1-08-8402/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus

1. mai 2010.a. Pärnu kohtumajas 1-08-8402 Kohtukoosseis Kohtunik Anu I.I Kohtuistungi sekretär Lili Mägi Kriminaalasi I.I süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 4; § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Süüdistatav I.I I.I Isikukood: xxx; xxxxxxxxxx Kaitsja advokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: Tunnistada I.I süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Lõpetada menetlus I.I süüdistuses KarS 424 järgi KrMS § 248 lg 1 p 4 alusel. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.04.-04.05.2010.a., so. 14 päeva karistusest kantuks ja lugeda tal veel ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui I.I ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja –kohustusi. 1 KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada I.I hüvitama kuriteoga tekitatud kahju 13 205 (kolmteist tuhat kakssada viis) krooni K.K-le 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arveldusarvele nr
2. Tõkend – vahistamine – tühistada ja vabastada I.I kohtusaalis vahi alt. KrMS § 179 lg 1 p 2, 175 lg 1 p 9 kohaselt välja mõista I.I-lt riigituludesse sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. I.I tasuda sundraha ja õigusabikulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „I.I, 1-08-8402, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I.I süüdistatakse selles, et tema olles x. ja x. mai 2004.a toime pannud omastamised, milles on Viljandi Maakohtu 22.11.2004 süüdimõistev kohtuotsus, septembris 2004.a pani portaali Kuuluta24, aadressil http://www.kuuluta24.ee üles tööpakkumiskuulutuse pealkirjaga “Tööpakkumine Iirimaal” ja sisuga: “Tööpakkumine Iirimaale, ehitajad, majahoidjad, farmi töölised jne. Elamistingimused head, ametlikud töölepingud, PPS nr-d, pangaarved, 7-12 eurot tunnitasu, keel pole oluline, täpsem info tel 00353879401443 R. Kontaktandmed: r., x@hot.ee”, mille alusel võttis K.K pakkujaga e-mailiga ühendust ja soovis saada tööd Iirimaal hobusetallis. K.K-le vastati e-mailiga, et tööle asumisega on kiire ja pakkuda on hobusetallis tallitüdruku koht ning paluti K.K-l helistada kuulutusel näidatud telefoninumbril. K.K. helistas septembri lõpus telefoninumbril x ning talle tutvustas I.I ennast R-ina. Ajavahemikul x.2004.a kuni x.2005.a suhtles I.I neljal korral K.K-ga telefoni teel numbrilt x ja saatis üheksal korral sõnumeid K.K mobiiltelefonile number x ning ühel korral kohtusid nad Viljandis Tallinna mnt 24 Viljandi Centrumi Kaubakeskuse juures, kus I.I esitles end K.K-le Rina. Ta lubas vahendada K.K tööle Iirimaale tallitüdrukuks ning jättis oma jutuga K.K-le mulje, et reaalselt vahendabki töölisi Iirimaale ja vajab selleks tehtavate kulutuste ettemakseid. I.I lõi sellega K.K-le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, soovis ettemaksete, piletirahade, auto rendirahade ja tagasimakstava laenu nõudmistega ülekandeid arvelduskontole nr 2 x ja ühel korral sularahas; I.I sai enda valdusse raha järgmiselt: 2004.a septembri lõpus, peale esimest telefonivestlust saatis I.I telefoninumbrilt x K.K telefoninumbrile x sõnumi, kus palus väidetavateks asjaajamisteks ja ka tagatisrahaks kanda arvelduskontole nr x (milline kuulub I.I kasutütrele H-B K-le) 860 krooni ning K.K tegi oma isiklikult arvelduskontole Ühispangas 860 kroonise ülekande sõnumis näidatud arvelduskontole 29.09.2004.a; 2004.a novembri teisel poolel saatis I.I K.K telefoninumbrile sõnumi telefoninumbrilt x, milles teatas, et tahab tulla Eestisse, kuid lennukipileti rahast puudub 1720 krooni ja palus K. K-l laenata nimetatud summa ja teha ülekanne juba varem kasutatud kontole. Eksimusse viidud K. K teostas 16.11.2004.a ülekande summas 1720 krooni arvelduskontole nr x; 17.11.2004.a saatis I.I K.K-le sõnumi ja soovis rahaülekande tegemist summas 1100 krooni. Eelnevate tööle vahendamise lubadustega eksimusse viidud K.K loodud usaldusliku sideme ajel palus K.K-l teha ülekande oma emal, L.K-l, kuna tal endal sel ajal piisavad rahalised vahendid puudusid. 17.11.2004.a teostas L.K ülekande summas 1100 krooni arvelduskontole nr x. 19.11.2004.a saatis I.I sõnumi palvega teha kiiresti ülekande summas 500 krooni rendiauto võtmiseks, et sellega sõita Elvasse kohtumisele K.K-ga. Eksitusse viidud K.K tegi 19.11.2004.a arvelduskontole nr x 500-kroonise ülekande.
3. või
4. novembril 2004.a kohtumisel Viljandis Centrumi kaubanduskeskuse juures esitles I.I end K.K-le R-ina ning lubas K.K-le, et nad sõidavad 09.01.2005.a lennukiga koos Iirimaale ning küsis K.K-lt Iirimaale sõiduks lennukipileti eest sularahas 3000 krooni. K.K-l oli kohtumisel kaasas vaid 200 krooni sularaha, siis andis ta selle I.I-le. I.I lubas selle summa maha arvestada lennukipileti rahast. I.I palus K.K-l ülejäänud lennukipileti raha, 2800 krooni, võimalikult kiiresti kanda arvelduskontole nagu varemgi. K.K-l puudus võimalus 2800 krooni kiireks ülekandmiseks ja eksimusse viidud K.K palus ta emalt abi ning 25.11.2004.a kandis L.K arvelduskontole nr x 2800 krooni. 06.12.2004.a saatis I.I K.K-le sõnumi teatega, et otsustas osta K.K-le edasi-tagasi pileti ning sellega seoses on vaja kanda arvele täiendavalt 2000 krooni. Eksimusse viidud K.K tegi 06.12.2004.a 2000 krooni ülekande arvelduskontole nr x. 09.12.2004.a soovis I.I järjekordses sõnumis K.K-l teha täiendav 1000 krooni ülekanne, kuna lennukipiletid olid väidetavalt osutunud prognoositust kallimaks ja Iirimaale edasi-tagasi lennupileti hind on 6000 krooni. Eksitusse viidud K.K tegi arvelduskontole nr x 1000 krooni ülekande 09.12.2004.a. 09.12.2004.a saatis I.I K.K-le teise sõnumi, nõudes 850 krooni laenu mingi võlgnevuse tasumiseks ning mõjutas K.K-d sellega, et kui viimane ülekannet ei tee, siis muutub Iirimaale sõit kahtlaseks ning on võimalik, et ta ei saa K.K-le tagastada juba saadud raha. Eksimuses tegelikest asjaoludest, tegi K.K 09.12.2004.a arvelduskontole nr x 850 krooni suuruse ülekande. 16.12.2004.a saatis I.I K.K-le sõnumi kanda tema arveldusarvele 800 krooni lennuki pileti ümberbroneerimiseks, sest talle ei sobinud väidetavalt esialgu planeeritud väljalennu aeg 09.jaanuaril 2005.a. Eksimusse viidud K.K tegi 16.12.2004.a 800 krooni suuruse ülekande arvelduskontole nr x. 06.01.2005.a helistas I.I K.K-le ja küsis Tallinnas auto rentimiseks 300 krooni. K.K omakorda nõudis tagasi juba eelnevalt makstud 5000 krooni, mille peale väitis I.I, et samal päeval makstakse talle suurem summa ning kui saab rendiauto, ta tuleb ja maksab K.K-le osa võlgnevusest tagasi. K.K lootis, et I.I tõesti tagastab laenatud rahad ja tegi 06.01.2005.a 300 krooni suuruse ülekande arvelduskontole nr x. 06.01.2005.a võttis I.I uuesti ühendust K.K-ga ning soovis saada täiendavalt 250 krooni, kuna rahast tuli puudu, samas teatas, et tema sõber on juba K.K arvele teinud ülekande, kuid selle saabumine võib võtta mõne päeva. Eksitusse sattunud K.K, tundes heameelt peatse ülekande saabumisest, tegi 06.01.2005.a 250 krooni ülekande arvelduskontole nr x. I.I poolt lubatud 3 laenu tagasimakse K.K arvelduskontole ei saabunudki. 11.01.2005.a saatis I.I K. K sõnumi, et kõik on korras ja 13.01.2005.a tuleb ta viimasele Tartusse järele ning nad sõidavad koos Iirimaale. Samas sõnumis soovis I.I ülekannet 550 kroonile, väidetavalt rendiautoga Tallinnast Tartusse sõitmiseks. Eksitusse viidud K. K tegi 11.01.2005.a 550 krooni suuruse ülekande arvelduskontole nr x. 12.01.2005.a helistas I.I K. K-le ja kutsus ta samaks päevaks Tartu Kaubanduskeskuses asuvasse Iiri pubisse, kus lubas üle anda lennukipiletid ning soovis saada veel 275 krooni, lubades, et see jääb viimaseks, tema poolt, küsitavaks summaks ning julgustades K. K, et kohe varsti saavad asjad lahendatud. Eksitusse viidud K.K tegi 12.01.2005.a 275 krooni ülekande arvelduskontole nr x. Kokkulepitud ajal Tartu Kaubanduskeskuse Iiri pubisse R-ina esinenud I.I ei ilmunud ning alates 13.01.2005.a I.I enda telefonile saabunud K. K kõnesid vastu ei võtnud.. Hiljem on olnud I.I telefon väljalülitatud. Kokku tekitas I.I K. K-le kelmusega 13 205 krooni suuruse varalise kahju. Samuti I.I saatis 21.12.2004.a mobiiltelefonilt abonentnumbriga x Kuldses Börsis avaldatud tööotsimise kuulutuses toodud S. J telefoninumbrile x sõnumi, milles esines töövahendajana ning teatas, et on võimalik tööle asuda 15.jaanuarist 2005.a Iirimaale kruiisilaevale, väljasõit toimuks 10.jaanuaril 2005.a, palk 450 eurot nädalas, vajalik mõningane inglise keele oskus, soovi korral saata sms. ning peale S. J huvi tundmist saatis samal päeval veel mitu sõnumit, milles soovis teada S. J isikuandmeid väidetavalt Iirimaale edastamiseks. 22.12.2004.a kell 12:00 Viljandis, Riia mnt 35 A-Selver AS Männimäe Selver juures kohtumisel rääkis I.I oma töökogemustest ja elust Iirimaal, illustreerides juttu fotodega väidetavalt Iirimaal asuvast elamust, kus saaks S. J elada. 23.12.2004.a kell 12:00 Viljandis samas kohas kus eelmisel päeval toimunud kohtumisel kinnitas S. J Iirimaale tööleasumise soovi ja I.I ütles, et tema kätte tuleb koheselt maksta 2700 krooni, sõiduautoga Iirimaale sõitmise kuludeks, kuid kokkulepe saavutati 2500 krooni maksmiseks H-B K. pangakontole number x. Samal kohtumisel näitas I.I allkirjastamata Töövahenduse lepingut, mille kohaselt vahendab ta kliendi tööle diskorina Iiri Vabariigis lõbusõidulaevale “Jet Line” ja klient tasub vahendustasu 150 EUR lepingu sõlmimisel. I.I lubas lepingu allkirjastada järgmisel kohtumisel 25.12.2004.a Pärnu maakonnas Vändras asuvas Volmetec Grupp OÜ tanklas Nektar ning soovis selleks ajaks S. J´lt reisikulude ettemaksuks ülekande tegemist. Eksitusse sattunud S. J laskis oma abikaasal V. J´l teha 2500 krooni ülekande pangakontole number x, 23.12.2004.a. 25.12.2004.a saatis I.I sõnumi, milles soovis S.J´lt kiiresti ülekandega saada laenu 1500 krooni kuna tema pangakonto asub Iirimaal ja vajab raha Iirimaale sõidu kulude katteks, rõhutades, et raha mittesaamisel jääb sõit katki. S. J keeldus I.I soovitud 1500 krooni ülekandmisest, hakates kahtlema viimase usaldusväärsuses. 28.12.2004.a saatis I.I sõnumi, milles soovis S. J’lt raha ülekannet 250 kroonile, väidetavalt tolliga seotud probleemide lahendamiseks. S. J keeldus I.I soovitud 250 krooni ülekandmisest, kuna kahtles tema usaldusväärsuses. Kokku sai I.I ajavahemikul 21.12.2004.a kuni 28.12.2004.a S. J´lt küsitud 4250 kroonist ülekandega 2500 krooni. Seega tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, avalikkuse poole pöördumisega, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Samuti esitati I.I-le süüdistus selles, et tema, olles 03.05.2004.a karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 12 000 krooni, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 03.04.2005.a kell 19.50, olles alkoholijoobe seisundis Harju 4 maakonnas Saue vallas Ääsmäe-Haapsalu maantee
5. kilomeetril mootorsõidukit BMW 316 registreerimismärgiga xxx xxx. Sellega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil prokurör palub süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi. Kuivõrd kahe aasta jooksul peale kirjaliku kokkuleppe sõlmimist on kohtupraktika muutunud, siis palub prokurör KarS § 424 süüdistuses menetluse lõpetada KarS § 248 lg 1 p 4 alusel ning liitkaristust mitte moodustada. Süüdistatav ja kaitsja avaldasid kohtuistungil, et on sellisel kujul kokkuleppega nõus. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Anu I.I kohtunik 5