Obsah (7)

§ 424§ 74§ 75§ 2§ 32§ 56§ 50

Ärakiri 1-07-11875 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2008. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-07-11875 (07257000123) Kohtukoosseis Kohtunik Piia

§ 424

järgi Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON I.Z – elukoht * maakond, * vald, * küla, * talu, isikukood xxx, * kodanik, * haridus, emakeel * keel, töökoht *, karistusregistri andmetel karistatud: 1)08.07.2004 Põhja PP LJO poolt Liiklusseaduse §74'19 järgi rahatrahviga 9000 krooni (makstud sellest 325 kr), 2) 24.08.2004 Tallinna Linnakohtu poolt Liiklusseaduse §74'19 järgi rahatrahviga 13500 krooni (makstud sellest 300 kr), 3) 08.12.2004 Põhja PP LJO poolt Liiklusseaduse § 74'1 lg2 järgi rahatrahviga 4620 krooni (makstud sellest 475 kr), 4) 30.01.2006 Maksu- ja Tolliamet Põhja maksukeskuse poolt Vedelkütuse erimärgistamise seadus §6-2 lg1 järgi rahatrahviga 2000 krooni (makstud 19.04.2006), 5) 11.05.2006 Lõuna PP poolt LS §74’35 lg1 järgi rahatrahviga 600 krooni (makstud sellest 215 kr), 6) 04.07.2006 Lõuna PP poolt LS §74’35 lg1 järgi rahatrahviga 900 krooni (makstud 07.05.2007). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Advokaat Peep Rajavere 2 1. Süüdi mõista I.Z

§ 424järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

2. Vastavalt

§ 74

lg 1, 3 jätta 6 kuune vangistus I.Z suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 6 (kuue) kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui I.Z 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3. Määrata I.Z katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma

§ 75lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.

elama oma alalises elukohas * maakond, * vald, * küla, * talu; 3.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.05.2008.a.
6. Kui I.Z katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 6. Tühistada I.Z suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld. 7.

50 lg 1 p 1 alusel võtta I.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

1. Välja mõista I.Z-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud: /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-07-11875, menetluskulu/: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 5161 (viis tuhat ükssada kuuskümmend üks) krooni 91 senti; - koopia tegemise kulu 111 (ükssada üksteist) krooni 40 senti . Nõuded kriminaalmenetluse kulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja edastatakse kohtutäiturile, lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
3. Saata kohtuotsus peale jõustumist Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse äravõtmise osas märke tegemiseks registrisse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. 3 SÜÜDISTUS I.Z süüdistatakse selles, et tema, olles 24.08.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt karistatud liiklusseaduse §7419 järgi rahatrahviga 13 500 krooni (makstud sellest 300 krooni), juhtis 02.03.2007.a kella 18.10 ajal Lääne maakonnas Nõva vallas Nõva külas oma isiklikku sõiduautot Ford Fiesta registreerimismärgiga 992MAZ olles joobeseisundis (indikaatorvahendi näit 0,71 mg/l väljahingatavas õhus), millega rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega pani I.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise tegevuse eest, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav I.Z andis kohtus ütlusi, et 02.03.07 kella 18.10 ajal abipolitseinik M. O. ei pidanud teda kinni sõiduki roolis, oli juba peatunud. Konkreetselt M.O. ei andnud talle peatumismärguannet, jäi 40- 50 m enne seda seisma, tahtis parkida autot. Kui peatus, konkreetselt M.O.-d ei näinud, nägi, et inimesed liikusid. See oli seal kus K. elab teisel pool teed ja endine vallavanem elas teisel pool. Bussipeatuse juures ja tee läheb sealt otse tema juurde koju. Juhtis Ford Fiestat, mis on tema auto. Külavaheteed on umbes, kuna öö oli ees, siis jätab tuisu ajal suurele teele auto, sest hommikul on võimatu tema talu juurest välja saada. Ise elab sealt paarsada meetrit edasi. Sel päeval enne seda ei olnud alkoholi tarvitanud, tuli sõidust, töötas rekka peal. Siis oli pime ja kui politseid ootasid, oli ka pime, märtsikuu oli. Tänavavalgustust ei ole, on 40 aastat neid teid sõitnud, tundis igat kurvi. Abipolitseinik M. O. tuli tema auto juurde. Kui O. tuli lähemale, siis nägi, et see oli tema ja laps oli ka kaasas. Ei mäleta kas laps oli tal kohe kaasas. M.O.-d huvitas miks ta auto sinna jätab, siis läks väikseks sõneluseks. Siis pani asjad kokku ja siis M.O. pani omale seda läikivat abipolitsei kilevesti selga, tee peal seal enne tema autot, siis märkas O.-d. Enne hommikul nägi M.O.-d seal poe juures ja valvas. Kuna M.O. nägi hommikul poe juures, et nad ostsid suuremas koguses alkoholi ja toitu, siis ta ilmselt arvas, et lähevad jooma. Ostis toiduaineid ja H.-le ostis õlut ja kõik algas sellest, et pidid läbirääkimisi pidama, et H.M. tahtis autojuhiks tööle. Ostis alkoholi, sest M. tellis. Ostis ühe suure pudeli. Tuli välja enne oma autost kui M.O. tema autoni jõudis. M.O. tuli tema juurde, parkis auto, M.O. nägi, et tal on väike pudel käes ja et jõi ja M.O. ütles, et ta sõitis purjus peaga. Ütles, et parkis, siis võttis ja et kavatseb koju minna. Siis M.O. ei palunud puhuda indikaatorvahendisse, see oli hiljem. Auto juures ei olnud sõnelust parkimise teemal, rääkis päästeametist, et traktoriga pole teid lahti lükatud, et nad ei viitsi ennast nii palju liigutada, et tema maja juurde sõita, et teed lahti lükata. Paar päeva enne seda istus kolm päeva kinni, ei saanud välja. See ärritas M.O.-d. Kui oli peatunud ja M. O. tema juurde jõudis – see võttis aega paar- kolm minutit. Kui oli peatunud, M.O. oli umbes 40 m kaugusel. See oli ainuke ohutu, laiem koht teistele autodele, bussipeatuse lähedal. Tarvitas alkoholi, kui oli peatunud - tuli autost välja ja oli auto kõrval. Tal oli Longero, väike dzinn ja väike viskipudel põuetaskus. See Longero – dzinn on üks ja seesama. Kui jättis auto seisma, võttis asjad, mis vaja oli, lasi koera välja ja siis kui välja tuli, siis jõi selle longero ära. Jõudis selle ära juua, kui O. tuli. M. O. nägi, et ta seda jõi. Dzinni pudel võis olla poole liitrine. Oli lapik brandi ka, mitte viskipudel. Muud midagi ei olnud - olid need tavalised riided ja talvetagi peal. Kohe M. O. ei palunud tal oma autosse tulla, O. hakkas oma õigusi seletama, ütles O.-le, et kui sa oled abipolitseinik, et siis võid ainult politsei juuresolekul patrullida, omavahel on vihavaen. Terve päev läbi nägi, et O. sõitis järgi ja juba hakkas asi nalja tegema. Ütles O.-le, et peab ennast kuidagi teostama, et selle asemel võiks hangesid lükata. O. ütles, et nüüd kutsub talle politsei. Peale seda - täpselt ei mäleta, siis O. veel tahtis helistada, telefon oli autos, tema jändas seal veel koeraga, siis läksid vist O. autoni, tegelikult ta tahtsin teist 4 kaudu minna, siis O. seisis ees, et ei lähe kuhugi, ta kutsub politsei, ütles, et ole lahke. Seletas O.-le, et ei ole talle mingi korralduse andja ja et kutsugu politsei. Jah, M.O. ütles sõnaliselt korralduse minna tema autosse. Läksid O. auto juurde Kui M.O. helistanud oli siis peale seda istusid autosse sooja. Istusid autos tükk aega ja vestlesid, kui seda vestluseks võib nimetada, vist üle tunni aja. Autos oli poeg, see pisike poiss, M. O. ja tema. Ei teadnudki, et see on M.O. poeg. Autos alkoholi ei tarvitanud. Läks välja suitsetama, siis selle 100 gr brandi pudeli tegi lahti ja võttis sealt lonksu. M. O. istus siis autos. Politsei tuli kohale. Küsis vett. Võttis veel tabletti, oli pikas sõidus ja siis süda jukerdas ja oli närvis. Kui politsei tuli, siis läks depoosse ja siis seal - 07 või 06 oli alkoholijoove. See oli võetud peale seda kui oli auto seisma jätnud. Tahtis öelda, et läks sõneluseks ja et võttis siis kui autost välja tuli, aga siis vaatas, et need on suured sõbrad, peaaegu embasid seal ja sai aru, et seal ei ole midagi teha. Kuulati üle - kui seda võib nimetada ülekuulamiseks. Siis nad ütlesid, et kui ei kirjuta, siis viivad ta Haapsallu. Politseile ütles, kui nad ülekuulasid, et parkis auto ja tahtis koju minna, nn abipolitseinik takistas. Hakkas seda rääkima ja siis läks ähvardamiseks. Vaatas, et nad on vanad tuttavad, suured sõbrad, et ei ole mõtet vaielda. Ei olnud prille kaasas ja a ei mäleta, mis sinna kirjutas, oli lihtsalt kõigega nõus, ütles jajah. Politseile ütles, et tarvitas alkoholi peale seda kui oli auto parkinud. Lõppkokkuvõttes jäi auto tuletõrjedepoo juurde. Kalamehed küll ei pidanud järgmine päev kasutama seda autot kalale minekuks. R. ei pidanud seda kasutama järgmisel päeval ega mitte konkreetsel ajavahemikul. L. E. juures käis samal õhtupoolikul, õigemini tahtis minna tema abikaasa juurde. Seal alkoholi ei tarvitanud. Peale seda kui kohus avaldas süüdistatava I.Z kohtueelses uurimises antud ütlused /tl 41-42/:“ Kui ma autos istusin, siis O. tuli auto juurde ja hakkas minuga rääkima ja tõrelema. Ma ei oska öelda ja ei mäleta, kas abipolitseinik O. palus mul puhuda indikaatorvahendisse ja ma ei mäleta, et ta oleks kutsunud mind oma autosse. Ma täpselt ei mäleta, kas avasin GIN-pudeli autos juhikoha peal istudes, siis kui auto oli seisma jäätud või väljusin autost ja võtsin autopagasiruumist pudeli ja avasin siis. Mul vedeleb GIN-i pudeleid, purke oma autos alati, täis pudeleid, purke. Siis kui ma M.O.-ga juttu rääkisin, siis oli minul GIN-i pudel käes ja ütlesin veel, et „sinu terviseks“. Teine GINi pudel oli mul taskus. Koos purkide ja pudelitega ootasin O. poolt kutsutud politseid, ei mäleta, kas O. autos või õues, samaaegselt tarvitades GIN-i. Politsei saabudes oli mul esimene GINi pudel tühjaks joodud.“, kinnitas I.Z, et ausalt öelda, isegi siis kui läks politseisse, siis ei teadnud mille pärast ja püüdis meenutada, mille pärast, oli võrdlemisi väsinud ja tarvitanud enne ravimeid, oli närviline. Uurijad püüdsid selle talle suhu panna. Ja küsisid kogu selle teksti mis seal omavahel arutasid, nii nagu praegu ja see kestis üle kahe tunni. Pärast ei püüdnud enam konkreetselt meeleheitlikult meelde tuletada. Võis seal tõesti eksida. Kui seal M . O.-ga juttu rääkis, kas siis oli dzinni pudel käes või - kui päris ausalt öelda, siis see ei ole esimest korda, tal on ihukarvad juba püsti kui näeb O.-d keksimas, lotendavad dressipüksid jalas ja vest seljas ja on talle öelnud, et tehku parem midagi asjalikku. Vahest ütleb seda mida ei ole vaja öelda. Ütleb kõik otse välja. Kas teine dzinnipurk oli taskus või mitte - siis kui see sõnelus hakkas, siis oli väga ärritunud, oli võrdlemisi kergelt riides, haaras autost ärevusest mingi pudeli, mida vist ei olnud joonud, no tõesti konkreetselt ei mäleta. Oma teada rääkis ülekuulamisel viskist, ei tea, mis sinna kirja läks. Nad püüdsid talle meenutada. See oli umbes nagu peale surutud. Ütles neile, et roolis ei olnud, parkis autot. Kogu sõnelus hakkas sellest momendist peale kui nägi, et M.O. ajas endale seda läikivat vesti peale. Seda rääkis uurijatele ka. 5 Peale seda kui kohus avaldas süüdistatava I.Z kohtueelses uurimises antud ütlused /tl 42 /:“ Sõiduauto jäi Eevardi maja juurde seisma, autouksi ma ei lukustanud ja autovõtmed jätsin ukse küljes olevasse taskusse. Auto jätsin E. maja juurde teadmisega, et järgmise päeva hommikul saavad minu autot kasutada küla kalamehed R., E, J. nimeline mees ja teised, täpselt nimesid ei tea öelda.“, andis I.Z ütlusi, et depoo juurde tõi üks nendest auto, mitte tema. E. maja juurest depoo juurde on sõita umbes 150 m. Et on rääkinud, et järgmisel päeval pidid autot kalamehed kasutama - uurijad küsisid, et miks tal ukse sees on teised võtmed ja kõik võivad seda kasutada? Kõik teavad, et seda autot võib võtta, kes läheb metsa seenile, kalale, aga kalamehe jutt on uurija poolt kirja pandud ja suhu pandud. Peale seda kui kohus avaldas süüdistatava I.Z kohtueelses uurimises antud ütlused /tl 42/ :“Peale materjalide vormistamist läksin E., T. koju, kodus oli tema abikaasa, kellega vestlesin ja jõin seal GIN-i purgi tühjaks ja kohvi ka. Peale seda läksin jalgsi koju“, andis I.Z ütlusi, et seal ei joonud, L.E. pakkus ainult kohvi. Rääkisid omavahel, ütles, et ei tohi tegelikult üldse juua, et vihastas, võttis lonksu. Vestlesid lihtsalt omavahel. On jah ülekuulamise protokolli lõppu kirjutanud, et protokoll on kirjutatud tema ütluste järgi ja õige. Polnud prille ja uurija näitas, kuhu kirjutada, tahtis veel ette lugeda, aga seal oli läinud üle kahe tunni ja peaasi, et saab minema. Seletas uurijatele, et temasugused vanad mehed ei taha linnas elada, raiskavad kütusele rahad, noored mehed, et midagi asjalikku teha, et teed lahti lükata, siis passivad küla põõsaste vahel- seda nad kirja ei pannud. Ei saa selle nõmeduse vastu, need on kõik omavahel tuttavad, oo, tere M., kallistavad. Kõik ei ole talle vihavaenlased. Ütles kõik otse näkku. Olid abikaasaga kahekesi uurija juures. Küsivad, et kas kalamehed käivad meie autoga, miks autosse seal võtmed jätab. Ei tea, kus uurija teab, kust mehed tahtsid kalale minna. Kui kirjutas seda, et on omakäeliselt kirjutanud, siis üks uurijatest andis mõista, ütles abikaasale vene keeles, et nad võivad hoida kinni siin 48 tundi. Küsis, et kas on selleks alus ja siis nad sosistasid midagi omavahel ja siis, et nüüd võib minna Peale seda kui kohus avaldas süüdistatava I.Z menetlusaluse isikuna antud ütlused /tl 56/:“02.03.2007.a. kella 19.00 ajal läksin oma sõiduautoga Ford Fiesta 992MAZ oma tuttavat A. M.-i Rannakülla koju viima. Eelnevalt olin joonud alkoholi. Kutsusin A. M.i endale appi, kuid töötegemisest ei tulnud midagi välja ja me hakkasime jooma. Jõin ühe GINi ja 2 pudelit õlut „Saku Kuldne“. Joonud need õlled, läksingi sõitma oma autoga, kuid M. O. pidas mind Rannaküla ristis kinni ja kutsus politsei. Olin varem tarvitanud, võtnud Tasempami nimelist südamerohtu. Juhilube mul kaasas ei ole.“, andis I.Z ütlusi, et protokolli ise läbi ei lugenud, ei olnud prille. Nad ähvardasid teda kuhugi viia. Ei oska öelda, mis ebatäpsuste osas väljendas, ilmselt tahtis kirjutada, et see kõik ei ole nii nagu on, ei julgenud otseselt välja kirjutada, et see kõik on vale. Saab aru küll, mida seal silmas pidas. Selles osas, mis protokollis on kirjas, mis autos oli - vestlesid, ta küsis, mida autos on. Ütles, et kõike, alates seal tomatitest, konservidest, banaanidest - ei lugenud, mida nad seal kirja panid. Sel päeval oli vaja H. M., sest ta käis korduvalt tema juures ja pakkus ennast tööle autojuhiks. Ütles talle, et on kõva käraka mees ja ei saa. H.M. püüdis tõestada, et ta ei tarbi. Ütles, et tal on vaja 100 protsenti kindlat autojuhti, abikaasa ütles, et H.M.i usaldada ei saa. Ei olnud vaja kainet autojuhti kes sõidutaks, vaid oli vaja Keilast teine auto ära tuua. H.M. küsis abikaasa käest raha, naine keeldus, M. oli oma autoga, pilgutas silma, et kas ei laenaks talle raha, ta nägi, et tuli sealt alkoholiga välja. Ütles H.M.le, et vii naine koju ja võib talle laenata. H.M. sõitis oma autoga ja tema oma Fiestaga Rannakülla. Nii vist oli jah. H. M. kodust istus rooli, käis korra ära ja H.M. istus rooli ja ootas autos. Siis sõitsid tema juurde. See, et ei pea Keilasse minema, selgus umbes tunni aja jooksul kui oli kõik läbi helistanud ja saanud ülemusega kokkuleppele, õigemini küll partneriga, et seda ei pea tegema sel päeval. Sel ajal istusid tema juures. Siis H.M. ütles, et kui teda vaja ei ole, Keilasse ei sõida. Ütles, et peab niikuinii auto, kui tuiskama hakkab, tee peale viima, siis viis H.M. randa. H. M. sõitis tema autoga, kui polnud kainet autojuhti vaja selleks, et H.M. on eelnevalt tema juures käinud, et 6 tööle saada autojuhina. Tahtis H.M.`le tõestada, et ta väriseb üle kere, et kuidas ta saab siis suure autoga sõita kui väikese autogagi sõita ei saa. H.M. värises üle kere. Ja lasi H.M.i veel teist korda oma auto rooli, kuigi ta auto juhtimisega hakkama ei saanud, sest tahtis tõestada, et H.M. ei sobi rooli. Korra peatusid K. maja hoovis, aga ei mäleta, kas see oli esimene või teine kord. Kui H.M. abikaasa peale võttis, siis nad seal sõnelesid, naine ütles, et ei lähe kuhugi, H. ütles, et pole sinu asi, et tal tööasjad. Ringi sõitmise ajal nägi päeva jooksul M.O.d 3- 4 korda. Kui H. M.ga sõitsid, siis 2- 3 korda kindlasti. M.O. ei üritanud sõidukit peatada, kui rooli taga oli H. M., siiski nad läbi akna midagi rääkisid. M.O. ei kontrollinud H. M.ijoovet, ütles veel H.M.le, et miks sa pead O.le aru andma, mida teed. Kui ringi sõitsid autoga ja H. M. oli roolis, siis sel ajal ei tarvitanud autos alkoholi. Autos viinapudelit ei olnud. Kõike muud, aga valget viina ei ole vähemalt kolm aastat joonud ja poest ostnud. Praegusesse töökohta * läks 9 aastat tagasi, siis kui Eestisse tuli. Vahepeal läks raha teenima ja siis tuli uuesti tagasi, umbes aasta on täis. Praegu töötab *- is * ja *. On olnud mikroinfarkt ja pandi haiglasse. Kahel korral on olnud. Dizepani kasutab teatud juhtudel teatud vererõhu rohtudega koos. Diazepeks. Ootas mingi aeg politseid ka O. autos, istus tagaistmel. Ju O. siis ees istus, ei mäleta. O. kogu aeg ei istunud ka. Tervisliku seisundi tõttu viimased kolm aastat väga minimaalselt tarvitab alkoholi. Rohtudega koos alkoholi tarvitamisest, kuidas nii kiireks läks alkoholi võtmisega - läks nii närvi kui O. nägi, sellepärast võttis. Arst on öelnud, et igal hommikul võib võtta 50 – 100 gr brandit. Ei tea, miks brandit ei võtnud, kui see taskus oli. Oli selge pilt, et kuhugi minema ei pea enam, siis võttis alkoholi. Suitsetada ka ei tohi. Kui O. oli kutsunud politsei, siis tarvitas ka alkoholi. Seletab seda sellega, et ütles O.le ka, et tahtis näha, kui kaugele O. kättemaksuga läheb. Hommikul esimest korda nägi M.O.`d pool

1. Siis ostis endale õlled, pidi abilistele need kätte toimetama päeva jooksul. Tunnistaja M. O. andis kohtus ütlusi, et kuupäeva ei mäleta, aga I.Z-i auto pidas kinni, üsna pime oli. See oli Nõva külas, Nõva bussipeatuse ja endise poe vahel, 200 m lõikes, selle vahepeal, alevi vahel. Auto pidas kinni, kuna päeval mingi valla üritus oli, et tuli vedada laudu võimlasse, võttis endale poisi – S.u kaasa, et aitab vedada, neid sai veetud Laimi kauplusest, seal on pikad lauad olemas ja sealt on ka iga aasta neid võetud ja kasutatud valla ürituste tarvis ja siis jäi silma, et Jüri tuli poest välja õllepudelid näpus ja joomist ei näinud, aga aimas, et ega sellega asi ei lõpe, et kui ta veel siin ringi liigub, et need õlled juuakse üsna kiiresti ära. Sai lauad veetud, läks järelkäru ära viima ja tuli auto Nõva bussipeatuse juures vastu, siis otsustas asja lähemalt uurida kui lauad ära viib, et kuhu see auto läheb. Käis depoost läbi, võttis abipolitseiniku kohvri. On abipolitseinik. Seal sees on dokumentatsioon, seletuste blanketid alkomeeter. Kuna nägi autos olevat ka M. H. ja sõitis ranna poole, kas Jüri läks siis H. ära viima või mis seal oli. Sai sõita üle kilomeetri, siis auto seisis tee ääres, sõitis autost mööda Ranna jõeni, sinna on 1, 5 km ja jättis auto seisma, et kui ta hakkab edasi sõitma, et siis peab ta kinni. Oli ka abipolitseiniku kollane vest seljas. See auto tuli, aga temani ei jõudnud, sest keeras ära paremale. Talu nime öelda ei oska, kohalikud teavad seda kui K. A. maja - sinna maja hoovi pööras auto. See on suurest teest 150 m kaugusel. Sealt autoroolist tuli välja M. H. ja kõrval istus Jüri. Jüril oli näost juba näha, et oli võtnud, mida täpselt, ei tea. Nad suundusid sinna majja ja siis otsustas, et hea küll, kui see auto on juba niikaugel, siis läheb Nõvale ja ootab seal, et M. läheb koju ja sõidab tagasi sellega Jüri. H. M. ütles, et ta on kaine autojuht, et pole tilkagi võtnud. Siis läks Nõvale tagasi, jäi ootama, autot ei tule, ei tule, ootas. S. oli kogu aeg kaasas, sõitis randa ja Nõva rannas majade vahel sõidu tee peal seisis auto, rooli taga istus veel M. H., Jüri istus kõrval. 7 Läks täistuledega, nad ei saanud aru, kes tuleb. Auto valgustas ilusti sisse ja Jüril oli Laua viina pudel suu peal. Keeras ringi ja sõitis uuesti Nõvale ja ütles poisile, et nüüd istuvad ja ootavad. Mingi aeg käis veel kodus, see oli siis kui tuli K. juurest tagasi. Siis vahetas veel auto ära. Mitchubishi Lancer, sellega jäid Jürit ootama Nõvale. Kellaaega ei mäleta, igal juhul oli üsna videvik ja pimedapoolne aeg. Autotuled tulid Nõva rannast üles, pidas auto ja oligi I.Z-i auto, Jüri oli roolis, silmnähtavalt joobunud olekus. Tiscler peatamisel võib-olla üks auto pikkuse jagu sõitis edasi, aga normaalne vahe oli, pidurid olid korras ja ta reageeris ka märguandele. Tiscleri auto juurde läks üldiselt kiiresti, sest tema sõidukiirus ei olnud ka suur. I.Z-i autost oli tunda ka alkoholi lõhna. I.Z puikles vastu küll ja kuna abipolitseinikele on eraldatud erivahendid käeraudade näol, siis ütles, et kui ta ei soovi korraldustele alluda, siis on sunnitud tarvitusele võtma erimeetmed. Aga ta siiski kuuletus ja said rahulikul viisil räägitud. Käeraudade kasutamise jutt oli siis, kui Jüri enda autost välja tuli ja siis kui palus teda enda autosse. Siis mitte mingisugust alkoholi I.Z kaasas ei olnud. Selle vältimiseks kutsuski ta enda autosse, et I.Z ei saaks oletatavalt enda autos olevat alkoholi tarbida peale kinnipidamist, kuna üks selline juhtum on I.Z-iga juba olnud. See üks kord ta jäi enda autosse ja peale kinni pidamist tarbis ta enda autos alkoholi. Ja kuna ta on ka oma küla mees, siis meil oli ka kergem suhelda. Võõra inimesega on raskem selliseid asju toimetada. Koer oli I.Z autos tagaistme peal ja pani I.Z-i puhuma. Ei nõustunud hästi, paar korda tuli teda ikkagi veenda ja siis ta oli nõus seda testi sooritama. Ta puhus ja indikaatormõõteriist, millel on punane, kollane ja roheline tuli, siis punane tuli süttis ja see tähendab, et alkoholi joove on üle 0,5 promilli, see oli taadeldud mõõteriist. Koera panid enne I.Z-i autosse, kui tema autosse läksid. Kutsus I.Z-i enda autosse vältimaks seda, et ta saaks veel peale võtta, väites seda, et ta ei ole joobunud olekus autoga sõitnud ja pani ta oma autosse taha istuma, helistas politseisse ja kutsus patrulli dokumente vormistama. Koer sai vahepeal ka õues käia, autost väljas, panid ta autosse ilusti tagasi ja tegid juhi poolt oleva akna ka lahti, et koeral oleks õhuvahetust ja siis jäidki ootama politseipatrulli. Siis läksid politsei saabudes dokumente vormistama. Politsei mõõtis ka I.Z joovet, politseil oli enda indikaatormõõteriist- digitaalne. Kui politsei kohale tuli, oli I.Z rahulik. Ei mäleta, et oleks millelegi vastu vaielnud. Kui I.Z-i kinni pidas, siis Siim Ollema oli kaasas. Isiklikku vihavaenu I.Z suhtes ei ole, Jüri ei ole selleks küll põhjust andnud. H. M. on ka teada tuntud viinamees. H. M. sõitis ühe korra vastu kui I.Z varitses ja see oli Nõva küla vahel ja teda kinni ei pidanud ja puhuma ei pannud. Teine kord seisis auto koha peal. K. hoovis H. M. tuli välja ja ütles, et on Jürile kaineks autojuhiks ja seda tõendas ise ka I.Z. I.Z-i puhuma panemise põhjuse andis viinapudeli suul nägemine. Kuna külarahvas rääkis tookord enne seda veel, et I.Z on väga raske näha, külarahvas arvab, et Jüri on pidevalt joobes olekus ja tema ei ole ainukene mees, keda on varitsetud, on ka teisi oodatud ja piiratud. Ei ole südamele jäänud, et I.Z ükskord enne kinnipidamisel tarvitas alkoholi. Kindlasti oli oluline kinnipidamise seisukohalt nägemine, kuidas I.Z jõi lauaviina. Asjaolu, et I.Z indikaatorvahendi punaseks puhus, oli asjaoluks, et Haapsalust politsei välja kutsuda, nii tavaliselt tegutsevad. Kohus avaldas tunnistaja M.O. kohtueelses menetluses antud ütlused /tl 8-9 , tl 12- 14, 15- 17/ ja veendus, et ütlustes ei ole kirjas, et M.Ollema oleks näinud I.Z viina joomas ja milledes on kirjas, et I.Z keeldus indikaatorvahendisse puhumast, peale mida M.Ollema kutsus Haapsalu politseist välja patrulli. Tunnistaja M.O. ütlused kohtuistungil: I.Z-i kinnipidamisel teda üle ei vaadanud. I.Z oli seljas, kui ei eksi, kas kampsun ja mingisugune jope, ei ole 100 protsenti kindel, arvab nii. Pani I.Z-i tagaistmele istuma. Poeg istus autos tema kõrval ees. Jäid politseipatrulli ootama. Ajasid juttu. I.Z käis vahepeal isegi suitsu tegemas väljas. Lukustatud uste taga ta ei olnud. Autos laetuli põles, et niiskust ja külma vältida - siis automootor töötas. Väljas käis I.Z temaga koos suitsetamas ja see oleks kuulda ja näha olnud, kui I.Z oleks tagaistmel midagi tarbinud. 8 Kui menetlustoimingud olid tehtud, Jüri auto jäi parklasse, mis oli depoo ja vallamaja vahel. Sealt kõndis ta ära Nõva poole, mitte lähimat teed pidi koju. Koera võttis kaasa. Vaenu ei olnud eelmisest korrast, lihtsalt, inimene ei saanud oma eksimusest aru ja kordas. Muid konflikte ei ole I.Z-iga olnud, Jüri ei ole vaenuõhutaja ega kraakleja. Esimese korra kohta nii palju, et kätega I.Z-ile kallale ei ole läinud ja ähvardamisest oli juttu I.Z-i puhul, kuna I.Z lubas ta lüüa seitsmeks päkapikuks. Tema ema I.Z küll solvas ja oli siis juures ja seal oli ka teisi tunnistajaid. Kaks korda on I.Z kinni pidanud, esimest korda pidas kui tavakodanik ja tavakodanikuna võib ka rohkemat teha. Nii kui näitab abipolitsei töötõendit, on ametiisik. Kättemaksu I.Z-ile ei ole lubanud. Võib-olla eksis viinapudeli suhtes, aga pudelit I.Z-i suu peal nägi. Kahju, et see ütlustes ei kajastu. Ei mäleta, mitu tundi sel päeval I.Z-i autot jälgis, see oli mingi 2-3 tundi, võis ka rohkem olla. Autot nägi sõitmas kui ta vastu tuli, üks kord, kui K. õue keerasid, siis teist korda ja kolmas kord kui kinni pidas. Kaks nädalat enne seda juhtumit ütles I.Z, et võiks külateed lahti lükata. Too päev oli sula. Vallavalitsust kirus ise ka see päev kui olid teed kinni. Käis ühte dziipi välja tõmbamas ja kuna I.Z oli ka seal tee peal koju sõites hange jäänud, siis tõmbas ka tema välja. See ei näita ju vaenu vaid abivalmidust. Sellepärast I.Z-i peale solvunud ei ole. Kohus avaldas tunnistaja M.O. kohtueelses menetluses antud ütlused /tl tl 12/ Märtsikuu algul 2007 nägin Nõva vallas Laimi kaupluse juures I.Z, kellel olid õllepudelid käes. J.Tiscler suundus oma auto juurde ja tundus olevat kaine. Kusagil kelle 16.00 paiku sõitis Nõva bussipeatuse juures mulle vastu punast värvi sõiduauto Ford Fiesta, mida juhtis M. H. ja tema kõrval istus I.Z . Auto kuulub I.Z-ile . Peale seda ma läksin tuletõrjedepoosse ja võtsin sealt kaasa kohvri, milles on indikaatorvahend ja paberid. Selga ma panin helkurvesti ja läksin oma autoga sõitma“. Peale seda kinnitas tunnistaja M.O., et see võis olla küll selline ajavahemik. Kui I.Z oma autost välja tuli, ei andnud võimalust mingite asjade autosse panemiseks. Isegi autovõti jäi süütelukku. Kui Tiscler midagi kaasa võttis, siis jope või suitsupakk. Suitsumees ta on. Ei mäleta, kas tal oli midagi käes. On kindel, et alkoholipudelit I.Z käes ei olnud ja välja ka ei paistnud. Ütles, et ei ole kindel, et auto võtmed jäid süütelukku, arvas. Aga kui ülekuulamisel ütles, et võttis eest ära, siis järelikult nii oli. Kohus avaldas tunnistaja M.O. kohtueelses menetluses antud ütlused /tl 13/:“I.Z oli üksi autos üksi ja tegi juhipoolse ukse lahti ja autost oli tunda alkoholilõhna ja peale seda ma võtsin autol süütevõtmed eest ära.“ Tl 17 – „Autost oli tulevat alkoholi lõhna ja ma võtsin auto süütevõtmed eest ära ja võtsin enda kätte ja ma palusin I.Z puhuda indikaatorvahendisse“. Tl 9: „ Ma võtsin autol võtmed eest ja palusin tal alkomeetrisse puhuda“ Tunnistaja S. O. andis kohtuistungil ütlusi, et 02.03.07 pidas tema isa kinni I.Z-i juhitud auto. See oli Nõva külas ja täpselt vana poe juures. Ei mäleta, mis kell oli. Rannaküla poolt tuli see auto üles, siis poe akendest nägid tulesid. Tema oli autos sees, nende auto seisis. Isa läks välja, võttis pulga ja andis märguande. Auto peatus. Ka tema ise tuli autost välja. Peale auto peatamist isa pani I.Z-i puhuma. Tema arust Jüri ise avas auto uksed. I.Z puhus. Algul I.Z ei tahtnud puhuda, aga isa ütles, et tõmba kopsud täis ja puhu. Ei tundnud autost alkoholi lõhna ja tema sellest aru ei saanud, kas J.Tiscler oli tarvitanud alkoholi. Kui I.Z oli ära puhunud, tuli I.Z autost välja, seisid natuke väljas ja siis läksid oma autosse ja I.Z tuli ka nende autosse. J.Tiscler ei võtnud endale alkoholi kaasa kui nende autosse tuli. Suitsupaki võttis ainult, suitsupakk oli tal taskus. Ei mäleta mis riided I.Z seljas olid kui ta autost välja tuli. I.Z-i autos alkoholipudeleid nägi, ei mäleta mis alkohol see oli. Need olid täis pudelid. I.Z nende autos olles ei tarvitanud alkoholi. I.Z istus tagaistmel keskel. Tema isaga istus ees. Vaatasid ringi ja rääkisid juttu. Ei mäleta, kas I.Z tegi mingeid etteheiteid, et teda on kinni peetud või alkoholijoobe tuvastamise kohta. Autos olles oli I.Z rahulik kui 9 politseid ootasid. Politsei tuli ka kohale. Ei mäleta, mida politsei tegi. Isale helistati, et I.Z sõidab ringi ja on juua täis. Ei mäleta, kas isa millegagi kommenteeris ka autos I.Z-i kinnipidamist, midagi erilist ei rääkinud Ei mäleta, kas isa oli I.Z-i peale vihane. Vahele võtma tähendab kinni võtma, ei mäleta, millal isa on seda väljendit kasutanud. Sel päeval nägi I.Z autoga sõitmas siis kui ta poes käis. Nõva rannas ei pannud tähele. K. maja hoovis nägi seda autot, siis juhtis autot M. H.. Ei mäleta ka isa seletas midagi M. H. kohta. Kohus avaldas S.O. eeluurimisel antud ütlused /tl 22/:“ Lisan veel, et kui isa Ford Fiesta kinni pidas, siis isa palus tal I.Z puhuda indikaatorvahendisse, aga ma ei mäleta, kas I.Z seda tegi.“ Tunnistaja S.O. ütlused : Kui I.Z nende autosse tuli, oli väljas juba pime, autos põles laetuli. Isa ei teinud I.Z-ile turvakontrolli. Sündmuskohal nägi koera, see oli I.Z-i autos. Koera käidi ka vahepeal jooksutamas, siis käisid väljas kõik. Kui politseid ootasid, I.Z suitsetas õues. I.Z auto jäi vallamaja juurde. Rannas nägi autot ühe korra, kui H. oli roolis. Sel päeval sõitis isaga koos ringi hommikust saadik.Ei mäleta kaua see ajavahemik võis olla, kui nägi M. poolt auto juhtimist K. maja juures kuni sinnani kui isa kinni pidas I.Z-i. Tunnistaja M. O. andis kohtuistungil ütlusi, et on kutsutud Nõvale. Kuupäeva ei mäleta. Läks koos juhtivkonstaabel V. V.ga. Kui V.ga kohale jõudsid, siis oodati abipolitseiniku autos. Ei mäleta, kes kutsus. Läksid Nõvale joobe tuvastamiseks, abipolitseinik M. O. oli saanud kätte juhi, kellel olid alkoholijoobe tunnused. Tuvastasid juhil joobe alkomeetriga. Kes seda tegi, ei mäleta. Sõidukijuht oli I.Z. Silmaga nägi alkoholijoobe tunnuseid – I.Z oli silmanähtavalt purjus, alkoholilõhn suust, kõne, silmad olid märjad ja läikivad ja ta taarus. Kui indikaatorvahendiga joobe tuvastasid, siis näitasid I.Z-ile ka näitu. Ei mäleta, kas I.Z vastu vaidles. Ei mäleta kas I.Z tunnistas, et oli alkoholi tarvitanud enne autoga sõitmist. Peale kohtu poolt M.O. eeluurimisel antud ütluste /tl 11/:“ I.Z jäi näiduga rahule ja tunnistas ka, et enne autoga sõitma minemist oli ta tarvitanud alkoholi“ avaldamist, andis tunnistaja M.O. ütlusi, et kui juht näiduga rahule ei jää, siis toovad nad reeglina ekspertiisi haiglasse. I.Z kaitsjat ei soovinud, seda mäletab. Menetles sel hetkel väärtegu. Kontrollis I.Z-i tausta. Aga tegeles seal väärteo asjaga, kriminaalasja püsti ei pannud. Kontrollis jah tausta. Kuna I.Z dokumente kaasas ei olnud, siis kontrollis. Tausta kontrollimise käigus sai teavet I.Z-i varasema karistatuse kohta. Peale kohtu poolt M.O. eeluurimisel antud ütluste /tl 10/:“ Sõitsime koheselt Nõva valda ja Rannaküla teeristmiku lähedal endise kaupluse juures seisis sõiduauto Ford Fiesta. Läksime auto juurde ja juhtivkonstaabel V. V. küsis juhi käest dokumente ja juhiluba. Nägin, et autot juhtinud meesterahvas oli ilmsete joobetunnustega (alkoholilõhn ja ei suutnud rääkida, silmad läikisid)“, avaldamist andis tunnistaja M.O. ütlusi, et on raudselt kindel, et I.Z ei olnud oma autos. Ei oska öelda, kuidas nii valesti on protokolli saanud. Ei mäleta, mis I.Z seljas oli. Tunnistaja H. M. andis kohtuistungil ütlusi, et 2007 2.märtsil oli I.Z-iga mingi jutt, et kas tal on võimalik temaga Keilasse sõita. Oli kaine, tuli just töölt, ei mäleta kas I.Z küsis seda. Üle aasta on möödas. Oli nõus Keilasse sõitma, juhtis I.Z autot. Vaisi külast sõitis Nõva randa. I.Z oli koos samas autos, ta istus kõrval. Niikaua kui ta enda auto koju viis, sõitis I.Z oma autoga talle järgi. Ei mäleta, kas I.Z ütles, miks ta ise ei saa Keilasse sõita. Peale kohtu poolt H.. eeluurimisel antud ütluste /tl 19/:“ Sellepärast juhtisin mina Jüri autot, sest Jüri ütles Laimi kaupluse juures et tema ei saa Keilasse sõita, sest oli tarbinud alkoholi (õlut) või õigemini ütles, et temal on kainet autojuhti tarvis. Siis ma arvasin kohe, et Jüri oli joonud ja ta ise ei saa sõita nii pikka maad“, avaldamist kinnitas tunnistaja H.M., et võis olla selline jutt, ei mäleta. Ei 10 olnud aparaati kaasas ja ei mõõtnud I.Z alkoholijoovet. Järeldas, et I.Z on joobes, tema küsimisest või palvest. I.Z ütles, et tal on kainet autojuhti vaja. I.Z pidi minema Keilasse, sest teine auto oli vaja ära tuua. Scoda pidi ära tooma. Ei mäleta, kas Ford pidi Keilasse jääma. Kui I.Z-i autoga Nõval sõitsid, siis käisid ka Karotamme hoovis ja abipolitseinik M. O.nägid. Tema arust rääkisid temaga ka juttu. O. I.Z-i või tema joovet ei tuvastanud. Autos ta õlut ei joonud. Ringi sõites rohkem M. O.d ei näinud, läks koju. Kui ta I.Z-i autot juhtis, ei näinud I.Z-i käes alkoholipudelit. Tema arust I.Z tema nähes alkoholi küll ei tarvitanud. Ei olnudki viina kaasas. Sel päeval Keilas ei käinud, sest I.Z-i naise pojad pidid tulema Vaisile külla ja ei olnud vaja minna. Ja siis sõitis randa tagasi - koju. Mis pärast sai, seda ei tea. I.Z-i autoga sõitis ringi, sest mõtles, et peab Keilasse sõitma, Rannaküla ja Vaisi vahe oli 8 km Ei tea, miks I.Z ise ei sõitnud. I.Z-iga sai kokku Vaisi poe juures Nõval. Tema viis oma auto koju ja siis I.Z tuli järgi. Laimi kaupluse juures said I.Z-iga kokku, siis tema sõitis oma autoga randa, I.Z oma autoga. Sealt sõitis tema I.Z-i autoga Vaisi. Ja sealt sõitis randa tagasi. I.Z-i autos ei olnud viina. Tema võttis autost õllepudeli, mis oli kinnine. Ei tea, kas sinna jäi veel alkoholipudeleid. Tunnistaja L. E. andis kohtuistungil ütlusi, et kuupäeva ei mäleta, aga I.Z tuli õhtul tema elukohta. Tuli sellepärast, et ta nägi, et tuli on toas ja tuli küsima, et kas abikaasa on kodus, et ta viiks ta koju. Abikaasat ei olnud kodus ja kuna tal ei läinud auto see päev käima, oli jätnud tuled kogemata põlema, ei saanud ka ise teda viia koju. Ütles, et tal auto võeti ära ja ta tahab koju sõita, Sellega seoses nimetas ainult O. M. nime. Ei tea, kus auto tal asus. Ei tea, et I.Z oleks jätnud oma autot meie maja juurde seisma. Ei tea, kas tal mingit alkoholi oli kaasas, tema teada ta tema juures küll ei võtnud. Ei tea kas oli alkoholi tarvitanud, ei tunne teda nii palju, nii purjus ta ei olnud, et oleks kõikunud ja ei saanud silmade järgi aru. Peale kohtu poolt L.E. eeluurimisel antud ütluste /tl 23-24/:“ Ja veel lisan, et I.Z rääkis, et sel õhtul oli tal probleem politseinikega ja tema auto viidi Tuletõrjedepoo juurde seisma ja I.Z oli vaja kainet autojuhti“ avaldamist, kinnitas tunnistaja L.E., et nii võis olla, ta täpselt ei mäleta. I.Z-iga kokku saamisi ja suhtlemist võiks näppude peal üles lugeda, aga tema abikaasaga I.Z suhtles. Ta paar korda on käinud õue peal ja kuna ta elab tema emaga ühes külas, siis teab, et I.Z on olemas. Ei tea, kas I.Z-i ja O. vahel on mingit vihavaenu - vist ei lävi selliste inimestega, kes võiksid selliseid asju teada ja üldiselt ei tea. Tunnistaja E. R. andis kohtuistungil ütlusi, et ei mäleta, kas 2007 a märtsis on merel kalal käinud. Merel on käinud küll, aga ei mäleta kuupäevasid. Ei tea kas 02.03.07 jättis I.Z oma auto E. maja juurde, ta on jätnud küll, aga ei tea, kas sellel kuupäeval. On kuulnud küll, et on jäetud I.Z auto kasutada, aga kes kasutas, seda ei tea. Ei tea kas J.Tiscleri autot on kasutatud ka kalale minekuks merele, tema ei ole I.Z-i autot kalale sõitmiseks kasutanud ja temal ei ole I.Z-iga sellist kokkulepet ka olnud. Peale kohtu poolt E.R. eeluurimisel antud ütluste /tl 27/:“ Tean I.Z ja tunnen teda, aga ma ei ole sel aastal 2007 merel kalal käinud. Ma ei tea ka seda ja ei ole kuulnud, et I.Z oleks oma auto jätnud E. maja juurde, et külamehed saaksid merele sõita“ avaldamist kinnitas tunnistaja E.R., et tema ei ole I.Z-i autoga sõitnud, kuigi on kuulnud, et on sõidetud, aga täpselt ei tea, kes ja millal. Ei tea I.Z-i ja abipolitseinik M.O. suhetest midagi, niipalju kui Jüri ise rääkinud on - kaevanud otseselt ei ole midagi, aga et läbisaamine on kehva. № sõbrad nad ei ole. Sõbrad saavad ikka läbi, aga mittesõbrad ei saa läbi. I.Z on rääkinud, et teda kuidagi eriliselt koheldakse või kiusatakse abipolitseiniku poolt. Täpselt midagi ei tea. Tunnistaja P. P. andis kohtuistungil ütlusi, et 30 aaastat tunneb I.Z. Nõvale kolis 15 aastat tagasi, enne seda elas Tallinnas. Perekonniti on pikemat aega suhelnud. Eelmise aasta märtsikuul J. 11 I.Z käis teda autojuhiks palumas, tal oli vaja kahe autoga sõita. I.Z oli vaja Keilast teine auto ära tuua. Ühe autoga sinna ja kahe autoga tagasi. See oli reedene päev, kas 02 või 03 märts. Kuupäevas ei ole nii kindel. See oli märtsi alguses. On graafikujärgne töö, reedene päev on sellepärast meeles, et pidid linnast külalised tulema ja ei saanud I.Z-ile appi minna. I.Z käis tal kodus. I.Z käis autoga, sest tema juurde on 13 km. Ei näinud millega I.Z tuli, aga ta oli olemas täiesti. I.Z oli kaine. See oli pigem lõuna paiku või peale lõunat. Hommik see ei olnud, sest tegi ettevalmistusi külaliste tulekuks. Pärastlõunane aeg, umbes 2-4 vahel. Jüri jutust on teadmine, et ta ei leidnud endale autojuhti. Jüril tekkis sellest mingi intsident hr O.ga. Aga mingeid põhjalikke mälestusi sellest ei ole. I.Z rääkis, et hr O. oli püüdnud teda kinni pidada ja väitnud, et ta on purjus. I.Z alkoholi tarvitamisest - igapäevased kohtujad ei ole, aga arvab, et kui ta noorem oli, siis ta tarvitas rohkem, kui nüüd, mingi paar aastat, sest tema arust on see kõvasti maha läinud, sest I.Z on tervisega probleeme. Isiklikult ei ole teda kaks aastat üldse purjus näinud. Kui teda ei näe, võib–olla on ta siis võtnud, aga pole näinud. Teab mingil määral abipolitseinik O.d. On temaga üks kord kokku puutunud, sellest on üle 10 aasta möödas. On O. ja I.Z-i omavahelistest suhetest kuulnud Jüri enda käest ja juba aastaid tagasi. I.Z ükskord rääkis, et nendel ei klapi omavahel. Jüri on otse ütleja ja on paar korda öelnud, mis ta O.st arvab ja omal ajal oli jutt, et Jüri poeg oli kakelnud O.ga ja O. oli alla jäänud ja sellest ajast saadik olid suhted keeruliseks läinud ja et O. ei suutnud seda unustada või mis siis iganes. Jüri ei ole kurtja, rohkem nalja ja lõõpija vend. Ei oska öelda, kas ta lausa kurtnud on, aga on põhimõtteliselt kuulnud, et on sellist kiusamist O. poolt, et ei taha rahule jätta. Kohtuistungil on uuritud järgmisi kirjalikke tõendeid: -tl 3 väärteoprotokoll, mille avaldamist prokurör taotles. Riigikohus on otsuses 3-3-3-101-03 leidnud: „Väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis vastavalt V™S § 69 lg 2 p-dele 1, 2 ja 7 sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. See ei tähenda, et väärteoprotokolli ei saa üldse pidada tõendiks, nimelt võivad sisalduda väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused.“. Käesoleval juhul ei sisalda väärteoprotokoll menetlusaluse isiku ütlusi. Lisaks on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-105-03 leidnud: „Väärteoprotokoll on käsitletav menetlusdokumendina, mis on kriminaalmenetluses võrreldav süüdistuskokkuvõtte (KrMK § 174) või süüdistusaktiga (KrMS § 154) ja milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja veendumus väärteo toimepanemise kohta koos selle veendumuse põhistustega“. Seega tuleb väärteoprotokoll tõendi kogumist välja jätta, kuna ei sisalda tõendeid kriminaalmenetluse eseme – toimepandud kuriteo kohta. -tl 4 protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, mille kohaselt on juhtivkonstaabel V.V. 02.03.2007 kell 20.30 teostanud I.Z suhtes joobeseisundi tuvastamise kasutades alkomeetrit Lion 139A391 ja mõõteriista näit oli 0.71 mg/l kohta. I.Z on protokollile alla kirjutanud, nõusutnud tuvastamise tulemusega ja kirjutanud, et „ei nõua“ vereproovis alkoholisisalduse määramist. Kontrollitavaga suhtlemisel tehtud tähelepanekud – reaktsioonivõime aeglane, füüsilised eripärad puuduvad, välimus puhas, meeleolu rahulik, kõne segane, aja ja koha tajumine selge, tasakaal sõidukist väljumisel häiritud, kõnnak kergelttaaruv, silmad märjad, läikivad, sidekestade punetus, alkoholi lõhn on suust ja on sõidukis. -tl 7 ettekanne, kus juhtivkonstaabel V.V. on ülemkomissar A.O.`ile esitanud ülevaate joobes mootorsõidukijuhile I.Z-ile väärteomaterjalide vormistamisest. Tõendi palus avaldada prokurör, millele kaitsja vastu vaidles, leides, et V.V. oleks vajadusel tulnud üle kuulata tunnistajana, tunnistajana ülekuulamist ei saa asendada ettekandega. Kohus nõustub kaitsjaga ja leiab, et nimetatud ettekanne ei saa käesolevas kriminaalasjas tõendiks olla. Ettekanne sisaldab sisuliselt asjaolusid, mida tunnistaja teab selle väärteo menetlemise kohta. Kui aga isik teab midagi sündmuse kohta, tuleb ta tunnistajana üle kuulata ja tema teadmised vormistada tunnistaja 12 ülekuulamise protokollis. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-14505: „ Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. Selleks, et kasutada väärteomenetluses mingilt isikult saadud informatsiooni, oleks tulnud see isik menetlusseadustikus sätestatud korras tunnistajana üle kuulata“. Antud juhul ei ole prokurör taotlenud V.V. tunnistajana kohtusse kutsumist ja kuna tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi võib avaldada vaid seaduses sätestatud juhtudel, siis kohus leiab, et ettekande tõendina arvestamine, mis sisuliselt sisaldab tunnistaja ütlusi sündmuse kohta, ei saa pidada lubatud tõendiks. -tl 38 on J.Tiscler juhiluba, mis on välja antud 08.05.2001 ja kehtib kuni 08.05.
2. Kuna käesoleval ajal isikult enam juhiluba ära ei võeta, kui juhtimisõigus ära võetakse, siis kohus leiab, et juhiluba kui dokument käesolevas kriminaalasjas tõendiks ei ole. -tl 50-52 on karistusregistri õiend, mille kohaselt J.Tiscler kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei oma, küll aga on teda väärtegude toimepanemise eest karistatud kuuel korral. -tl 53-54 on politsei väärteomenetluste õiend, -tl 57 on Põhja PP LJO 08.07.2004 otsus väärteoasjas nr 2314,04,016610, mille kohaselt on I.Z karistatud Liiklusseaduse § 74-19 alusel rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o. 133 500 krooni. -tl 67 on Tallinna Linnakohtu 24.08.2004 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-1316/04, millega rahuldati J.Tiscler kaebus Põhja PP LJO 08.07.2004 otsusel väärteoasjas nr 2314,04,016610 ja määrati karistuse kandmine ositi 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsete osadena 1125 krooni. Otsus jõustus 31.08.
3. - tl 68-86 on kirjavahetus seoses I.Z-ile väärtegude eest määratud rahatrahvide tasumisega. Kohus võtab tõendina arvesse neid dokumente, mis on seotud kehtivate väärteokaristustega ja millised andmed ei kajastu karistusregistri teatises. Ülejäänud nõudekirjad ja vastused neile, mis ei puuduta kehtivaid väärteokaristusi, jätab kohus kõrvale. Maksu- ja tolliameti 30.01.2006 kiirmenetluse otsus väärteoasjas, mille kohaselt I.Z on karistatud Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 6-2 lg 1 järgi rahatrahviga 2000 krooni tõendab I.Z poolt selle väärteo toimepanemise aega, kuna karistusregistris ei ole kirjas teo toimepanemise aega. Karistusregistri seaduse § 3-1 lähtutakse isiku karistatuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Karistusregistri teatises see I.Z kohta tehtud otsus kajastub (otsuse kuupäev ja jõusutmine). -tl 69 on vastus, et I.Z on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.01.2006 otsusega määratud rahatrahvi 2000 krooni tasunud 19.04.
4. -tl 77 on kohtutäitur vastus, mille kohaselt I.Z on seisuga 04.06.2007 tasunud 11.05.2006 Lõuna PP poolt LS § 74-35 lg 1 järgi määratud rahatrahvist 600 kroonist 175 krooni, tasumata 425 krooni. -tl 80 on kohtutäituri 18.06.2007 teatis, mille kohaselt I.Z on tasunud Põhja PP otsusega 2230,04,002298 08.12.2004 määratud rahatrahvist 4620 kroonist 375 krooni, tasumata 4245 krooni, Tallinna Linnakohtu otsusega 4-1316/04 24.08.2004 määratud rahatrahvist 13 500 krooni on tasutud 200 krooni, tasumata 13 300 krooni. -tl 87 on tõend isiku maksustatava tulu kohta (22.03.2007), mille kohaselt I.Z 2006.a tuludeklaratsiooni esitanud ei ole. Tl 88 ja 89 on järelpärimine isiku maksustatava tulu kohta. Kohus leiab, et need dokumendid ei sisalda andmeid, mis tõendaksid käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo või karistuse mõistmise seisukohalt tõendusteavet. Seega kohus jätab need tõendid kõrvale. -tl 90 on tõend I.Z maksustatava tulu kohta, I.Z tulu 2006.a peale tulumaksu mahaarvamist on 38 000 krooni ja vastavalt tl 91 olevale tõendile teeb see keskmise päevasissetuleku suuruseks 45 krooni. -tl 102 on kokkuleppemenetluseks kahtlustatava nõusoleku protokoll, mille avaldamist kaitsja taotles eesmärgiga, et kohtukulude kindlaksmääramisel oleks tõendatud, et selline menetlustoiming on teostatud. 13 Prokurör leidis, et tõendatud on see, et süüdistatav I.Z on

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo erisubjekt. Teda on karistatud 24.08.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahviga 13 500 krooni, mis oli kehtiv karistus ka kuriteo toimepanemise ajal 02.03.2007.a ning ka praegu. Rahatrahv on tal siiamaani tasumata. Teda karistati ka 08.12.2004.a liiklusseaduse §741 järgi rahatrahviga, mis kustutas eelmise väärteo eest mõistetud karistusandmete kustutamise tähtaja ning 30.01.2006.a Maksu-ja Tolliameti poolt VEMS § 62 lg 1 järgi rahatrahviga. Seejuures nähtub Maksu-ja Tolliameti poolt tehtud otsusest, et ta pani väärteo toime 25.08.2005.a, s.o enne ühe aasta möödumist 08.12.2004.a otsusest. Seega pani ta uue mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime enne 18 kuu möödumist viimase väärteo kohta 30.01.2006.a tehtud otsusest ning karistusandmed 24.08.2004.a väärteo kohta ei olnud karistusregistrist kustutatud. Tõendatud on ka see, et süüdistatav oli talle süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. See on tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta, millega on ta nõustunud. Seda, kuidas süüdistataval joove tuvastati, on kinnitanud ka tunnistaja M. O., kelle ütluste kohaselt käitus süüdistatav joobe indikaatorvahendiga tuvastamisel rahulikult ning ei soovinud vaidlustada alkoholijoovet. Kaitsjat menetlustoimingute läbiviimise juurde I.Z ei soovinud. Ka tunnistaja M. O. sõnul ei vaidlustanud I.Z abipolitseinik M. O. poolt joobe tuvastamist ning käitus ka politsei poolt joobe tuvastamisel normaalselt ning rahulikult. Tunnistajate M. O. ja S. O. ütlustega on tõendatud ka see, et M. O. pidas süüdistatava auto kinni ning nad läksid kohe auto juurde, süüdistatav ei võtnud kaasa autost väljudes alkoholi, vaid ainult suitsupaki. Tunnistajad ei näinud süüdistatavat alkoholi tarvitamas ja süüdistataval ei olnud ka aega autost midagi kaasa võtta. O. autos süüdistatav alkoholi ei tarvitanud, nad rääkisid omavahel juttu. Alkoholi ei tarvitanud süüdistatav tunnistajate juuresolekul ka õues suitsetades ning selles on tunnistajad kindlad, sest nad oleksid seda näinud ja kuulnud. Sellega on ümber lükatud ka süüdistatava väited, nagu oleks ta alkoholi tarvitanud peale tema kinnipidamist. Tunnistaja S. O. ütlustes ei ole mingit alust kahelda, sest temal ei olnud mingit konflikti I.Z-iga ega põhjust anda valeütlusi. Minu hinnangul ei ole põhjust kahelda ka tunnistaja M. O. ütlustes, kes on nii kohtueelsel uurimisel kui kohtus kinnitanud, et pidas I.Z-i 02.03.2007.a õhtul kinni ja toimetas ta oma autosse, mingit alkoholi I.Z kaasa ei võtnud ning tema autos ega auto juures alkoholi ei tarvitanud. Kuigi I.Z on üritanud kõigiti tunnistajat mustata, ei ole see siiski millegi muuga peale süüdistatava ütluste tõendamist leidnud. Tunnistaja M. O. sõnul ei olnud tal mingit vihavaenu I.Z-i suhtes ning ei toimunud ka mingit erilist jälitamist, samamoodi on ka teisi isikuid kinni peetud, keda on kahtlustatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Tunnistaja M. O. ütlused on ka kokkulangevad tunnistaja S, O. ütlustega, mis teeb need usaldusväärsemaks ja need moodustavad ka tõendite kogumi. Eejuures on kohtus nii S. O. kui M. O. rääkinud seda, et algul I.Z keeldus alkomeetrisse puhumast ja hiljem seda siiski tegi, mistõttu ei saa ka üheselt väita, et tegemist on vastuoluga võrreldes kohtueelse uurimisega antud ütlustega. Ka süüdistatav ei ole kohtueelsel uurimisel antud ütlustes üheselt öelnud, kas ta puhus või ei puhunud alkomeetrisse alguses. Tunnistaja on kohtus ka öelnud, et nägi Nõva rannas ka viinajoomist I.Z-i poolt ja ta arvas kaitsja küsimusele vastates, et on seda ka varem uurijale öelnud. Kohtus on ta olnud kindel, et pudelit ta suu peal nägi ja avaldas kahetsust, et see tema varasemates ütlustes ei kajastu. Samas ei ole ka tegemist ütlusega, mis puudutaks otseselt I.Z-i tegevust peale mootorsõiduki kinnipidamist ja joobe tuvastamist ning sündmusi, mis toimusid peale seda. Süüdistatava enda ütlused on olnud selles osas vastuolulised, kuna kohtueelsel uurimisel menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ta oma süüd ei vaidlustanud ja tunnistas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Seda, et ta on ütlused uurija juures on erinevad kohtus antud ütlustest, on süüdistatav sisuliselt tunnistanud ka kohtus ise. Leian, et tõendina süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks saab kasutada mõlemat kohtueelses uurimises koostatud ülekuulamise protokolli. 14 Esiteks on süüdistatav kuulatud üle menetlusaluse isikuna, mil ta oma süüd ka tunnistas ja kinnitas, et kui oli gini ja 2 õlut ära joonud, läks ta sõitma oma autoga, kuid M. O. pidas teda kinni. Ei ole tõsiseltvõetav isiku väide, et ta ei lugenud protokolli läbi, kuna prille ei olnud, sest ta on omakäeliselt kirjutanud protokollile lisaks oma täiendused, mistõttu ta suutis nii lugeda kui kirjutada. Kohtuistungi protokollist ei nähtu ka mingit selgelt arusaadavat muud põhjust, miks ta protokolliga nõustus, väidetav kinnipidamise ja ähvardamise jutt on ebamäärane ja ei ole arusaadav, mis ajal, mis kontekstis ja mille kohta täpsemalt see käis. Tunnistaja M. O. ütlustest ei nähtu ka üheselt, et tunnistaja sai aru, et tal oleks tulnud kriminaalmenetlust alustada ja süüdistatav kahtlustatavana üle kuulata. Ta on öelnud küll seda, et ta kontrollis I.Z-i karistusandmeid, aga lisas siis, et tema tegeles väärteoasjaga. Alati ei olegi ka üheselt selge, kas isikul on kehtiv karistus või mitte ja tegemist võib teatud juhtudel olla ka keerulise juriidilise küsimusega, millega menetleja sündmuskohal esmaseid menetlustoiminguid läbi viies ei jõua tegeleda ja lõplikku hinnangut anda, kas tegemist on väärteo või kuriteoga. Oluline seejuures on ka see, et tegelikult selgus lõplikult see, kas I.Z on kehtiv karistus, alles kohtueelse menetluse lõpus, kui saadi Maksu-ja Tolliametist väärteo otsus, kust nähtus väärteo toimepanemise aeg. Olen seisukohal, et ka sel juhul, kui oleks kohe selge menetlejale, et tuleb alustada kriminaalmenetlust, kuid isik kuulatakse üle väärteomenetluses menetlusaluse isikuna, ei saa teha sellest koheselt järeldust, et need ütlused on saadud kaitseõiguse rikkumisega. Esiteks on nii väärteomenetluses kui kriminaalmenetluses ette nähtud isiku õigus kaitsjale. Väärteomenetluse seadustiku § 19 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kaitsjale alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Seega on ka väärteomenetluses isiku õigused menetlusaluse isikuna ülekuulamise juurde kaitsjat saada sisuliselt samaväärsed isiku kahtlustatavana ülekuulamisega. Teiseks tuleneb antud juhul M. O. ütlustest, et kaitsjat süüdistatav ei soovinud. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ei ole süüdistatav ega menetleja märkinud, et ta oleks soovinud kaitsjat. Leian, et tõendina on võimalik kasutada ka tunnistaja M. O. ütlusi selle kohta, et I.Z jäi joobe seisundi kontrollimise näiduga rahule ja tunnistas, et oli juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Tunnistaja ütlusi saab kasutada, kuna tegemist ei ole kellegi kolmanda isiku kaudu kuulduga, vaid ikkagi otseselt kuriteosündmuse kohta tunnistajale vahetult süüdlase poolt teada antud informatsiooniga. Tõendina saab kasutada informatsiooni, mis on saadud vahetult süüdistatava käest otseselt tõendamiseseme asjaolude kohta. Kui isik kellelegi otseselt tunnistab, et pani kuriteo toime, siis ei ole tunnistaja saanud tõendamiseseme asjaolude kohta teadlikuks mitte teise isiku vahendusel, vaid tegemist on tunnistaja ütlusega tõendamiseseme asjaolude kohta. Tuleb võtta arvesse ka seda, et KrMS § 62 p 4 kohaselt on tõendamisesemeks peale punktides 1-3 nimetatud asjaolud ka muud isiku vastutust mõjutavad asjaolud. Isiku vastutust mõjutavad muud asjaolud, s.h ka karistuse mõistmise kohta on ka isiku poolt oma süü tunnistamine tunnistajale, mis on oluline nii tema enda ütluste usaldusväärsuse hindamisel kui ka karistuse mõistmisel karistuse kergendavate asjaolude esinemise või mitteesinemise osas. Tegemist ei ole antud juhul ka menetlejaga, kelle ütlusi ei saaks tõendina arvestada. See, et süüdistatav oli juba päeval alkoholi tarvitanud, on tõendatud samuti tunnistaja M. O. ütlustega esiteks selle kohta, et süüdistatav väljus päeval poest kahe õllepudeliga (mis on küll vastuolus I.Z-i ütlustega, mille kohaselt oli tal üks suur õllepudel) ning nägi ka Rannakülas süüdistatavat autos viina pudelist joomas. Süüdistatava väited, nagu oleks ta jätnud oma auto L. E. elukoha juurde, on ümber lükatud tunnistaja L. E. ütlustega. L. E. ei teadnud, et süüdistatav oleks oma autot nende elukohta jätnud, ta on andnud ütlusi, et auto jättis süüdistatav tuletõrjedepoo juurde. Tunnistaja E. R. ei kinnita süüdistatava väidet, et neil oli kokkulepe auto kasutamise kohta järgmisel päeval kalaleminekuks. Süüdistatava ütlused on vastuolus ka kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega väga mitmetes küsimustes. 15 Kohtueelsel uurimisel on ta rääkinud seda, et O. tuli auto juurde, kui ta alles autos istus. Ta ei ole rääkinud siis seda, et oleks läinud ka 2-3 minutit, kui O. tema auto juurde tuli. Ta ei ole siis ka selgelt mäletanud, kas ta puhus või ei puhunud alkomeetrisse. Samuti ei ole ta siis mäletanud, millal ta Gini pudeli avas, kas autos istudes või võttis ta selle pagasiruumist. Siis rääkis ta ka seda, et teine Gini pudel oli tal taskus. Ta andis siis ka ütlusi, et tarvitas Gini autos, brändist ja viskist ei ole ta siis üldse midagi rääkinud. Siis rääkis ta ka seda, et E. R. pidi tema autot, mille ta oli jätnud E. maja juurde, järgmisel päeval kalale minekuks. Ta ei ole andnud ka kohtus mõistlikku seletust, miks ta on oma ütlusi kohtus muutnud. Kui isik on kahtlustatavana ülekuulamise protokollile alla kirjutanud, et see on kirjutatud tema ütluste järgi ja on õige, siis tuleb seda ka arvestada ja neid ütlusi ka tema sõnada järgi kirjapanduks lugeda. Ei saa pidada normaalseks, et isik kirjutab dokumentidele alla ja oma allkirja eest ei vastuta. Seetõttu ei ole süüdistatav tõendiallikana usaldusväärne ja tema kohtus antud ütlused on ennastõigustava iseloomuga ja neid ei saa tõesteks pidada. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendamatu, tõsikindlalt ei ole ümber lükatud I.Z-i väidet, et tarvitaks alkoholi peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist. I.Z-i ütlused on usaldusväärsed ja need on tõendamiseseme asjaolude osas kokkulangevad kohtueelses menetluses antud ütlustega. Erinevus detailides ei moodusta alust ütluste ebausaldusväärsetena kõrvale jätmiseks, sest aasta on juhtunust möödunud. Detailid ununevad ja arvestades juhtunu õhkkonda võisid detailid ka ebatäpselt meelde jääda. I.Z on andnud kokkulangevaid ütlusi asjaolude osas, et vajas teist kainet juhti, kes aitaks tal teise sõiduki Keilast ära tuua. Sellega seoses sõitis alul üksi, hiljem tunnistaja H. M.ga Nõval edasi-tagasi. Nende ütluste vastavust kinnitavad tunnistajate P. P. ja H. M. ütlused. P. P. on andnud ütlusi, et I.Z otsis teist autojuhti, kes aitaks tal veoauto Keilast ära tuua, samal ajal kui I.Z teise autoga Keilast tuleb. Ehk kuna oli 2 autot, siis oli vaja kaht juhti. H. M. kinnitab samuti I.Z-i ütlusi, et teda oli autojuhiks vaja, et Keilast auto ära tuua. I.Z otsis kainet autojuhti. Mitte enda asemele, vaid teist, kes saaks teise autoga sõita. Oluline on et H. M. ei saanud muust aru, et I.Z oleks ebakaine. Ta järeldas I.Z-i joovet vajadusest kaine autojuhi järele – aga sai I.Z-ist valesti aru. Oluline on, et H. M. ütlustel autos alkoholi ei tarvitatud, seal ei olnud viinapudelit ja Tislerilt saadud õllepudel oli kinni. Kui selgus, et Keilasse pole vaja minna, viis I.Z H.M.i Rannakülla koju ja sõitis koju – parkis auto kodust eemale suure tee äärde, et seda saaks järgmisel päeval kasutada, kui talu juurde viiv tee kinni tuiskab. Parkis auto ära ja jõi purgi alkohoolset jooki long drink. Siis tuli abipolitseinik O., süüdistas joobes juhtimises, kui I.Z eitas, siis kutsus politsei. Politsei ootamise ajal tarvitas veel põuepudelist brändit. Need I.Z-i ütlused, mida kinnitavad ka tunnistajate P. ja M. ütlused, pole muude tõenditega ümber lükatud. Et I.Z ei tarvitanud peale sõiduki kinnipidamist alkoholi ehk pidi eelnevalt olema akoholi tarvitanud, tõendavad tunnistajate M. O. ja S. O. ütlused. Need ütlused on ebausaldusväärsed. M. O. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest ta ei ole I.Z-i suhtes objektiivne ja S. O. ütluste suhtes seetõttu kriitiline, et ta M. O. poeg ja võib anda selliseid ütlusi, mida tema isa talt ootab. M. O. pole objektiivne I.Z-i suhtes, sest nende vahel vaenulikud suhted – asjaolu, et abipolitseinik norib I.Z-i kallal tõendavad lisaks I.Z-ile oma ütlustega tunnistajad P. ja R. See nähtub ka asja tehioludest. Tunnistaja O. pühendas end tervelt kolmeks tunniks I.Z-i “vahele võtmisele”. “Vahele võtmiseks” on seda nimetanud ilmselt M. O. sõnadest ka tema poeg S. O.. Tavaline kinnipidamine ei ole vahele võtmine, mis peaks olema igale eesti keelt emakeelena kõnelevale isikule selge. Abipolitseinik O. luuras mitu tundi I.Z, kuid ei kontrollinud kordagi joovet autot vahepeal juhtinud H. M.l. Seda hoolimata asjaolust, et O. vastas kohtus, et H. M. on talle teada tuntud viinamees e alkoholi tarvitaja. 16 Põhjuseid mitmeid – varasema “vahele võtmise” nurjumine – O. tunnistas kohtus, et I.Z ühel korral varem tarvitas alkoholi politseid oodates ja ei olnud võimalik tõendada joobes juhtimist. Erapoolikuse põhjuseks ka vaenulikud isiklikud suhtes – I.Z on oma sõnul heitnud O.le ette seda, et lihtsaid vallaelanikke ei teenindata ja teid ei lükata lumest, O. ütluste järgi on Tisler solvanud tema ema. Põhjust seega “vahele võtmiseks” küll. M. O. ütlused on ebausaldusväärsed ka neis sisalduvate oluliste vastuolude tõttu. Oluline on, et M. O. eksib olulistes asjaoludes, suurendades I.Z-i süüd. M.O. andis kohtus ütlusi selle kohta, et nägi Rannas käies, kuidas I.Z jõi autos viina Lauaviin otse pudelist. Vastavad ütlused kategoorilised ja täpsed. Aga eeluurimisel ei ole selle väga olulise asjaolu kohta üldse ütlusi antud. Ka tunnistaja ise möönab, et see asjaolu oli I.Z-i kinnipidamise seisukohalt väga oluline. Sisuliselt üritatakse valeütlusega tõendada alkoholi varasema tarvitamise fakti – mis muudaks tähtsusetuks võimaliku alkoholi tarvitamise tee ääres politseid oodates. Tegu on abipolitseinikuga, kes eristab olulist ebaolulisest ja kui see teave oleks tal kohtueelses menetlemises teada olnud, siis oleks ta seda tunnistajana avaldanud. Teine selline asjaolu puudutab joobe tuvastamist abipolitseiniku indikaator-vahendiga. Kohtus andis tunnistaja O. kategoorilisi ja konkreetseid ütlusi, et pani I.Z-i puhuma ja indikaator näitas punast joovet tähistavat tuld. Kohtueelses menetluses andis kolmel korral ütlusi, et I.Z keeldus joobe tuvastamisest tema indikaatorvahendiga. Ka selle asjaolu kohta tunnistas tunnistaja kohtus, et tegu politsei kohale kutsumise ajendina olulise asjaoluga. Ka selle asjaolu osas ütluste lahknemine ei ole juhuslik – sellega üritab abipolitseinik tõendada, et kui I.Z politseid oodates ka tarvitas alkoholi, siis oli joove juba varem tuvastatud ning joobes juhtimine tõendatud. Need vastuolud näitavad, et tunnistaja ei tõenda oma ütlustega mitte objektiivselt juhtunut, vaid üritab iga hinna eest I.Z-i süüd joobes juhtimises tõendada ja muudab oma ütlusi tulenevalt I.Z-i kaitsetaktikast. Ses suhtes on ebausaldusväärsed ka tunnistaja S. O. ütlused – annab selliseid ütlusi, mida isa soovib mida tõendab ka tema poolt kasutatud väljend “kui me vahele võtsime”. Seda tõendavad ka tunnistaja S. O. ütluste erinevus seoses joobe tuvastamisega. Kui eeluurimisel avaldas, et ei mäleta, kas I.Z puhus indikaatorvahendisse või keeldus, siis kohtus andis väga põhjaliku kirjelduse joobe tuvastamisest indikaatorvahendiga. Inimese mälu ei tööta tagurpidi, et ajapikku tuleks asjaolusid rohkem meelde. Vastupidi, ajapikku asjaolud ja sündmused ununevad. See et kolmveerand aastat hiljem on rohkem meeles kui politseis ülekuulamisel 19.juunil, näitab seda, et isik räägib seda, mida talt nõutakse või isik fantaseerib. Mõlemal juhul ei ole tegu autentselt enda poolt tajutu kohtule edasi andmisega. Neil põhjustel tuleb ka S. O. ütlused ebausaldusväärsetena kõrvale jätta. Ebausaldusväärsed tunnistaja ütlused jäetakse kõrvale tervikuna, mitte ei sobitata nende üksikuid fragmente. Kohtueelses menetluses antud ütlused üksnes kohtus antu kontrolliks ja kui kohtus antud ütlused jäetakse ebausaldusväärsena kõrvale, siis ei ole vastava isiku ütlused üldse tõendiks. Seega tuleb M. O. ja S. O. ütlused tervikuna kõrvale jätta. Politseiametnik V. ettekanne tl 5 ei ole tõend – selle esemeks on isiku ütlused ja isiku ütlused tõendi liigina kogutakse ülekuulamise protokollis. Kui ülekuulatavaks on tunnistaja, siis tuleb isikut enne valeütluste andmise eest hoiatada. TL 5 ettekandest ei nähtu, et keegi oleks V. enne ettekande kirjutamist hoiatanud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest. Seletus – RK lahend 06.10.2006 3-1-1-86-06 – seletusega võidakse tuvastada, kas isikul on tõendusteavet – ja kui on, tuleb isik nõuetekohaselt tunnistajana kuulata. Ja siis ka kohtusse kutsuda, et süüdistataval oleks ristküsitlusõigus, et kontrollida ütluste usaldusväärsust. Tegu on seaduse väänamisega, süüdistatava põhiõigustest – ristküsitleda süüdistuse tunnistajat, mööda minemise abitu katsega. Oluline ka, et V. ja O. menetlejad – neid saaks mõlemaid üle kuulata vaid menetlustoimingu toimumise asjaolude suhtes, mitte menetlustoimingu käigus tuvastatu suhtes. Tuvastatu peab sisalduma protokollides- 01.03.2006 3-1-1-142-05; 17 Tunnistaja O. ei saa anda ütlusi teiste isikute, sealhulgas I.Z-i ütluste kohta. Tegu on edasirääkimisega, mitte enda vahetult tajutud asjaolude edasi-andmisega. Kui I.Z andis ütlusi, siis tulnuks tema antud ütlused fikseerida kahtlustatava ülekuulamisprotokollis. Selle kohta on asjas tõendatud, et juba menetlustoimingu alguseks oli teada, et kui I.Z on juhtinud joobes sõidukit, siis tuleb tema suhtes alustada kriminaalmenetlust. O. andis ütlusi, et dokumentide puudumisel kontrollis ta I.Z-i juhtimisõigust, varasemaid karistusi ja sõiduki kasutamise õigust enne väärteoprotokolli koostamist. Seega on pahatahtlikult viivitatud kriminaalmenetluse algusega, rikutud isiku põhilist kaitseõigust – saada teada, et teda kahtlustatakse tegelikult kriminaalkuriteos ja et tal on kahtlustavana õigus kaitsjale, endal vahendite puudumisel määratud korras riigiõigusabina. Selle asemel hämati ja koostati väärteoprotokolli ja üritati I.Z-ilt teda olukorras eksitades ütlusi võtta. Edasirääkimisest ei teki tõendit 20.11.2006, 3-1-1-90-06 I.Z-i poolt menetlusaluse isikuna antud ütlused (tl 5) ei ole tõendiks kriminaalasjas ja neid ei saa kasutada ka ütluste usaldusväärsuse hindamiseks. Ei tagatud kaitset, ei selgitatud, et kahtlustatakse kuriteos – kuigi teave oli olemas. Neil põhjustel ei ole asjas veenvalt ja usaldusväärsete tõenditega ümber lükatud I.Z väidet, et ta tarvitas alkoholi peale mootorsõiduki juhtimise lõpetamist ning neil põhjustel ei ole tõendatud

§ 424sätestatud kuriteo toimepanek.

Kohtu seisukoht

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule.

§ 424

näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kõigepealt käsitleb kohus kohtus uuritud tõendite lubatavust. Kohus leiab, et tunnistaja, süüdistatava kohtueelses uurimises antud ütluste avaldamine on lubatud KrMS § 289 lg 1 alusel ka olukorras, kus isik kohtuistungil ütlusi andes ei suuda mõnda asjaolu meenutada, mille kohta ta kohtueelses menetluses ütlusi on andnud. Sellisel seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 28.02.2007 lahendis nr 3-3-3-105-06: „ka suutmatus meenutada kohtuistungil varem tajutud olulisi asjaolusid on käsitatav teatava vastuoluna KrMS § 289 lg 1 mõttes. Seega juhtudel, mil tunnistaja ei mäleta ristküsitlemisel tõendamiseseme olulisi asjaolusid, mille kohta ta on varem ütlusi andnud, võib neid talle meelde tuletada tuginedes tema kohtueelses menetluses antud ütluste protokollile. Seejuures tuleb niisugusel meenutamisel lähtuda eesmärgist üksnes värskendada tunnistaja mälu, et oleks võimalik tema ristküsitlemine. Kirjeldatud eesmärgil ütluste avaldamine ei tohi aga kujuneda ülekuulamisprotokolli täies mahus ettelugemiseks. Eelöeldu tähendab, et avaldades tunnistaja mälu värskendamiseks tema kohtueelses menetluses antud ütlusi, tuleb ristküsitlust jätkates välja selgitada, mis talle meenub ning ristküsitlusel antud ütlusi hinnata kogumis teiste kohtus kontrollitud tõenditega“. Seega kohtuistungil kohtu poolt avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlused tunnistajate ja süüdistatava mälu värskendamiseks on lubatud tõendid. Kaitsja leidis, et I.Z väärteomenetluses antud ütlusi ei saa kasutada, kuna need ütlused on saadud kaitseõigust rikkudes. Esiteks leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et väärteoasja kohapeal menetlenud politseiametnik oleks olnud teadlik sellest, et I.Z oli

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo erisubjektiks.

Tunnistaja M.O. kinnitas, et kontrollis andmebaasidest I.Z tausta, kuid ei kinnitanud, et tausta kontrollides oleks talle teatavaks saanud asjaolu, et I.Z suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust. Vastupidi, tunnistaja kinnitas, et kohapeal menetleti väärtegu. Karistusregistri seaduse § 3-1 lähtutakse isiku karistatuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kui vaadata tl 50-52 olevat karistusregistri teatist, 18 siis seal on kirjas, et I.Z on eelnevalt karistatud Liiklusseaduse § 74-19 järgi. Samas leiab kohus, et karistusregistri teatise alusel ei olnud võimalik koha peal hinnata, kas I.Z on

§ 424

erisubjekt, sest teatises ei ole kirjas I.Z poolt Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud otsuse aluseks olnud teo toimepanemise aega. Tl 53-54 olevas politsei väärteomenetluste õiendist aga ei nähtu eelnimetatud otsus üldse. Tl 70a olevast kaaskirjast nähtub, et nimetatud otsus on asja materjalide juurde saabunud 16.08.

1. Seega leiab kohus, et menetlejate poolt ei ole tahtlikult jäetud koheselt I.Z suhtes kriminaalmenetlus alustamata, vaid kriminaalmenetluse alustamise vajadus kohapeal asja menetledes ei saanudki olla selge. Kuritegude ja väärtegude menetlemist käsitlevad erinevad seadused. Samas aga Väärteomenetluse seadustiku § 2 sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. V™S § 31 lg 1 sätestab otsesõnu, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kaitsja osavõtust – nagu väärteoprotokollist näha /tl 3/, on sinna kirjutatud, et I.Z ei soovi kaitsja osalemist menetluses. Sama kinnitas ka tunnistaja M.O.. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et I.Z oleks menetlusaluse isikuna ülekuulamise juurde kaitsjat soovinud ja et talle ei oleks võimaldatud kaitsja osavõttu. Kohus leiab, et väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud menetlusnorme ja seetõttu on võimalik kasutada ütluste usaldusväärsuse kontrolli teostamiseks ka I.Z poolt menetlusaluse isikuna väärteomenetluses antud ütlusi. Tunnistaja M.O. ütlused on lubatud tõend, kuna kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, et M.O. oleks olnud käesolevas asjas menetleja. Politseiametnikku, kes ei ole konkreetse väärteoasja kohtuväline menetleja olnud, on võimalik tunnistajana üle kuulata mitte ainult menetlustoimingu käigu, vaid kõikide teo asjaolude kohta. Kohus leiab, et süüdistatava I.Z ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et I.Z on andnud kokkulangevaid ütlusi ja eksinud vaid detailides. Kohus leiab, et I.Z ütlusi iseloomustab püüe ennastõigustavad ütlused viia iga hinna eest kooskõlla menetluse käigus ilmnenud asjaoludega. Kohe sündmuse järgselt on I.Z üle kuulatud menetlusaluse isikuna, kus ta on oma süüd tunnistanud. Tunnistajad M.O. ja M.O. on kinnitanud, et menetlustoimingute teostamise ajal I.Z käitus rahulikult. M.O. on tunnistanud, et I.Z tunnistas, et oli enne auto juhtimist tarvitanud alkoholi. Kohus leiab, et I.Z tunnistus tunnistajale M.O.le ei tõenda mitte seda, kas I.Z oli alkoholijoobes (mis oleks teise inimese kaudu asjaolust teadasaamine), vaid M.O. tunnistus tõendab J.Tiscler käitumist menetlustoimingu ajal – I.Z ei vaidlustanud oma tegu ja käitus rahulikult, tunnistas rikkumist. Kohus leiab, et alusetud on ka I.Z süüdistused osas, et väärteoprotokoll on koostatud ja teda on üle kuulatud ähvarduste mõjul, sest selliseid tõendeid kohtule ei ole esitatud ja see väide on tunnistajate M.O. ja M.O. ütlustega ümber lükatud – menetlustoimingud toimusid rahumeelselt. 14.06.2007 kahtlustatavana ülekuulamisel on I.Z andnud erinevaid ütlusi kui menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ja kui kohtuistungil. I.Z põhjendab seda asjaoluga, et uurija pani talle sõnad suhu, ta ei lugenud protokolli läbi, sest tahtis ainult ära minna. Samas on I.Z kirjutanud protokollile omakäeliselt – protokoll on kirjutatud minu ütluste järgi ja on õige, igal lehel on I.Z allkiri. Kohus leiab, et I.Z on ülekuulamisel andnud ütlusi, mida ilmselgelt ei ole võimalik uurijal teada – oma auto kasutada andmisest külameestele ja nimetada konkreetse inimese – E. R. nime, L. E. juures käimine jm detailid, mida sündmust läbi elanud inimesel on ilmvõimatu teada. Seetõttu leiab kohus, et I.Z ütlused kohtuistungil, et uurijad on talle sõnad suhu pannud, ei ole usaldusväärsed, vaid I.Z on just selliseid ütlusi uurija juures kohtueelsel uurimisel andnud. Isegi kohtuistungil erinevatele küsimustele vastates on I.Z andnud ühtede ja samade asjaolude kohta erinevaid ütlusi ja ilmselgelt erinevaid ütlusi nendest, mis ta on andnud 19 menetlusaluse isikuna ülekuulamisel ja kohtueelses menetluses uurijale (osas, millised ütlused kohus kohtuistungil avaldas). Väga selgelt joonistus kohtuistungil välja ka asjaolu, et I.Z ei mäletanud (või väitis mitte mäletavat) kuriteo sündmusega otseselt seotud asjaolusid, ei vastanud täpselt küsimustele. Samas püüdis sageli küsimustele vastates minna tunnistaja M.O. isiku ja nendevahelise konflikti kirjeldamise juurde ja siis olid üksikasjad väga täpselt meeles – seega ilmnes väga valikuline mälu ja just selles suunas, et tunnistaja M.O.d mustata (ilmselgelt näitab seda ka süüdistatava poolt korduvalt tunnistaja välimuse halvustav kirjeldamine). Kohus leiab, et analüüsides I.Z poolt erinevatel menetluse etappidel antud ütlusi, saab tõsikindlalt väita, et just I.Z on püüdnud oma ütlused kohandada vastavaks teiste menetluse käigus kogutud tõenditega ja vastavalt teistele teatavaks saanud tõenditel oma kaitsetaktikat kujundanud. I.Z on väga erinevaid ütlusi andnud nii auto peatamise kohta M.O. poolt kuni selleni, et peatas auto ise ja algul M.O.d ei näinud. I.Z on algul kinnitanud, et oli enne auto juhtimist alkoholi tarvitanud. Seejärel andnud ütlusi, et tarvitas alkoholi peale seda, kui M.O. auto kinni pidas ja jõi M.O. nähes enne kui politsei saabus. Kohtuistungil oli aga versioon järgmine tarvitas alkoholi kohe peale auto seismajätmist, kohe autost väljudes, enne kui M.O. temani jõudis, algul ei saanud arugi, et teel ees on just M.O.. Hiljem aga väitis, et tarvitas alkoholi just seepärast, et O. nägemine ta närvi ajas. Samuti on täiesti erinevad ütlused osas, miks ta ise auto tee ääres peatas – kord, et tuisk ei lase hommikul muidu kodust lahkuda, kord, et külamehed pidid sellega järgmine hommik kalale minema. Kohus leiab, et I.Z poolt menetluse käigus antud ütlused on ilmselgelt vastuolulised, ennastõigustavad ja mitteusaldusväärsed, I.Z on korduvalt oma ütlusi muutnud ja seda mitte ainult detailides vaid tegelikult sündmuse kõige olulisemates tehioludes ja seetõttu tuleb I.Z ütlused kui ebausaldusväärsed tõendi kogumist välja jätta. Asjaolu, kas I.Z vajas päeval H.M.i oma autot juhtima Keilasse minekuks või mingil muul põhjusel, ei oma käesoleva kuriteo asjaolude tuvastamisel tegelikult mingit tähtsust. See, et I.Z kuriteosündmusele eelnevalt käis autojuhti otsimas, ei tõenda ega kinnita seda, kas I.Z juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Seetõttu leiab kohus, et tunnistajate P. ja M. ütlused ei kinnita asjaolusid, mis kuriteosündmuse kohalt tähtsust omavad – mõlemad ütlevad vaid, et nende arust oli I.Z kaine ja käis päeval autojuhti otsimas, sest tal oli teist autojuhti vaja. See asjaolu ei kinnita ega lükka ümber I.Z süüd talle süüks arvatud kuriteos. Tunnistajate L.E. ja E.R. ütlused ei sisalda samuti asjaolusid, mis I.Z-ile esitatud süüdistust kinnitaksid või ümber lükkaks. Käesolevas kriminaalasjas ei oma ka tähtsust asjaolu, kus ja millal I.Z eelnevalt alkoholi tarvitas. Tõendamiseseme seisukohalt on oluline asjaolu, kas I.Z oli alkoholi tarvitanud enne mootorsõiduki juhtimisele asumist, kas tal esines mootorsõidukit juhtides alkoholijoove või tarvitas ta alkoholi peale mootorsõiduki juhtimist (nagu ta ise väidab). Seda asjaolu on võiamlik tuvastada kahe tunnistaja – M. O. ja S. O. ütlustega. Kohus leiab, et tunnistajate M.O. ja S.O. ütlused sündmuse kohta on kokkulangevad ja usaldusväärsed. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuna M.O. ja I.Z vahel oli konflikt, siis M.O. ütlused ei ole usaldusväärsed. I.Z on kinnitanud konflikti olemasolu ja seetõttu väitnud, et M.O. teda taga kiusab. Kohus leiab, et konflikti olemasolu ei saa tõendatuks lugeda tunnistajate P. ja R. ütlustega, sest tunnistajad kinnitasid kohtus, et konfliktist teavad vaid I.Z enda jutu järgi. Kohus leiab, et süüdistatava ja tunnistaja M.O. ütlustega on tõendamist leidnud, et nende vahel ei olnud kõige paremad suhted, kuid kohus leiab, et see asjaolu ei anna alust tunnistaja M.O. ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamiseks. Tunnistaja M.O. ütlusi tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega ja seeläbi anda hinnang ütluste usaldusväärsuse osas. Ka asjaolu, et tunnistaja M.O. jälgis sel päeval pikalt J.Tiscleri tegemisi ei ole iseenesest asjaolu, mis seaks tunnistaja ütlused kahtluse alla. On ilmselge, et väikses kogukonnas inimesed teavad üksteist ja seeläbi on ka tähelepanu teiste isikute käitumise osas teravdatud. Kohus leiab, et need kaks eelkirjeldatud asjaolu ei anna alust M.O. ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamiseks. 20 Kohus leiab, et tunnistaja M.O.le ei saa ette heita (ja seeläbi kahtlustada teda I.Z-ile kättemaksus), et ta sel päeval ei mõõtnud I.Z autot juhtinud H.M. alkoholijoovet. M.O. on ise kinnitanud, et ajas H.M.ga juttu, kes kinnitas, et on I.Z-ile kaine autojuht. Tunnistajal ei tekkinud kahtlust, et H.M. on joobes. Kohus leiab, et põhilistes asjaoludes on tunnistaja M.O. andnud nii kohtueelses menetluses kui kohtus kokkulangevaid ütlusi. Asjaolu, et tunnistaja päris täpselt ei mäletanud tema poolt I.Z alkoholijoobe mõõtmist ei anna alust väita, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et I.Z peatamine M.O. poolt oli üks kord kui ta täitis abipolitsei kohustusi. Ilmselgelt ei ole see ainus kord ja seetõttu võivad tavapärased protseduurid (milleks kindlasti on joobe kahtlusega juhil joobe mõõtmine) detailides ununeda. Niisamuti ei anna tunnistaja ütlustes kahtlemiseks alust asjaolu, et M.O. ei mäletanud, kuhu jäid I.Z autovõtmed. Kohus leiab, et M.O. poolt kohtus antud ütlus, et nägi I.Z sel päeval Laua viina joomas, ei oma tõendamiseseme seisukohalt tähtsust. Asjaolu, et kohtueelses menetluses ei ole tunnistaja seda rääkinud, ei näita , et tunnistaja püüab iga hinna eest leida I.Z süüstavaid asjaolusid. On ilmselge, et kohtus läbiviidav ristküsitlus on kogu menetluse põhjalikum küsitlus ja seetõttu on loomulik, et kohtus võivad meenuda asjaolud, millest kohtueelses menetluses ei ole räägitud, sest tunnistaja ütlused sõltuvad ka väga palju esitatud küsimustest. Täiesti arusaamatuks jääb kaitsja väide, et M.O. on oma ütlusi muutnud vastavalt I.Z kaitsetaktikale. Esiteks tunnistajal ei ole õigust tutvuda toimiku materjalidega ja kuna tunnistaja ei viibi kohtusaalis asja arutamise juures, seeläbi jääb arusaamatuks, kust oleks pidanud M.O. I.Z kaitsetaktikast teadlik olema. Sead eriti olukorras, kus I.Z menetluse käigus korduvalt oma ütlusi muutnud on. Kohus leiab, et S.O. ütlusi saab samuti pidada usaldusväärseks. Kohus ei leia, et S.O. poolt väljendi „vahele võtma“ kasutamine viitaks sellele, et tunnistaja räägib talle suhu pandud sõnu. See väljend on kõnekeeles levinud ja tavapärane ning isegi kui M.O. ja S.O. sel päeval omavahel rääkisid I.Z „vahele võtmisest“, siis I.Z käitumisele see mõju ei avaldanud. Asjaolu, et kohtus S.O. mäletas I.Z poolt alkomeetrisse puhumist ja kohtueelses menetluse ei mäletanud, ei anna põhjust tema ütlustes kahtlemiseks tervikuna. Ka kohtueelses menetluses ei ole S.O.d vahetult peale sündmust üle kuulatud ja kindlasti ei saa välistada, et mõni asi meenub ka hiljem täpsemalt, see võib toimuda ka isikute omavahelise vestluse tulemusena, kuid ei näita seda, et isik annab valeütlusi. Tunnistajad M.O. ja S.O. on andnud kokkulangevaid ütlusi - kohtueelses menetluses antud ütlustega võrreldes esines erinevusi kohtus vaid mõningates detailides, mis ka otseselt ei puuduta tõendamiseseme asjaolusid, mitte sündmuste kirjelduses tervikuna ja seetõttu leiab kohus, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. Kohus leiab, et tunnistajate M.O. ja S.O. ütlustega on tõendatud, et 02.03.2007 pidas M.O. I.Z poolt juhitud auto kinni ja lähenes koheselt autole. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et J.Tiscleril ei olnud võimalust peale auto peatamist M.O. poolt alkoholi tarbida – ei oma autos (ajavahe oli väga väike auto kinnipidamisest M.O. jõudmiseni autoni) ega ka pärast väljas viibides ega M.O. autos olles, sest tunnistajad olid pidevalt I.Z-iga koos ja nemad on kinnitanud, et ajavahemikust I.Z-i peatamiseni M.O. poolt kuni politsei saabumiseni J.Tiscler alkhooli ei tarvitanud. Seeläbi on tõendamist leidnud, et politseinike poolt tuvastatud alkoholijoove (on fikseeritud tl 4 olevas protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel) esines I.Z juba siis, kui M.O. ta auto peatas. I.Z on omakäeliselt protokolli kirjutanud, et on tuvastamise tulemusega nõus ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõua. Seega on I.Z alkoholijoove tuvastatud vastavalt kehtivale korrale. Asjaolu, kas M.O. mõõtis I.Z alkoholijoovet või tekkis tal mõnel muul viisil kahtlus, et I.Z on alkoholijoobes, ei oma käesolevas kriminaalasjas tähtsust. Asjaolu, et tunnistaja M.O. ei mäleta täpselt, kas I.Z puhus tema palvel alkomeetrisse või mitte, ei ole aluseks, mis lubaks kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. M.O. on abipolitseinik, kes tihti puutub kokku õigusrikkujatega 21 ja teostab nendega toiminguid. I.Z kinnipidamine ei olnud tema jaoks üksiktoiming, mis ainukorduse pärast oleks pidanud pisiasjadeni mällu sööbima. Kohus leiab, et asjaolu, et M.O. on enne käesolevat sündmust ka I.Z-i poolt juhitud autot peatanud ja I.Z-i jätnud ta oma autosse politseid ootama, misläbi I.Z tookord väitis, et tarvitas alkoholi peale kinnipidamist, ei anna alust kahelda tunnistaja M.O. ütlustes ja süüdistada teda kättemaksuplaanides. Pigem vastupidi. Kohus leiab, et ilmselgelt oli eelnev tunnistaja jaoks kogemus, kuid käesoleva juhtumi puhul sundis see tunnistajat eriliselt hoolikalt jälgima I.Z. Selline käitumismuster tuleb tunnistajate M.O. ja S.O. ütlustest ka välja – M.O. kutsus I.Z-i oma autosse politseid ootama, käis temaga koos väljas, kui I.Z suitsu tegi – seega ei olnud momenti, kus M.O. poleks I.Z jälginud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on tõsikindlalt ümber lükatud, et peale M.O. poolt I.Z juhitud auto kinni pidamist ei olnud I.Z võimalik alkoholi tarvitada ja kui politsei sündmuskohale jõudis, siis tuvastas kohtuvälise menetleja ametnik I.Z alkoholijoobe, mis esines I.Z juba M.O. poolt auto peatamisel. Seega juhtis I.Z 02.03.2007 mootorsõidukit alkoholijoobes olles. Vastavalt karistusregistri õiendile on Tallinna Linnakohus 24.08.2004 karistanud I.Z Liiklusseaduse § 74-19 alusel rahatrahviga 13 500 krooni (tegu toime pandud 14.06.2004 ja otsus jõustus 31.08.2004). Karistusseadustiku § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb ja sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Peale eelnimetatud väärtegu on I.Z 16.11.2004 toime pannud LS §74-1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo (otsus jõustus 01.01.2005) ja vastavalt Maksuja tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 30.01.2006 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr OTTL03232 25.08.2005 /tl 5/ toime pannud Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 6-2 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. See otsus on jõustunud 15.02.
2. 11.05.2006 on Lõuna PP karistanud I.Z Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 alusel, otsus on jõustunud 27.05.
3. Seega Karistusregistri § 25 ja § 26 koostoimest lähtudes, oli I.Z 02.03.2007 isikuks, kes oli eelnevalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtime eest, seega

§ 424sätestatud erisubjekt.

Kohus leiab, et I.Z süü talle süüks arvatud süüdistuses on tõendamist leidnud tunnistajate M.O., S.O. ütlustega, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, karistusregistri õiendiga, Põhja PP LJO 08.07.2004 otsusega väärteoasjas nr 2314,04,016610, Tallinna Linnakohtu 24.08.2004 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-1316/04. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-30-06 on leitud, et: „…. politseiametnike kasutatav indikaatorvahend ei ole mõõtevahend, vaid seade, millega saab teha kindlaks vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus on alkoholi, piiritlemata selle kogust“. Lähtudes eeltoodud seisukohast leiab kohus, et süüdistusest tuleb välja jätta – „indikaatorvahendi näit 0.71 mg/l väljahingatavas õhus“, kuna alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei ole kindlaks tehtud mõõtevahendiga. Protokolliga joobeseisundi tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel on küll tõendamist leidnud, et I.Z oli 02.03.2007 alkoholijoobes, kuid täpne alkoholisisaldus väljahingatavas õhus ei ole selles kriminaalasjas tõendamist leidnud. Täpse alkoholisisalduse kindlakstegemine aga ei olegi vajalik, kuna alkoholijoove on tuvastatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tegu on õieti kvalifitseeritud

§ 424

järgi, sest I.Z on isikuks, kes on varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, see karistus ei olnud 02.03.2007 kustunud. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. 22

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks I.Z süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et I.Z tuleb talle süüks arvatud süüdistuses

§ 424

järgi (välja jättes süüdistusest sõnad „indikaatorvahendi näit 0.71 mg/l väljahingatavas õhus“) süüdi mõista. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 424näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Prokurör leidis, et süüdistataval tuleb kanda karistus, mis vastab tema süüle. Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt

§ 56-le esiteks arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, kuna süüdistatav oma süüd ei tunnista ega kahetse. Karistust raskendavad asjaolud samuti puuduvad. Peale selle tuleb aga arvestada ka tahtluse liiki. Süüdistatav on pannud

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, milline on keskmise ohtlikkusega tahtluse liik. Karistuse mõistmisel tuleb peale eelpooltoodud asjaolude arvestada ka isiku süüd, mis seondub õiguskorra kaitsmise huvidega. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit kerges alkoholijoobes 0.71 mg/l (keskmine joove algab alkoholijoobe tuvastamise korra kohaselt 0,76 mg/l kohta). Samas ei olnud tegemist ka minimaalse joobega ehk 0,1 mg/l kohta. Tal esinesid ka selged joobe välised tunnused- lisaks alkoholilõhnale suust ning silma sidekestade punetusele oli vastavalt protokollile alkoholijoobe tuvastamise kohta ka süüdistatava tasakaal autost väljumisel häiritud ning tema kõnnak kergelt taaruv, kõne segane, mis viitab selgelt koordinatsioonihäiretele. Mingeid erandlikke asjaolusid, mis oleksid tinginud vajaduse joobeseisundis autorooli istuda, ei ole käesolevas asjas tuvastatud. Kuna süüdistatav eitab auto joobeseisundis juhtimist, ei ole ta andnud ka mingit mõistlikku seletust sellele miks oli tal vaja mootorsõidukit joobeseisundis juhtida. Süüdistatav on ka 14-l korral karistatud väärtegude eest, mis on olnud enamus liikluseeskirja rikkumised ning alkoholi tarvitamisega seotud väärteod. Karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse ka seda, et ta on pannud toime varem kaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, kuna teda karistati ka 08.07.2004.a Põhja PP poolt liiklusseaduse § 7419 järgi rahatrahviga 9000 krooni. Suur osa väärtegude eest mõistetud rahatrahvidest on ka tasumata. Seetõttu ei saa karistus olla leebe ning kohaldamisele ei saa tulla kõige kergemaliigiline karistusrahaline karistus. Süüdistatavat saab karistada tingimisi vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, kuid karistus ei saa olla ka lähedane minimaalsele ühekuulisele vangistusele, arvestades ülaltoodud asjaolusid. Kuna isik on varem kriminaalkorras karistamata võib katseaeg olla ka minimaalne 18 kuud. Kuna erandlikud asjaolud puuduvad, tuleb süüdistatavalt võtta ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus keskmise määra lähedases määras. Eeltoodu alusel palus prokurör kohtul süüdi tunnistada I.Z

§ 424

järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 10 kuud, mille kandmisest vabastada tingimisi

§ 74

sätete kohaldamisega 18-kuulise katseajaga.

§ 50

lg 1 alusel võtta I.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 23 Kohus leiab, et I.Z on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. I.Z teades, et on eelnevalt alkoholi tarvitanud, asus siiski autot juhtima. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et I.Z süü kuriteo toimepanemisel on keskmine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab otsuses nr 3-1-40-04, et “nii maa- kui ka ringkonnakohus on

§ 56lg-t 1 tõlgendanud ülemäära kitsalt.

Nimetatud normi kohaselt on karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks tõepoolest üksnes isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale selle aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtutel karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut.“ Käesolevas kriminaalasjas on kohtule esitatud järgmised I.Z iseloomustavad tõendid: -tl 35 * * OÜ juhatuse esimees U.K. poolt antud iseloomustus, mille kohaselt I.Z töötas OÜ * * 25.09.2006-20.02.2007, iseloomult on otsekohene ja tal on alati omakindel arvamus. On sõbralik ja abivalmis. Tööks oli kauba laialivedu, mida tegi kohusetundlikult ja hästi, probleeme ei esinenud. Autot hoidis puhtana ja korras. Lühikese töötatud aja jooksul näitas ennast heast küljest. -tl 37 on AS * * logistika objektide turvajuhi A.L. poolt esitatud iseloomustus, mille kohaselt I.Z töötas AS-is * * ajavahemikul 15.06.2003-10.01.2005 * ametikohal erinevatel valveobjektidel. Iseloomult on rahumeelne, omab kombinaatorile omaseid iseloomujooni. Kaastöötlejatega suhtlemisel probleeme ei esinenud. Otseseid sisekorraeeskirjade rikkumisi töö ajal ei tuvastatud. Vallandati AS * * seoses töölt mõjuva põhjuseta puudumisega. Teistkordselt saabus I.Z sooviga AS * tööle 01.06.2007, töötab AS * valveobjektil, laitusi tema töö suhtes ei ole esinenud. Alates 01.08.2007 soovib I.Z minna üle AS * * * esindusse, kuna elab Nõva vallas ja töö oleks tegelikul elukohale lähemal. Seega on I.Z töökohtadest iseloomustatud positiivselt. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 50-52/ on I.Z varem kohtu poolt karistamata. Väärtegude toimepanemise eest karistatud kuuel korral (mitte neljateistkümnel korral nagu prokurör väitis), sealhulgas kahel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kolmel korral on teda karistatud muude liiklusrikkumiste eest ja ühel korral Vedelkütuse erimärgistamise seaduse järgi selle väärteo eest on rahatrahv tasutud, teiste eest tasumata. Karistuse üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes leiab kohus t, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on kuritegu, mille eest karistust mõistes peab kohus arvestama selge signaali andmisega ühiskonnale, et sellised kuriteod on rangelt karistatavad. Seega on karistuse mõistmisel käesoleval juhul oluline ka karistuse üldpreventiivne eesmärk, sest I.Z poolt toimepandud kuritegu on oma iseloomult selline, mis seadis tõsisesse ja reaalsesse ohtu ka kaasliiklejad.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et I.Z tuleb lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega.

Kohus leiab, et just karistuse eripreventiivne eesmärk tingib käesoleval ajal I.Z karistuseks vangistuse mõistmist, sest karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusliigiga s.o rahalise karistusega. Kohus leiab, e teriti ilmekalt näitab seda asjaolu, et kuigi I.Z on eelnevalt kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvidega, ei ole see teda mõjutanud samalaadsete tegude toimepanemise jätkamist. Kuid lähtudes asjaolust, et J.Tiscler süü ei ole suur, leiab kohus, et J.Tiscler`it tuleb karistada vangistusega alla keskmise karistusmäära. 24 Kohus leiab, et J.Tiscler puhul on võimalik

§ 74ja 75 sätetel vabastada ta reaalse vangistuse kandmiselt tingimuslikult.

I.Z on töökoht, temale antud iseloomustused on positiivsed. Seega leiab kohus, et I.Z on võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma ka läbi vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise, allutades I.Z-i katseajaks käitumiskontrollile. Kohus leiab, et katseaeg võib olla miinimummmääras – 18 kuud käitumiskontrollile allutamist peaks I.Z-i kui isiku puhul, kes on eelnevalt kohtulikult karistamata, olema piisav aeg, et mõjutada teda õiguskuulekalt käituma.

§ 50

lg 1 p 1 näeb ette, et mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Kohtupraktika kohaselt tuleb isikult juhtimisõigus ära võtta eelnimetatud seadusesätte alusel, kui ei esine mingeid erandlikke asjaolusid. Mingeid erandlikke asjaolusid, miks ei peaks I.Z-ilt juhtimisõigust ära võtma, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et kuna I.Z ei ole varem ka liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest lisakaristusena karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega, siis I.Z-ilt tuleb juhtimisõigus ära võtta lisakaristusena kuueks kuuks. TÕKEND 14.06.2007 kohaldati I.Z suhtes tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 43/, mis tuleb tühistada. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel- määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale P.Rajavere makstud tasu 5161 krooni 91 senti.
2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x4300= 6525 krooni.
3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 111 krooni 40 senti /tl 103/. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud I.Z-ilt välja mõista riigi tuludesse. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige