, 329 järgi ja
lg 2 alusel liitkaristusega vangistusega 1 aasta 10 kuud 21 päeva, (vabanes tingimisi enne tähtaega 07.11.2008 katseajaga kuni 06.01.2010.a.), elukoht xxx Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
9 ja
järgi lühimenetlus 10230119265 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista V.M
9 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud. Süüdi mõista V.M
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 22.12.2010.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagid: Välja mõista V.M-ilt: 1) OÜ Saaval TS kasuks 1278.23 eurot 2) ER kasuks 191.73 eurot (a/arve nr. XXXXXXXXXXXX SEB) 3) KR kasuks 2354.68 eurot (a/arve nr. XXXXXXXXX SEB) 4) M kasuks 299.11 eurot (a/arve nr. XXXXXXXXXXXSwedbank) 5) KP kasuks 447.38 eurot (a/arve nr. XXXXXXXXXX Swedbank) 6) MA kasuks 70 eurot 7) EK kasuks 274.82 eurot 8) AS kasuks 1972.79 eurot (a/arve XXXXXXXXX LHV Pangas) 9) PN kasuks 196.85 eurot Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista V.M-ilt riigituludesse: 1)sundraha 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot 2)kaitsjatasu 230.- eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-11-4284 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid. CD-R plaat - jätta kriminaalasja toimiku juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS V.M süüdistatakse selles, et tema 08.06.2010 kella 05.33 ajal Pärnus Tallinna mnt 93a asuvast Swedbank AS-le kuuluvast sularahaautomaadist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil temale TSpoolt remondi-ja hooldustööde tegemiseks vajalike vahendite ostmiseks kasutada antud OÜ Saaval TS pangakaarti kasutades sularaha 14,38 eurot. Sama pangakaardiga võttis V.M välja sularaha 08.06.2010 kella 23.32 ajal Märjamaa vallas Orgita külas asuvast Swedbank AS-le kuuluvast sularahaautomaadist summas 624,74 euro väärtuses. Taas sama pangakaardiga võttis V.M 09.06.2010 kella 00.38 ajal Tallinnas Paldiski mnt 44 asuvast Swedbank AS-le kuuluvast sularahaautomaadist sularaha 639,12 euro väärtuses. Pangakaardi jättis V.M samal päeval kannatanu elukoha lähedusse kannatanult kasutada saadud sõiduautosse VW Polo Classic. Varastatud raha kulutas V.M enda tarbeks. Samuti tema Tallinnas XXXööbides oma tuttava ASjuures võttis 02.11.2010 ajavahemikul 00.00-03.30 korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni №kia 6300 väärtusega 95,87 eurot, fotoaparaadi Olympus väärtusega 95,87 eurot, Zippo tulemasina vutlaris väärtusega 41,54 eurot; meeste hõbedast klotsersõrmuse punase kiviga väärtusega 174 eurot; meeste hõbedast klotsersõrmuse Nike logoga väärtusega 127,82 eurot; Zippo tulekivid väärtusega 1,28 eurot, Zippo täitebensiin väärtusega 4,79 eurot; jope põuetaskust rahakoti vahelt 2 1533,88 eurot sularaha ja külmikust toidukraami 19,17 euro väärtuses. V.M lahkus varastatud asjadega samal ajal, kui teised magasid ning läks Mahtra tn asuvasse hostelisse ööbima. Mobiiltelefoni müüs hiljem tundmatule taksojuhile paarisaja krooni eest maha. Nike logoga sõrmuse andis V.M välja kohtueelse menetluse käigus politseile. Vargusega põhjustati ASvaralist kahju 1972,79 eurot. Samuti V.M olles külas GA, P R ja E R juures 09-10.11.2010 Tartus XXX võttis 10.11.2010 kella 03.00 ja 04.00 vahel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E R kuuluva sülearvuti Samsung R60+ väärtusega 191,73 eurot, rahakotist Renault Thalia reg nr XXX dokumendid ning pükste taskust sama sõiduki võtmed ning maja eest SEB liisingule kuuluv (vastutatav kasutaja Kaidi Rist) sõiduauto Renault Thalia reg nr XXX väärtusega 3834,70 eurot. Sõiduautoga sõitis V.M Tallinnasse ning järgmisel õhtul Valka piiripunkti kaudu Läti Vabariiki. Kuna sõidukil sai kütus otsa, eemaldas V.M sõidukilt esi- ja tagatuled, võttis need kaasa ning liikus hääletades Riiga, kus müüs tuled tundmatule taksojuhile 200 lati eest. Edasi liikus V.M hääletades Vilniusesse, kus müüs Erik Rle kuuluva sülearvuti 300 euro eest tundmatule taksojuhile. Vargusega põhjustas V.M varalist kahju ER 191,73 eurot ja KR 3834,70 eurot. Samuti V.M ööbis 03.09.2010 Viljandis XXX tuttavate Mja K P juures. 04.09.2010 lõuna ajal lahkus V.M korterist, kuna pererahvas soovist linnast ära sõita. Pärast pererahva lahkumist pöördus V.M 04.09.2010 täpselt tuvastamata ajal lahkumisel korterist kaasavõetud võtmetega XXX korterisse, kuskohast ta võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil navigatsiooniseadme TomTom väärtusega 101,62 eurot; netipulga Huawei väärtusega 31,32 eurot; mobiiltelefon №kia 1600 väärtusega 12,78 eurot, mobiiltelefoni Sony Ericsson (Lotte telefon) väärtusega 98,87 eurot, 10 hõbeketti, 3 paari hõbedast kõrvarõngaid 10 hõbesõrmust, 2 hõbedast käeketti, kullast käeketi, 2 paari kullast kõrvarõngaid – kokku ehteid 447,38 eurot väärtuses, s.o asju koguväärtusega 691,97 euro väärtuses. V.M viskas korterivõtmed külmkapi ja kapi vahele põrandale, et jätta mulje nagu oleks korterivõtmed sinna kukkunud juhuslikult ja lahkus korterist ust lukustamata. №kia mobiiltelefoni hakkas V.M ise kasutama, mobiiltelefoni Sony Ericssoni andis ta kasutada sõbrannale EK, kuid hiljem võttis selle tagasi. Mobiiltelefoni Sony Ericssoni, navigatsiooniseadme ja ehted viis V.M pandimajja. Saadud raha kulutas enese tarbeks. Samuti V.M tutvus Tallinnas 20.11.2010 E K . Koos mindi K sõbra M A korterisse XXXTallinnas. 21.11.2010 ajavahemikul 00.00- 02.00 võttis V.M võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil korteris magamistoas olevad telefonid №kia E52 väärtusega 274,82 eurot ja mobiiltelefoni Sony Ericsson väärtusega 70 eurot. Kella 02.00 paiku lahkus V.M korterist. Sony Ericssoni müüs V.M töökaaslasele kelle nime ta ei mäleta 350 krooni eest ning №kia E52 asus ise kasutama, kuid telefon sai märjaks ning pärast kuivamist enam tööle ei hakanud. Oma tegevusega V.M Ptoime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, mis on kvalifitseeritav kuriteona
04.07.2010 Tallinnas XXXkorteris kella 07.00 ja 08.00 vahel soovis PN, et tema juures külas viibiv V.M koos oma kaaslasega lahkuks. Kuna V.M keeldus lahkumast, tõstis N V.M ja tema kaaslase jalatsid ukse taha ning lukustas ukse. V.M nõudis ukse avamist, et kätte saada enda ja kaaslase üleriided. Ukse avamisel lõi V.M kaks korda rusikaga N näo piirkonda ja ühe korra jalaga kõhtu. Löökide tagajärjel Nkukkus. Löömisest ja kukkumisest tundis N füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse – parema lõualuukaare piirkonna põrutuse. N tõusis ning läks õue, et kutsuda politsei. V.M järgnes talle ning rebis tema käest helistamise ajal telefoni ning viskas vastu maad, mille tagajärjel hiljem telefoni kõik funktsioonid enam ei töötanud. Telefoni lõhkumisega põhjustati Nõule varalist kahju 1500 krooni. 3 11.07.2010 Tallinnas Lubja trammipeatuses kella 20.00 paiku kohtusid PN koos sõbranna LK V.M-iga kes pidi ära tooma PN poolt V.M kätte unustatud asjad. V.M viskas koti N asjadega maha ning käskis N ära minna. Kuna N soovis trammiga sõita, siis ta keeldus lahkumast. V.M tõusis ning lõi N ühe korra rusikaga lõua piirkonda ja haaras tal õlgadest. Löömisest ja õlgadest haaramisest tundis PN füüsilist valu ja tal tuvastati tervisekahjustus parema lõualuukaare piirkonna põrutus. Oma tegevusega V.M Ptoime teisele isikule löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, mis on kvalifitseeritav kuriteona
OTSUSE PÕHJENDUS OÜ Saaval TS raha vargus -OÜ Saaval TS seadusliku esindaja TSütluste kohaselt töötas V.M tema juures. 05.06.2010 andis TStalle tööülesannete täitmiseks ettevõtte OÜ SAAVAL TS Swedbank pangakonto deebetkaardi koos PIN-koodiga, et Edgar saaks osta vajalikke ehitusmaterjale ja kütust autole ning muruniidukile. 09.06.2010 otsustas ta sulgeda Edgarile antud OÜ SAAVAL TS pangakontoga seotud deebetkaardi, sest Edgar ei ilmunud enam tööle ja telefon oli välja lülitatud. Selgus, et Edgar oli ajavahemikus
9 järgi, sest V.M 6 Pajavahemikus 8.juunist 2010.a. kuni 21.novembrini 2010.a., s.o. viie kuu jooksul toime viis vargust, mis näitab, et sel perioodil oli varguste toimepanemine tema poolt muutunud süstemaatiliseks, varastatud asjade müügist saadud raha oligi tema peamiseks sissetulekuks. 04.07.2010.a. PN peksmine -Kannatanu PN on üle kuulatud kahel korral. 5.juulil 2010.a. ülekuulamisel ütles ta, et 04.07.2010 kella 07:00 ja 08:00 vahel XXX korteris oli ta koos elukaaslase AS, endise elukaaslase V.M-iga ja tuttava JP. Ta soovis V.M ja JPlahkumist. Üleriiete ulatamisel neile lõi V.M talle rusikaga vastu nägu, öeldes, et tema ei ole väljaviskaja, lüües uuesti rusikaga näo piirkonda. Seejärel jooksis kannatanu tänavale, et helistada politseisse. Edgar järgnes talle ja lõi kakas korda jalaga kõhtu ja ühe korra rusikaga näkku. 22.juulil 2010.a. ülekuulamisel rääkis kannatanu, et 04.07.2010.a. lõi Edgar teda esimest korda rusikaga näkku korteri ukse peal ja seejärel toas veel kaks korda ning lõi ka jalaga kõhtu, mille tulemusena ta kukkus voodi ja kapi vahele pikali maha. Kannatanu jooksis tänavale, et helistada politseisse, talle järgnes V.M , kes peale kõne lõpetamist haaras telefoni, visates selle vastu maad. Kannatanu käis traumapunktis, kus tal tuvastati alalõua nihestus ja verevalumid. Mobiiltelefoni lõhkumisega on tekitatud varalist kahju. -Patsiendikaardi kohaselt 04.07.2010.a. tuvastati kannatanu PNl trauma, mille tulemusena diagnoositi tal alalõuanihestus. -V.M süü on tõendatud kannatanu PN läbivaatuse protokolliga koos fotodega, millest nähtub, et kannatanul olid hematoomid lõua vasakul küljel ja mõlema käsivarre tagumisel küljel. -V.M tegevuse kohta on üle kuulatud ka JP, kes tegelikult PN löömist korteris ei näinud, kuulis vaid mingit plaksu sel ajal, kui oli vannitoas, samuti kuulis V.M ja PN omavahelist sõimlemist. Vannitoast välja tulles nägi, kuidas V.M võttis jõuga Pireti rinnust kinni ja Phakkas lahti rabelema, kuid selle peale V.M viskas Pireti kapi ja voodi vahele. Olles põrandalt püsti tõusnud, jooksis P tänavale, et politsei kutsuda. -V.M tunnistas kohtus, et PN lõi teda esimesena ja korteris lõi ta P vaid ühe korra rusikaga. Jalaga korteris ei löönud, jalaga lõi ta P väljas. Kohtueelses menetluses on V.M öelnud, et XXXasuvas korteris lõi P teda rusikaga, refleksi tulemusena lõi ta P vastu, rusikaga näkku. P tuli taaskord talle kallale ning ta lükkas Pireti kätega eemale, lüües ühe käe rusikaga alt üles vastu lõuga. Antud löögi tagajärjel P kukkus. Lahkudes P järgnes neile, karjudes, et kutsub politsei. V.M tunnistas, et viskas katki PN käes olnud mobiiltelefoni. 11.07.2010.a. PN peksmine trammipeatuses -V.M süü on tõendatud kannatanu PN ütlustega, mille kohaselt tema ja tema sõbranna LKsaid 11.07.2010 kella 20.00 paiku kokku Lubja trammipeatuses V.M-iga , kellega oli kaasas JP. V.M pidi tagastama kannatanule tema riided. Riiete üleandmisel viskas V.M need maha ja kui kannatanu need maast üles võttis, lõi V.M teda rusikaga lõua piirkonda paremale poole. -V.M süü on tõendatud kannatanu PN patsiendikaardiga, millest nähtub, et 12.07.2010 kell 20.12 saabus kannatanu PN arstlikule läbivaatusele, kus tal diagnoositi parema lõualuu kaare piirkonna põrutus. -V.M süü on tõendatud tunnistaja LK ütlustega, millest nähtub, et 11.07.2010 kella 20.00 paiku tuli Lubja trammipeatuses tema ja PN juurde V.M , kellega koos oli ka JP. Nende tuleku põhjuseks oli PN kuuluvate asjade tagastamine. Asjade üleandmisel viskas V.M asjad maha ja lõi teda paremale poole lõua piirkonda. -V.M ütluste kohaselt ta trammipeatuses PN ei löönud, ainult tõukas küünarnukiga vastu nägu. 7 Analüüsides kannatanu PN ütlusi tema löömise kohta V.M poolt 4.juulil 2010.a, nähtub ülekuulamisprotokollidest, et need ütlused on erinevad jalaga löömist puudutavas osas. Esimesel ülekuulamisel (lk. 23-24) antud ütlustest tulenevalt lõi V.M teda jalaga kõhtu õues, teisel ülekuulamisel (lk. 44-46) väitis, et jalaga löömine toimus toas. Tunnistaja JP jalaga löömisest ei räägi midagi, V.M ütlustest tulenevalt toimus jalaga löömine õues. Kuna kannatanu ütlused jalaga löömise koha osas on vastuolulised, V.M ise tunnistab jalaga löömist õues ja muud tõendid selles osas puuduvad, tuleb kõik kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tõlgendada süüdistatava kasuks. V.M süüdistatakse ainult toas PN löömises. Kuna jalaga löömine toas ei ole tõendatud, tuleb V.M selles osas õigeks mõista. Mis puutub PN löömisse trammipeatuses 11.juulil 2010.a., siis kannatanu ja süüdistatava ütlused erinevad üksnes selles, millega löödi. Kohtu arvates ei oma see kuriteo toimepanemise ja kvalifitseerimise seisukohalt tähtsust, kas löödi rusikaga või küünarnukiga. Löömine toimus, seda tõendab ka tunnistaja LKja patsiendikaart, mille kohaselt diagnoositi PNl meditsiiniasutuses parema lõualuu kaare piirkonna põrutus. Kuriteod on toime pandud kavatsetult. V.M poolt kannatanu löömine oli tahtlik sihipärane tegevus. Kuriteod on õigesti kvalifitseeritud
Tsiviilhagid Tsiviilhagid on kriminaalasjas esitanud: *OÜ Saaval TS arvelduskontolt väljavõetud rahasumma osas 23992 krooni, mis vastab 1278.23 eurole, *E R summas 3000 krooni, mis vastab 191.73 eurole (varastatud sülearvuti Samsung R60 pluss väärtus), *K R summas 2354.68 eurot (seoses sõiduki Renault Thalia reg. nr. 630 AZD vargusega pidi liisingufirmale maksma sõiduki jääkväärtuse ja kaskokindlustuse makse), *MP summas 4680.- krooni, mis vastab 299.11 eurole (varastatud navigatsiooniseadme TOMTOM, mälupulga, kahe mobiiltelefoni väärtused, välisukse võtme vahetus ja kahe telefoni sim-kaardi taasavamine), *K P summas 7000 krooni, mis vastab 447.38 eurole (varastatud hõbe- ja kuldehete väärtused), *MA summas 70 eurot (varastatud mobiiltelefoni väärtus), *EK summas 4300 krooni , mis vastab 274.82 eurole (varastatud mobiiltelefoni väärtus), *PN summas 3080 krooni, mis vastab 196.85 eurole ( lõhutud mobiiltelefoni väärtus 80 krooni ja löömisega tekitatud moraalne kahju 3000 krooni), *AS summas 30867.40 krooni , mis vastab 1972.79 eurole (varastatud esemete ja raha väärtus). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtulikul tõendite uurimisel on V.M-i süü tsiviilhagid esitanud kannatanute vara varguses tõendamist leidnud. Seega kuuluvad kannatanute hagid rahuldamisele ja V.M-ilt väljamõistmisele. V.M ei tunnistanud kohtus täies mahus vaid ASesitatud hagi, teiste hagide vastu ta ei vaielnud. Juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, kuuluvad OÜ Saaval TS, ER, K R, MP , K P , MA, EKja PN tsiviilhagid rahuldamisele ilma kohtupoolsete põhjendusteta. Mis puutub AS hagisse, siis süüdistatav ei tunnistanud toiduainete vargust ja sularaha vargust nii suures summas. Tema ütluste kohaselt oli raha vaid 3500 krooni, mille ta ka ära võttis. Kohus leiab, et kannatanu AS ütlusi ei ole põhjust kahtluse alla seada. Tema ütlusi toiduainete olemasolu ja varguse kohta külmikust tõendavad ka tunnistaja JLK ütlused. Viimased kinnitavad ka Andres Sarapuul suure summa raha olemasolu. Kohus leiab, et kannatanul pole põhjust valetada rahasummat tegelikust suuremaks ning leiab, et AS ütlused vastavad tõele. Eeltoodu alusel rahuldab kohus AS hagi täies ulatuses ja mõistab kahjusumma välja V.M-ilt. 8 Karistamine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistusega ja kuni viieaastase vangistusega,
Tulenevalt sellest, et V.M on varem kümme korda kriminaalkorras karistatud, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Tal puudub ka kindel töökoht, mis võimaldaks karistust täita. Järelikult tuleb talle mõista nii varavastaste kui isikuvastaste kuritegude eest karistuseks vangistus. Vangistuse pikkuse määramisel võtab kohus arvesse varguse episoodide arvu. V.M võttis ära võõraid vallasasju viiel korral. Varguse episoodide rohkus suurendab tema süüd. Süüd suurendavaks asjaoluks kohtu hinnangul on ka kuritegude toimepanemine tuttavate isikute vastu. Kõik kannatanud, v.a. viimases episoodis EK ja MA, olid V.M tuttavad, kes teda usaldasid ja tal ööbida võimaldasid ning tänutäheks vastutulelikkuse eest varastas V.M nende vara, tekitades kahju mitte väikestes summades. Kohus leiab, et vastavalt süüdistatava süü suurusele on proportsionaalne karistus sanktsiooni keskmises määras. Prokuröri taotletud neljaaastane vangistus on kohtu arvates põhjendamatult karm, arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.
järgi karistuse mõistmisel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga mõista kuuekuuline vangistus. Mingeid erilisi tervisekahjustusi peale lõua piirkonna põrutuse rusikalöögid kannatanule ei põhjustanud. Seega võib vangistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra, kuid arvestades, et lööke oli rohkem kui üks, ei saa karistus olla ka miinimumilähedane. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid karistuse kohaldamist tingimisi, kuid kohus sellega ei nõustu. V.M suhtes ei leidnud kohus selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid teda tingimisi karistuse kandmisest vabastada. Ta pani viie kuu jooksul toime viis vargust ja kahel korral kehalise väärkohtlemise. Teda on varem karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, on asendatud vangistust üldkasuliku tööga, aga ta on katseajal pannud toime kuritegusid. Kohus leiab, V.M on isik, kes ei sobi kriminaalhooldusele ja eripreventiivsetel kaalutlustel ei ole põhjendatud tema tingimisi vabastamine karistuse kandmisest. V.M on võimalik oma elu otsast peale alustada (nagu ta viimases sõnas ütles) ka peale karistuse ärakandmist. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.