1-11-7276/6

Kriminaalasi nr. 1-11-7276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2011.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-7276 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Karine Vartla Kriminaalasi M.U süüdistuses KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav M.U Kaitsja Isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, EV kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidusega, ei tööta, elab aadressil: Xxx; tõkendit süüdistatava M.U suhtes kohaldatud ei ole; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimasel korral: 03.05.2005.a. Võru Maakohtu poolt KarS § 121 ja KarS 199 lg. 2 p. 4,8 järgi ning kohaldades KarS § 65 lg.1 sätteid kokku karistatud vangistusega 3 kuud ja 8 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 11.08.2005.a.. vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada M.U KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi ning karistada teda 3 /kolme/ aastase vangistusega.
3. Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.U ei pane katseaja – 3 /kolme/ aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
4. Määrata M.U katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. Kohaldada M.U-le katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 11.08.2011.a..
7. Asitõendina antud kriminaalasjas olev sõiduauto Lexus GS300,va 2006.a., tehasetähis XXX, valget värvi, mis asub kannatanu EJvalduses, tagastada kohtuotsuse jõustumisel EJ.
8. Välja mõista M.U-lt 14316 /neliteist tuhat kolmsada kuusteist/ eurot ja 21 /kakskümmend üks/ euro senti kannatanu EJ kasuks (elukoht: XXX).
9. Välja mõista M.U-lt 1917 /tuhat üheksasada seitseteist/ eurot ja 35 /kolmkümmend viis/ euro senti kannatanu MJkasuks, mis tasuda MJ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
10. Välja mõista M.U-lt 1917 /tuhat üheksasada seitseteist/ eurot ja 35 /kolmkümmend viis/ euro senti kannatanu EEAS kasuks, mis tasuda EEAS arveldusarvele XXXXXXXXXXX.
11. Määratud kaitsjale makstud tasu M.U-lt mite välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.
12. Välja mõista M.U-lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 417 /nelisada seitseteist/ eurot ja 03 /kolm/ euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
13. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 7276, sundraha.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg. 3 p. 4 käesoleva kohtuotsuse peale apellatsiooni ei saa esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
14. peatüki
15. jao sätete rikkumisega. SÜÜDISTUSE SISU M.U on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 27.04.2009.a kuni juuni 2009.a sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel MJja nimelt, olles lubanud aidata EJ’le kuuluvat sõiduautot Lexus GS300 remontida, väitis tema viimase isale MJle, et antud sõiduautole on varuosade ostmiseks vaja raha 25 000 krooni ja 5000 krooni, kuid tegelikult temal ei olnud kavatsust nimetatud sõidukit remontima hakata, sest paigutas juba enne sõiduki enda valdusesse saamist mais 2009 oma nimelt 27.04.2009.a internetiaadressile Auto24 aktiivse kuulutuse nimetatud sõiduauto müügi kohta. 06.05.2009 kandis MJ M.U elukaaslase MM AS Swedpank arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX 25000.00 krooni, millise M.U omastas. Samuti maksis MJM.U-le juunis 2009.a. Võru linnas nimetatud sõidukile varuosade ostmiseks täiendavalt 5000 krooni sularahas. Seega kokku tekitas M.U MJle kelmusega varalist kahju summas 30 000 krooni (1917,35 eurot). Samuti M.U ajavahemikul 27.04.2009.a kuni 29.05.2009.a. sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel EJ ja nimelt, olles lubanud EJ’le, et remondib Tallinnas ära viimasele kuuluva sõiduauto Lexus GS300, maksumusega 265000.00 krooni, sai mais 2009.a. nimetatud sõiduki koos võtme ja dokumenditega enda valdusesse, kuid 2 tegelikult seda remontida ei kavatsenud, sest paigutas 27.04.2009 oma nimelt internetiaadressile Auto24 aktiivse kuulutuse antud sõiduauto müügi kohta ning 29.05.2009 müüs M.U ilma EJ teadamata sõiduauto Lexus GS300 OÜ Ardesia-le 50 000 krooni eest, tekitades sel moel kelmusega EJ’le varalist kahju summas 265 000 krooni (16 936,59 eurot). Samuti M.U, olles varem toime pannud kelmuse, sai varalist kasu luues teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest AS’ile ja nimelt tema pakkus EJ’le kuuluvat sõiduautot Lexus GS300 müüa kui endale kuuluvat sõidukit EEAS esindajale AS’ile 150 000.krooni eest, lubades viimasele
16. mail 2010 käsiraha lepingu sõlmimisel, et remondib auto ära ja siis müüb selle EEAS-le ning ostu-müügi leping sõlmitakse hiljemalt
17. juunil
18. Sel moel sai M.U EEAS-lt käsiraha lepingu sõlmimisel 30 000krooni. Autot tema ära ei remontinud, vaid müüs selle 29.05.2009 OÜ A 50 000krooni eest. Käsiraha lepingu järgi kandis EEAS 30 000krooni kahes osas, so 23.05.2009 ja 26.05.2009, M.U elukaaslase MM AS Swedpangas olevale arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, millise summa omastas M.U. Kelmusega tekitas M.U EEAS-le varalist kahju summas 30 000 krooni (1917,35 eurot). Seega M.U isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, sai korduvalt varalist kasu luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, millega pani toime KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. . KOKKULEPPE SISU Vastavalt KrMS § 245 alusel 11.08.2011.a. süüdistatav M.U, viimase kaitsja Leelo Viil ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus M.U karistamist KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi vangistusega kolm aastat; KarS § 74 määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui M.U ei pane kolme /3/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud registreerimisele; ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav M.U tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Tsiviilhagid kannatanutele on ta nõus hüvitama. Süüdistatav M.U selgitas, et 11.08.2011.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli, tema (M.U ) ja tema kaitsja Leelo Viil 3 kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli ning süüdistatava M.U kaitsja Leelo Viil selgitasid samuti, et nad jäävad 11.08.2011.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde M.U-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava M.U poolt KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava M.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalasjas on EJesitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjusummas 14316 /neliteist tuhat kolmsada kuusteist/ eurot ja 21 /kakskümmend üks/ euro senti. Kannatanu EJtsiviilhagi 14316 /neljateist tuhande kolmesaja kuueteistkümne/ euro ja 21 /kahekümne ühe/ euro sendi nõudes rahuldada. Kriminaalasjas on MJesitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjusummas 1917 /tuhat üheksasada seitseteist/ eurot ja 35 /kolmkümmend viis/ euro senti. Kannatanu MJtsiviilhagi 1917 /tuhande ühesaja seitseteist/ euro ja 35 /kolmekümne viie/ euro sendi nõudes rahuldada. Kriminaalasjas on EEAS esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjusummas 1917 /tuhat üheksasada seitseteist/ eurot ja 35 /kolmkümmend viis / euro senti. Kannatanu EEAS tsiviilhagi 1917 /tuhande ühesaja seitseteist/ euro ja 35 /kolmekümne viie/ euro sendi nõudes rahuldada. Kohus leiab samuti, et 11.08.2011.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli, süüdistatava M.U ja viimase kaitsja Leelo Viil’i vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe M.U-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus) asjaolusid; – ning Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4