lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. Eeltoodust tulenevalt sõltub elatisrahana makstava summa suurus palga alammäära kasvust (2006.a. – alammäär 3000.- krooni ja väljamõistetava elatise miinimummäär 1500.- krooni; 2007.a. – alammäär 3600.- krooni ja elatise miinimummäär 1800.- krooni; 2008.a. – alammäär - 4350.- krooni ja elatise miinimummäär 2175.- krooni). 1 Vaatamata sellele, et H.T olid võimalused ja vahendid oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täita, maksis ta tahtlikult tunduvalt väiksemas summas, kui on kohtuotsusega välja mõistetud. Ajavahemikul alates 2004.a. – juuni 2007.a. töötas H.T mitteametlikult, samuti keeldus ta minemast vähetasuvale tööle, kuna siis oleks elatisraha võetud töötasust maha. Ta elab majas, mis on vormistatud poja nimele teisest abielust ja kasutab autot, mis on vormistatud õe nimele. Kohtutäitur Natalja Malahhova 10.05.2007 tõendi kohaselt on seisuga 01.05.2007 elatisraha võlgnevus 56 626.- krooni. Seega pani H.T toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest, s o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuliku uurimise käik: Süüdistatav H.T ennast süüdi ei tunnistanud. Ta teadis, et vastavalt kohtu otsusele 29 märtsist 2004 aastast on ta kohustatud maksma ülalpidamisraha E K, oma pojale esimesest abielust. Ajavahemikus alates 2002 aastast kuni 2007 aastani oli ta töötu ja ei saanud asuda tööle omandatud erialal, elektrimehaanikuna. Enne seda töötas ta firmas „XXX“, kuid seal toimus koondamine. Mõnele teisele vähemtasustatavale tööle, mis ei vastanud tema erialale, ta minna ei tahtnud. Seoses töö puudumisega ei olnud tal ka sissetulekut ja ta ei saanud elatisraha täies mahus maksta. Arvab, et täitis oma lapse ülalpidamiskohustust, makstes talle poole sellest rahast, mida ta tollel ajal teenis. Raha oli üle kantud tema elukaaslase J J arvelt. Sellel ajavahemikul ta haige ei olnud. Tema uues perekonnas on kolm last. Kaks last on ühised, sündinud 2003 ja 2006 aastal. Kogu selle aja elas sellest rahast, mida naine laste ülalpidamiseks sai ja abist, mida osutasid tema vanemad. Vahest remontis võõraid autosid, sellisel moel teenitud rahasummadest kandis raha üle ka oma pojale. Kui kuus teenis 200 krooni, siis 100 krooni kandis üle poja E K arvele. Kui teenis rohkem, siis maksis rohkem. 2003 aastal müüs korteri, mille talle ja tema õele jätsid vanemad. Samuti, tema pojale teisest abielust, M K, kinkis vanaisa maja, kus nad praegu elavad. Korteri müügist saadud raha eest tegid majas remondi. Vahetasid aknad klaaspakettide vastu, vahetasid katuse, taastasid sauna. Nendel eesmärkidel andsid raha ka sugulased. Rohkem sissetulekuid tal ei olnud. 2007 aasta juuni kuus asus ametlikult tööle firmas «XXX» autojuhina. Palka sai 2000 krooni kuus. Hakkas kohtutäituri kaudu elatisraha maksma. Sattus avariisse, kaotas töö. Käesoleval ajal on invaliid ja ei ole võimeline maksma elatisraha selles mahus, nagu kohtu poolt talle määratud oli. Tal on ka endise naise suhtes pretensioone, kuna naine takistab tal osaleda lapse kasvatamises. Kannatanu O M. Alates 1994 aastast oli abielus H.T-ga. 1997 aastal sündis neil ühine laps E K. Abielu H.T-ga lahutas 2001 aastal. H.T vabatahtlikult lapsele elatisraha ei maksnud, sellepärast andis asja kohtusse. Kohtu otsusega kohustati H.T maksma nende pojale E K elatisraha. Endine mees teatas, et nagunii ta elatisraha maksma ei hakka. Kogu selle aja kandis ta E K arvele üle raha summas 100 krooni, vahest ka natuke rohkem. Arvab, et H.T hoidub tahtlikult kõrvale elatisraha maksmisest. Natalja Malahhova. 21.07.2004.a. pöördus O K tema kui kohtutäituri poole Ida-Viru Maakohtu otsusega 29 märtsist 2004 aastast. Vastavalt kohtu otsusele pidi H.T maksma igakuiselt lapse E K ülalpidamiseks elatisraha summas 1000 krooni. Elatisraha summa kasvas vastavalt elatusmiinimumi kasvule. H.T ametlikult kusagil ei töötanud ja elatisraha väljanõudmine osutus võimatuks. Vara tema nimele registreeritud ei ole. Seisuga 01.05.2007.a. moodustas elatisraha võlgnevus 56 626 krooni. Seisuga oktoober 2008.a. moodustab elatisraha võlgnevus 68 301 krooni. J J. Elab koos H.T-ga vabaabielus alates 2002 aastast. Alguses rentisid korterit, pärast aga kolisid elama majja aadressiga XXX. Selle maja kinkis nende ühisele lapsele M K tema vanaisa. 2 Abielust on neil kaks ühist last, M K, sündinud XXX.a. ja I K, sündinud XXX.a. Samuti on tal alaealine tütar esimesest abielust. Kooselu ajal sai lastele dotatsiooni. Üldine keskmine sissetulek moodustas 3000 krooni kuus. Materiaalselt aitasid neid ka vanemad. H.T pidevat töökohta ei olnud. Vahel teenis mingi rahasumma. Kui palju ta teenib, ta ei tea. Mingid rahasummad kandis mees naise pangaarve kaudu oma esimesest abielust sündinud poja arvele. I G. Elab H.T naabruses aadressil XXX. Naabrite vahel suhted puuduvad, neil külas ta ei käi. Pärast seda, kui H.T 4 aastat tagasi oma majja kolis, vahetas ta aknad klaaspakettide vastu, vahetas katuse, värvis maja fassaadi. Taastas põlenud sauna. Missugused on H.T sissetulekud ja mis rahast ta elab, ei tea. Kohus uuris järgmisi tõendeid: O M avaldus 28 maist 2007.a. Ida Politseiprefektuurile alustada H.T suhtes kriminaalmenetlust seoses süstemaatilise elatisraha maksmisest kõrvalehoidmisega. Avaldus oli registreeritud 29.05.2007.a. – kd.2 t.lk.2-
Vastavalt PS § 61 lg.1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PS § 61 lg.4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ida-Viru Maakohtu 29 märtsi 2004 otsuse nr. 2-3497/03 alusel, pandi H.T-le kohustus maksta O K kasuks igakuiselt elatisraha pojale E K, sündinud XXX.a. summas, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. Otsus jõustus 12.04.2004.a. 29.03.2004 aastal, tehes elatisraha väljamõistmise otsust, arvestas kohus kõiki asjaolusid, seda, et H.T on töötu, samuti tema perekonnaseisu ja pere koosseisu. Vastavalt kohtu otsusele pidi H.T, alates 17 novembrist 2003 aastast, hakkama maksma igakuiselt 1000 krooni, 2005 aastal 1345 krooni, 2006 aastal 1500 krooni, 2007 aastal 1800 krooni. Faktiliselt maksis ta 2004 aastal 1800 krooni, 2005 aastal 1175 krooni, 2006 aastal 1100 krooni ja 2007 aastal kuni juuni kuuni 700 krooni. Kriminaalasja algatamise ajal KarS § 169 järgi 2007 aasta mais, moodustas tema võlgnevus 56 626 krooni. Vaatamata Ida-Viru Maakohtu otsusele 29 märtsist 2004 aastast nr.2-3497/03, määras H.T ise igakuise elatisraha summa, mida ta oma lapsele maksis. Alates 2004 aasta juulist oli see 300 krooni, 2005 aastal määras Erik H.T igakuiseks elatisrahaks 100 krooni, sama summat maksis ka 2006 aastal. 2007 aastal suurendas H.Tgakuise elatisraha summat 150 kroonini. 4 H.T arvab, et tema elatisraha maksmisest kõrvale ei hoidunud ja täitis vastavalt võimalustele oma kohustusi poja ees, vastavalt kohtu otsusele. Ta oli töötu ja rohkem maksta ei saanud. Kohus ei ole nõustu H.T versiooniga. Lähtudes H.T loogikast, võib, olles terve ja töövõimeline inimene, maksta oma lapsele elatisraha 10 krooni kuus ja lugeda oma vanemakohus lapse materiaalseks ülalpidamiseks ja ka kohtu otsus täidetuks. See ei ole midagi muud kui kuritahtlik kõrvalehoidumine kohtu otsuse täitmisest Omades kohustust maksta igakuiselt lapse ülalpidamiseks alates 1000 kuni 1800 kroonini, ei ole suurt vahet 100-300 kroonilise ja 10 kroonise rahasumma vahel, mida H.T mitmete aastate jooksul maksis. Nii ühel kui ka teisel juhul oli see summa mitmeid kordi väiksem sellest summast, mis oli kindlaks määratud jõustunud kohtu otsusega, mille täitmine on kohustuslik kõikidele Eesti Vabariigi territooriumil elavatele isikutele. EV Põhiseaduse § 129 näeb ette, et „Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.“. Sama seaduse § 29 räägitakse samuti sellest, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle…“ kuid täites ja realiseerides oma õigusi, ei vabastata kedagi kohustustest austada teiste inimeste õigusi ja täita seadust. H.T oli alates 2003 aasta novembri kuust kuni 2007 aastani terve ja töövõimeline inimene. Tema enda ütluste põhjal ei seganud miski tal tööle asuda. Ta omas EV territooriumil püsivat elukohta. Ta luges eneseväärikust alandavaks leida selline töö, mis ei vastaks tema erialale ja ei oleks hästi tasustatav. H.T ütlused, et ta teenis 200 kuni 600 krooni kuus ja et sellest summast maksis ta poole oma pojale E K, ei kutsus kohtus esile usaldust. H.T andis ütlusi, et nimetatud ajavahemikul, 2003 aastal, müüs ta koos õega maha vanemate korteri. Müügist saadud rahaga tegi oma majas remondi. Tal oli ka muid rahalisi sissetulekuid, mida ta ametlikult kusagil ei registreerinud. Vastavalt H.T ütlustele, oli ta rohkem kui kolme aasta vältel oma elukaaslase ja nende 2003 ja 2006 aastal sündinud alaealiste laste ülalpidamisel, teda aitasid samuti vanemad. See eneserealiseerimise vorm on H.T ja tema uue perekonna liikmete isiklik asi. Seejuures, vastavalt seadusele ja kohtu otsusele 29 märtsist 2004 aastast, ei vabastanud keegi teda esimesest abielust sündinud lapse ülalpidamise kohustusest. Sellest nähtub, et H.T ei soovinud ettekavatsetult ametlikult tööle asuda, et mitte maksta oma pojale elatisraha. Pärast kriminaalmenetluse alustamist H.T suhtes 2007 mais, maksis ta ajavahemikus alates 2007 juulist kuni septembrini E K 9800 krooni. Alates 2007 aasta juulist läks ametlikult tööle mitte oma erialale, vaid autojuhina vähetasustatavale tööle, töötasuga 2000 krooni kuus. Ning alles see, et ta sattus avariisse ja jäi invaliidiks, ei andnud talle võimalust edaspidi töötada ja maksta oma lapse ülalpidamiseks elatisraha. Kõik see kogumis kinnitab kohtu arvamust, et ajavahemikul alates 2003 aasta novembrist kuni 2007 aasta mai kuuni, hoidus H.T kuritahtlikult kõrvale kohtu poolt temale määratud kohustusest lapsele elatisraha maksmise osas. Ainult karistuse oht sundis teda ette võtma aktiivseid samme selleks, et hakata oma kohustusi täitma.
lg.5 ja lg.6 näevad ette, et seaduses ettenähtud asjaoludel, „kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.