← Eesti

1-06-16548\6

Obsah (6)§ 298§ 73§ 83§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 27. aprillil 2007. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-16548 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sek

§ 298

lg 1 järgi Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatav L.A elukoht: X isikukood: 35102042718, Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord, karistatus kustunud; väärtegude toimepanemise eest karistatud 9-l korral, viimati: 10.07.2006 LS § 7422 ja § 7435 alusel rahatrahviga 1560 krooni tõkend: ei ole kohaldatud vandeadvokaat Ann Saar Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.A

§ 298

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.A ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida sularaha 1000 (üks tuhat) krooni, mis on kantud Lõuna Politseiprefektuuri tagatiste tulukontole. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista L.A-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 26.40 (kakskümmend kuus krooni ja 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 18. mail 2007. a. I Süüdistusakti sisu L.A anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles 10.07.2006. a kella 15.00 paiku Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee 8. km-l mootorsõidukit Mercedes-Benz E 240, reg. numbriga XXX XXX, juhtides ületanud asulavälisel teel lubatud sõidukiirust vähemalt 25 km/h võrra, pakkus nimetatud maantee 9. km-l Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaablile Ago Mägimetsale ja praktikant Kadri Põldarule altkäemaksu vähemalt 2000 krooni (500 Eesti krooni kupüürides) selle eest, et politseiametnikud ei vormistaks tuvastatud rikkumise kohta väärteoprotokolli ning jätaks väärteomenetluse läbi viimata. Sellega pani L.A toime karistusseadustiku (edaspidi

) § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu lubamise. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud Tunnistaja Ago Mägimets, Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkonstaabel andis kohtus ütlusi, millest selgub, et

  1. a juulikuus mõõtis ta koos kadett K. Põldaruga Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee
  2. km-l mootorsõidukite kiirust. Neist 2 möödus tumedat värvi Mercedes, mille kiiruseks mõõdeti 119 km/h. Tunnistaja sõitis sisselülitatud vilkuritega autole järele ning sai nimetatud sõiduki Tartu – Kilingi-Nõmme 3,5 km-l, Haage bussipeatuse juures kätte. A. Mägimets esitles end Mercedese juhile, kelleks oli L.A , ning ütles, et too ületas kiirust. A. Mägimets kutsus juhi politseiautosse - L.A istus politseiauto tagaistmele, kadett K. Põldaru seljataha. Politseiautos märkas tunnistaja, et L.A juhiluba on aegunud ning juhtis sellele ka juhi tähelepanu. Näidanud L.A-le kiirusemõõtja fikseeritud näitu, pakkus A. Mägimets L.A-le , et kui viimane on rikkumisega nõus, siis määrab ta kohapeal trahvi, mis tuleb 15 päeva jooksul tasuda panka. L.A tunnistas rikkumist, kuid ütles mitmel korral, et „ärme paberit koostame“. A. Mägimets alustas kiirmenetlust ning, tutvustanud L.A-le tema õigusi ja kohustusi, võttis temalt ütlused. Siis pani L.A kahe istme vahelisele käetoele 500-kroonised kupüürid. Kuna A. Mägimets seda raha ei puutunud, siis ei tea ta, palju seal täpselt oli. Rahatähed ei olnud päris üksteise peal ja nii paistis neid olema kas kaks või kolm. A. Mägimets käskis L.A raha ära võtta, muidu tulevat suur probleem, kuid L.A raha ära ei võtnud. A. Mägimets jätkas kiirmenetluse otsuse koostamist. Alles siis, kui menetlus oli otsakorral, võttis L.A rahapataka enda kätte. Kui tunnistaja andis L.A-le otsuse koopia ning seletas, kuhu trahv tasuda tuleb, pani L.A rahapatakast osa rahakotti. Kaks 500-st kupüüri jättis ta aga endale kätte. Siis asetas L.A need kaks rahatähte auto tagaistmele, ise astus samal ajal politseiautost välja. Selle peale, kui A. Mägimets käskis tal raha ära võtta, ütles L.A , nägu naerul, et osta tüdrukule lilli. Astus siis kiirel sammul oma sõidukisse ja sõitis Tartu suunas. A. Mägimets püüdis L.A sõidukit uuesti kinni pidada, kuid seetõttu, et enne sõitma asumist pidi ta veel autos pabereid kokku korjama ning taganttulevaid autosid endast mööda laskma, see tal ei õnnestunud. Nad sõitsid linnapiirini, kuid L.A autot nad enam ei näinud. Seejärel andis A. Mägimets toimunust teada välijuhile. Tunnistaja Kadri Põldaru, Sisekaitseakadeemia Politseikolledži kadeti poolt kohtus antud ütluste kohaselt
  3. a juulis Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonnas praktikal olles mõõtis ta koos A. Mägimetsaga Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maanteel kiirust. Nad pidasid kinni kiirust ületava Mercedes Benzi. Politseiautos näitas A. Mägimets juhile, s.o J. L.A-le Stalkeri näitu, küsides, kas viimane on rikkumisega nõus, ning hakkas siis selgitama L.A õigusi ja kohustusi kiirmenetluses. See toimus umbes Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee
  4. km-l. Enne dokumentide vormistamist küsis L.A, kas ta kohapeal raha maksta ei saa, nii et pabereid ei vormistataks. A. Mägimets vastas, et kohapeal maksta ei saa, raha tuleb kanda panka. Kuna vestlus A. Mägimetsa ning J. L.A vahel käis vene keeles, siis tunnistaja, kes vene keelt ei osanud, sai toimunud vestlusest osa ainult juttu tõlkinud A. Mägimetsa vahendusel. L.A, kes istus politseiauto tagaistmel, pani esiistmete vahelisele käetoele sularaha. Tunnistaja nägi ühte 500-kroonist kupüüri, kuid liigutuste järgi sai aru, et neid oli seal rohkem. Kuulda oli, kuidas L.A raha võttes sahistas – võttis ühe, krabistas, ja pani järgmise. Sel ajal, kui L.A raha käetoele pani, selgitas A. Mägimets, et kohapeal trahvi maksta ei saa. Siis võttis L.A raha käetoe pealt ära. Kui paberid olid vormistatud, läks L.A politseiautost välja. A. Mägimets ütles, et võtke raha ära. Seepeale vaatas tunnistaja taha ning nägi tagaistmel kahte 500-kroonist rahatähte. L.A raha ära ei võtnud, vaid ütles A. Mägimetsale, et osta tüdrukule lilli, ning sõitis kiiresti ära. Kuna L.A ei õnnestunud enam kätte saada, läksid A. Mägimets ning K. Põldaru politseiprefektuuri ning esitasid välijuhile toimunu kohta ettekande. Süüdistatav L.A end politseinikele altkäemaksu lubamises süüdi ei tunnista. Kohtus loobus ta ütluste andmisest ja soovis, et kasutataks tema poolt varem antud ütlusi. Seepärast avaldas kohus prokuröri taotlusel L.A eeluurimisel antud ütlused. L.A 3 04.09.
  5. a kahtlustatavana antud ütluste (tl 20-22) kohaselt ei mäleta ta tegu, milles teda kahtlustatakse. Ta ei mäleta, et ta oleks olnud sel päeval kahtlustuses märgitud kohas. Samas kinnitas ta, et teab, kuidas käib trahvisumma tasumine – trahvi tasumise kohta antakse paber ning trahvisumma makstakse panka. 12.09.
  6. a täiendamise ülekuulamise käigus andis L.A ütlusi (tl 23-24), millest ilmneb, et 10.07.
  7. a Pärnu-Tartu marsruudil liikudes peatati ta enne Tartut kinni kiiruseületamise eest. L.A sõnul sõidab ta autoga palju. Saksamaal ja Poolas makstakse trahvi kohapeal, nagu ka Eestis veel mõni aeg tagasi. Seepärast küsis ta otsuse vormistamisel politseiniku käest, kuidas toimub trahvide tasumine, kas sularahas kohapeal või dokumendi alusel. Meespolitseinik nimetas trahvisumma, mis oli kiirmenetluse otsuses kirjas, ja näitas ära arvelduskonto, kuhu trahv tasuda. Edasi rääkis L.A politseinikega oma juhiloast, mis olid kehtivuse kaotanud. Seejärel tehti kiirmenetluse otsusesse märge selle kohta, et load on kehtivuse kaotanud. Euroopasse sõites oleks sellest tekkinud suured probleemid. Emotsioonide ajel, olles tänulik selle eest, et talle tehti ainult hoiatus kehtivuse kaotanud lubade eest, jättis L.A autost väljudes istme peale raha naispolitseinikule lillede ostmiseks. Kohtus avaldatud 10.06.
  8. a liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (koopia tl 7) kohaselt mõõtis Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel A. Mägimets tunnistaja K. Põldaru juuresolekul 10.06.
  9. a kella 15.09 ajal Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tartu Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee
  10. km-l, seega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h, L.A poolt juhitaval mootorsõidukil Mercedes-Benz E 240, reg. numbriga XXX XXX, kiirusemõõtjaga Stalker ATR nr SP005348 sõidukiiruseks 119 km/h. Kuivõrd kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +/- 4 km/h, siis ületas mootorsõiduki juht lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Lõuna Politseiprefektuuri 10.07.
  11. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 114795696 22 (koopia tl 5-6) karistati L.A liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 lg 2 ning § 74 35 lg 1 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut, s.o 1560 krooni, kuna L.A 10.07.
  12. a kella 15.09 ajal Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt
  13. km-l liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 2, § 70 p 1 nõudeid rikkudes juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 119 +/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 25 km/h võrra, ning ei omanud esitamiseks kehtivat juhiluba. Kohus uuris ka asitõendite vaatlusprotokolli (tl 16-18) kahe 500-kroonise rahatähe kohta. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja ning tunnistajad ja vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist:

§ 298

lg 1 sätestab kuriteona altkäemaksu lubamise, kusjuures nimetatud koosseisu objektiivseteks tunnusteks on altkäemaksu lubamine ametiisikule või ametiisikuga seotud isikule selleks, et ametiisik paneks oma ametiseisundit kasutades altkäemaksulubaja huvides toime mingi seadusega mittelubatud teo või jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata. 10.06.

  1. a liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, Lõuna Politseiprefektuuri 10.07.
  2. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 114795696 ning 4 eelmainitud dokumentides esinevaid asjaolusid kinnitavate tunnistajate A. Mägimetsa ja K. Põldaru ütlustega kogumis on tõendatud, et süüdistatav L.A, juhtides 10.07.
  3. a kella 15.00 paiku Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee
  4. km-l mootorsõidukit MercedesBenz E 240, reg. numbriga XXX XXX, ületas asulavälisel teel lubatud sõidukiirust vähemalt 25 km/h võrra. Nimetatud ajal ja kohas toime pandud kiiruseületamise on omaks võtnud ka süüdistatav. Tunnistaja A. Mägimetsa ütlustega loeb kohus tõendatuks, et sisselülitatud vilkuritega politseiauto püüdis kiirust ületanud sõiduki kinni. Tunnistajate A. Mägimetsa ning K. Põldaru kokkulangevad ütlused tõendavad, et liiklusjärelevalvet teostanud A. Mägimets kutsus sõidukit juhtinud L.A politseiautosse, kus näitas kiirusemõõtja näitu, ning et L.A nõustus toimepandud rikkumisega. Neid asjaolusid ei ole ka süüdistatav eitanud. Selgitamist vajab see, kus toimus kiirmenetluse otsuse vormistamine. Tunnistaja A. Mägimetsa ütluste kohaselt said politseinikud L.A juhitud sõiduki kätte Tartu – Kilingi-Nõmme 3,5 km-l, Haage bussipeatuse juures. Seega pidi ka menetlusdokumentide vormistamine toimuma selles kohas. Tunnistaja K. Põldaru ütlustest ilmneb aga, et dokumentide vormistamine toimus umbes Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee
  5. km-l. Kohus loeb usaldusväärsemaks A. Mägimetsa ütlused, sest A. Mägimets on tegev Lõuna Politseiprefektuuri liikluspolitseinikuna, ning on oma tööst tulenevalt siinse piirkonnaga paremini kursis kui politseikadett K. Põldaru. Eelnevast tulenevalt sai L.A-le etteheidetav tegu aset leida mitte Tartu - Viljandi Kilingi-Nõmme maantee
  6. km-l, nagu on kirjas süüdistusaktis, vaid sama maantee 3,5 km-l. Seda kinnitab ka liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt kiiruse ületamine fikseeriti Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme maantee
  7. kilomeetril. Kuna L.A liikus Tartu suunas ja peeti kinni pärast kiiruse ületamist, vähenes eelnimetatud maantee kilomeetrite arv. Kohus leiab, et tegu ei ole sellise asjaoluga, mis oluliselt muudaks süüdistusaktis toodud teokirjeldust, mistõttu lugedes nimetatud asjaolu tuvastatuks, ei ole kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 268 lg 1 rikutud ning kohtuliku arutamise piiridest väljutud. Tunnistajate A. Mägimetsa ning K. Põldaru ütlused, samuti L.A kahtlustatavana antud ütlused kogumis tõendavad, et A. Mägimets tegi L.A-le ettepaneku kiirmenetluseks. Tunnistaja A. Mägimetsa ütlused tõendavad, et L.A tegi enne kiirmenetluse otsuse koostamist korduvalt ettepaneku „paberit mitte koostada“. Ka tunnistaja K. Põldaru on kohtus väitnud, et enne dokumentide vormistamist küsis L.A, kas ta kohapeal raha maksta ei saa, nii et pabereid ei vormistataks. Samas ilmneb tema ütlustest seegi, et ta ei osanud vene keelt, mistõttu L.A jutu tõlkis talle A. Mägimets. Seetõttu leiab kohus, et tulenevalt KrMS § 68 lg-st 5 ei ole K. Põldaru ülalviidatud ütlused käesolevas asjas tõendiks. Samal põhjusel ei ole tõendiks ükski neist K. Põldaru ütlustest, millest on näha, et see on kujunenud A. Mägimetsa tõlketegevuse vahendusel. Tunnistajate A. Mägimetsa ning K. Põldaru ütlused tõendavad, et kui A. Mägimets alustas dokumentide vormistamist, pani süüdistatav esiistmete vahelisele käetoele raha. Tunnistaja A. Mägimetsa ütlustega on tõendatud seegi, et tema käskis L.A raha ära võtta, muidu tulevat suur probleem. Seega sai politseiametnik A. Mägimets L.A eelnevat ettepanekut „pabereid“ mitte koostada ning sellele järgnenud raha panemist omavahel seostades üheselt aru, et L.A pakkus talle raha selle eest, et A. Mägimets ei algataks menetlust ega määraks L.A-le kiiruseületamise eest trahvi. 5 L.A andis eeluurimisel ütlusi, kus ta ei ole sõnagagi maininud politseiametnikule tehtud ettepanekut jätta väärteomaterjalid koostamata, samuti raha panemist käetoele. Küll on ta rääkinud sellest, et uuris politseiametnikult, kuidas toimub trahvide tasumine, kas sularahas kohapeal või dokumendi alusel. Süüdistatava kaitsja väitel on kõnealuse juhtumi näol tegu arusaamatusega ning L.A poolt kiirmenetluse otsuse vormistamise ajal käetoele pandud raha oli tegelikult mõeldud trahvi maksmiseks kohapeal. Kohus leiab, et süüdistatava L.A kaitsja selline väide on vastuolus kogutud tõenditega. Nimelt saaks arusaamatus tekkida ning isik raha pakkuda vaid siis, kui ta ei tea, milline on rahatrahvi tasumise kord. Väärteoõiendist (tl 30) aga ilmneb, et L.A-le on varemgi kiirmenetluse otsus koostatud (04.10.
  8. a). Kuna nimetatud otsuse tegemisest ei olnud
  9. juulini
  10. a möödunud veel aastatki, siis ei ole tõenäoline, et L.A oli unustanud, kuidas ta esimesel korral rahatrahvi tasus. Veel enam, L.A, andes eeluurimisel ütlusi sellest, et tema teada trahvi tasumise kohta antakse paber ning trahvisumma makstakse panka, on ise seega kinnitanud, et on rahatrahvi tasumise korraga kursis. Lisaks tõendavad tunnistaja A. Mägimetsa ütlused seda, et ta tutvustas L.A-le rahatrahvi tasumise korda ning et selline tutvustamine toimus enne, kui L.A raha käetoele pani. Sellega on ümber lükatud L.A väide, et ta pani raha käetoele selleks, et kohapeal rahatrahv ära maksta. Kohus leiab, et L.A korduv ettepanek jätta „paberid“ koostamata ning raha panemine käetoe peale on käsitletav altkäemaksu pakkumisena: L.A pakkus A. Mägimetsale raha selle eest, et A. Mägimets ei algataks väärteomenetlust ega määraks L.A-le kiiruseületamise eest trahvi ja jätaks sellega ebaseaduslikult oma kohustused kohtuvälise menetlejana täitamata. KrMS §-s 6 sätestatu kohaselt tuleb kuriteotunnuste ilmnemisel lähtuda kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 tuleb menetluse kohustuslikkuse põhimõttest lähtuda ka väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole otseselt sätestatud teisiti. Arvestades eelnevat ja silmas pidades seda, et teo ohtlikkusest ning meie tänavatel ja teedel valitsevast liiklussituatsioonist tulenevalt ei ole lubatud sõidukiiruse ületamine 25 km/h võrra vähetähtis liiklusrikkumine, oli A. Mägimetsal kohustus menetlust algatada ja väärteomaterjalid vormistada. Seega oleks vastupidine tegevus tema puhul olnud käsitatav teo ebaseadusliku toime panemata jätmisena

§ 298tähenduses.

Kuna L.A pakkus A. Mägimetsale raha selle eest, et viimane oma ametiseisundit kasutades jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata, pani süüdistatav toime altkäemaksu lubamise. Süüdistuse kohaselt pakkus L.A altkäemaksu vähemalt 2000 krooni (500-kroonistes kupüürides). Tunnistaja A. Mägimetsa ütlustest ilmneb, et L.A pani kahe istme vahelisele käetoele 500-kroonised kupüürid. Kuna A. Mägimets seda raha ei puutunud, siis ei tea ta, palju seal raha täpselt oli. Rahatähed ei olnud päris üksteise peal ja nii paistis neid olema kas kaks või kolm rahatähte. Tunnistaja K. Põldaru nägi ühte 500-kroonist kupüüri, kuid L.A liigutuste järgi sai aru, et neid oli seal rohkem. Kuulda oli, kuidas L.A raha võttes sahistas – võttis ühe, krabistas, ja pani järgmise. Seega ei saa tunnistajate ütlustele tuginevalt üheselt kindlaks teha, mitu 500-kroonist rahatähte L.A käetoele pani. Arvestades tunnistaja A. Mägimetsa ütlusi, mille kohaselt siis, kui tema andis L.A-le otsuse koopia ning seletas, kuhu trahv tasuda tuleb, pani L.A rahapatakast osa rahakotti ning kaks 500-st kupüüri jättis oma kätte, ja A. Mägimetsa ütlustega haakuvat asitõendite vaatlusprotokolli, saab järeldada, et L.A pidi käetoele panema vähemalt kolm 500-kroonist rahatähte, s.o 1500 krooni. Kuna kohtul puuduvad täpsemad tõendid, samas aga on kohustus järgida põhimõtet, mille kohaselt kohtus kõrvaldamata kahtlused tuleb 6 tõlgendada süüdistatava kasuks, tuleb süüdistusest tõendatuks lugeda vaid 1500 Eesti krooni pakkumine altkäemaksuks. Kohus leiab, et L.A pani kuriteo toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

Ta soovis toime panna

§ 298

lg 1 kirjeldatud tegu – anda politseiametnikule altkäemaksu selleks, et viimane loobuks tema suhtes väärteomenetluse läbiviimisest. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja asub seisukohale, et L.A on toime pannud

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning et teda tuleb selle eest karistada.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 298

lg 1 424 näeb altkäemaksu lubamise eest karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.A tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§-s 58, ei ole. Puuduvad ka

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud.

Karistusregistri väljavõttest (tl 27-29) ilmneb, et L.A on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati 27.09.2000. a KrK § 133 järgi rahatrahviga 4400 krooni. Teda on korduvalt karistatud ka erinevate väärtegude toimepanemise eest. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole L.A peale kõnealust tegu toime pannud rohkem õiguserikkumise. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et L.A süü suurusest ning eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt võib tema karistus olla sanktsiooni miinimummääras. Kohus on seisukohal, et L.A isikut iseloomustavatest andmetest lähtuvalt on võimalik teda tingimisi karistuse kandmisest vabastada. Kuna L.A puhul ei ole tegemist isikuga, keda oleks vaja katseajal allutada käitumiskontrollile, tuleb tema suhtes kohaldada

§ 73sätteid.

Katseaeg tuleb määrata

§ 73lg-s 3 sätestatud minimaalses määras, s.o. 3 aasta pikkune. V Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Kr

MS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 26.40 krooni. KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.