1-07-11537\3

Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 11537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. jaanuaril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Natalja Lebed kaitsja: Toomas Bekker osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas A.S ik. XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 kl., ei tööta, eluk. XXX, elab XXX, varem kriminaalkorras ka-ristatud 8.27.02.2002 a. Lääne – Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi 1 a. vabadusekaotusega 9.11.06.2004 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 107 lg. 2 p. 2 järgi 3 a. vangistusega, millest kohesele ärakandmisele 1 a. vangistust. Ülejäänud 2 a. vangistust tingimisi 3 a. katseajaga 10.21.10.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 119 , § 122 järgi 2 a. 2 a. 8 k. vangistusega. 24.04.2007 a. vabastatud tingimisi 1 a. katseajaga, karistuse ärakandmata osa 7 kuud 24 päeva Viibib vahi all alates
2. juunist 2007 a. süüdistusasja KarS § 200 lg. 1, § 120 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: A.S on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et A.S , viibides 13.05.2007 kella 01.00 paiku Tallinnas, Kivimurru 24 maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil küsis RP sigarette, kui viimane hakkas neid talle andma, siis lõi põlvega kubeme piirkonda, seejärel röövis kannatanult käes olnud mobiiltelefoni №kia maksumusega 2000 krooni. Pärast mobiiltelefoni röövimist, kasutades vägivalda, pööras ta kannatanu näoga seina poole ning asus ise tema pükste tagataskuid läbi otsima. Sellise tegevuse tulemusena leidis ta RP pükste tagataskust rahakoti, millest röövis sularaha summas 1500 krooni, misjärel lahkus koos röövitud mobiiltelefoni ja sularahaga. Seega A.S pani toime röövimise, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o. KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, kandes XXX vanglas karistust LL raske tervisekahjustuse tekitamise eest, ajavahemikus 2006 a. novembrist kuni 2007 a. jaanuarini helistas korduvalt erinevatelt telefonidelt LL-Pja tema tütrele EL ja ähvardas neid tapmisega, samuti EL lapse tapmisega, millised ähvardused olid kannatanute poolt tõsiselt võe-tavad seoses varasemalt LL-P suhtes jõhkra vägivalla kasutamisega, samuti seoses sellega, et kannatanud olid teadlikud, et A.S on varem kriminaalkorras karistatud kehavigastuste tekitamise eest. Seega A.S oma tegevusega pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatav A.S tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes osaliselt süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioonid on põhjendatud osaliselt ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt osaliselt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et sel ööl ta läks koos IS välja ja nägi ühest majast välju-nud meest, kes tuikus ja istus kõnnitee äärde. Ta sai aru, et mees on joobnud olekus. S ka ilmselt sai aru, et mees on joobnud ja tegi ettepaneku meest röövida. Läksid mehe juurde ja ta küsis mehelt suitsu. Mees tõusis püsti ja hakkas taskust suitsu otsima ning käes oli mobiiltelefon. Ta rabas mehe käest mobiiltelefoni ja S lõi põlvega mehele kubemesse ja võttis mehe taskust rahakoti. Nad võtsid rahakotist raha ja koti andsid tagasi. Ta oli sel korral väga purjus. Raha oli tõesti 1500 krooni ja selle eest osteti kioskist suitsu, odekolonni ja limonaadi ning läk-sid uuesti S korterisse. Ülejäänud raha kulus ka alkoholi ja toidu ostmiseks. Samuti mo-biiltelefon müüdi 250 krooni eest ja ta sai ka selle müügist raha. Täiendava ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tõesti pani toime röövimise ja nõustub kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi nõudega. Sellel ööl ta tõesti läks sellele mehele järgi ja küsis suitsu ning nägi mehe käes mobiiltelefoni. Tal tekkis mõte mobiiltelefon ära võtta ja seda ta ka tegi ning tõukas põlvega kubemesse. Kasutades jõudu, keeras mehe näoga seina poole ja taskust võttis rahakoti. Selles olnud raha võttis endale ja rahakoti koos dokumentidega tagastas. A T oli koos temaga kaasas, kuid midagi mehe suhtes ei teinud. Seejärel läksid korterisse tagasi ja ta jättis röövitud mobiiltelefoni endale ja A andis enda mobiiltelefoni. Pärast läks koos A kioskisse ostma ja seejärel A läks oma koju ja ta läks oma koju. V andis saadud rahast 500 krooni. Ülejäänud röövitud raha kulus ära ja mobiiltelefoni müüs maha. Miks ta enne valetas, ei oska selgitada. 24.08.12007 a. kohtueelsel täiendaval ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt A.S kinnitab kannatanult mobiiltelefoni, rahakoti hõivamist, samuti kinnitab, et tõukas kannatanut põlvega kubeme piirkonda ja keeras kannatanu näoga seina poole. 10.08.2007 a. AT ja A.S-i vahel toimunud vastastamise ülekuulamise protokollist samuti leiab kinnitust, et lõi kanna-tanut enne seda kui T jõudis nendeni. Samuti kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, et esitatud kahtlustust ta omaks ei võta. Ta pole kummalegi helistanud ega ähvardanud. Ta on alates 08.01.2007 a. LL lahuta-tud. Taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kannatanu RP poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 13.05.2007 a. öösel ta oli alkoholijoobes ja kõndis Pallasti tänaval Maksimarketi kaupluse poole. Mingil mo-mendil istus kõnnitee äärekivil ja helistas. Seejärel ta tõusis ja hakkas kõndima ning tema järgi tulid kaks tundmatut meest. Nende taotlusel ta andis neile suitsu, kuid noorem mees võttis tema käest suitsupaki ja lõi põlvega kubemesse. Seejärel sama noorem mees käskis tal ära anda raha ja käes oleva mobiiltelefoni. №orem mees haaras tema käest ka mobiili ja hakkas teda läbi otsima ning taskust võttis ka rahakoti. Sellest võttis 1500 krooni ja rahakoti koos selles olevate dokumentidega tagastas ning mõlemad mehed lahkusid. Talle tekitati materiaalset kahju summas 3500 krooni. Mõlemad mehed tunneks ära. Juhtunust helistas Statoili bensiinijaamast politseile. Ta on kindel et tema suhtes tegutses ainult üks mees, kõrvalseisja oli kepiga. Kannatanu EL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 10.11.2006 a. kell 19.45 helistas tema telefonile XXX vanglas karistust kandev A.S . Eelmine kõne vanglast oli juuni või juuli kuus. Sel korral ta helistas ise tagasi, sest kõnet ei kuulnud ja number oli salvestatud tööandaja telefonil. Vastuvõtjaks oli keegi Jaanus, kes ütles, et oli jäetud teade selles, et lähipäevil ootab teda lähedase kaotus ehk surm. Jaanus ütles, et selle kirja oli andnud keegi Aivar. Järgmisel päeval helistas talle A.S ja need kõned on jätkunud kuni
3. novembrini 2006 a. A.S helistab ja ähvardab tema perekonda ning lubas vanglast vabanemisel tappa tema ema, tema ja ta lapse. Ähvardab seetõttu, et ema otsustas sisse anda abielulahutuse. Soovib, et A.S-ile määrataks lähenemiskeeld tema perele. Ta on mures oma pere pärast. Kannatanu LL-P poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2004 a. ta abiellus A.S-iga ja viimane oli algusest saadik vägivaldne. Pärast A.S-i vahistamist ja süüdi tunnistamist, A.S on talle pidevalt helistanud ja ähvardanud tappa nii tema kui ka tema tütre. Käskis isegi surnuaial hauaplats valmis vaadata. Kõned olid peamiselt ööseti, samuti kirjutas kirju, kuid neid ta ei avanud ja hävitas. Loomulikult ta tundis hirmu ja maha löömise jutt oli kogu aeg. Tunnistaja IS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et A.S elas te-ma elukohas koos tema emaga. Pidevalt käisid korteris A.S-i sõbrad ja tarvitati ka alkoholi. 12.05 õhtul tarvitati jälle korteris alkoholi ja mingil ajal A.S-i tuttav Arvi lahkus ja öösel läks välja ka A.S. Umbes tund hiljem A.S ja Arvi tulid tagasi ning ütlesid, et olid mingit meest röö-vinud ning ära võtnud mobiiltelefoni ja rahakotist raha. Tunnistaja VS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et tunneb A.S-i 8 aastat ja pärast vanglast vabanemist A.S ei olnud kuskil elada, jäi tema juurde elama. 12.05 öösel ta tuli töölt koju, kuid A.S-i korteris ei olnud. Öösel, mingil ajal koputati aknale ja korterisse sisenesid A.S ja viimase sõber Arvi, kelle käes oli mobiiltelefon. Arvi ütles, et hop-pasid selle mobiiltelefoni. Tema nõusolekul A.S andis Arvile tema telefoni ja Arvi andis enda käes olnud mobiiltelefoni. A.S andis talle ka 500 krooni. Tunnistaja AT poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2007 a. mais ta oli A.S Aivari elukohas ja tarvitas alkoholi. Öösel läks koos A.S A välja, et prügikastidest midagi otsida. Teel märkasid, et kõnniteel istunud mees tõusis püsti ja hakkas astuma. A.S tegi ettepaneku järgneda sellele mehele. Ta jäi A.S-ist natuke maha ja enne järgi jõudmist, A.S suutis selle mehe keerata näoga vastu seina ja otsis taskutest asju. Taskust võttis rahakoti, millest võetud raha jättis endale ja rahakoti tagastas mehele. Ta ei märganud A.S-i poolt jalaga löömist ega mobiiltelefoni võtmist. Seejärel nad läksid uuesti A.S-i elukohta ja köögis A.S võttis kuskilt mingi mobiiltelefoni ja andis talle ning näitas talle teist mobiiltelefoni. Seejärel tuli Preisil mõte minna kioskisse. Ta läks kaasa ja A.S ostis limonaadi, odekolonni, šokolaadi ja suitsu ning A.S läks oma koju ja tema enda elukohta. Tal oli sel ajal kaasas poolik suusakepp. Süüdistatav A.S tunnistab end kannatanu RP röövimises osaliselt süüdi selles, et hõivas kannatanult mobiiltelefoni, rahakoti koos rahaga aga ei teinud seda vägivallaga, sest jalaga ei löönud. Üldse end süüdi ei tunnista kannatanute E ja L L ähvardamises. Kriitiliselt tuleb suhtuda A.S-i ütlustesse kohtuistungil, et pole L ähvardanud ja kannatanult P hõivas süüdistuses nimetatud asjad ilma vägivallata, sest ka röövimise epi-soodis ta algul eitas selle kuriteo toimepanemist, kuid hiljem muude tõendite olemasolul tun-nistas oma süüd. Vaatamata sellele, et A.S end süüdistusaktis kirjeldatud röövimise süüteos tunnistas end osaliselt süüdi, on tema süü täielikult leidnud tõendamist kannatanu P poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja tema ütlustes ei ole mingit alust kahelda. Kannatanu P ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Tamme ütlused, et ei näinud küll A.S-i poolt kannatanu jalaga löömist, kuid nägi A.S-i poolt kannatanu keeramist näoga vastu seina ja rahakoti hõivamist. Samuti T vastastamisel A.S kinnitas kannatanu löömist jalaga. A.S-i jõhkrusele LL vastu osutab ka Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 a. otsus, mil-lest nähtuvalt A.S-i karistati KarS § 122, § 119 järgi, selles et LL tekitas ras-ke tervisekahjustuse ettevaatamatusest ja pideva kehalise väärkohtlemise. Kogutud materjalide alusel kohus on veendunud, et A.S pani toime tapmise ähvardamise nii E kui ka LL suhtes. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning tutvunud tema, kannatanute ja tunnistajate poolt kohtuliku eeluurimisel antud ütlustega on ülaltoodu alusel leidnud kinnitamist A.S-i süü KarS § 200 lg. 1 ja § 120 järgi ning tema süüd kinnitavad ka kriminaalasjas kontrollimist leiduvad tõendid, sealhulgas politsei ettekandega, joobeseisundi tuvastamise protokolliga, A.S-i ja AT puhtsüdamliku ülestunnistuse avaldusega, äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeliga, vastastamisprotokolliga / t.I t.l. 2, 8, 19 – 22, 47, 58 – 60, 63, 64, 68 – 70 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda osaline süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, vähem kui ühe kuu möödumisel pärast karistuse kandmist uue tahtliku kuriteo toimepanemist ja katseajal, alalise elukoha puudumist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada A.S KarS § 200 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat 3 ( kolm ) kuud vangistust Süüdi tunnistada A.S KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 ( kolm ) aastat 3 ( kolm ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) aastat 2 ( kaks ) kuud vangistust KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 21.10.2005 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra 7 ( seitse ) kuud 24 ( kakskümmend neli ) päeva vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 ( kaks ) aastat 9 ( üheksa ) kuud 24 ( kakskümmend neli ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
4. juunist 2007 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 2 Välja mõista A.S-ilt sundraha 10875 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista A.S-ilt kaitsjatasu 10414.70 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a XXXXXXXX SEB Eesti Ühispank viitenumber XXXXXXXXX 4 Välja mõista A.S-ilt tsiviilhagi RP kasuks 3500 krooni. Kannatanul tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /