lg 2 p 2, 8 alusel määrata K.U-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - osaleda sotsiaalabiprogrammis - Eluviisitreening. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Asja läbivaatamisel maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.06.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-7324 tunnistati K.U süüdi
Pandi katseaja jooksul täitmiseks
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.06.2009.a kohtuotsus on jõustunud 04.07.2009.a. 23.05.2011.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne K.U suhtes ettepanekuga pikendada katseaega seitsme kuu võrra, s.t kuni 17.01.2012.a seoses sellega, et ta rikkus korduvalt
lg 1 p 2 ettenähtud kontrollnõuet - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 09.12.2009.a, 06.05.2010.a, 13.09.2010.a, 20.12.2010.a, 27.12.2010.a, 16.02.2011.a, 02.05.2011.a. – Gennagi K.U ei ilmunud registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta, seega on ta rikkunud kontrollnõudeid. 1-09-7324 Oma 21.12.2010.a seletuses K.U põhjendas 09.12.2009.a registreerimisele mitteilmumist sellega, et ta terviseseisundi tõttu pole võimeline tulla registreerimisele. Arstitõendit ei esitanud. Oma 10.05.2010.a seletuses K.U põhjendas 06.05.2010.a registreerimisele mitteilmumist sellega, et ta terviseseisundi tõttu pole võimeline tulla registreerimisele. Arstitõendit ei esitanud. Oma 14.09.2010.a seletuses K.U põhjendas 13.09.2010.a registreerimisele mitteilmumist sellega, et ta ei jõudnud registreerimisele tulla, kuna tegeles oma perekonna asjadega. Oma 29.12.2010.a seletuses K.U põhjendas 20.12.2010.a ja 27.12.2010.a registreerimisele mitteilmumist sellega, et ta terviseseisundi tõttu pole võimeline tulla registreerimisele. Arstitõendit ei esitanud. Oma 07.03.2011.a seletuses K.U kirjutab, et tuli registreerimisele 16.02.2011.a alkoholi lõhnaga ja kriminaalhooldusametnik ei võtnud teda vastu. Oma 16.05.2011.a seletuses K.U põhjendas 02.05.2011.a registreerimisele mitteilmumist sellega, et ta unustas registreerimisest. Kriminaalhooldusametniku hinnangul K.U katseaeg kulgeb mitterahuldavalt, kuna ta kuritarvitab alkoholi ja ei ilmu registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. 28.12.2010.a oli teostatud kodukülastus hooldusaluse aadressile, kuna ta korduvalt ei ilmunud registreerimisele. Korteris viibis K.U, tema elukaaslane ja kaks meest. K.U tarvitas alkoholi. Samuti 15.04.2010.a K.U oli karistatud rahatrahviga Alkoholiseaduse §70 järgi. Seoses sellega, et registreerimistele mitteilmumise põhiliseks põhjuseks on alkoholi tarvitamine, võib järeldada, et alkoholi tarvitamine K.U poolt takistab edukat katseaja läbimist ja toob kaasa uue kuriteo toimepanemise riski. Võttes arvesse ülaltoodud, leiab kriminaalhooldusametnik, et taotleda kohtult K.U-le määratud karistuse täitmisele pööramist ei ole siiski otstarbekohane ning K.U on motiveeritud elada edasi seaduskuulekalt ja on valmis kriminaalhooldajaga koostööd tegema, kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku pikendada kriminaalhooldusaluse K.U-le katseaega 7 (seitsme) kuu võrra, s.o kuni 17.01.2012.a ning määrata K.U-le kohustused. Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva kriminaalhooldusametniku taotlus K.U suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. talituse Karistusseadustiku (
) § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Võttes arvesse kriminaalhooldaja arvamust hooldusaluse kohta, kohus leiab, et karistuse täitmisele pööramine on käesoleval ajal K.U suhtes ei ole otstarbekas ning pikendab temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.06.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-7324 määratud katseaega 7 (seitsme) kuu võrra, s.o. kuni 17.12.2012.a. Kuna K.U katseaja jooksul esinesid probleemid alkoholi tarvitamisega, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kohus leiab, et tuleb määrata Tšerrnjajevile kohustused „mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume“ ja „osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ “
lg 2 p 2, 8 alusel.
lg 1 tulenevalt
lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 1-09-7324 Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes
MS § 427 lg-st 1. Innokenti Menšikov Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.