Obsah (11)

§ 200§ 424§ 68§ 65§ 320§ 21§ 16§ 56§ 32§ 57§ 58

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2010, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-10-10469 kohtunik Anu Ammer rahvakohtunikud

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi; P.P süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi Süüdistatavad V.I , isikukood xxx, Eesti kodanik, emakeel vene keel, haridus 9 klassi, xxxx õpilane, elukoht xxxx /asub xxxx/, varem kohtulikult karistamata; väärteo eest karistatud ühel korral; Tõkend - vahistamine kohaldatud alates 13.04.2010 P.P , isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, emakeel vene keel, haridus 9 klassi, xxxx õpilane, elukoht xxxx /asub xxxx/, varem kriminaalkorras karistatud: 24.11.2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt

§ 424

alusel 1 kuu vangistust tingimisi 3a katseajaga; väärteo eest karistatud ühel korral; Tõkend vahistamine kohaldatud alates 01.04.2010 (kahtlustatavana kinni peetud 31.03.2010) Asja läbivaatamise aeg 07.12. ja 14.12.2010, üldmenetluses avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319, kohus o t s u s t a s: 1-10-10469 V.I süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõista 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestatada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.04.2010, so 2 päeva, millest tulenevalt kuulub V.I ära kandmisele 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine - jätta muutmata, karistusaja alguseks lugeda 13.04.2010. P.P süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.11.2009 kohtuotsusega mõistetud, ärakandmata karistuse 1 kuu vangistust võrra, mõistes P.P-le lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust. Tõkend – vahistamine - jätta muutmata, karistusaja alguseks lugeda 31.03.2010, so tema kahtlustatavana kinnipidamise päev Välja mõista V.I-lt ja P.P-lt solidaarselt 900 krooni U K (Swedbank, a/arve xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks; Välja mõista V.I-lt kriminaalmenetluse kulud riigituludesse: - 10 875 krooni sundraha; - 350 krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; - 138.30 krooni toimiku paljundamise eest; Välja mõista P.P-lt kriminaalmenetluse kulud riigituludesse: - 10 875 krooni sundraha; - 138.30 krooni toimiku paljundamise eest; Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 268 lg 6 alusel eraldada kohtuotsuse jõustumisel käesolevast kriminaalasjast materjalid A K (isikukood xxxx, elukoht xxxx) kohta tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

§ 320lg 1 tunnustel ja saata need Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord 2 1-10-10469 Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis motiveeritud kohtuotsus on kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 14.01.2011 kell 16.

1. Kohtuotsuse terviktekst on Viru Maakohtu kantseleis kättesaadavaks tehtud 28.01.
2. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu V.I on antud kohtu alla süüdistatatuna selles, et tema: - 17.03.2010 kella 20.45 paiku xxxx linnas xxxx tänaval tungis kallale H E, lükkas ta vastu aeda ning püüdis käest ära tirida käekotti väärtusega 200 krooni, milles oli rahakott väärtusega 250 krooni koos 350 krooni sularaha ning SEB pangakaartidega, lõi H. E korduvalt rusikaga näkku, tiris juustest ning kui H. E põlvili kukkus, siis lohistas teda kotist hoides mööda asfalti ja kui kotti kätte saada ei õnnestunud, siis võttis ära kannatanu taskust maha kukkunud mobiiltelefoni Samsung S3600 väärtusega 1790 krooni; -

§ 200

lg 2 p 4 tähendatud isikuna 17.03.2010 kella 21.10 paiku tungis koos P.P-ga xxxx linnas xxxx hoone taga asuval territooriumil kallale alaealisele J K / ik. xxxx /, peksis teda rusikate ja jalgadega näkku, pähe ja keha piirkonda ning võttis ära mobiiltelefoni Nokia 5130 väärtusega 1000 krooni ja talvesaapad Timberland väärtusega 900 krooni. Seega V.I

§ 200

lg 2 p 4 tähendatud isikuna võttes isikute grupis vägivallaga ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 200lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.P on antud kohtu alla süüdistatatuna selles, et tema: - 17.03.2010 kella 21.10 paiku tungis koos V.I-ga xxxx linnas xxxx hoone taga asuval territooriumil kallale alaealisele J K / ik. xxxx /, ning vahetult pärast seda, kui V.I oli kannatanut peksnud rusikate ja jalgadega näkku, pähe ja keha piirkonda, võttis J. K ära mobiiltelefoni №kia 5130 väärtusega 1000 krooni ja talvesaapad Timberland väärtusega 900 krooni. Seega P.P võttes vägivallaga ja grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED.

§ 200

lg 2 p 7 sätestab vastutuse röövimise, so võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt.

§ 200

3 1-10-10469 lg 2 p 4 sätestab varem röövimise toime pannud isiku vastutuse.

§ 200

lg 1 sätestatust tulenevalt moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud, et isiku suhtes kasutati vägivalda ning et vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, mitte aga teistele eesmärkidele. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Kaastäideviimise korral algab süüteo toimepanemine hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kaastäideviimisena on käsitatav tegu, mis on kausaalses seoses süüteokoosseisus kirjeldatuga. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-100-06 on asunud seisukohale, et süüteokoosseisu ülesehituselt kujutab

§ 200

kirjeldatud röövimine endast liitkoosseisu ehk mitmeaktilist delikti, mis koosneb vargusest ning vägivallast. Viimati nimetatud koosseisude suhtes moodustab röövimine eridelikti. Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on

§ 21

lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (

§ 200

lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib

§ 21

lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja.

§ 21

lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja. Tulenevalt KrMS § 61 sätestatust hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev peab moodustama ühtse loogilise terviku. 2.

1. V.I süüdistus kannatanu H E episoodis V.I tunnistas end kannatanu H E episoodis süüdi osaliselt. V.I seletas kohtus, et 17.03.2010 sõitsid nad niisama autoga ringi ja tulid ka xxxx. Seltskonnast tema tundis P.P, A K ja V, kelle perekonnanime ta ei tea, kuid kes oli tema juures, kui sõitma mindi. Autojuht A A ta teadis varasemast, kuid suhelnud ei olnud. Autos jõid tema ja P.P õlut, võib-olla ka V. Veekeskuse juures parklas tegid nad õues suitsu, kui talle hakkas silma mööduv H E. Ta järgnes üksi kannatanule eesmärgiga temalt kott ära võtta, lootis kotist saada rahakotti. Kui ta kannatanule järele jõudis, haaras kotisangast kinni ja tahtis koti ära tõmmata, kuid kannatanu hoidis tugevasti kotist ja see ei õnnestunud. Kannatanu kukkus põlvili kas ootamatusest või tema tõmbest. Siis ta hakkas ikka koti pärast võitlema, soovis kotti käest ära rebida, aga see ei õnnestunud. Kannatanut ta ei löönud, sest ta ei peksa üldse naisi ja kannatanul arstitõendi kohaselt näos vigastusi ei olnud. Möönab, et koti rebimise käigus võis ta kuidagi kannatanut riivata. Juustest ta kannatanut ei rebinud ja kannatanul oli müts peas kogu intsidendi jooksul. Oletab, et 4 1-10-10469 kannatanu oli juhtunust šokis, sest sellist asja ei juhtu iga päev, ja lihtsalt otsustas, et tal olid sellised vigastused. Ta vaatas, et kotti kätte ei saa, lasi selle lahti ja hakkas ära minema, kui kannatanu ütles, et ära kotti puutu, võta telefon, ja ulatas talle mobiiltelefoni. Auto juurde naastes viskas telefonist kaardi minema ja kõik ta kaaslased nägid seejuures telefoni. Nende pärimise peale ütles, et tuleb välja, et võttis selle ära, kuigi talle anti see telefon niisama. Hiljem müüs telefoni D U. Kannatanu H E andis kohtuistungil ütlusi, et olles 17.03.2010, umbes kella 20.45 ajal, olles teel koju, suundus xxxx kohviku majast mööda xxxx tänavat xxxx tänava suunas. Nägi xxxx veekeskusele lähenevat kolmeliikmelist noormeeste gruppi ning kuulis venekeelset juttu. №ormeeste grupp tekitas temas seletamaatut ärevust, kuid ta jätkas teekonda, märgates mõne aja pärast, et keegi järgneb talle. Jätkas teekonda paraja kiirusega kõndides. Jõudnud xxxx tänavale, olles ületanud tänava, tundis, et ikkagi järgneb talle keegi. xxxx tänaval xxxx juures suruti ta järsku vastu aeda ja öeldi vene keeles „anna kott“. Kuna ta kotti ei andnud, tekkis rüselus, mille käigus noormees (viitab kohtuistungil V.I-le ) lõi teda rusikaga vastu vasakut põsesarna ja ka vastu huult. Löögid toimusidki rüseluse käigus, sest noormees püüdis tõrjuda teda eemale, lüües näkku. Mingil ajal lendas peast müts ja siis haaras noormees tal ühe käega juustest ja teisega tiris kotti edasi. Karjus ka appi, aga tänaval ei liikunud kedagi. Kuna ta kotist lahti ei lasknud, kuna ei tahtnud enda jaoks olulise sentimentaalse väärtusega esemest loobuda, tiris noormees teda edasi, nii et ta kukkus põlvili ning seejärel külili. №ormees aga hoides kotist, vedas teda edasi peaaegu sõiduteele nii, et lõpuks oli ta selili. Kui hakkas noormeest jalgadega togima, lasi noormees kotist lahti. Kui tema taskust libises välja mobiiltelefon ja kukkus maha nii et tagumine kaas tuli ära, haaras noormees mõlemad mobiiltelefoni osad ja jooksis xxxx tänavale. Järeldas sellest, et noormehel oli ükskõik mis vara tema käest kätte saada. Vägivaldse ründe tagajärjel oli tal põsesarn paistes ja põlved marraskil. Telefoni sai hiljem tagasi ning varalisi nõudmisi tal süüdistatava suhtes ei ole. D U andis kohtuistungil ütlusi, et 2010 märtsikuus, juhuslikul kohtumisel xxxx juures, müüs V.I talle 250 krooni eest halli värvi klapiga Samsungi telefoni. Kahtlust, et see võib olla varastatud tal ei tekkinud. Kasutas seda telefoni oma numbriga xxxx. Hiljem võttis uurija tema käest telefoni ära. Lisaks eeltoodule tõendavad V.I poolt süüteo toimepanemist: • • • • • AS Rakvere Haigla patsiendikaart nr 3160, mille kohaselt 17.03.2010 kl 21.42 tuvastati H E paremal põsesarnal 1x2 cm punetav ala, vasakul põsesarnal ja oimukohal väikesed hematoomid. Alahuul seestpoolt katki, ca 1 cm haav. Mõlemal põlvel 1-2 cm suurused hematoomid; /tl. 63/, Tele2 ettemaksuarve nr 1079228, 02.03.2009 H E poolt mobiiltelefoni Samsung S3600, IMEI KOOD 356538020202873 soetamise kohta /tl. 64/; Jälitusprotokoll, 06.04.2010, mille kohaselt ajavahemikul 24.
2. kuni 05.04.2010 kasutas mobiiltelefoni IMEI-koodiga 356538020202873 abonentnumber 56712365, mille kasutaja on D U /tl 67-68/; Jälitusprotokoll, 14.04.2010, mobiiltelefoni IMEI-koodiga 356538020202873 kasutajate tuvastamiseks. Jälitusprotokolliga on tuvastatud, et mobiiltelefoni Samsung S3600 IMEIkoodiga 356538020202873 on 26.03.2010 xxxx tugijaama piirkonnas. kasutanud V.I , kes kasutab telefoninumbrit xxxx. Alates 26.03.2010 on hakanud telefoni IMEIkoodiga 356538020202873 kasutama D U, kes kasutab telefoninumbrit xxxx /tl. 117-118/ Asitõendi, so mobiiltelefoni Samsung S3600, IMEI KOOD 356538020202873 5 vaatlusprotokoll /tl 74-79/; 1-10-10469 Kohus leiab, et kannatanu H E ütluste puhul on tegemist usaldusväärse tõendiga ning ei ole alust kahelda nende tegelikkusele vastamises, kuna tema ütlusi kinnitavad kriminaalasjas kogutud muud tõendid, sh meditsiinidokumendid, mille kohaselt tuvastati H E paremal põsesarnal punetav ala, vasakul põsesarnal ja oimukohal väikesed hematoomid. Tema alahuul oli seestpoolt katki, ca 1 cm haav. Mõlemal põlvel 1-2 cm suurused hematoomid. Need on vigastused, mille V.I tekitas kannatanule, lüües teda rüseluse käigus, et suruda maha kannatanu aktiivne vastupanu tema vara hõivamisel. V.I ütlused, et tema kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud ning et kannatanu ise pakkus temale telefoni, ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanu ütlustest nähtub, et rünnates nõudis V.I koheselt temalt kotti ning lõi teda tekkinud rüseluse käigus korduvalt , kuid kotti kätte saamata, haaras maha kukkunud mobiiltelefoni, rahuldudes seega mis tahes vara hõivamisega kannatanult. Hiljem müüs telefoni U, kelle käest see kätte saadi ning kannatanule tagastati. V.I poolt vägivalla kasutamise eitamine kannatanu suhtes on kohtu hinnangul kantud süüdistatava soovist vabaneda vastutusest röövimise toimepanemise eest. Hinnates uuritud tõendeid, so nii kannatanu, süüdistatava kui tunnistaja ütlusi ja kirjalikke tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et need moodustavad ühtse loogilise terviku tõendamaks täies mahus V.I-le kirjeldatud röövimise episoodis esitatud süüdistust ning et V.I käitumises on tõendatud esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused: kannatanu vara hõivamiseks kasutas V.I vägivalda. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et V.I pani röövimise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning tahab või vähemalt möönab seda. V.I ründas kannaatanut temalt vara saamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja V.I pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena. Samuti puuduvad tema süüd välistavad asjaolud. 2.

1. V.I ja P.P süüdistus kannatanu J K episoodis V.I end röövimises süüdi ei tunnistanud, andes ütlusi, et ta küll peksis kannatanut, kuid midagi ära ei võtnud, ei olnudki tahtlust midagi ära võtta, vaid saada selgitust solvangu suhtes. P.P end röövimises süüdi ei tunnistanud. Möönab oma süüd selles, et ei küsinud, kellele kuulus maas olev telefon, mille ta üles korjas. V.I seletas kohtuistungil, et peale kannatanu E telefoni röövimist naases teise juurde Veekeskuse juurde ja nad sõitsid parklast minema, et seal mitte tähelepanu äratada. Otsisid mingit hoovi, kus rahus õlut juua ja peatusid linna ääres ühe maja taga, kus ei olnud valgust. Nad jõid õlut ja suitsetasid õues umbes 10-15 minutit, kui neist möödus kannatanu K. V kuulis, et kannatanu nagu ütles midagi solvavat ja läks talle järgi ning tema masinlikult järgnes V. Mida V sõnul kannatanu öelnud oli, kuulis alles hiljem autos. Kannatanule järgi jõudnud, hakkas V teda peksma, tema lõi ka seltskonna mõttes kannatanut kaks-kolm korda. Siis tuli P.P ja hakkas V kannatanu küljest ära kiskuma. Tema lahkus sealt esimesena. Hiljem autos näitas P.P üht mobiiltelefoni, oli selle maast üles korjanud, oletades, et see on tema või V oma. Siis selguski, et telefon on kannatanu oma. Telefon jäi P.P kätte. Kannatanult saapaid tema ära ei võtnud ega näinud ka, et keegi teine 6 1-10-10469 oleks seda teinud. KrMS § 289 ja § 293 lg 1 alusel avaldas kohus prokuröri taotlusel, süüdistatav V.I ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ja seoses vastuoluga toimiku leheküljelt 49 tema poolt tema kahtlustatavana täiendaval ülekuulamisel öeldud laused „Võis olla nii, et kui me kaupluse juurest juba eemale sõitsime, et siis küsisin S telefoni helistamiseks, pidasime kinni, läksime S autost välja ja siis läks meist mööda üks noormees, kes ütles „putsi“… „S tuli kohe minu taga. Ülejäänud tulid autost välja, kuid sel ajal kui mina poissi peksin, siis nemad nii lähedale ei tulnud. Minu juures oli peksmise ajal vaid S, kes oli selja taga... „Ma ei oska öelda ka seda kui kaugel teised minust seisid, sest nad jäid mul selja taha, S tuli nii lähedale, et kui telefon poisil maha kukkus, võttis tema selle ära.“ Vastuolusid kohtueelsel menetlusel antud ütlustega põhjendab poiste solidaarsusega: kuna nemad P.P-ga võeti kinni, ei tahtnud teisi asjasse segada. Mitte milleski süüdi olevale Aleksandrile, kes tema sõnul midagi ei teinud, rääkis enda sõnul siiski kaela terve kuriteo, kuna ka teda segati sellesse. P.P peeti seoses telefoniga esimesena kinni ja ta ei saanud öeldud, et ostis selle kelleltki. Uurijale ta ei valetanud, vaid muutis oma seletuses nii palju, et mitte V välja rääkida. Nüüd, kus politsei pole ikka veel V tabanud, räägib, nagu asi oli. P.P rääkis kohtus, et autos olnud seltskonnast ei tundnud tema V. Ühes kohas peatuti, nad jõid väljas õlut. Kannatanu K möödumist ta ei pannud tähele. Ühel hetkel märkas, et V.I ja V läksid mööda tänavat edasi ja keerasid vasakule. 3-4 minuti pärast, sest autojuht kiirustas lahkuma, läks koos A K neile järgi. Käänaku taga oli lumevall ja selle tagant kostis karjeid, ta ei saanud aru, mis kisa see on, aga lähemale jõudes nägi, kuidas V.I lõi kannatanut ja hakkas ära tulema tema juurest, V jätkas kannatanu peksmist. Tema läks V ära tõmbama kannatanu juurest, enne nägi aga maas 2-3 meetri kaugusel kannatanust mobiiltelefoni ja võttis selle üles, oletades, et see on kas V või V.I taskust kukkunud. Sellele, et see võiks olla kannatanu telefon, ta ei mõelnud. Kannatanu saabastest ei tea ta midagi. Millest intsident alguse sai, ta ei tea ega küsinudki seda. Autos näitas teistele telefoni ja kuna see neile ei kuulunud, jäi tema kätte. Seletab, et järgmisel päeval müüs V.I sellesama telefoni temale, sest ta oli V.I-le võlgu eelmise päeva kulu ja tal raha ei olnud. Hiljem müüs telefoni 500 krooni eest edasi oma vennale V. Kannatanu J K kõneles kohtus, et 17.03.2010 kella 21.15 ajal läks ta endise xxxx tagant mööda pimedat kõrvalist rada oma sõbra K V poole. Ta kuulis kaht lähenevat isikut, vaatas selja taha, tõmbus teeserva nende möödalaskmiseks ja hakkas telefonis lugu vahetama. Kui ta üles vaatas, lõi temaga ühepikkune mees, so. P.P talle rusikaga vasakule poole näkku, ta kukkus löögist ja lööja kummardus tema kohale, küsis eesti keeles „telefon on“. Siis ta nägigi lööja nägu. Tema vastas „net“ ja selle peale lõi mees teda uuesti rusikaga näkku ning küsis uuesti. Kus telefon sel ajal oli, ta ei tea, oletab, et oli jõudnud selle taskusse panna. Siis tiris teine mees kraest teda teele ja küsiti uuesti telefoni, tema vastas ikka „net“. Vahepeal tuli kolm isikut juurde, ta karjus appi, kuid need kolm ei teinud midagi, jäid 3-4 meetri kaugusel seisma, ei sekkunud peksmisse, ei tulnud talle appi. Ta püüdis tõusta, kuid peksjad surusid ta kätega maha tagasi, kükitasid mõlemad ta juures. P.P hakkas tal taskutes sorima, vahepeal lõi ja siis soris uuesti, teine, V.I tõmbas tal saapad jalast. Saabastel paelad ei olnud kinni seotud. Peale saabaste äravõtmist lõi P.P talle paar korda jalaga kõhtu, ütles eesti keeles „tasa“ ja seejärel kõik lahkusid. Tema hakkas omi asju otsima, kuid ei leidnud midagi ja läks sokkides 200-300 meetri kaugusel elava sõbra poole. Kinnitab, et mingit sõnalist kontakti tal tagant lähenevate isikutega enne 7 1-10-10469 tema ründamist ei olnud. KrMS § 296 lg 1 alusel avaldas kohus P.P kaitsja taotlusel äratundmiseks esitamise protokolli /tl 136-138/, mille kohaselt J K ei tundnud temale fotode põhjal äratundmiseks esitatud süüdistatavaid ära. J K selgitas, et uurimise ajal näidati talle fotosid, kuid neilt ei tundnud ta ründajaid ära. Samas, kohtus elavaid isikuid nähes tunneb nad ära, et tegemist on teda rünnanud isikutega. On peale juhtunut läbi mõelnud, kuidas see juhtus, nägi ju nende nägusid enda kõrval ning on kindel, et kohtu all on need noormehed, kes teda ründasid. Tunnistaja K V andis kohtuistungil ütlusi, et talvisel ajal, kuupäeva ta enam ei mäleta, tuli ühel õhtul, mingil ajal peale kella 21 tema juurde koju hea sõber J K. J vasak näopool oli paistes, paremalt poolt oli pea lõhki ja nägu oli verine. Ta oli vene keelt kõnelevate poiste käest peksa saanud ning temalt olid ära võetud saapad ja telefon. Saapaid J jalas ei olnud – ainult sokid. Kutsusid emaga kiirabi ning teatasid ka J emale. Kannatanu esindaja U K andis kohtuistungil ütlusi, et tema pojaga juhtunud sündmuste kohta ei oska ta midagi öelda. Temale helistas J sõber K, kes teatas, et J peksti läbi. K juurde jõudes nägi oma poega läbipekstuna ja šokis. Temalt oli kallaletungi ajal ära võetud telefon ja jalast saapad. Soovib esitada tsiviilhagi 900 krooni saabaste maksumuse nõudes. A A andis kohtuistungil ütlusi, et 17.03.2010 sõitis autojuhina xxxx koos P.P ja V.I ning veel kahe noormehega, keda ta ei tundnud. Üks temale tundmatutest noormeestest oli V. Sõitis, kuna poisid palusid ja lubasid selle eest kütust osta. Sellest sõidust on juba kaua aega möödas ning ta enam täpselt ei mäleta sündmusi. Mäletab, et xxxx sõitsid niisama ringi ja tegid paaril korral ka peatuse, mil reisijatena autos olnud noormehed auto juurest ka ära käisid. Esimene kord oli mingi restorani või hoone juures ja kui poisid auto juurde tagasi tulid, sõitsid edasi ja peatusid mingi vastehitatud umbes 3-4 korruselise hoone juures, kus oli ka parkimisplats. Kõik väljusid autost peale tema ning tulid vähese aja pärast tagasi. Mingeid telefone ta autos ei näinud ning teiste omavahelisi vestlusi ei kuulanud, kuna oli roolis ja keskendus auto juhtimisele. A K andis kohtuistungil ütlusi, et 17.03.2010 õhtul käis koos V.I, P.P, A ja V nimelise isikuga xxxx, et lihtsalt linna vaadata. Seltskonnast tundis vaid V.I ja P.P . Käisid ka autost väljas, kuid mitmel korral, seda ei mäleta. Olid eramajade juures ja ka keskuses. Autost väljas käies jalutasid ja suitsetasid. Kannatanu J K episoodi kohta seletas, et kuskil eramajade juures tegid lihtsalt niisama peatuse. Siis läksid auto juurest ära V.I ja V. Uurijale ta küll ütles, et V.I ja P.P läksid esimestena auto juurest ära ning tema koos V läks neile hiljem järgi, kuid siis tal läks segi ja nüüd tuli meelde, kuidas tegelikult oli. Tuli meelde ja nüüdseks on selginenud, et tegelikult läksid esimestena auto juurest ära V.I ja V ning tema läks koos P.P-ga hiljem järgi ning nägid väikest rüselust V.I ja K vahel. Ei näinud, kas V.I lõi kannatanut, kuid vehkimist oli, aga kaugelt ei saanud täpselt järeldusi teha. Oli kaklus, mõlemad vehkisid kätega ning kannatanu kaitses end. Seisis koos P.P-ga umbes 4-5 meetri kaugusel, aga seal olid hanged. Rusikalööke täpselt ei näinud. Suundusid auto juurde tagasi üheaegselt. Väitis, et ajas uurimise ajal P.P ja V segamini, nüüd aga mäletab täpselt, et Igor läks kannatanu juurde koos V. Hiljem autos näitas Aleksandr mingit telefoni, kuna arvas, et keegi neist selle maha pillas, kuid see telefon ei kuulunud kellelegi. Kelle kätte see telefon jäi, ei mäleta. 8 1-10-10469 KrMS § 289 alusel avaldas kohus prokuröri taotlusel, tunnistaja A K ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks toimiku leheküljelt 98 tema poolt 14.04.2010 tunnistaja ülekuulamisel öeldud laused „Seal läksid meie juurest ära V.I ja P.P ja ütlesid, et tulevad varsti tagasi… Kusagil 10 minutit neid polnud ja siis läksime meie V ka samas suunas, et vaadata, kus nad on… Ma nägin, kuidas V.I kedagi peksis, kes maas lamas. Mina nägin kahte rusikalööki… V oli ka minu juures ja kaugemale ei läinud. Aleksandr seisis Igori kõrval ja ma ei näinud, et ta midagi teinud oleks. Mina pöördusin ringi ja hakkasin tagasi minema, ka V tuli minuga koos. Igor ja Aleksandr tulid umbes minuti pärast meile järele ja auto juurde läksime juba neljakesi koos.“ Vastuolusid kohtueelsel menetlusel antud ütlustega põhjendas sellega, et ajas oma tuttava Aleksandri ja tema jaoks võõra V lihtsalt segamini. Lihtsalt halvasti mäletas, kuid nüüd on kõik selginenud. Tunnistaja V B, KrMS § 71 lg 1 p 2 alusel keeldus kohtuistungil ütluste andmisest oma venna, P.P vastu. Lisaks kannatanu, tunnistajate ja süüdistatavate ristküsitlemisele uuris kohus kohtuistungil järgmisi tõendeid, mis tõendavad süüdistatavate poolt süüteo toimepanemist kannatanu suhtes: • • • • • • • AS Rakvere Haigla patsiendikaart nr 3161 ja kompuutertomograafia uuringu vastus, mille kohaselt 17.03.2010 kl 21.43 tuvastati J K järgmised vigastused: parem näopool – põsesarnad, huul tugevalt turses, silm kinni paistetanud, vasak pool vähem turses, nimast vana veri, suus verd ei näe, hambad terved. Ninaluude fraktuurid. /tl 105-07/; fotod J K /tl 6, 112-113/; sündmuskoha vaatlusprotokollid, mille kohaselt xxxx endise xxxx võrkaiaga piiratud territooriumi taga oleval maa-alal. Xxxx tee poolt tulles, xxxx tänavalt paremale pöörates on lahti lükatud tupiktee, mille lõpus elektri alaajaam, mis jääb aadressile xxxx, millest 8 m eemal, tee peal lumel maas väiksed kõrvaklapid. Alajaama juures kokku lükatud lumevall, mille kõrval kitsas teerada, millest vasakul ringikujuliselt tallatud ala, millel lamamisjäljed, verekahtlased jäljed ja jalatsijäljed. /tl 11-15, 16-18/; J. K allkirjad kõrvaklappide ja mobiiltelefoni kättesaamise kohta /tl 19, 52/; Asitõendi, so mobiiltelefoni №kia 5130 XpressMusic, IMEI kood 358293034182559 vaatlusprotokoll /tl 28-30/, Jälitusprotokoll, 31.03.2010, mille kohaselt ajavahemikul 18.
2. kuni 23.03.2010 kasutas mobiiltelefoni IMEI-koodiga 358293034182559 number xxxx, mille kasutajaks on V B /tl 3132/; Jälitusprotokoll, 29.04.2010, mille kohaselt numbrit xxxx, mille kasutajaks on V B, ei ole 17.03.2010 kasutatud xxxx tugijaamade piirkonnas. 17.03.2010 on number xxxx kasutusel olnud telefonis IMEI koodiga
3. 18.03.2010 alates kl 16.09 on antud IMEI koodiga telefonis kasutatud numbrit xxxx, mida oma ütluste kohaselt kasutas P.P. 17.03.2010 kl 20.06 kuni 21.47 vahel on numbrit xxxx kasutatud telefonis IMEI koodiga 351596020412360 kas xxxx või xxxx tugijaamade piirkonnas. /tl 115-116/; Analüüsitavas süüteoepisoodis on süüdistatavate V.I ja P.P ütlused olnud vastuolulised, kuid kohtu hinnangul on need kantud soovist vabastada end vastutusest, kergendada oma süüd toimepandus ehk võimalusel veeretada süü kellelegi teisele. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on V-nimeline 9 1-10-10469 isik, V G kohtueelsel uurimisel üle kuulatud – süüdistust temale esitatud ei ole. Kohtuistungil ristküsitletud tunnistajad A ja K on teinud pingutusi P.P süüst vabastamiseks ning seda tõenäoliselt põhjusel, et viimasele on esitatud süüdistus röövimise toimepanemises katseajal. Ka kannatanu J K ei ole olnud püsivalt järjekindel ning ka tema ütlustes esineb vastuolusid, mis aga kohtu hinnangul on mõistetav, kuna vägivaldne rünne tema vastu pandi toime ootamatult, pimedal ajal ning mitme isiku poolt. Samas on ta järjekindlalt väitnud, et tema juures oli kaks isikut ning kolm noormeest seisis eemal, asjasse sekkumata. Ta on andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi, et teda peksis V.I ning kohtuistungil kinnitanud, et seda tegi P.P. Fotode järgi äratundmisel ta kumbagi noormeestest ära ei tundnud, kuid nähes neid kohtuistungil oli veendunud, et kohtualuste näol on tegemist teda rünnanud isikutega. Hinnates kogutud ja kohtu poolt uuritud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et neid kannatanu ütlusi saab pidada usaldusväärseteks tõenditeks ning pole alust kahelda nende tegelikkusele vastavuses. J K ütlused moodustavad loogilise terviku muude asjas kogutud tõenditega. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et J K, kõhetu, sündmuse toimumise ajal 16-aastane noormees, hakkaks ebatsensuursete väljenditega tüli norima ja sellega provotseerima 5-liikmelist vene keelt kõnelevat noormeeste kampa, kellest ta pimedas, kõrvalises kohas möödus. J K oli mööda kõrvalist teed teel oma sõbra K V juurde ning kuulas kõndides klappidest telefonist muusikat. P.P ja V.I nägid seda ning järgnesid kannatanule, kusjuures vaid umbes tund aega enne seda oli V.I toime pannud kannatanu H E röövimise. Kannatanu sõnade kohaselt rünnati teda ja nõuti koheselt telefoni. Eitava vastuse peale löödi teda näkku, mille tagajärjel ta kukkus ning siis korrati nõudmist uuesti ning jätkati peksmist. Kui ta püüdis tõusta, surusid peksjad ta kätega maha tagasi, kükitasid mõlemad ta juures, sorisid taskutes ning vahepeal löödi uuesti ning enne lahkumist tõmmati saapad jalast. See annab põhjendatud aluse järeldada, et kannatanut rünnati ja tema suhtes tarvitati vägivalda eesmärgiga hõivata tema vara. Teda peksis kaks isikut ning ründe käigus võeti ära telefon ning jalast saapad. V.I ei ole kannatanu peksmist eitanud ning kohus loeb selle asjaolu tõendatuks tema enda ütlustega. Seda kinnitavad ka P.P ning A K oma kohtueelses menetluses antud ütlustes. Kannatanu kõhklused selles osas, kes teda täpselt lõi, on kohtu hinnangul mõistetavad, kuna kannatanu oli rünnakust šokis, ta oli keskendunud enese kaitsmisele ning rünnak toimus pimedal ajal. Kannatanu, tema esindaja ja tunnistaja V ütlustega on tõendamist leidnud, et röövi käigus võeti ära ka J K saapad. Eluliselt usutavaks ei saa pidada P.P väidet, et ta juhuslikult võttis üle maas oleva telefoni, saamata aru ning teadmata, kellele see kuulub. P.P järgnes kannatanule koos V.I-ga eesmärgiga rünnata kannatanut ning hõivata temalt vara. Nii V.I kui P.P nägid, et neist mööduv noormees kuulas kõrvaklappidest muusikat ning arvates, et temast tahetakse mööduda, peatus ning hakkas telefonis lugu vahetama. V.I poolt ristküsitluse käigus avaldatud ütlustest nähtub, et kui kannatanul telefon maha kukkus, võttis P.P selle ära. P.P soovi hõivata kannatanu vara kinnitab ka asjaolu, et telefon jäi tema kätte. Kohus peab absurdseks tema väidet, et olles V.I-le võlgu ja ilma rahata, ostis temalt juba enda käes oleva telefoni edasimüümiseks oma vennale. Seega on tõendatud P.P tahtlus kannatanult vara hõivamiseks. V.I ja P.P vastutavad nimetatud episoodis kaastäideviijatena nad järgnesid kannanule ühiselt, tegutsedes kooskõlastatult eesmärgiga hõivata kannatanu vara. Kuna 10 1-10-10469 nad tegutsesid ühiselt, ei oma olulist sisulist tähtsust, kes kannatanut vara hõivamise eesmärgil peksis ning kes hõivas vara. Nii V.I kui P.P valitsesid tegu ja kumbki neist eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltus mõlemast toimepanijast. Analüüsides A K ütlusi, jõudis kohus järeldusele, et tema ütlused sisuliselt kinnitavad nii kannatanu J K kui süüdistatav V.Iütlusi, selle erisusega, et kohtueelsel uurimisel kinnitas tema, et auto juurest lahkusid ja kannatanule järgnesid kahekesi koos P.P ja V.I . Kohtus tema aga muutis oma ütlusi selles osas, et V.I lahkus auto juurest koos V. Tema väidet, et ajas endale võõra V ja tuttava P.P uurimise ajal segamini ning kohtus teab seda täpselt, ei pea kohus veenvaks, vaid hindab ütluste muutmist tahtlikuks ning kantuks soovist vabastada P.P vastutusest. Seega on kohtul põhjendatud alus arvata, et tegemist on kohtuistungil antud valeütlustega. KrMS § 268 lg 6 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel eraldada käesolevast kriminaalasjast materjalid A K kohta tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

§ 320lg 1 tunnustel ja saata need Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale.

Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud ja tunistajad, uurinud ja avaldanud uurimise käigus kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et V.I süü temale inkrimineeritud kuritegudes, so võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis,

§ 200

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, so

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning kohtueelsel uurimisel õigesti kvalifitseeritud. Samuti jõudis kohus järeldusele, et P.P süü temale inkrimineeritud kuriteos, so võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, so

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning kohtueelsel uurimisel õigesti kvalifitseeritud.

1. TSIVIILHAGID VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 65 lg 1 kohaselt kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus ka tsiviilhagi kohta. KrMS § 312 p 7 kohaselt tuleb tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral see süüdimõistetult sisse nõuda. U K on esitanud tsiviilhagi 900 krooni oma poja J K talvesaabaste Timberland maksumuse nõudes. Esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele V.I-ltja P.P-lt solidaarselt.
2. KARISTUSE MÕIS™ISE PÕHJENDUSED Karistamise alused sätestab

§ 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü.

Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse 11 usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. 1-10-10469 Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 32

alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud kolme- kuni viieteistkümne aastase vangistuse. Seega on röövimise sanktsiooni keskmiseks määraks 9 aastat vangistust Kummagi süüdistatava karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ja raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei ole tuvastanud.

Kohus leiab, et kummagi süüdistatava puhul ei saa kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi. Mõlemad süüdistatavad kuuluvad süüdimõistmisele I astme raskes kuriteos, mis juba oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. V.I on varem kohtulikult karistamata. Väärteokorras on teda karistatud ühel korral. Käesolevas kriminaalasjas on temale esitatud süüdistus kahes röövimise episoodis. Võttes arvesse karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, et ta edaspidi sooviks elada õiguskuulekalt ja hoiduks kuritegude toimepanemisest , peab kohus põhjendatuks mõista temale esmakordne karistus alla sanktsiooni keskmise määra, selle miinimumile lähedases määras, mõistes karistuseks kahe röövimise episoodi 12 1-10-10469 eest 3 aastat ja kaheksa kuud vangistust. P.P on varem kohtulikult karistatud. Väärteokorras on teda karistatud ühel korral. Käesolevas kriminaalasjas on temale esitatud süüdistus ühes röövimise episoodis, mis on toime pandud katseajal. Kuna P.P on varem kohtulikult karistatud Viru Maakohtu 24.11.2009 otsusega

§ 424

järgi 1 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga, siis

§ 65

lg 2 alusel kuulub nimetatud karistus liitmisele käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele. Varem mõistetud karistusest ei ole tema järeldusi teinud, kuna käesolev süütegu on toime pandud katseajal. Samas, võttes arvesse karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning asjaolu, et varasem karistus on temale mõistetud liiklusalase süüteo eesst, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, et ta edaspidi sooviks elada õiguskuulekalt ja hoiduks kuritegude toimepanemisest, peab kohus võimalikuks mõista temale karistus selle miinimummääras, mõistes karistuseks ühe röövimise episoodi eest 3 aastat vangistust, millele kuulub liitmisele varasem tingimuslikult mõistetud, kuid kandmata karistus. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, so 10 875 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu ja toimiku paljundamise kulu. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 27. juulil 2011.a Riigikohtu määrusega. №oremreferent Anu Ammer Tea Toming Tea Toming 13