1-11-5362/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15.juunil 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja 1-11-5362 Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Natalia Duškina ja kaitsja Merike Allikmäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja E.R (end. XXX), ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk.XXX, töökoht P OÜ, varem kohtulikult karistatud seitsmel korral: - 25.05.1995 Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi vabadusekaotusega 10 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; - 28.08.1996 Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta, mis liideti 25.05.1995.a Harju Maakohtu otsuse ära kandmata osaga, lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud; - 22.03.1999 Võru Maakohtu otsusega KrK § 195 lg.2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat tingimisi katseajaga 1 aasta; - 28.01.2000 Lääne Maakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi arestiga 3 kuud; - 27.12.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.2,3 vabadusekaotusega 2 aastat 2 kuud; - 09.09.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 122 järgi vangistusega 2 aastat 8 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat, katseaja lõpp 09.09.2011; - 14.08.2009 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ehk 8910 krooni (569,45 eurot), millest Riigikassa andmeil seisuga on tasutud 2643,85 krooni (168,97 eurot), tasumata 6266,15 krooni - süüdistuses. Süüdistus E.R-i süüdistatakse selles, et tema 13.01.2011.a umbes kella 18:00 paiku aadressil XXXlõi ühel korral oma kasupoega EU’i (sünd.XXX) kruvikeerajaga tuhara piirkonda vasakule poole, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi: vasaku tuhara piirkonnas hematoom 8x3 cm. Seega E.R pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kahtlustatavana ülekuulamisel E.R /tl 21-23/ seletas, et tunnistab end süüdi. Ütluste kohaselt süüdistatav läks endast välja ning lõi E ühe korra kruvikeerajaga vastu istmikku. 21.01.2011.a viidi E internaatkooli, kus ta ka elab. Kannatanu E. U on kodus käinud mõned korrad. Ütluste kohaselt kahtlustatav kahetseb oma tegu, samuti on pöördunud abi saamiseks psühholoogi poole. 2 Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused 18.01.11 perearst E.Arusoo saatekirjast laste turvakodusse /tl 5/ nähtub, et 13.11.2011.a õhtul kasuisa lõi magavat E. U’i kruvikeerajaga vastu tuharat, löömise tagajärjel tekkis hematoom suuruses 8 x 3 cm. Probleemi lahendamiseks on pöördutud sotsiaalosakonda. Kannatanu EU suunati turvakodusse. Kannatanu EU’i ütlustest /tl 6-7/ nähtub, et 13.01.2011.a õhtul koolist koju jõudes ta õppis ära järgmise päeva koolitükid, misjärel heitis pikali, vanemate korduvaid koputusi välisuksele ta ei kuulnud ning ärkas karjumise peale. Ütluste kohaselt tundis kannatanu 14.01.2011.a hommikul koolis istudes valu. Kodus nägi oma istmiku peal sinikat, mille päritolu kohta küsis emalt KN’ilt. KN’i sõnade kohaselt oli süüdistatav kannatanut löönud istmiku pihta ühe korra kruvikeerajaga, kui kannatanu magas ning ei avanud koputuste peale välisust. 18.01.2011.a pöördus kannatanu perearsti poole, pärast mida ta viidi lastekodusse. Süüdistatav E.R on kannatanut ka varem kiusanud ja haiget teinud, samuti on süüdistatav varem haiget teinud kannatanu emale, KN’ile. Kannatanu ei mäleta enam kordi, mil süüdistatav on kannatanut löönud erinevatesse kehapiirkondadesse või tõuganud. E ei julge koju minna, sest kardab, et süüdistatav võib teda veel lüüa. Kannatanu KN’i (E.Ui ema) ütlustest /tl 10-12/ nähtub, et 13.01.2011.a õhtul tulid koju tema ning E.R, kes ei pääsenud korterisse sisse. Korduvate koputuste peale E. U ei ärganud, misjärel süüdistatav muukis ukse lahti ja viha hoos ründas magavat last kruvikeerajaga. E.R lõi E kruvikeerajaga istmiku peale vasakule poole ühe korra. Järgmisel päeval avastas E oma istmikult suure sinika ning küsis selle kohta KN’ilt. KN’i ütluste kohaselt on süüdistatav pidevalt E kiusanud. Süüdistataval on katseaeg ning süüdistatav teab, et ta ei tohi lüüa KN’i, seetõttu on ta hakanud kiusama ja käsutama E. Samuti manipuleerib süüdistatav KN’iga, et viimane karistaks lapsi. Kannatanu EU’i läbivaatuse protokollist /tl 8-9/ nähtub, et

1. jaanuaril 2011.a teostatud läbivaatuse käigus on E. U’il tuvastatud tuhara vasakul poolel umbes 5 cm pikk ja 2 cm lai lillaka värvusega verevalum. Psühhiaatriapolikliiniku vastusest järelpärimisele /tl 14/ nähtub, et süüdistatav on pöördunud abi saamiseks psühhiaatriapolikliinikusse. Esitatud tõendid langevad omavahel kokku. Süüdistatava abikaasa ja kannatanu E. U on kirjeldanud, kuidas E.R kasutas E. U’i suhtes vägivalda – lõi kannatanut kruvikeerajaga tuhara piirkonda. Seega tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav ja tema tegu sisaldab KarS § 121 kuriteokoosseisu. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et süüdistatav on kasutanud vägivalda juba pikema aja vältel korduvalt nii kannatanu kui ka tema ema suhtes. Varasemalt, 09.09.2008.a. oli E.R-i suhtes kohaldatud vangistust tingimisi katseajaga KarS § 122 sätestatud kuriteo toimepanemise eest,
2. aastal määrati süüdistatavale KarS § 121 toimepandud kuriteo eest (KNi suhtes) rahaline karistus. Lisaks füüsilisele vägivallale on süüdistatav tekitanud suurt moraalset kahju oma abikaasa alaealisele lapsele, kes pärast kriminaalasja raames tuvastatud sündmuse toimumist (kruvikeerajaga löömist) toimetati tema enda turvalisuse huvides lastekodusse. Perearst pöördus abipalvega Vasalemma sotsiaalosakonda, kui oli tuvastanud lapsel vägivallatunnused – hematoomi 8 x 3 cm lapse tuharal. Samuti ei ole lapsel võimalik õppida oma kodukohajärgses koolis, kuna ta viibib enamuse ajast internaatkoolis põhjusel, et kardab süüdistatava järjekordset vägivallatsemist. Kannatanu käib kodus vaid nädalavahetustel ja seega tal puudub arenguks vajalik otsene perekondlik tugi. 3 E.R on varasemalt karistatud abikaasa piinamise eest, katseaeg kestab kuni 09.09.2011.a. Kuna E.R teab, et oma abikaasat ta lüüa ei tohi, kuid tal on kalduvus agressiivsele käitumisele, on kohtul alust arvata, et süüdistatav kasutab oma viha ja ärrituvuse maandamiseks abikaasa last, keda on varem korduvalt löönud. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Kokkuvõttes tuleb süüdistatav süüdi mõista KarS § 121 järgi, so teise inimese tervise kahjustamise ja löömise eest. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaks asjaoluks on KarS § 58 p.4 sätestatu – süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses. Kergendavad asjaolud puuduvad, süüdistatav ei ole puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni alammäära suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Süü suurust iseloomustab süüdistatava poolt toimepandu: ta lõi kruvikeerajaga oma abikaasa 12-aastast magavat last, löögi tagajärjel tundis laps valu, tema istmiku vasakule poolele tekkis 8 cm pikkune ja 3 cm laiune hematoom. Laps oli hiljem nädal aega lastekodus, samuti õpib internaatkoolis ning kodus on vaid nädalavahetusel. Kannatanu E. U kardab kodus viibida põhjusel, et süüdistatav võib teda uuesti lüüa, olles seda juba korduvalt varem teinud. Kohus leiab, et vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest E.R-i näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt kohtulikult karistatud, sealhulgas vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest, viimati
3. aastal rahalise karistusega abikaasa löömise eest katseajal. Rahaline karistus on enamjaolt tasumata, see ei ole süüdistatavale mõju avaldanud, ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Seega E.R-i näol on tegemist isikuga, kes on nii ühiskonnale kui ka oma lähedastele ohtlik, ta kasutab vägivalda süstemaatiliselt. Tegemist on E.R-i kuritegeliku käitumisega, mille tagajärjeks on tervisekahjustuse põhjustamine alaealisele. 09.09.2008.a Harju Maakohtu otsusega oli E.R-ile karistuseks mõistetud vangistus 2 aastat 8 kuud tingimisi 3 aastase katseajaga. Uue kuriteo pani E.R toime katseaja kestel, seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavat karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.R KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada E.R-ile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 kuud. 4 KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 09.09.2008.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aasta 8 kuud võrra, mõistes liitkaristuseks E.R-ile vangistus 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada, valida uueks tõkendiks vahistamine ning võtta E.R vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda vahi alla võtmise päev. 14.08.2009.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt. Välja mõista E.R-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot, kaitsjatasu 95,87 eurot, toimikust koopiate tegemise kulu 2,21 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „E.R, 1-11-5362, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 15.juunil 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: