1-06-4433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2007 Kohtla-Järve Kriminaalasja number 1-06-4433 (04913000016) Kohtunik Anu Ernits Kohtuistungi sekret

§ 199

lg 1; § 25 lg 2- 199 lg 1; § 344 lg 1 järgi ja G.

§ 289; § 25 lg 2 289 järgi üldmenetluses.

Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask Süüdistatavad G.B, isikukood xxx, G.B, isikukood 35712122247, Kriminaalasi Kaitsjad RESOLUTSIOON Süüdistatavate G.B ja G.B kaitsja, vandeadvokaat Ain Kriis Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg. 1, 2, 3; § 315; § 318 lg. 1; § 319 lg. 1, 2, § 301, kohus OTSUSTAS: G.B tunnistada süüdi KarS § 199 lg 1, § 25 lg 2 järgi 311,46 tm metsamaterjali varguse katses summas 181581 krooni ja mõista talle rahaline karistus 300(kolmsada) päevamäära summas 15000(viisteist tuhat) krooni. G.B tunnistada süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 40(nelikümmend) päevamäära summas 2000(kaks tuhat) krooni. Kars § 64 lg 1 alusel, suurendades raskemat üksikkaristust, mõista G.B-le liitkaristuseks rahaline karistus 340(kolmsada nelikümmend) päevamäära summas 17000(seitseteist tuhat) krooni. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistus 07-09 05 2003, kokku 3(kolm) päeva, millele vastab 9(üheksa) rahalise karistuse päevamäära summas 450(nelisada viiskümmend) krooni, on G.B ärakandmisele kuuluv rahaline karistus 331(kolmsada kolmkümmend üks) päevamäära summas 16550(kuusteist tuhat viissada viiskümmend) krooni. Rahalise karistuse võib otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 4100065064. Rahalise karistuse tasumist tõendav maksekorraldus esitada koheselt Viru Maakohtule. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada G.B suhtes kohtuotsuse jõustumisel. G.B KarS § 25 lg 2-289; § 289 järgi õigeks mõista KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista G.B-lt Keskkonnainspektsiooni kasuks 100797 krooni. Välja mõista G.B-lt riigituludesse menetluskulud - 5400 krooni sundraha. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada enda nimelt, märkides ära kriminaalasja numbri ja makse liigi. G.B menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus: G.B on kohtu alla antud selles, et ta 2003 aasta veebruaris-märtsis pani vahendliku täideviimise vormis toime suures ulatuses metsamaterjali varguse katse Alutaguse metskonna kvartalitest Ida-Virumaal ehk KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes G.B järgmises tegevuses: G.B, töötades RMK Kirde Regiooni Alutaguse metskonna metsnikuna, pöördus 2002.aasta lõpus AS Memphis juhatuse liikme R poole, selgitades et ta sooviks osta metskonnast kasvavat metsa, kuid kehtestatud piirangute tõttu pole tal võimalik soovitud raieõigust omandada. Seetõttu palus R Rsõlmida AS Memphis nimelt metskonnaga leping metsalankide ostuks, mille ülestöötamise pidi tegelikkuses korraldama G.B. R nõustus G.B aitama, misjärel vastavalt AS Memphis ja Alutaguse metskonna vahel 13.02.2003 sõlmitud Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 50303009 saadi luba sanitaarraie korras langetada 161,6 tm riigimetsas kasvavat metsa. Lepinguga oli fikseeritud raiutava ala suurus, sortimentatsioon, samuti raiemahtude jagunemine kvartalite ja eraldiste kaupa. Raiele minevad puud pidid olema ära märgitud sinise värviga. Märgistamata puude langetamine polnud ostjale lubatud. Raide teostamiseks palkas G.B oma tuttava A, kes omakorda palkas raietöölisteks S, ja R. Metsamaterjali väljavedu teostas OÜ Vikingmodum töötaja Kaupo Nõmmemees. Enne raietööde alustamist näitasid G.B ja metsnik A. raiebrigaadile ette raielankide piirid. G.B kinnitas töölistele, et toimuv raie on seaduslik, vastavuses raietööde läbiviimisele kehtestatud nõuetele ning metsateatistele. Metsalangetajad töötavad metskonnas ja metsnike järelevalve all AS Memphise lankidel, kust nad peavad langetama ~700 tihumeetrit metsa. Samas ei edastanud G.B raiebrigaadile raie-õiguse võõrandamise lepingut, vaid andis selle asemel A. M raieala kaardi, kuhu ta oli tahtlikult märkinud tegelikkusele mittevastavad raiemahud, eksitades sel moel raide teostajaid. G.B-lt saadud juhiste ning ettenäitamiste kohaselt teostasid tema poolt eksitusse viidud A, H, R ja S ajavahemikus veebruar-märts 2003 Alutaguse metskonna kvartalites KN084, KN085 ja PG 121 metsaraiet, ületades kõigis kvartalites olulisel määral tegelikult lubatud raiemahtu. Raietööd olid plaanitud läbi viia ka kvartalitest PG155 ja PG136, kuid seda teha siiski ei jõutud, kuna eba- seaduslik raietegevus peatati keskkonnaametnike poolt. Toimunud raide tegelikest mahtudest ja G.B ees-märkidest polnud teadlik ka R kes usaldas tööde korraldamise G.B hooleks, metsas raide teostamise ajal ei käinud ning toimuvasse ei sekkunud. Kvartali KN085 eralduselt 3 (lepingujärgselt lubatud raiuda 14,2 tm männipuitu) langetati ja veeti välja metsa-materjal järgmistes kogustes - 0,4 tm kuuse jämepalki; 0,4 tm kuuse peenpalki; 0,6 tm kuuse paberipuitu; 1,3 tm küttepuitu; 30,7 tm männi jämepalki; 32,3 tm männi peenpalki; 17,7 tm männi paberipuitu, millega rikuti Metsa-seaduse § 18 nõudeid. Kvartali KN084 eraldustelt 6 ja 12 (lepingujärgselt lubatud raiuda 14 tm männipuitu) langetati ja veeti välja metsamaterjal järgmistes kogustes – Eraldus 6 - 0,6 tm kase paberipuitu; 0,1 tm kasepalki; 0,2 tm kuuse jämepalki; 0,6 tm kuuse peenpalki; 0,2 tm kuuse paberipuitu; 17,3 tm männi jämepalki; 13,0 tm männi peenpalki; 6,9 tm männi paberipuitu; 0,4 tm kütte-puitu; eraldus 12 - kase paberipuitu 0,2 tm; kuuse jämepalki 0,3 tm; kuuse peenpalki 0,3 tm; kuuse paberipuitu 0,8 tm; küttepuitu 0,1 tm; männi jämepalki 12,1 tm; männi peenpalki 10,2 tm; männi paberipuitu 5,3 tm; küttepuitu 0,4 tm, millega rikuti Metsaseaduse § 18 nõudeid. Alutaguse metskond sai metsamaterjalist KN084 ja KN085 kätte järgmised kogused - 3,8 tm kuuse paberipuud, 2,3 tm küttepuud, 7 tm männi jämepalki ja 0,9 tm kase paberipuud (kokku 14 tm metsamaterjali). Kvartali PG121 eraldustelt 12,13 (lepingujärgselt lubatud raiuda 15,2 tm materjali – 5 tm männipuitu ja 10,2 tm kuusepuitu) oli langetatud ja koondatud tee äärde – 29,63 tm kuuse paberipuitu; 38,64 tm männi jämepalki; 59,59 tm männi peenpalki; 66,16 tm kuuse jämepalki; 59,63 tm kuuse peenpalki; 16,81 tm kase paberipuud; 27,03 tm kasepalki; 8,68 tm küttepuitu; 14,49 tm männi paberipuitu. Kokku teostati kasvava metsamaterjali raiet 320,66 tm ulatuses. Raiutud metsamaterjal oli välja viimata ning peeti kinni, mistõttu kahjunõuet ei esitatud. Kättesaadud materjalist realiseeris metskond hiljem 327,41 tm (kogumaksumusega 190186 krooni 76 senti). Kv KN084 ja KN085 langetatud ja äraveetud materjaliga seoses tekitati Alutaguse metskonnale materiaalne kahju kogusummas 79485 krooni 60 senti. Eeltoodust tulenevalt on langetatud metsamaterjali kogumaksumus 269672 krooni ja 36 senti Varguse toimepanemise käigus G.B poolt eksitusse viidud ja ärakasutatud raietööliste teostatud eba-seadusliku raie tulemusena oli kvartal KN084 eraldustel 6 ja 12 ning kvartal PG 121 eraldusel 12 kasvava metsa rinnaspindala ja täius viidud alla alammäära, mistõttu metsaraie ei vastanud Metsaseaduse ja Keskkonnaministri 01.04.1999.aasta määrusega nr. 39 kehtestatud “Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad” nõuetele. Raietööde käigus aset leidnud rikkumised väljendusid alljärgnevas: Lähtuvalt Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määrusega nr.39 kehtestatud “Harvendusraie tegemisel metsa rinnas-pindala ja täiuse lubatud alammäärade” tabelitest on 76-aastase 2 boniteediga männi enamusega puistu rinnas-pindala lubatud alammäär 21,7 m2/ ha ning 68-aastase 1 boniteediga männi enamusega puistu rinnaspindala lubatud alammäär 21,9 m2 /ha. Kvartal KN084 eraldusel 6 (76-aastane 2 boniteedi männi enamusega puistu) jäi raiejärgselt (raiekoht pindalaga 0,55

1. ha)kasvama puid rinnaspindalaga 16,86 m2 /ha. Kvartal KN084 eraldusel 12 (76-aastane 2 boniteedi männi enamusega puistu) jäi raiejärgselt (raiekoht pindalaga 0,15
2. ha)kasvama puid rinnaspindalaga 0 m2/ha. Kvartal PG121 eraldusel 12 (68-aastane 1 boniteedi männi enamusega puistu) jäi raiejärgselt (raiekoht pindalaga 1,7
3. ha)kasvama puid rinnaspindalaga 17,12 m2 /ha. Seega raiuti kvartal KN084 eraldustelt 6 ja 12 rohkem vastavalt 4,84 ja 21,7 m2 /ha. Kvartal PG121 eralduselt 12 raiuti rohkem 4,78 m2/ha. Vastavalt Põhiseaduse § 53 on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks, kui seda nõuavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsaraidel ei peeta kinni lubatud raievanusest, liitumisajast või raieajast. Vastavalt Metsaseaduse § 17 lg 2 tohib harvendusraiet teha metsas, mille täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Vastavalt Metsaseaduse § 13 lg 4 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) on nooremate kui 100-aastaste männipuistute lageraie keelatud, välja arvatud kui nad on saavutanud keskkonna-ministri määrusega kasvutingimuste alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Vastavalt “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele” on 1 ha 61-70 aastase männipuistu 1 m2 kahjutasu määr 7500.- krooni ning 71-80 aastase männipuistu 1 m2 kahjutasu määr 6000.- krooni. Võttes arvesse loetletud eraldustelt lubatust rohkem raiutu kogust ja raiekoha pindala, on ebaseadusliku raie tulemusel tekitatud looduskeskkonnale kahju kvartal KN084 eraldusel 6 summas 15972.- krooni ja eraldusel 12 summas 19530.- krooni. Võttes arvesse loetletud eraldustelt lubatust rohkem raiutu kogust ja raiekoha pindala, on ebaseadusliku raie tulemusel tekitatud looduskeskkonnale kahju kvartal PG121 eraldusel 12 summas 60945.- krooni. Rinnaspindala alammäärade rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kogukahju summas 96447.krooni. Lisaks sellele oli ebaseadusliku raie käigus kv KN084 eraldustel 6, 12, kv KN085 eraldusel 3 ja kv PG121 eraldustel 12 ning 13 raiekoht jäetud koristamata, millega on rikutud Keskkonnaministri 09.04.1999 määrusega nr 40 kinnitatud “Metsakaitse eeskirja” punkte 14 ja 15. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega kesk-konnale tekitatud kahju arvestamise määrad” p 7 arvestatakse raiekoha risustamisel tekitatud keskkonnakahju kahju koristamata ala pindala ja kahju baasühiku [500.krooni koristamata maa-ala iga hektari kohta] korrutisena. Kvartalis KN084 eraldustel 6 ja 12 oli koristamata jäetud raiekohtade kogupindala 0,7 ha, seega on raiekoha koristamata jätmisega tekitatud looduskeskkonnale kahju summas 350.- krooni. Kvartalis KN085 eraldusel 3 oli koristamata jäetud raiekohtade kogupindala 4,6 ha, seega on raiekoha koristamata jätmisega tekitatud looduskeskkonnale kahju summas 2300.- krooni. Kvartalis PG121 eraldustel 12 ja 13 oli koristamata jäetud raiekohtade kogupindala 3,4 ha, seega on raiekoha koristamata jätmisega tekitatud looduskeskkonnale kahju summas 1700.- krooni. Raiekohtade koristamata jätmisega looduskeskkonnale tekitatud kogukahju summas 4350.- krooni. Samuti süüdistatakse G.B selles, et ta pani toime ametliku dokumendi võltsimise ehk KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes G.B järgmises tegevuses: 10.06.2003 vormistati RMK Alutaguse metskonna ja OÜ L & R Woodcutter vahel 350 tm kasepaberipuidu müügiks metsamaterjali proovipartii müügileping nr. DD50303005. Metskonda kui müüjat esindas lepingu sõlmimisel metsaülem G.B. G.B, olles OÜ L & R Woodcutter allkirjaõiguslik juhatuse liige ja osanik, ei tohtinud Alutaguse mets-konna metsnikuna ning G.B lähisugulasena esindada ostjat ülalnimetatud lepingu sõlmimisel, mistõttu ostja esindajana kanti lepingusse osaühingu juhatuse teine liige M. G.B, eesmärgiga kiirendada tehingu käiku, kirjutas M. L asemel lepingule omakäeliselt alla, võltsides sõlmitava lepingu edasise kasutamise eesmärgil M. L allkirja. Sisuliselt vabastas G.B sel moel lepingut allkirjastades end kohustustest võtta koostatud dokumendile M allkiri. G.B tegevuse tulemusena omandas OÜ L & R Woodcutter 350 tm kase paberipuidu ostuõiguse. G.B on kohtu alla antud selles, et ta pani toime ametiseisundi kuritarvitamise katse ehk KarS § 25 lg 2 - § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes tema järgmises tegevuses: G.B, olles RMK Kirde regiooni Alutaguse metskonna metsaülemana ametisikuks KarS § 288 mõttes, oli metsaülema ametijuhendi p 6.26. ja RMK töötajate 2003. aasta palgatingimuste kokkuleppe p 9.2. alusel oma alluvate töö tasustamist korraldav isik, kes pidi andma hinnanguid tehtud tööle, viima läbi tulemusvestlusi ning tegema korraldusi tulemuspalkade maksmiseks. 2003.a. novembris, teostamata eelnevalt kohustuslikku tulemusvestlust ning metsniku töötulemuste hindamist, andis G.B raamatupidaja R üle käsikirjas tulemuspalkade käskkirja kavandi koos suulise korraldusega see nõuetekohaseks vormindada. Pärast G.B poolt käskkirja puhtandi allkirjastamist pidi raamatupidaja käskkirja alusel maksma 2003.a. detsembris kolmele metsnikule välja tulemuspalgad. Vastavalt käskkirja p 2 oli G.B oma samas metskonnas metsnikuna töötavale pojale G.B-le määranud eriti suurte kordaminekute eest tulemuspalgaks 22200.- krooni. Jättes teostamata tulemusvestluse metsniku ja metsaülema vahel, samuti jättes vormistamata tulemuspalga määramise eelduseks olevad dokumendid, mis pidid tulenevalt RMK palgapoliitikast ja sätestatud korrast sisaldama tulemuspalga maksmiseks seatud kriteeriume ja põhistama tehtud otsust, rikkus G.B RMK töötajate 2003.aasta palgatingimuste kokkuleppe p 15.3. ja 15.4. sätestatud nõudeid. Määrates tulemuspalga 2003 aasta 11 kuu jooksul täiendavate ülesannete täitmiste eest, rikkus G.B palgatingimuste kokkuleppe punktis 15.3 sätestatud nõudeid, mille kohaselt tulemuspalgaga välja makstav summa ühe töötaja kohta ei tohi ületada 60% töötajale antud perioodil makstavast põhipalgast. Antud juhul ületas määratud tulemustasu p 15.3. lubatud summat, kuna vastavalt palgatingimuste kokkuleppe lisana kehtestatud RMK töötajate palgaastmestikule oli metsniku kuupalga (põhipalk) määr 5801.- krooni ning vastavalt 31.01. 2003 metsnik G.B suhtes antud tulemuspalga juhisele oli tema tulemuspalga summa täitmise perioodil (02.01.31.12.2003) 7980.- krooni. Tulemuspalka määrates oli G.B teadlik ka G.B-le määratud varasemast kehtivast distsiplinaarkaristusest, millega kohaselt oli metsaülema 31.03.2003 käskkirjaga nr 2-2.1/14 alates 01.03.2003 vähendatud G.B palgasummat. Tulenevalt palgatingimuste kokkuleppe p 8.4.1. ja 10 kaotas G.B distsiplinaarkaristuse määramisel õiguse tulemus- ja lisatasudele. Eeltoodust tulenevalt ei omanud G.B õigust tulemuspalgale G.B kavandatud kujul ja ulatuses. Selle määramine oli põhjendamatu ning selle väljamaksmise korral oleks RMK-le tekitatud oluline varaline kahju. Oma ülalkirjeldatud tegevusega tulemuspalkade määramisel, olles seejuures teadlik G.B kehtivast distsiplinaarkaristusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, aga samuti jättes vormistamata tulemuspalga juhise, mis pidi sisaldama tulemuspalga maksmiseks seatud kriteeriume ning tehes eelistuse mitte tööalaste saavutuste, vaid isiklike eelistuste põhjal, kahjustas G.B RMK mainet ja usaldusväärsust nii klientide ja äri-partnerite, kui ka oma töötajate seas. Seejuures püüdis G.B metsaülemana määrata ebaseaduslikku tulemustasu enda lähisugulasele. G.B ülalkirjeldatud tegevus kahtluse tekitamisel RMK kui riikliku institutsiooni aususes ja usaldusväärsuses on käsitletav olulise mittevaralise kahju tekitamisena. Seoses ametialase juurdluse alustamisega G.B suhtes ja G.B ametist vabastamisega ei jõudnud raamatupidaja puhtandit vormistada, see jäi allkirjastamata ning väljamakseid antud käskkirja alusel ei tehtud. Seega ei saanud G.B viia oma tegu lõpuni. Tema ülalkirjeldatud tegevus 22200.- krooni suuruse tulemuspalga määramisel on vaadeldav ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisena, mille eesmärgiks oli tekitada oluline varaline kahju RMK-le, milline tegu jäi katse staadiumisse. Samuti süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas G.B selles, et ta pani toime ametiseisundi kuri-tarvitamise ehk KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes tema järgmises tegevuses: G.B, olles RMK Alutaguse metskonna metsaülemana ametisikuks KarS § 288 mõttes, pakkus 2003.aasta suvel Iisaku valla elanik P võimalust koristada ja koondada Alutaguse metskonna Alajõe metsa-kuivendusobjektil PÜ131 Illuka vallas asuvate kuivenduskraavide puhastamise käigus langetatud metsamaterjal ja võtta omale tasuta küttepuude valmistamiseks. Saadud suulise loa alusel vedas P. R 2003.aasta suve lõpus ja sügisel välja ~56,6 tm metsamaterjali, mida ta järkas küttepuudeks. Nimetatud materjal oli eelnevalt 2003.aastal langetatud kraavikallaste puhastusraie käigus. Vastavalt RMK pea-direktori 06.06.2002 käskkirjaga nr 1-5/187 RMK Kirde regiooni suhtes kohaldatud ja kehtiva Metsamaterjali laoarvestuse korra punktidele 2-5 (kinnitatud RMK peadirektori 06.02.2002 käskkirjaga 1-5/44) oleks tulnud see materjal metskonnas koondada ja arvele võtta, mida aga ei tehtud. Loa andmisega P langetatud metsamaterjali koristamiseks ja tasuta omandamiseks küttepuude valmistamise otstarbel eiras G.B Metsaseaduse § 43 lg 1 p 3 ja lg 4 ning Vabariigi Valitsuse 31.08.1999 määrusega nr. 262 kinnitatud “Riigimetsas kasvava metsa raieõigusega metsamaterjali müügikorra” punkti 3 ja p 6 nõudeid, mille kohaselt metsamaterjali riigimetsas müüakse küttepuude ja väikeste materjalikoguste (kuni 50 m3) puhul kokkuleppehinnaga. Väljaveetud materjali maksumus oli 7924.- krooni. Metskonnale kuuluva metsa-materjali tasuta andmist, kinkimist või muul viisil võõrandamist seadus taolistel juhtudel ette ei näe. Kui metsaülem RMK juhtivtöötajana rikub oma ametiseisundit ära kasutades seadusi, mille tulemusena seatakse ohtu RMK ja metskonna huvid, ei oma ta enam vajalikku autoriteeti talle alluva struktuuriüksuse töötajate silmis. Riigivõimu esindajana korruptiivse või ametialase teo toimepanemine kahjustab RMK kui ühe riigivõimu teostaja mainet ja usaldatavust nii ametkonna sees kui ka RMK struktuuridega suhtlevate inimeste silmis. Laoarvestuse korra ning metsamaterjali müügikorra rikkumised koos riigile kuuluva metsamaterjali tasuta jagamisega eraisikutele on lisaks sellega otseselt põhjustatud materiaalsele kahjule summas 7924.- krooni vaadeldavad süüdistatava tegudega põhjustatud olulise mittevaralise kahjuna. Põhjendus. 1.G.B süüdistus KarS § 289, § 25 lg 2, § 289 järgi. Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RTI, 16 02 2007, 13, 69) § 9 p 41 järgi tunnistati KarS § 289 kehtetuks. Seaduse § 17 järgi jõustus muudatus 15 03 2007. Süüdistatava kaitsja, pidades silmas G.B õigeksmõistmist lähtuvalt nimetatud seadusemuudatusest, esitas kohtule kohtuliku uurimise lõpus kirjaliku taotluse jätkata menetlust G.B süüdistuses tema rehabiliteerimiseks.Sama taotlesid G.B ja ta kaitsja kohtus. Prokurör kohtuvaidlustes loobus KrMS § 301 alusel G.B süüdistusest KarS § 289 ja § 25 lg 2, § 289 järgi täies mahus. Kohtul, juhindudes KrMS § 301, mille kohaselt prokuröri loobumise korral süüdistusest teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse, puudub võimalus jätkata menetlust G.

§ 289ja § 25 lg 2, § 289 järgi. G.B kuulub Kar

S § 289,ja § 25 lg 2, § 289 järgi õigeks mõistmisele vastavalt KrMS § 199 lg 1 p 1 – kriminaalmenetluse aluse puudumisel, mis tähendabki isiku rehabiliteerimist. 2.G.B süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi. 2.1.G.B end KarS § 344 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud. Ta andis ütlusi, et ta töötas metsnikuna Alutaguse metskonnas, kus metsaülemaks oli ta isa G.B. OÜ L ja Woodcutter omanikeks ja juhatuse liikmeteks on tema ja M. Ta ei ole kirjutanud M allkirja OÜ LjaWoodcutter ja Alutaguse Metsamajandi vahel sõlmitud lepingul. Juhatuse liikmetena oli tal oma nimel õigus firma lepingut allkirjastada. Tunnistaja M ütluste kohaselt on OÜ LjaWoodcutter registreeritud Tartus tema elukohas. Firma juhatuse liikmed on tema ja G.B. Alutaguse Metsamajandi ja OÜ LjaWoodcutter vahel sõlmitud lepingul on tema allkiri. Ta andis lepingule allkirja Iisakus olles: allkirja andis ta autos, olles enne seda tarvitanud alkoholi. Ta on G.B perekonnatuttav ja tunneb ammu G.B. G.B on samuti OÜ LjaWoodcutter juhatuse liige ning omab õigust allkirjastada lepinguid. Metsamaterjali proovipartii müügilepingul DD 50303005 10 06 2003 (kdI tl 27-29) on müüjaks Alutaguse Metskond metsaülem G.B isikus ja ostjaks OÜ LjaWoodcutter asukohaga , juhataja M. Ostja allkirjaks on loetavalt kirjutatud M. Lepingu järgi sai ostja 350 m3 kase paberipuitu hinnaga 280 m

1. Äriregistri väljavõtte (kd I tl 26) on OÜ Woodcuttes registreeritud 11 03 2003 , selle juhatuse liikmed on Mati Lehtis ja G.B. Kirjaeksperdi arvamuse (kd II tl 316-318) kohaselt proovipartii müügilepingu DD 50303005 on ostja M nimelt allkirjastanud suure tõenäosusega G.B, M.L allkiri dokumendil ei ole kirjutatud M.L poolt. Auto istmel või/ja alkoholijoobes allkirja kirjutamine ei muuda inimese käekirja põhitunnuste osas. Kirjaekspert K ütluste kohaselt on tõenäosus, et M.L allkirja kirjutas G.B, väga suur80%. Ei ole ühtki tunnust, mis viitaks teistele kontrollitud isikutele. 2.2.Kohus leiab, et süüdistatav G.B ja tunnistaja M ütlused ei ole usaldusväärsed. Mõlemad eitavad lepingu allkirjastamist G.B poolt selleks, et temalt langeks ära süüdistus dokumendi võltsimises. M ajendiks oli pikaajaline tutvus G.B ja ta isa G.B-ga. 2.3.Seda, et G.B kirjutas süüdistuses nimetatud lepingule M allkirja, tõendavad kirjaeksperdi arvamus ja eksperdi ütlused kohtus. Nende tõendite kaalu lisavad Alar ja G.B pikaajalised perekondlikud sõprussuhted M.L, samuti G.B-le ja M ühiselt kuuluva OÜ LjaWoodcutter majandustehingud Alutaguse Metsamajandiga, kus metsaülemaks oli G.B isa ja M perekonnatuttav G.B. Süüdistuses nimetatud lepingu sõlmimisest olid huvitatud vaid G.B ja M kui äriühingu omanikud. Kuigi G.B omas juhatuse liikmena õigust sõlmida firma nimel lepinguid, ei oleks G.B kui ametiisik tohtinud sõlmida lähisugulasena lepingut pojale kuuluva äriühinguga. Kohus, tuvastanud, et lepingule ei kirjutanud allkirja M, loeb ülaltoodu alusel tõendatuks, et M allkirja lepingule kirjutas G.B – peale M ainukene OÜ LjaWoodcutter tehingutest huvitatud isik. 2.4.Võltsimine seisnes dokumendile -Metsamaterjali proovipartii müügilepingule DD 50303005 10 06 2003- teise isiku (M) allkirja kirjutamises. 2.5.Lepingu võltsimise pani G.B toime selleks, et omandada tema osalusega äriühingule OÜ LjaWoodcutter õigus osta Alutaguse Metskonnast paberipuitu. Nagu eelpool nimetatud, G.B OÜ LjaWoodcutter juhatuse liikmena oma nimel lepingut allkirjastades oleks võtnud lepingu teist poolt Alutaguse Metsamajandit esindavalt G.B-lt võimaluse sõlmida OÜ- LjaWoodcutteriga leping. 2.6.G.B, otsese tahtlusega kirjutades M allkirja eesmärgil sõlmida leping tema osalusega äriühingu ja Alutaguse Metsamajandi vahel, mida juhtis tema isa, pani toime KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo. 2.7.Kohus ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. G.B on süüvõimeline isik, kes sai aru oma teo keelatusest. Teise isiku allkirja kirjutamisega viis ta kuriteo lõpule. 2.8.Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatavate G.B ja G.B ütluste kohaselt oli kasepaberipuu müügiga raskusi.See oli põhjus, miks Alutaguse Metsamajand müüs OÜ LjaWoodcutter puitu proovipartiina –nii hoiti ära kahju puidu riknemisel. Kohus leiab, et võimalik hädaseisundi kõrvaldamiseks ei olnud valitud vahend – äripartneri allkirja võltsimine – vajalik tingimus. G.B tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi võltsimisena. 3.G.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 6, § 25 lg 2 järgi. 3.1.G.B end KarS § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 6 järgi süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt sõlmis Alutaguse Metsamajandiga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu OÜ Memphis, mis kuulub ta heale tuttavale ja koolivennale R. Rpalkas ka mehed metsa ülestöötamiseks. R ei ole kohalik inimene. Seetõttu tema kohaliku metsnikuna, kelle töökohustusteks oli ka raielankide ettenäitamine ja puude märgistamine, suhtles mingil määral raietöölistega. Ta andis raietöölistele üle ka R ülesandel raha. Metsamaterjali vedas välja OÜ Memphis, raha laekus Memphisele. Tal ei olnud R sellist kokkulepet, et metsa müügist saadav raha antaks temale. Üleraidega keskkonnale tekitatud kahju nõue ei ole põhjendatud: mets oli raieküps, mistõttu kahju ei tekkinud. 3.
2. Kannatanu Keskkonnainspektsiooni esindaja U ütluste kohaselt oli PG121 ja KN 084, 085 eraldustel tehtud üleraie, mille tulemusel rinnaspindala oli viidud alla lubatud alammäära. Ka olid raiekohad jäetud koristamata. Selle tulemusel tekitati looduskeskkonnale kahju 100797 krooni. Kahju on hüvitamata. Süüdlaselt tuleb välja mõista 100797 krooni. Kannatanu RMK esindaja A ütluste kohaselt RMK varalist kahju vargusega ei saanud, sest suuremat osa metsamaterjali ei jõutud välja vedada. Selle realiseeris RMK. 3.3.Tunnistaja J ütluste kohaselt oli OÜ Memphis ostnud kasvava metsa raieõigust Alutaguse metskonnas. Raie liik lepingu järgi oli sanitaarraie. Kontrollimisel avastaid Keskkonnainspektsiooni töötajad, et raielankidel on tehtud harvendusraiet. Metsa rinnaspindala oli viidud alla lubatud määra ja raiejäätmed jäetud koristamata. Keskkonnainspektsioon teostas sündmuskoha vaatluse, mille käigus mõõdeti rinnaspindala. Selle alusel arvestati looduskeskkonnale tekitatud kahju. Tunnistaja R ütluste kohaselt ostis ta OÜ Memphis jaoks Alutaguse Metskonnast kasvava metsa raieõiguse. Ta leidis raiemehed ja väljavedajad, kelle tööd kohapeal korraldas ja raie eest vastutas G.B. (G.B metsnikuna pidi nagunii järelvalvet tegema). R ise käis metsas vaid ühe korra. Meestele töö eest tasumine toimus nii, et ta kandis raha üle Alarile, kes maksis sularahas meestele. Kokkuleppe kohaselt pidi ta tasuma G.B-le metsaraie korraldamise eest. G.B, kes ise oli metsnik, pidi jälgima, et üleraiet ei toimuks Tunnistaja A ütluste kohaselt kutsus R teda metsaraiele. Kohapeal korraldas raiet G.B. Tema sai aru, et Memphisel on raieluba ja metsa raiutakse G.B-le. Alar andis korralduse raiuda ca 700 tm kuuske, kaske ja mändi. Lepingut talle ei näidatud, kuid Alar andis kaardi, mille peale kirjutas puuliikide kaupa tihumeetrid (selle andis ta politseile). Alar maksis tehtud töö eest sularahas. Kuna kogused olid suured, siis tema kutsus appi K, D ja S. Metsa vedas välja K. Kuna G.B oli tööandja siis täitsid nad tema korraldust raiuda puid nii palju kui võimalik ja võtta jämedamad puud. Tunnistajad D ja H (raiemehed) andsid ütlusi, et raietöö tellija oli G.B. Seda ütles neile A. Nad nägid G.B, kui see langid ette näitas ja A kätte sularaha maksis Tunnistaja Kaupo Nõmmemees kinnitas, et teda kutsus metsa välja vedama R, kuid langi näitas kätte G.B. Tema vedas puidu metsast välja. Tunnistaja A ütluste kohaselt korraldas OÜ Memphis lepingu järgi Pagaril ja Kivinõmmel raiet G.B. G.B helistas talle ja käskis saemeestele langi ette näidata. 3.7.Kohtuistungil avaldatud tõenditega on tõendatud: RMK avaldusest (kdI tl 127) nähtub, et raielankidel, mis olid AS Memphisele 13 02 2003 lepinguga müüdud sanitaarraie tegemiseks, avastati üleraie. KN085 lubatud 14,2 tm, raiutud 69 tm, KN084 lubatud raiuda 14 tm, raiutud 83,4 tm.Kokku raiutud152,4 tm. RMK avaldusest 26 03 2003 (kdI tl 81) oli sama lepingu järgi PG121 lubatud raie 15,2 tm, raiutud oli 320,66 tm. Selle kogus sai metsamajand kätte. Kahe avalduse järgi raiuti PG121 ja KN084,KN085 kokku 473,06 tm. Kahju arvestuse kohaselt(kdI tl 283) on puidu keskmine hind 583 krooni tihumeeter. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu 50303009 13 02 2003 järgi (kdI tl 98-100) sai OÜ Memphis selle järgi õiguse sanitaarraideks kokku 161,6 tm. Sündmuskoha vaatlusprotokollide (kdI tl101-118, 131-143) kohaselt oli kvartalites 121 ja 136 on raiet tehtud ca 3,5 ha eraldustel 12 ja
3. Raiekoht koristamata, puud vigastatud Mõõdeti rinnaspindala. Kvartalis KN 084 ja 085 olid raiejäätmed koristamata, mõõdeti rinnaspindala. Aktidest metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju suuruse määramiseks (kdI tl 121-125, 145-152) nähtub, et PG 121 eraldustel 12 ja 13 keskkonnale tekitati kahju raiekohtade koristamata jätmise, puude kahjustamise ja rinnaspindala lubatud alammäära rikkumisega. KN 084 ja 085 tekitati kahju raiekohtade koristamata jätmise ja rinnaspindala alammäära rikkumisega. Keskkonnainspektsiooni avalduse kohaselt on hüvitamata kahju 100797 krooni. 4.Kohus loeb ülalnimetatud tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: 4.1.OÜ Memphis ja Alutaguse Metsamajandi vahel 13 02 2003 sõlmitud Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 50303009 järgi oli lubatud raiuda kokku161,6 tm puitu mitmel eraldusel, mille hulka kuulusid ka PG121,KN084 ja KN
4. Tegemist oli riigile kuuluva metsaga, mida haldas RMK Alutaguse Metskonna kaudu.Tegelikult raiuti KN084 lubatud 14 tm asemel 69 tm, KN085 lubatud 14,2 tm asemel 83,4 tm ja PG121 lubatud 15,2 tm asemel 320,66 tm. Kokku raiuti neilt eraldistelt 473,06 tm lubatud 15,2 tm asemel. Lubatud sanitaarraie asemel kokku 15,2 tm teostati harvendusraie, millega viidi metsa rinnaspindala neil eraldistel alla lubatud alammäära ning jäeti raielangid koristamata, millega tekitati sellega looduskeskkonnale kahju 100797 krooni. 4.2.Kohus loeb üldttuntud asjaoluks, et metsa raiumise teel muudetakse kasvav mets puiduks, mis on vallasasi, mille väärtuse määrab tema turuhind.Sellega loeb põhjendamatuks kaitsja etteheited, et puidu hind pole määratud kasvava metsa hinna järgi, kuna tegemist on kinnisasjaga. 4.3.Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu järgi lubatud puidu koguse (161,6 tm) raiumine oli seaduslik. Seda kogust ületava koguse raiumine on aga riigile kuuluva vallasasja ebaseaduslik äravõtmine. PG121 ja KN084,KN085 kokku raiutud kogusest 473,06 tm oli ebaseaduslik raie ehk lepinguga lubatud kogust ületanud raie kogus 311,46 tm (473,06161,6). Lähtudes keskmisest tihumeetri hinnast 583 krooni, oli selle koguse puidu maksumus 181.581 krooni, mis ei ületa 2003 kehtinud miinimumpalga (2140 krooni) 100-kordset määra (214.000krooni). 4.4.Riigile kuuluva vallasasja-311,46 tm puidu- ebaseaduslik äravõtmine toimus järgmiselt: G.B pidi korraldama OÜ Memphis juhi R loal lepingus lubatud mahus ja viisil metsa raiumise R poolt kutsutud A.M ja teiste raiemeeste poolt PG121, KN084 ja KN085 eraldustel. G.B, kes Raugme palvel teostas ja kontrollis lepingujärgset raiet , mis nimetatud eraldustel oli 43,4 tm ja kogu lepingu järgi 161,6 tm, andis saemeestele korralduse saagida nii palju kui võimalik (700 tm). Kuni üleraie avastamiseni oli G.B käsul raiutud 473,06 tm, millest lepingujärgne kogus oli 161,6 tm. Osa raiutud puidust oli OÜ Memphise kaudu müüdud, 320,66 tm –kokku veetud selleks, et see müügiks ära vedada, mis tähendab kavatsust see omastamise eesmärgil ära võtta. 311,46 tm, mis ületas lepingujärgset kogust, jäi G.B poolt ära võtmata seetõttu, et Keskkonnainspektsioon avastas üleraie. Äravedamiseks ettevalmistatud ja ära veetud puidu hind oli 181.581 krooni, mis on väiksem kui 2003 miinimumpalga 100-kordse (214000 krooni). 4.5.G.B oli ebaseadusliku metsaraie täideviija järgmistel põhjustel: Tema, omades teavet OÜ Memphis lepinguga lubatud raiekogustest ja saanud R.R täielikud volitused lepingujärgse raie tegemiseks raiemeeste abil, andis raiemeestele korralduse raiuda kuni 700 tm puitu. Raiemeestel, kes said korralduse (nagu nad arvasid) omanikult, pealegi metsnikult, omamata andmeid lepingus näidatud raiemahtudest, polnud põhjust G.B korralduste seaduslikkuses kahelda. Seega kasutas G.B neid vahenditena. Kohus ei tuvastanud ka, et R. ja G.B vahel oleks olnud kokkulepe üleraide teostamiseks. G.B pani toime riigile kuuluva metsa ebaseadusliku raide otsese tahtlusega ja omastamise eesmärgil. 4.6.Võõra vallasasja ebaseaduslik äravõtmine omastamise eesmärgil on KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuritegu- vargus. G.B poolt 311,46 tm puidu, hinnnaga 181.581 krooni, vargus ei ole lõpule viidud, sest puidu väljavedu müügiks lõppes sellega, kui vargus avastati. Seetõttu tuleb G.B tegu kvalifitseerida KarS § 25 lg 2, § 199 lg 1 järgi varguse katsena.Kuna äravedamiseks ettevalmistatud ja ära veetud puidu hind on alla 2003 miinimumpalga 100-kordse (214000 krooni) siis puudub G.B teos KarS § 199 lg 2 p 6 tunnus. 4.7.Kohus kvalifitseerib G.B teo KarS § 25 lg 2, §199 lg 2 p 6-lt ümber KarS § 25 lg 2, § 199 lg 1 järgi. 5.Tsiviilhagi. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi keskkonnale põhjustatud kahju 100797 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada täielikult. Välja mõista G.B-lt Keskkonnainspektsiooni kasuks 100797 krooni. 6.Karistus. G.B ei ole kriminaalkorras karistatud. Ta pani toime kaks episoodi II astme kuritegu, millest üks jäi katse staadiumi. Kuritegude toimepanemisest on möödunud 4 aastat, mille jooksul ta ei ole uusi õigusrikkumisi toime pannud. KarS § 57 karistust kergendavaid ega KarS § 58 karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Nii KarS § 199 lg 1 kui § 344 lg 1 sanktsioonis on kergemaks karistusliigiks rahaline karistus. Arvestades G.B isikut ja kuritegude suhteliselt väikest raskust, tuleb talle mõista rahaline karistus KarS § 199 lg 1, § 25 lg 2 järgi 300 päevamäära summas 15000 krooni ja KarS § 344 lg 1 järgi 40 päevamäära summas 2000 krooni. Kars § 64 lg 1 alusel, suurendades raskemat üksikkaristust, mõista G.B-le liitkaristuseks rahaline karistus 340 päevamäära summas 17000 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistus 07-09 05 2003, kokku 3 päeva, millele vastab 9(üheksa) rahalise karistuse päevamäära summas 450 krooni, on G.B ärakandmisele kuuluv rahaline karistus 331 päevamäära summas 16550 krooni. 7.Menetluskulud. G.B menetluskulu – sundraha 5400 krooni- jätta riigi kanada. Välja mõista G.B-lt riigituludesse menetluskulud- 5400 krooni sundraha. Kohtunik Anu Ernits