Obsah (5)

§ 74§ 25§ 75§ 262§ 263

1-10-6510 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2011. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

§ 74lg 4 alusel pöörata E.D-le Tartu Maakohtu 18.06.2010.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-6510 karistuseks mõistetud 3 (kolme) kuu pikkune vangistust täitmisele. E.D vangistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 414 lg 1 alusel pööratakse kohtumäärus täitmisele pärast selle jõustumist, saates süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, k kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitadaTartu Maakohtu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatav kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 384 lg 1, § 387 lg 1). Menetluse käik ja asjaolud 1. Tartu Maakohtu 18.06.2010. a otsusega tunnistati E.D süüdi

§ 25

lg-te 1, 2, 4 - § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määras kohus, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.D ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas - x;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrati E.D-le katseajaks kohustus jätkata õpinguid omandamaks üldharidus. E.D määrati katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 26.06.

1. a.
2. Tartu Maakohtu 29.10.
3. a määrusega määras kohus E.D-le katseajaks täiendavad kohustused: mitte lahkuda x ilma sellekohase direktori käskkirjata ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 16.02.
4. a määrusega pikendas kohus E.D katseaega 3 (kolme) kuu võrra, s.o kuni 17.03.
5. a ja määras E.D-le täiendava kohustusena mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba saamata.
6. 10.05.
7. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotleb E.D-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
8. Ettekandest nähtuvalt hindab ametnik E.D katseaja kulgemist probleemseks ning seda ennekõike isiku korduvate omavoliliste lahkumiste tõttu x
9. Kuigi kontakt kriminaalhooldusalusega on aja vältel järjest paranenud ja ta ise kinnitab, et mingil määral distsiplineerib käitumiskontroll teda, ei ole seda tegelikult näha. Õigusrikkumiste toimepaneku riski tõstab noore neiu otstarbekalt sisustamata vaba aeg, soov seiklusi kogeda ja lävimine õigusrikkumisi pooldavate isikutega. E.D suhtes on algatatud uued kriminaalasjad ning ametnikule teadaolevalt on isik katseaja vältel mitmel korral käitunud vägivaldselt. Karistusregistri 28.04.
10. a väljavõtte kohaselt on E.D katseaja vältel karistatud ühe õigusrikkumise eest: 04.02.
11. a

§ 262alusel rahatrahviga.

Ametnikule teadaolevalt on E.D suhtes 21.03.

1. a algatatud kriminaalasi nr 11260101098, millega on 23.03.
2. a liidetud kriminaalasi nr 1026011142

§ 263p 1, 4 alusel.

E.D on korduvalt rikkunud temale määratud kohustusi ega ole kasutanud temale antud võimalusi, vaid jätkanud õigusi rikkuvat käitumist. E.D oli lubatud kodukülastusele ajavahemikus 19.03.-23.03.

1. a ja 22.04.-23.04.2011.a, kuid ta ei naasnud määratud ajaks x. Mõlemal korral oli tema asukoht mitmeid päevi teadmata, kuni ta tabati koolitöötajate poolt ning toimetati kooli tagasi. 29.03.2011.a. pidanuks toimuma registreerimine ja sotsiaalprogrammi individuaaltund, kuhu E.D ei ilmunud. Pärast 03.05.
2. a toimunud kohtumist kriminaalhooldusosakonnas ja hambaarsti külastust lahkus E.D omavoliliselt koolitöötaja juurest. Seega on kriminaalhooldusalune rikkunud temale kohtu poolt pandud kohtusi: osaleda sotsiaalprogrammis, mitte lahkuda x ilma sellekohase käskkirjata ning käitumiskontrolli raames registreerimiskohustust. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja taotles jätkuvalt E.D suhtes karistuse täitmisele pööramist.
4. E.D selgitas, et ta suudab edasi elada õiguskuulekalt ja soovib asuda õppima Nõo Põhikooli
5. klassi. Elamisvõimalus on E.D sõnade kohaselt tal nii üürikorteris Tartumaal Nõo vallas Nõgiaru külas aadressil maja 4 korter 3, samuti ka korteris, kus elab E.D ema koos oma elukaaslasega.
6. Prokurör on seisukohal, et E.D-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Kohtu seisukoht 8.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. 9. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus E.D-le tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele, kuna kriminaalhoolduse jätkamine E.D suhtes on muutunud võimatuks, sest E.D ei ole kandnud oma karistust kohtuotsuses ettenähtud tingimustel. Hooldusalune on rikkunud temale määratud kohustusi ega ole kasutanud temale korduvalt kohtu poolt antud võimalusi, vaid on pidevalt jätkanud rikkumiste toimepanemist. E.D puhul ei ole näha mingeid paranemise märke. Tema selgitustest jäi kohtus kõlama küll rida positiivseid lubadusi tuleviku suhtes, kuid kohus peab käesoleval hetkel lähtuma E.D käitumisest kriminaalhoolduse aja jooksul, mitte tema poolt antud lubadustest. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes kajastatud asjaolud vastavad tegelikuusele. Eeltoodu alusel saab väita, et E.D-le mõistetud tingimuslik karistus ei ole eesmärki täitnud. Kohus ei tuvastanud E.D puhul mingeid põhjendatud takistusi, mida saaks arvestada mõjuvate põhjustena kohustuste mittetäitmisel. Kohus on veendumusel, et E.D suhtes on ära kasutatud kõik mõjutusvahendid, et suunata teda õiguskuulekale teele, kuid need pole positiivseid tulemusi andnud. Kohus on karistuse mõistmisel andnud süüdimõistetule võimaluse jätkata elu vabaduses, täites katseaja jooksul ettenähtud nõudeid ja kohustusi. E.D seda teinud ei ole ja oma ükskõikse suhtumisega on ta näidanud oma vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus enam põhjendatuks karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete kohaldamist. Seega peab kohus põhjendatuks käesoleval hetkel karistuse täitmisele pööramist. Kohtunik 3