Getz registreerimismärgiga xxxtagumise kaitseraua parempoolse nurga vahel on 2 toimunud kokkupuude ning arvestades sõiduauto Hyundai vigastuste asukohta võib tehniliselt reaalsemaks pidada, et kontakt toimus olukorras, kus sõiduauto Ford liikus manöövril. Menetleja peab liiklusekspertiisi aktis nr LT-239-10/3576 sisalduvat eksperdi arvamust usaldusväärseks tõendiks liiklusõnnetuse asjaolude hindamisel. Kohtuväline menetleja jätab menetlusaluse isiku taotluse rahuldamata, kuna vastavalt KrMS § 63 loetakse eksperdiarvamus tõendiks. Arvestades eeltoodut ja väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub menetleja seisukohale, et liiklusõnnetuse tekkepõhjuseks oli sõiduauto Ford Focus registreerimismärgiga xxxjuhi liikluseeskirja § 91, § 123 ja § 130 nõuetele mittevastav tegevus, kes tagurdades ei valinud ohutut sõidukiirust ja külgvahet teise sõidukiga ning manöövrit sooritades ei veendunud ohutuses. Kohtuväline menetleja ei arvesta vastulauses esitatut kuna leiab, et selles esitatud vastuväited on ümber lükatud kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega ning kohtuvälise menetluse käigus ei ole oluliselt rikutud menetlusnorme. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja, et väärteo toimepanemisega põhjustatud kahju ei ole suur ja tegemist on ettevaatamatusest toime pandud väärteoga ning menetlusalusele isikule kaasnevad lisaks rahatrahvile ka rahalised kohustused menetluskulude näol, mis raskendavad isiku olukorda ja seega leiab kohtuväline menetleja, et suure rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja 17 H.I-le karistuseks liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 19.17 eurot (300,00 krooni). Menetlusalusel isikul tuleb V™S § 74 lg 1 p 15 alusel tasuda menetluskulud – ekspertiisi tegemisega seotud kulud – summas 413.06 eurot (6462.98 krooni) KAEBUSE SISU H.I esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus Pihli 21.01.2011.a. otsus väärteoasjas 2302,10,019131 ning lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Ühtlasi palub kaebuse esitaja jätta ekspertiisikulud KarS § 183 alusel riigi kanda. Kaebuse esitaja avaldab esitatud kaebuses, et vaidlustab väärteomenetluse otsuse täies ulatuses, kuna ei ole tõendatud tema süü väärteo toimepanemises ning leiab, et kohtuvälise menetluse käigus on oluliselt rikutud menetlusnorme. Väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel on menetleja eiranud väärteomenetluse seadustiku nõudeid. Menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises ei ole tõendatud, ta esitas koheselt oma vastuväited (tunnistajana ja menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ning ka väärteo protokollis ei tunnistanud oma süüd). Samuti pöördus menetlusaluse isikuga koos olev isik menetleja ametniku poole 11.10.2010.a. Rahumäe tee 6 Tallinnas toimunud „mingi selgusetu menetlustoimingu" ajal, kuhu menetlusalune isik oli kutsega kutsutud, et menetleja ametnik selgitaks menetlusosalistele „menetleja poolt väidetavalt läbiviidava ekspertiisi" seaduslikkust, soovides näha ekspertiisimäärust. Samuti palus menetlusaluse isikuga kaasas olev isik, et menetleja ametnik selgitaks menetlustoimingus osalejatele nende õigusi ja kohustusi ning, et väidetav ekspertiisi läbiviija tutvustaks ennast. Paraku ei pööranud kohtuväline menetleja öeldule tähelepanu, ajas A. H.I-ga kaasasoleva isiku eemale, kuid nähes siiski, et on eksinud, läks menetleja ametnik Rahumäe tee 6 kontorisse ning tuli umbes 3 15 minuti pärast tagasi ja palus A. H.I ekspertiisimäärusele alla kirjutada. Samas ei selgitanud menetleja ametnik ka seekord menetlustoimingu eesmärki ning ei selgitanud menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi ega võtnud selle kohta allkirja. A. H.I kirjutas ekspertiisimäärusele allkirja üksnes sellega tutvumise kohta, ärakirja määrusest temale ei antud. Menetlusalusele isikule ja temaga kaasas olevale isikule jäid selgusetuks nii menetlustoimingu eesmärk, selle õiguspärasus ja ka väidetava ekspertiisi teostaja. Küsimuse peale, kes ekspertiisi teostab, vastas meeskodanik, kes erilise innukusega midagi sõidukite juures kahe erineva mõõtevahendiga mõõtis ning digiaparaadiga pildistas, et tema on vannutatud ekspert, kuid mingeid muid tõendeid (töötõendit, isikutunnistust või oma nime) see kahtlane meeskodanik ei esitanud. Samuti ei tutvustanud väidetav ekspert tehnikavahendeid, mida ta kasutas. 21.12.2010 koostati kohtuvälise menetleja poolt A. H.I-le väärteoprotokoll, mille peale esitas menetlusalune isik 04.01.2011 Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalitusele vastulause väärteoasjas nr LÕ 1786 (lisatud kaebusele 3-I lehel), milles lükkab ümber menetleja poolt esitatud faktilised asjaolud väärteo toimepanemise kohta, selgitades, et ta ei ole ühelegi autole otsa sõitnud. Samuti lisab A. H.I, et Hyundai stange oli üleni kriimudes, kuid Fordil kriimustused puudusid ning viitab veel olulistele menetlusnormide rikkumistele, kuid millegipärast ei ole kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks neid arvestada. Väärteo toimepanek väärteoprotokollis on tõendatud LÕ materjaliga nr
6. Samas on menetlusalusele isikule esitatud tutvumiseks ekspertiisiakt nr LT-239-10/3576, mida tõendina väärteoprotokollis märgitud ei ole. Väärteoprotokollis puuduvad ka muud tõendid menetlusaluse isiku süüdistamiseks (näiteks vaatlusprotokoll, asitõendite vaatlusprotokoll, tunnistajate ütlused, eksperdi ütlused vms), kuid menetleja otsuses on neid tõendeid arvestatud. Menetlusalusele isikule jäid selgusetuks tunnistajate ütlused, ekspertiisi teostamise seaduslikkus ja kahju tekitamise tõendid. Lisaks puudub väärteoprotokollil väärteoasja number, samuti puudub ka menetlusalusele isikule 03.10.2010.a. esitatud teatel väärteomenetluse alustamisest ja ka 11.11.2010.a. saadetud kutsel väärteoasja number ning selgitus, millisele menetlustoimingule ja kellena menetlusalust isikut välja kutsuti. V™S § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamise ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustiku
7. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
8. peatükis on määratletud tõendid ning nende kogumise kord. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja koostanud üldmenetluse otsuse ilma tõendeid piisavalt hindamata. Menetlusalusele isikule on arusaamatu kohtuvälise menetleja ignorantne suhtumine taotlusesse tutvustada ekspertiisimäärust. Selline V™S sätete rikkumine tõi kaasa asjas ebaõige lahendi tegemise. 03.10.2010.a. kella 14.50 paiku juhtis oma isiklikku sõiduautot Ford Focus registreerimisnumbriga xxxTallinnas Kristiine linnaosa parklas ning tagurdas parkimiselt välja parklast väljumiseks. Tema autost vasakul pool oli sõiduauto Hyundai, kui oli välja tagurdanud, siis tuli tema juurde meesterahvas ja teatas, et ta on tema auto vastu sõitnud. Väljus oma autost ning vaatasid koos väidetavaid kriimustusi, mis tolle auto tagastangel olid, kuid tema autol mingeid märke liiklusõnnetusest ei olnud. Siis mees kutsus kohale politsei, kes fikseeris pildistades olukorra ja teatas, et sõidukitel justkui on mingid vigastused, kuid tuleb siiski teostada ekspertiis. 11.10.2010.a. Rahumäe tee 6 toimunud «selgusetul menetlustoimingul" selgus, et politsei poolt arvatud kohas ei olnudki vigastusi, kuid mõõtmisi ja pildistamisi teostav tundmatuks jäänud „väidetav vannutatud ekspert" väitis, et küll ekspertiisiga pannakse paika vigastuste kohad ning lisas, et fakt kus ühel autol on vigastused ja teisel ei ole, tuleneb materjalide tugevuse erinevusest. Väidetav „vannutatud ekspert" kasutas ekspertiisi teostamisel 4 mõõtevahendina tundmatu päritolu liigendiga joonlauda ning ka mingit muud tundmatut mõõtevahendit, mis ei vasta absoluutselt mõõteseaduse nõuetele (ekspertiisiaktis fotod 3, 4,9,10,11, 12). Mõõteseaduse § 5 sätestab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise, lõike 1 alusel on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Sama paragrahvi lg 2 p 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust; p 3 alusel ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Isegi asjaolust, et väidetava liiklusõnnetuse toimumise ajast kuni ekspertiisini oli möödunud nädal aega, ei teinud ekspert välja, kuid selle aja jooksul võisid mõlema sõiduki juhid tekitada sõidukitele kriime, vahetada rehve jms, mis oluliselt muudavad näiteks sõidukite kõrgust maapinnast – sellest lähtuvalt ei saa sellist mõõtetegevust absoluutselt lugeda jälgitavaks. Mõõtevahend peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja vastama tüübikinnitusele, omama vastavustunnistust, samuti ei ole teada, millist digikaamerat pildistamisel kasutati. Seda ei nähtu ekspertiisiaktist ega ka väärteo toimiku materjalidest. Ekspertiisiaktist ei nähtu ka mõõtmisi teostava ametniku pädevust. Antud asjaolude pinnalt ei ole mõõtetulemused jälgitavad mõõteseaduse mõistes ning tekitab küsitavust ekspertiisiakti alusel antud ekspertarvamus, kuna seal tuginetakse fotodele ja mõõtühikutele, kuid puudub viide mõõteprotokollile ja mõõtemääramatusele. Seega tuleb ekspertiisiakt lugeda täies mahus õigustühiseks. Väärteootsuse alusel süüdistatakse teda liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi, mis sätestab mootorsõiduki juhi poolt põhjustatud varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamise. Lähtuti liiklusseaduse §-st 56, mis sätestab liiklusõnnetuse mõiste, mille alusel on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Eeltoodust lähtudes esitas oma sõiduki kindlustanud BTA kindlustusseltsile järelepärimise ning sain vastuse, et sündmus on küll registreeritud, kuid kahjunõuet AS Danske Bank Eesti Filiaal ei ole neile esitanud. Samuti väideti BTA kindlustusest, et nemad ei tuvastanud kummalgi sõidukil mingeid vigastusi välja arvatud see, et Hyundai stange oli üleni kriimudes ja näha oli, et Hyundai kasutaja soovis seda liiklusõnnetust ära kasutades, üle värvida kogu stanget, millega BTA kindlustus ei olnud nõus. Antud asjaoludest tõusetub küsimus, millistele tõenditele tuginedes märkis menetleja väärteoprotokollis ja otsuses, et ta põhjustas kahju Danske Bangale. Lisaks esineb väärteomenetluse käigus vormistatud dokumentides rida vigu, puudusi ning menetleja koostatud protokollis, tunnistaja ütlustes ja otsuses ka ebatäpsusi ja vasturääkivusi. Sellest lähtuvalt ei saa menetlusalust isikut süüdistada teo toimepanemises tunnistajate ütluste põhjal. LÕ sündmuskohal vaatlust teostanud politseiametnikud fikseerisid sõidukitel mingid kriimud, kuid ekspertiisiaktist nähtuvad kriimud hoopis teises kohas. Need kriimud võisid tema Fordile tekkida näiteks elukoha väravatest väljasõidul vms, kuna kriimud ei ühti. 5 Väärteotoimikust ei nähtu, et enne menetleja poolt väärteootsuse tegemist (menetlusalusele isikule karistuse määramist), oleks menetleja selgitanud välja õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Sellega ei ole tagatud menetlusalusele isikule tema põhiõigusi. Menetleja on väärteoprotokollis esitanud ühed tõendid, kuid otsuses on märgitud lisaks nendele veel teisi tõendeid, kuidas sai menetleja tekitada mingeid tõendeid vahepeal toimikusse juurde. Lisaks tekitab küsitavust 26.01.2011.a. Rahumäe tee 6 avariitalituses toimikuga tutvumise ajal asetleidnud fakt. Nimelt ei näidatud talle, kui menetlusalusele isikule toimiku materjale, neid hoiti temast eemal umbes 2 m, sellest tehti politseiametniku poolt tema palvel koopia, kuid kogu toimiku koopiat kätte ei saanud. Tema palvele esitada temale ekspertiisimäärusest koopia, ärritus valvelauas olev naispolitseinik ning kutsus kohale vanem Margus Pihli, kes naeratades ütles, et otsus on ju tehtud ning nende poole ei ole mõtet enam pretensioone esitada. Lisas veel, et kui väärteotoimikus ei ole ekspertiisimäärust, siis on see kindlasti eksperdi käes ja pöördugu ta eksperdi poole. Temaga kaasas olev isik palus esitada kogu väärteotoimiku koopia, millest samuti menetleja keeldus. Mõõteprotokolli puudumisele viitas menetleja, et nad kasutavad kalibreeritud liigendiga puidust mõõtevahendit ja näitas seda eemalt. Leiab, et selline tegevus ei ole õiguspärane, kuna temale ei võimaldatud toimikuga täies mahus tutvumist, millega on rikutud tema põhiõigusi kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse seaduse ja EV Põhiseaduse mõistes. Sama päeva õhtul helistas tema kolleeg JOEKEI ekspert LTning küsis, et kuidas ekspert sai kellegi tundmatu isiku mõõtmistele ja pildistamistele tuginedes esitada ekspertiisiakti ja kas on olemas ekspertiisimäärus või mõõteprotokoll. Selle peale oli LTvastanud, et tema oligi see tundmatu isik, kes Rahumäe tee 6 hoone ees parklas 11.10.2010 väidetavalt ekspertiisimääruse alusel mõõtmisi ja pildistamisi teostas. Küsimusele, kas temal on ekspertiisimäärus vastas LT, et see on menetleja käes, temal seda ei ole ning lisas mõõteseaduse kohta, et ekspertiisi teostamisel väär- ja kriminaalmenetluses ei pea mõõtetegevus olema jälgitav mõõteseaduse mõistes. JO oli temale selgitanud mõõteseaduse sätteid, mille peale ekspert vastas, et kui on probleeme siis kaevake kohtusse, teda see ei huvita. Temaga koos 11.10.2010.a. Rahumäe tee 6 Tallinnas toimunud „selgusetul menetlustoimingul“ ja ka toimikuga tutvumisel 26.01.2011.a. Rahumäe tee 6 Tallinnas kaasas olnud JO võib kinnitada tema väiteid. Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja väärteomenetluse käigus ja ka väärteootsuse tegemisel rikkunud V™S § 5 lg 1; § 19 lg 1 p 4, 5, 6, 7; § 31 lg 1; § 47 lg 1 p 1, § 48 lg 2, 3 ja 4; § 72 lg 2; § 108 p 4; KrMS § 64 lg 3; § 105 lg 1; § 106; § 145; § 163 lg 1 p 3 sätteid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kuulanud ära tunnistajad ning menetlusosalised, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus Pihli 21.01.2011.a. otsus väärteoasjas 2302,10,019131 muutmata. Liiklusõnnetuse põhjustamine Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 03.10.2010.a. kella 14:51 paiku olid H.I poolt juhitud sõiduauto Ford Focus registreerimismärgiga xxx kui ka OK valduses olnud sõiduauto Hyundai Getz registreerimismärgiga xxx Tallinnas, Endla 43 asuvas parklas. 6 H.I on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus avaldanud, et ta ei ole eelnimetatud ajal tagurdades oma autoga Ford Focus registreerimismärgiga xxxolnud kokkupuutes parklas seisnud sõiduautoga Hyundai Getz registreerimismärgiga XXX. Antud väärteoasja raames on nii kohtuväliselt kui kohtus andnud ütlusi sõiduauto Hyundai Getz juht OK, kelle sõnul tol päeval tuli parklasse, parkis auto ja astus autost välja. Sama tegi tema abikaasa, kes hakkas last autost välja võtma. Vasakult poolt tagauksest. Siis sõitis paremat kätt parklasse auto, juht avastas, et sealtpoolt väljapääsu ei ole. Auto hakkas tagurdama, pööras rattad paremale ja läks tema auto parema taganurga stange vastu, peale mida tema auto korraks kõikus ja juht jätkas tagurdamist. Koputas tagurdava auto kapoti vastu, et tulgu vaatama, mis juhtus. Tagurdanud auto juht eitas juhtunut. OKkutsus välja politsei. Tema autol eelnevalt parempoolsel nurgal mingeid vigastusi ei olnud. Kui tagurdava auto juht peatus, siis asus ta tema auto taga, politsei tulekuks oli tagurdanud auto juht sõitnud tema auto kõrvale. Tema nägi ka tagurdanud autol vigastusi, kuid selle juht tuli välja ja hakkas pühkima nii enda kui tema autot öeldes, et pole mingeid vigastusi. OKpoolt antud ütlused haakuvad tunnistaja IKpoolt kohtuvälises ja kohtus antud ütlustega, kelle sõnul tulid nad eelnimetatud kuupäeval parklasse, peatasid auto. Tema seisis oma auto vasakul küljel ja võttis last autost välja. Neil on autos ka lapse turvatööl, seega läks lapse väljavõtmisega aega. Vasakult tuli sellel ajal hall auto. Ta hakkas sekundite pärast tagasi liikuma, pöörates tagumise otsaga paremale. Ta kohe tundis kuidas nende auto kõikus. Nende auto on lühike ja ta nägi, kui autod põrkasid kergelt kokku. Autojuht ei peatunud, vaatas taha, tagurdas. Siis ta sõitis natuke tema poole, üritades pöörata vasakule. Tema mees nägi ka, et nende auto kõikus ja sellel hetkel ta koputas tagurdavale autole. Nende sõiduautol eelnevalt mingeid vigastusi ei olnud. Kui tagurdanud auto peatus, juht väljus, siis näitasid, mis juhtus. Juht oli üsna agressiivne ja ütles, et nii ei saanud olla. Tema esimesed sõnad olid, et ta tagurdas ja pööras paremale, et kuidas ta võis nende autot riivata. Siis tuli ta nende auto juurde ja üritas pühkida ära vigastuste jälgi. Peale seda kutsusid politsei.Tema nägi, et tagurdav auto sõitis tema mehe auto tagumise stange vastu. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse toimumise fakt on tõendamist leidnud OKkui IKütlustega. Nii OKkui IKtunnetasid oma auto kõikumist ning lisaks nägi IK, kuidas tagurdav auto puutus nende auto tagumise stange vastu. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate OKja IKütluste usaldusväärsuses kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajaid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust. Kohus peab vajalikuks osundada asjaolule, et OKsekkus vahetult peale tema auto kõikumist, andes jätkuvalt tagurdava auto juhile märku tema auto kapotile koputamisega. OKvahetut toimimist on kinnitanud ka IK. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuse toimumine leidnud tõendamist ka väärteoasja materjalides sisalduva liiklustrassoloogia ekspertiisiaktiga LT-239—10/3576 (25.11.2010.a.), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt tuginedes akti uurimuslikule osale on alust arvata, et sõiduauto Ford Focus registreerimismärk xxxesikaitseraua vasakpoolse nurga ja sõiduauto Hyundai Getz registreerimismärk xxxtagumise kaitseraua parempoolse nurga vahel on toimunud kokkupõrge. Arvestades sõiduauto Hyundai Getz registreerimismärk xxxvigastuste asukohta (vigastused paiknevad kaitseraua tagakülje pool), võib tehniliselt reaalsemaks pidada, et kontakt toimus olukorras, kus sõiduauto Ford Focus registreerimismärk xxxliikus manöövril. Liikluseeskirja (LE) § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. 7 LE § 123 kohaselt peab juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. LE § 130 kohaselt peab juht sõitmisel peab hoidma ohutut külgvahet. Kohus on seisukohal, et H.I on rikkunud liikluseeskirja §-e 91; 123 ja
9. Lisaks on nii tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud asjaolu, et vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist ja autost väljumist pühkis Andres – Ivas H.I nii enda kui teist liiklusõnnetuses osalenud sõidukit. Väärteoasja materjalide juures olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on õnnetuses osalenud sõiduauto Ford sündmuskohalt liigutatud. Seega vastavad H.I poolt toimepandud rikkumised seaduses sätestatud süüteokoosseisule, mille kohaselt on H.I tegu õigusvastane. Kohus ei tuvastanud kaebust läbi vaadates ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu H.I tegevuses. Väärteomenetlusõiguse rikkumine Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetledes rikkunud menetlusõiguse norme. H.I on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et väärteo toimepanek on tõendamist leidnud LÕ materjaliga nr 1786, mille kohta on viide ka väärteoprotokollis. Samas ei ole märgitud väärteoprotokollis ekspertiisiakti, mida on temale tutvustatud. Kohus märgib, et ekspertiisiakt ning muud asja menetlemise kogutud tõendid on liiklusõnnetuse materjali lahutamatu osa. Kohus osundab EV Riigikohtu lahendile 3-1-1-3-08, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist ei tähenda vältimatult väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga selles, et 25.11.2010.a. koostatud liiklustrassoloogia ekspertiisiakti LT-239—10/3576 ei saa käsitleda tõendina. Menetleja otsustus ekspertiisi määramiseks on käsitletav menetlustoiminguna. Kohtuväline menetleja on otsustanud 03.10.2010.a. määrusega väärteoasjas 2302,10,236667 liiklustehnilise ekspertiisi läbiviimise ning teinud selle ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Vastavalt V™S § 191 p-le 9 ei ole ekspertiisimäärus vaidlustatav määruskaebe korras. Nimetatud määrusega on 11.10.2010.a. tutvunud nii OKkui ka H.I , mille kohta on mõlemad andnud ekspertiisimääruse pöördele ka allkirjad. Nimetatud asjaolu kinnitasid OKkui ka H.I ka kohtuistungil. 8 Kohtuväline menetleja on ekspertiisimääruse koostamisel järginud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 106 sätteid. Ekspertiisiakti koostamine on reguleeritud KrMS §-s
10. Sellest nähtuvalt ei tule kajastada ekspertiisaktis eksperdi poolt ekspertiisi läbiviimisel kasutatud vahendeid. H.I on kaebuses viidanud 11.10.2010.a. toimunud „selgusetule menetlustoimingule“. Kohtu hinnangul on H.I väide „selgusetu menetlustoimingu“ olemasolu kohta ümber lükatud 03.10.2010.a. ekspertiisimäärusega väärteoasjas 2302,10,236667, millega H.I on tutvunud ja selle kohta allkirja andnud ning ekspertiisiakt, mille sissejuhatava osast nähtuvalt esitati ekspertiisiks tutvumismaterjal s.o. liiklusõnnetuse nr 1786 materjalid ning ekspertiisiobjektid s.o. sõiduautod Ford Focus registreerimismärk xxxja Hyundai Getz registreerimismärk XXX, millede ülevaatus toimus 11.10.2010.a. Tallinnas, Rahumäe tee
11. Seega ei teostatud 11.10.2010.a. ekspertiisi, vaid nimetatud kuupäeval teostati ekspertiisiobjektide vaatlust, mis on vajalik igakülgse, täieliku ja objektiivse ekspertarvamuse andmiseks, milleni jõuti 25.11.2010.a. Ekspertiisi on läbi viinud ja ekspertiisiakti koostanud riiklikus ekspertiisasutuses töötav kohtuekspert. Kohtus on tunnistajatena üle kuulatud ka JOja OG, kes kumbki ei viibinud 03.10.2010.a. sündmuskohal, kuid mõlemad viibisid kohal 11.10.2010.a. kui ekspert vaatles sõidukeid. Tunnistaja OGon kohtus ülekuulamisel rääkinud, et kui Rahumäe tee 6 läksid, siis teadis põhjust miks sinna minnakse, Oleg ütles, et toimus avarii ja teostatakse ekspertiis. OKle oli eelnevalt teada, et läheb sinna seoses liiklustehnilise ekspertiisiga sinna. Seda teadis nii tema kui ka teine osaleja. Läksid oma autodega, esitasid autod ekspertiisiks, nii K kui ka teine juht. Tunnistaja OGütlused haakuvad tunnistaja OK ütlustega, kelle sõnul kutsel oli kirjas, et ta on kutsutud ekspertiisile. Kellaaeg, kuupäev, kõik oli kirjas. OK avaldas kohtus esmalt, et ekspertiisimäärust ei näidatud. Mingi paber sai pärast allkirjastatud, võib olla see oli määrus. Ta ei mäleta täpselt. Peale ekspertiisimääruse avaldamist kohtus kinnitas OK, et ekspertiisimäärusel on tema allkiri ekspertiisimäärusega tutvumise kohta 11.10.2010.a. Tunnistaja JOkohtuistungil antud ütlused on ümber lükatud nii tunnistaja OKja OGütlustega selle kohta, et oli teada, et 11.10.2010.a. tuleb esitada autod eksperdile vaatluseks; H.I ütlustega selle kohta, et ekspertiisimääruse pöördel on tema allkiri määrusega tutvumise kohta 11.10.2010.a. ning 03.10.2010.a. ekspertiisimäärusega väärteoasjas 2302,10,236667, mille pöördel on Andres – Ivar kadaja allkiri selle kohta, et ta on määrusega tutvunud 11.10.2010.a. Kohtuistungil andis ütlusi ka ekspertiisi läbi viinud kohtuekspert Lembit T , kelle vastab ekspertiisiakti formaat täiesti seaduses kehtestatud nõuetele. Aktis on kõik seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Kirjas on ekspertiisiuuringute kirjeldus, tulemuste hindamine ja ekspertarvamuse põhjendus, eksperdi arvamus. Eksperdi sõnul rakendatakse mõõteseadust liiklusjärelvalve kohta, kus sellest konkreetsest mõõtmisest oluline on see number, millest sõltub karistus. Samuti laboriekspertiisides, kus mõõdetakse aine kogust, näiteks narkootikumi kogust, siis sellest kogusest tulenevalt on karistuse määr. Antud juhul ei olnud tema eesmärk mõõta mingisugust kogust, numbrit, või kõrgust. See number on täiesti ebaoluline. Tema võrdles ainult kahte asja. Ta võib võrrelda neid ka ilma joonlauata. Võib võtta kas oma põlve kõrguse, tikutopse laduda, antud juhul ei olnud tegemist mõõtmisega mõõteseaduse mõttes. Fotoaparaadi marki ja mudelit ei märgita ekspertiisiakti. Eeltoodust tulenevalt on 25.11.2010.a. koostatud ekspertiisiakti LT-239—10/3576 tõendina lubatav. 9 Kohus leiab ka seda, et H.I õigust tutvuda väärteoasja materjalidega, ei ole rikutud. Väärteotoimikuga tutvumine on reguleeritud V™S § 69 lg-s 6, mille kohaselt kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lõpposas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. H.I on 21.12.2010.a. üle kuulatud menetlusaluse isikuna ning ta on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel avaldanud, et soovib jääda tunnistaja ülekuulamise protokollis 03.10.2010.a. antud ütluste juurde. Ühtlasi märgib H.I , et ta on ekspertiisiakti koopia kätte saanud. 21.12.2010.a. koostatud väärteoprotokollist nähtub, et H.I on 21.12.2010.a. väärteoprotokolliga tutvunud ja selle koopia kätte saanud. Seega algas V™S § 69 lg 6 sätestatud tähtaeg 21.12.2010.a. H.I on kasutanud V™S § 69 lg 6 sätestatud õigust vastulause esitamiseks ning esitanud vastulause 04.01.2011.a. Kohtuväline menetleja on teinud asjas otsuse 21.01.2011.a. ning H.I on otsuse kätte saanud 25.01.2011.a. Ühtlasi väljastas kohtuvälime menetleja samal kuupäeval H.I-le koopiad materjalidest, mille kättesaamise kohta andis H.I ka allkirja. Kohus peab vajalikuks märkida, et allkirja andmine dokumendi kättesaamise või sellega tutvumise kohta ei ole pelgalt formaalsus, vaid allkirja andmisega kaasnevad ka tagajärjed. Seega ei ole tõendamist leidnud H.I väide selle kohta, et temal ei ole võimaldatud tutvuda väärteoasja toimikuga. Tõendamist ei ole leidnud ka H.I väide selle kohta, et kohtuväline menetleja on rikkunud tema õigusi, millised on sätestatud V™S § 19 lg 1 p-des 4,5,6,
12. H.I on 03.10.2010.a. tunnistajana üle kuulatud ning 21.12.2010.a. menetlusaluse isikuna. H.I on kasutanud oma õigust tutvuda väärteotoimikuga ning esitada vastulause, samuti on tema poolt kasutatud õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend. Samuti on H.I tutvunud menetleja poolt koostatud ekspertiisimäärusega ning ekspertiisiaktiga. Nimetatud õiguste realiseerimist on andres – Ivar H.I kinnitanud oma allkirjadega. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et H.I poolt väärteo toimepanek on tõendamist leidnud nii tunnistajate ütlustega kui ka ekspertiisiaktiga. Kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel rikkunud H.I õigusi ega väärteomenetluse norme, mistõttu H.I kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse 21.01.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,019131 muutmata. Kohtunik 10