lg 2 - § 212 lg 1, Igor K.M süüdistuses
lg 1 ja Andres Themas süüdistuses
lg 1 järgi üldmenetluses F.F ik xxx, xxxxxxx Vladimir Kuznetsov K.M ik xxx, xxxxxxx Vladimir Kuznetsov Andres Themas ik 36211200238, xxxxxxx Adv. Avo Pärmann Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.F
lg 2 - § 212 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui F.F ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseaja algust arvata alates 25.03.2011.a. 1 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Süüdi tunnistada K.M
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui K.M ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseaja algust arvata alates 25.03.2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Süüdi tunnistada Andres Themas
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu poolt 17.10.2002.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja lugeda liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3.-5.07.2007.a., s.o. 3 päeva ja 10.08.-14.12.2010.a., s.o. 4 kuud ja 4 päeva, kokku 4 kuud ja 7 päeva ning lugeda tal ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Andres Themas kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada täitma
Üldkasuliku töö tegemiseks määrata tähtaeg 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 3, 5, 9 välja mõista F.F-ilt menetluskuluna riigituludesse sundraha 417,03 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 5,83 €, ekspertiisitasu 532,33 €. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 3, 5, 9 välja mõista K.M-ilt menetluskuluna riigituludesse sundraha 417,03 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 5,83 €, ekspertiisitasu 532,33 €. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 välja mõista Andres Themas´elt menetluskuluna riigituludesse 2 sundraha 417,03 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 0,45 €, ekspertiisitasu 532,33 € tasu riigi õigusabi eest 548,57 €. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, 221023778606 Swedbankas või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 1-10-11448, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: salvestised pakendites 1,2,3 – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel adv. Avo Pärmannile veel hüvitamata riigi õigusabi kulud summas 421,87 €. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik F.F ( F.F ) süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil pani toime kindlustuskelmusele kihutamise, mis seisnes selles, et tema registreeris 03.04.2007 ARK x osakonnas oma ema N.Z nimel oleva sõiduauto Mercedes Benz 500 SEL reg.märk x K.M-i nimele, et välja petta kindlustusfirmalt X sõiduauto eest kindlustushüvitis 105000.- krooni. Selleks kihutas ta K.M ja Andres Themast kindlustuskelmust toime panema, helistades neile korduvalt, millise tegevuse tulemusena 21.04.2007 kella 00.00 paiku Andres Themas ja K.M eelneval kokkuleppel lavastasid liiklusõnnetuse, kus A.Themase juhitud sõiduauto Audi 100 reg.märk x sõitis x linnas x tee ja x tee ristmikul ette K.M-i juhitud sõiduautole Mercedes Benz 500 SEL reg.märk x. Eelnevalt oli A.Themas vormistanud 30.03.2007 a enda nimele sõiduauto Audi 100 reg.märk x ja 30.03.2007 sõlminud kindlustusfirmas X 1 kuuks kindlustuslepingu ( poliisi nr x ) tähtajaga kuni 29.04.2007 a. 24.04.2007 kindlustusfirmale seletuskirja kirjutades tunnistas A.Themas end süüdi 21.04.2007 toimunud liiklusõnnetuses teisele autole ettesõitmise näol, mille tulemusena sõiduauto MB 500 SEL omanik K.M , kes omas samuti kindlustusfirmas X 03.04.2007 a sõlmitud 1 kuulist kindlustuslepingut ( poliisi nr x ) tähtajaga kuni 02.05.2007, esitas kindlustusfirmale põhjendamatu nõude sõiduautole MB 500 SEL reg.märk x tekitatud kahju hüvitamiseks summas 105000 krooni, kuigi kindlustusfirma ekspertarvamuse kohaselt oli sõiduauto MB 500 SEL reg.märk x jääkväärtuseks 50000 krooni. Seega tema kihutajana, s.o. isikuna, kes tahtlikult kallutas teised isikud tahtlikule õigusvastasele teole - kindlustuskelmuse toimepanemisele, kindlustusjuhtumi esilekutsumise 3 ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani toime
K.M ( K.M ) süüdistatakse selles, et tema pani toime kindlustuskelmuse, mis seisnes selles, et olles eelnevalt kihutatud F.F poolt kindlustuskelmust toime panema ja kokkuleppel Andres Themasega 21.04.2007 kella 00.00 paiku lavastasid liiklusõnnetuse, kus A.Themase juhitud sõiduauto Audi 100 reg.märk x sõitis x linnas x tee ja x tee ristmikul ette K.M-i juhitud sõiduautole Mercedes Benz 500 SEL reg.märk x. Eelnevalt oli K.M registreerinud 03.04.2007 a enda nimele F.F emale N. Z kuuluva sõiduauto Mercedes Benz 500 SEL reg.märk x ja sõlminud kindlustusfirmas X 03.04.2007 a 1 kuulise kindlustuslepingu ( poliisi nr x ) tähtajaga kuni 02.05.2007 a. 24.04.2007 kindlustusfirmale seletuskirja kirjutades tunnistas A.Themas end süüdi 21.04.2007 toimunud liiklusõnnetuses teisele autole ettesõitmise näol, mille tulemusena sõiduauto MB 500 SEL omanik K.M esitas kindlustusfirmale põhjendamatu nõude sõiduautole MB 500 SEL reg.märk x tekitatud kahju hüvitamiseks summas 105000 krooni, kuigi kindlustusfirma ekspertarvamuse kohaselt oli sõiduauto MB 500 SEL reg.märk x jääkväärtuseks 50000 krooni. Seega tema, kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani toime
ANDRES THEMAS’t ( THEMAS ) süüdistatakse selles, et tema pani toime kindlustuskelmuse, mis seisnes selles, et olles eelnevalt kihutatud F.F poolt kindlustuskelmust toime panema ja kokkuleppel K.M-iga 21.04.2007 kella 00.00 paiku lavastasid liiklusõnnetuse, kus A.Themase juhitud sõiduauto Audi 100 reg.märk x sõitis x linnas x tee ja x tee ristmikul ette K.M-i juhitud sõiduautole Mercedes Benz 500 SEL reg.märk x. Eelnevalt oli A.Themas vormistanud 30.03.2007 a enda nimele sõiduauto Audi 100 reg.märk x ja 30.03.2007 sõlminud kindlustusfirmas X 1 kuuks kindlustuslepingu ( poliisi nr x ) tähtajaga kuni 29.04.2007 a. 24.04.2007 kindlustusfirmale seletuskirja kirjutades tunnistas A.Themas end süüdi 21.04.2007 toimunud liiklusõnnetuses teisele autole ettesõitmise näol, mille tulemusena sõiduauto MB 500 SEL omanik K.M, kes omas samuti kindlustusfirmas X 03.04.2007 a sõlmitud 1 kuulist kindlustuslepingut ( poliisi nr x ) tähtajaga kuni 02.05.2007, esitas kindlustusfirmale põhjendamatu nõude sõiduautole MB 500 SEL reg.märk x tekitatud kahju hüvitamiseks summas 105000 krooni, kuigi kindlustusfirma ekspertarvamuse kohaselt oli sõiduauto MB 500 SEL reg.märk x jääkväärtuseks 50000 krooni. Seega tema, kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, pani toime
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus F.F ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja seletas, et Mercedes kuulus enne müümist tema emale, kuid tema müüs auto K.M-ile 105 000 krooni eest maha. Pärast avariid umbes tund hiljem helistas talle K.M ja ütles, et autoga toimus avarii. 4 K.M ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja seletas, et ostis Mercedese F.F käest sularahas 105 000 krooniga. Avarii toimus nii, et oli pime, Audil tuled ei põlenud ja ta sõitis autole otsa. Auto kiirus otsasõidul oli 50 km/h. Süüdistatavate kaitsja V. Kuznetov palus süüdistatavad õigeks mõista. Kaitsja leiab, et hääleekspertiisiakt tuleb tõendite hulgast kõrvaldada, kuna ekspert kohtuistungil ei demonstreerinud hääle identifitseerimisprotsessi. Andres Themas tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Ta seletas kohtus, et lavastas avarii. Kohtueelses menetluses antud seletuste sisud on õiged. Ta seletas, et sõitis Audiga ristmikule ja auto mootor suri välja, autol tuled põlesid. Tema autole sõitis otsa Mercedes, mida juhtis K.M. Tema auto esitiib läks katki. Ise ta viga ei saanud, ainult turvarihm muljus pisut. Oma auto jättis sündmuskohale. Avarii lavastamisest rääkis telefoni teel F.F-iga . F.F tegi ka talle ettepaneku avarii lavastada. Puhtsüdamliku ülestunnistuse kirjutas ta ise omakäeliselt politseis, talle öeldi mida peab kirjutama, kuid kõik kirjutatu on õige. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja palus karistusena kohaldada kas rahalist karistust või üldkasulikku tööd. Kohtuistungil prokurör palus süüdistusest süüdistatavate suhtes välja jätta süüdistus kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele F.F süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust, milline jätta
lg 1, 3 alusel kaheksateist kuulise katseaja jooksu täitmisele pööramata, kui ta ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Prokurör palus K.M süüdi tunnistada ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust, milline jätta
lg 1, 3 alusel kaheksateist kuulise katseaja jooksu täitmisele pööramata, kui ta ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Prokurör palus A. Themas süüdi tunnistada ja karistada 2 kuulise vangistusega.
lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu poolt 17.10.2002.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ja lugeda liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 4 kuud ja 7 päeva. Vangistus asendada üldkasuliku tööga. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Tunnistaja E.V andis kohtus ütlusi, et politseitöötajana sai koos D.T väljakutse, et on toimunud avarii ja et politsei läheks kohale ning vaataks asja üle. Kohale jõudes kontrollisid osapoolte juhilube ja sõidukite dokumente. Kuna osapooled olid omavahel kokkuleppele saanud, et nad pöörduvad kindlustusse, siis neil polnud seal enam midagi teha. Avariis osalesid heledam Mercedes ja tumedam Audi. Süüdi olevat olnud Audi. Sündmuskohal käis üks auto veel, olid natuke aega seal ja siis läksid minema. Võõrad vestlesid Mercedese juhiga. Mercedesel oli kõrvalistuja poolne külg viga saanud, aga midagi suurt ei olnud, kõrvalistuja poolne esiosa oli viga saanud. Juhipoolsed tuled olid korras. Mõlemad autod olid väljasuretatud ja tuled kustus. 5 Tunnistaja D.T ütluste kohaselt anti väljakutse, et x tee ristmikul on liiklusõnnetus ja nad läksid E.V kohale. Kohapeal oli kaks autot, üks oli Mercedes, teine oli vanem Audi. Kindlustused olid kehtivad, juhid olid kained ning siis leppisid juhid omavahel kokku, kuna oli selge, et kes on süüdi ja kes mitte. Juhid lubasid kindlustusse pöörduda. Patrull-lehele ta pani kirja juhtide koodid ja nimed ning nad lahkusid. Kohapeal süüdi tunnistas ennast Audi juht. Mercedesel oli juhi turvapadi lahti, kaassõitja küljel olid vigastused ja üks tuli oli katki. Tunnistaja A.E, kes töötab X kindlustuses, ütluste kohaselt on x linnas x tee tuntud ristmik, kus lavastatakse kogu aeg liiklusõnnetusi. Hakati uurima, kas on midagi kahtlast või ei ole ning antud juhtum ärataski kahtlusi. Kahtlused olid järgmised: mõlemad autod olid registreeritud sarnasel ajal, ajavahemikud olid hästi väikesed, autode poliisid ja sõiduki registreerimised olid tehtud samal päeval ning kindlustuspoliisid olid tehtud lühikeseks perioodiks. Ühel juhil tekkisid juhiload samal päeval, kui ta ka auto ostis. Need on need asjad, mida kindlustusselts alati kontrollib ja sellest siis järeldused teeb. Mercedese nad leidsid kodanik V. hoovist ja teist autot ei saanud üldse kätte. Ekspert A.L vaatas sõiduki üle ja tegi selle kohta oma eksperdi arvamuse. Eksperdi arvamus omakorda kinnitas seda, et asjaolud omavahel ei klapi sellega, mida need kodanikud rääkisid. Näiteks see sama väide, et kui autod sõidavad kiirusega 50 km/h, siis see löök näitab, et see sama Audi ei sõitnud või liikus siis minimaalse kiirusega ehk jalakäija kiirusega (kuni 3 km/h). Ilmselt vähemalt üks pool valetas või see asi ei toimunud nii nagu juhid rääkisid. Kui võeti täiendavad seletused, siis selgus, et Audi juht ei mäletagi ja ei oska juhtunu kohta midagi konkreetset rääkida, mis iseenesest oli hästi imelik. Samas on imelik ka see, et mingeid kehavigastusi deklareeritud ei olnud, sest küljevigastuse puhul on kaelavigastused hästi tavalised. Kui hakati eksperdiga Audit otsima, siis tuli välja, et sõiduki omanik ei tea sellest autost mitte midagi, et teda ei huvita see sõiduk ja isik isegi ei tahtnud oma sõiduki eest mingit raha saada. Audi juht rääkis, et esituled põlesid, aga Mercedese juht väitis, et Audil esituled ei põlenud. Audi juht ütles, et ta tahtis pöörata. Ta nägi, et vastu tuleb üks auto, aga ta mõtles, et ta suudab ikkagi selle ristmiku enne ületada. Siis pani ta väidetavalt suunatule sisse ja hakkas liikuma. Mercedese juhi väide oli, et ta sõitis peateel ja temale keerati ette. Seejärel polnudki tal midagi teha, kui külje pealt sisse sõita. Taotluse kindlustusele esitas Mercedese juht ja nõudis auto mahakandmist, kuna sõiduki remont ületas selle turuväärtuse. Kindlustuse seisukoht on ikkagi, et see auto seisis seal ristmikul ja autos ei olnud kedagi. Tunnistaja D.V andis ütlusi, mille kohaselt süüdistatavad F.F ja K.M on tema tuttavad, läbisaamine on normaalne. Ta müüs sõiduauto Audi 100 registreerimisnumbriga x Andres Themasele. Leidis Themase tuttava kaudu, kuid temaga ei kohtunud. Kokku saadi ARK-is ja seal maksis Themas talle sularahas 3000 krooni. Avariist sai hiljem teada, autot nägi seismas x silla juures kolm-neli päeva. Rohkem kokkupuuteid selle autoga ei olnud. X kindlustuse teatiselt koos lisamaterjalidega ( I kd tl 2-46) nähtub, 21.04.2007.a. kindlustusjuhtum on registreeritud 23.04.2007.a. Kokkupõrkes osalesid Themase poolt juhitud Audi ja K.M-i juhitud Mercedes. Väljavõttest politsei andmebaasist 21.04.2007 liiklusavarii kohta (I kd tl 52) nähtub, et avarii toimus 21.04.2007.a. kell 00.12. Avariist teatas K.M. Jälitusprotokollide kohaselt (I kd tl 57-69,70-73) on kuulatud A. Themase kasutuses olevaid abonentnumbreid ja teostatud kõneeristusi. 6 Hääleekspertiisi akti nr x kohaselt hääleekspert on andnud arvamuse, kes võis Themasega telefoni teel rääkida. ARK-i dokumendid Audi 100 ja MB 500 SEL registreerimise kohta (I kd tl 84-92) kinnitavad, et autod vahetasid omanikke vahetult enne liiklusõnnetust. Hansapangast konto väljavõte K.M-i kohta (I kd tl 95-100) näitab temal rahaliste vahendite liikumist. Toimikulehel 104 sama SEB Eesti Ühispangast. SEB Eesti Ühispangast konto väljavõte A. Themase kohta (I kd tl 105-106) näitab temal rahaliste vahendite liikumist. Kohtu seisukoht Kohus hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et J. F.F süüdistus kihutajana, s.o. isikuna, kes tahtlikult kallutas teised isikud tahtlikule õigusvastasele teole - kindlustuskelmuse toimepanemisele ning K.M-i ja A. Themase süüdistused kindlustusjuhtumi esilekutsumises on täielikult tõendamist leidnud. 23.04.2007.a. esitas K.M X Kindlustusele avalduse, milles kirjeldas, et 21.04.2007.a. kell 23.45 toimus tema juhitud sõiduki Mercedes-Benz reg. nr x ja Audi 100, reg. nr x vahel avarii. K.M märkis avalduses, et sõitis peateel x teel Mercedes-Benziga ja x tee ja x ristmikul seisis tal peateel ees auto Audi 100 ja nad põrkasid kokku. Audi 100 seisis küljega tee peal. X Kindlustuse kahjukäsitleja avas 23.04.2007.a. juhtumi kohta toimiku. 23.05.2007.a. tegi kindlustusfirma Lääne Politseiprefektuurile teate, milles palus kontrollida, kas tegemist võib olla kindlustuskelmusega. Kindlustusel on tekkinud kahtlus, et tegemist võib olla lavastatud liiklusõnnetusega. 24.04.2007.a. andis A. Themas X Kindlustusele seletuse, et tahtis 21.04.2007.a. kell 23.30 pöörata x tänavale. Nägi lähenevat autot, aga arvas, et jõuab enne ära keerata. Sel hetkel auto mootor suri välja ja Mercedes sõitis talle otsa. Kokkupõrke momendil oli tema auto liikumises. 24.05.2007.a. lisab A. Themas, et autol lähituled põlesid, gabariit- ja suunatuled olid korras. Kokkupõrke järel jäid tuled põlema. Sündmuskohalt ta lahkus jalgsi ja enam auto vastu huvi ei tundnud. K.M kirjutas 2.05.2007.a. X Kindlustusele seletuskirjas, et tema juhitud auto kiiruseks avarii momendil ei olnud rohkem kui 50 km/h ja ristmikul seisis valgustamata auto. Auto ostis 3.04.2007.a. ja hindab seda 105 000 kroonile. 16.05.2007.a. taotles kindlustuselt sõiduauto maksumuse 105 000 krooni väljamaksmist, kuna sõiduki remont ületab auto turuväärtuse. Soovib jätta auto endale. 8.05.2007.a. koostatud eelkalkulatsiooni 2007/316 kohaselt läheb Mercedes-Benzi remont maksma 106 134 krooni. 7 K.M esitas kindlustusele juhiload, sõiduauto registreerimistunnistuse ja liikluskindlustuse tavalepingu poliisi. Auto on ARK-s registreeritud tema nimele 3.04.2007.a. ja samal kuupäeval sõlmitud ka X Kindlustuses liikluskindlustuspoliis ühe kuu peale, s.o. kuni 2.05.2007.a. A. Themase juhitud sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on ta Audi omanikuna ARK-is registreeritud 30.03.2007.a.. Samal kuupäeval on ta ka ARK-ist saanud ajutise juhiloa ja sõlminud X Kindlustuses kindlustuspoliisi üheks kuuks, s.o. kehtivusega kuni 29.04.2007.a. 09.05.2007.a. koostas ekspert A.L X Kindlustusele eksperdi arvamuse 07/79, milles hindab Mercedese avariieelseks maksumuseks 100 000 krooni, eeldusel, et sõiduki mootor, käigukast ja käiguosa olid töökorras. Avariilise sõiduki hinnanguliseks maksumuseks hindab ekspert 50 000 krooni. Audi ja Mercedese kontaktjäljed olid omavahel ühildatavad ja tekkinud sõidukite omavahelisel kontaktil olukorras, kus Audi oli kas seisnud või liikunud väikese kiirusega. F.F ütlustega on kindlaks tehtud, et tema emale kuulus sõiduauto Mercedes-Benz 500 SEL reg.märgiga x. F.F ja K.M kinnitasid, et 03.04.2007.a. registreeriti sõiduauto ARK x osakonnas K.M-i nimele, K.M maksis sularahas F.F-ile 105 000 krooni. Kohus uurinud K.M-i kontoväljavõtteid leidis, et K.M-i ütlused raha tegeliku maksmise kohta F.F-ile ei ole eluliselt usutavad. Kontoväljavõtetest ja K.M-i enda ütlustest nähtub, et tema kuutöötasu ühes kuus ei ületanud 10 000 krooni ja tööandja OÜ A.K on regulaarselt töötasu tema arvele kandnud. Kontoväljavõtetest ei nähtu, et K.M oleks olnud reaalselt võimalik F.F-ile 105 000 krooni maksta. Samuti ei ole eluliselt usutav, et müües K.M-ile enda emale kuulunud sõiduauto, tunneb F.F jätkuvalt auto vastu nii suurt huvi, et kihutab A. Themast ja K.M kindlustuskelmust toime panema. Mõned päevad varem, s.o. 30.03.2007.a. on A. Themas saanud juhiload, enda sõnul ostis tundmatult isikult auto, kuid selle maksumust ei mäleta. Tunnistajana kohtus ülekuulatud D. V kinnitas, et tema tunneb F.F ja K.M. Tema müüs A. Themasele Audi 3000 krooni eest. Themast ta ei tundnud ja varem ta Themasega kokku ei saanud, kui ARK-is dokumente vormistamas käis ja raha sai. Avariist kuulis hiljem ja nägi Audit 3-4 päeva x silla juures seismas. Rohkem ta Audist midagi ei tea. Jälitusprotokollide kohaselt on ajavahemikul 10.-21.04.2007.a. pealt kuulatud A. Themase telefonikõnesid. Kohus uuris kohtuistungil vahetult jälitusprotokolli ja kuulas ka salvestust CD-plaadilt. Salvestatud on kõned, mida A. Themas peab abonomendiga number x. Kõneleja abonendilt x survestab A. Themast, et ta peaks tulema Pärnusse ja et midagi on vaja ära teha. See survestamine läheb järjest tugevamaks ja A. Themas püüab vabandada, et ei saa praegu Pärnusse tulla, et tal on tööd ja mingid asjad pooleli. Sellele vaatamata kõned jätkuvad. Kõnedest käib läbi nimi J. A. Themas tunnistas, et J. on F.F. Kõnesid on tehtud ka ühelt teiselt telefoni numbrilt, kus käis samuti läbi nimi J. ja helistaja küsis A. Themaselt, kas J. helistas talle ja kas Themas on ikka kursis, mida vaja teha on. Järgmistes kõnedes lepitakse kokku paiknemine, helistaja küsib Themaselt, et kus ta on ja Themas ütleb, et ta juba seisab siin kohapeal. Helistaja juhendab Themast, et vaja on minna sinna ristmiku peale lähemale. Viimasena salvestatud kõnes 21.04.2007 kell 00:00:53 Themas annab teada, et jõuab kohe kokkulepitud kohale. Themasele helistaja täpsustab üle, kui kaua 8 veel aega läheb ja kui Themas vastab, et tegi pöörde ära ja seisab kokkulepitud kohal, vastab helistaja, et kõik, ta võtab hoo üles. Nende kõnede sisu tõendab, et Themas, F.F ja keegi kolmas planeerivad lavastada avarii, milles kaks autot omavahel kokku põrkavad. Viimastest kõnedest nähtub, et otsiti sobivat momenti, millal ristmikul teisi autosid ei ole ja Themase sõiduk peab õigel ajal õiges kohas olema. Hääleeksperdi hinnangul jälitusprotokolli lisas 1 CD-l fikseeritud telefonikõnedes A. Themasega abonentnumbriga x kõnelev isik ja F.F-ilt võrdlusmaterjalina võetud häälenäidistel VHS kassetil 15.10.2007.a. ja CD plaadil 15.10.2007.a. kõnelev isik helisalvestites x, x, x, x, x, x, x, x, x on tõenäoliselt F.F . Neil juhtudel on uuritavatest häälenäidetest ja võrdlusmaterjalist leitud tunnuste hea kokkulangevus, olulisi erinevusi ei esine. Puudusi esineb võrreldavate signaalide kvaliteedis ja/või hulgas. Tunnuste erinevused mahuvad siiski kõnelejasisese variatiivsuse piiridesse. Helisalvestises x ei ole kõneleja eksperdi arvamusel väga tõenäoliselt F.F , helisalvestistes x ja x peab ekspert võimalikuks, et kõneleja on F.F . Helisalvestistes x, x, x peab ekspert tõenäoliseks, et kõneleja ei ole F.F. Kohus leiab, et jälitusprotokolliga haakub hääleekspertiisi aktis fikseeritu. Kaitsja taotlusel andis ekspert kohtuistungil ekspertiisiakti kohta põhjalikke selgitusi. Kohus ei nõustu kaitsja V. Kuznetsovi väitega, et ekspertarvamus tuleb tõendite hulgast välja jätta, kuna seda ei olnud võimalik kontrollida. Ekspert selgitas kohtuistungil metoodikat, kuidas ta ekspertiisi läbi viis, kuidas ta kõnesid võrdles, milline on võrdlusmaterjal millega seda kõrvutatakse, millised on parameetrid, mida tuleb arvestada. Ekspert rõhutas, et lõpliku hinnangu andmiseks lisaks tehnikale on oluline materjali vahetu kuulamine, mida ta ka tegi. Ekspertiisi läbiviimisel kasutatud tehnikat ei ole võimalik kohtuistungile kaasa võtta. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses üheks tõendiks teiste hulgas eksperdiarvamus. KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Jälitusprotokollist, kus fikseeritud kõneeristused, nähtub, et K.M ja F.F on 20.04.2007.a ja vahetult enne ja pärast avarii toimumist omavahel suhelnud ning helistanud ka D. V-le. Nad on olnud kõik sellel ajal kas x masti piires või x masti piires, mis on piirkonnad, mis kattuvad x tee ja x viiva piirkonnaga. Hinnates eelmainitud juriidilisi asjaolusid, leiab kohus, et asjas esineb mitmeid kokkulangevusi, neid omavahel kõrvutades ja hinnates on eluliselt usutav, et süüdistatavad panid toime kindlustuskelmuse. Nii A. Themase kui K.M-i nimele registreeritakse vähem kui nädalase vahega sõiduautod, mõlemad väidetavalt ostavad sõidukid sularaha eest – A. Themas isikult, keda ei tunne ja kes osutub K.M-i ja F.F tuttavaks ja näeb müüjat kui ka autot esimest korda ARK-is, K.M F.F eestvedamisel viimase emalt. Nii A. Themase kui K.M-i sõidukitele vormistatakse ühe-kuulised kindlustuspoliisid ühes ja samas kindlustusfirmas- X Kindlustuses. A. Themas pärast avarii toimumist enam auto vastu huvi ei tunne, olgugi, et oli selle eest alles kolm nädalat tagasi maksnud 3000 krooni ja jätab auto sündmuskohale, kus tunnistaja sõnade kohaselt auto seisis vähemalt 3-4 päeva. F.F käib telefonikõnedega A. Themasele peale ja keelitab viimast Pärnusse tulema ja „ühe asja ära tegema“. A. Themas kinnitas, et ta ei saanud sellest pakkumisest keelduda. Seega hinnates kogumis hääleeksperdi arvamust, jälitustoimingu protokolle, X kindlustuse materjale, politsei materjale, tunnistajate A. E, E. V, D. T ja D. V ütlusi, A. Themase ütlusi 9 leiab kohus, et on täielikult tõendamist leidnud, et J. F.F kihutas A. Themast ja K.M kindlustuskelmust läbi viima ning A. Themas ja K.M kutsusid kindlustusjuhtumi esile. Kindlustuskelmusega kahjustatav õigushüve on kindlustusandja vara, samuti kindlustusturu normaalne toimimine. Tegemist on nn kärbitud süüteokoosseisuga, kus kuritegu on lõpule viidud kas kindlustusjuhtumi toimumisega või väärkujutluse tekkimisega kindlustusandjal. Objektiivsest küljest seisneb süütegu kindlustuslepingu rikkumises, mis avaldub kahes alternatiivses teos: kindlustusjuhtumi esilekutsumises või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises. Kindlustusleping eeldab kindlustatud esemele kahju tekkimist kindlustusriskist tingitud ohu realiseerumise tõttu. Kindlustusjuhtumi esilekutsumise korral ei realiseeru aga nimetatud risk, vaid süüdlane kutsub ise sündmuse esile. Seega on vajalik sündmuse reaalne toimumine, kuid erinevalt lepingust ei ole tegemist ohu realiseerumisega, vaid kindlustusvõtja enda teoga. Kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomine tähendab kas toimumata kindlustusjuhtumi toimumise väitmist või tegelikult toimunud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta väärkujutluse loomist. Kuna need kaks alust on alternatiivse iseloomuga, siis on õigem käesoleval juhul rääkida kindlustusjuhtumi esilekutsumisest, sest liiklusõnnetus toimus. Kõik järgnev sealhulgas kindlustusele ebaõigete andmete esitamine oli seotud just toimunud liiklusõnnetusega. Prokurör palus süüdistustest välja süüdistuse jätta kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutise loomisega kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kohus jätab nimetatu süüdistusest välja. Käesoleval juhul on tegemist puhtakujulise kindlustusjuhtumi esilekutsumisega. Tegelikult kindlustusjuhtum toimus, kuid K.M ja A. Themas kutsusid selle esile ning Y. Plasovitskiy kihutas neid seda esile kutsuma. Subjekt on erilise isikutunnusega isik, kindlustusvõtja. Mõlemad nii Themas kui K.M olid vormistanud liikluskindlustused. K.M ja Themas olid kuriteo täideviijad. Mõlemad olid teadlikud F.F-i plaanist ja soovist lavastada liiklusõnnetus. Selle kinnituseks on Themase ütlused ja jälitusprotokollis fikseeritud suhtlemine Themase ja F.F ja F.F ja K.M-i vahel. F.F ise ei osalenud vahetult kuriteo täideviimises, kuid tema osalus väljenduski selles, et ta kihutas Themast ja K.M tegu toime panema ja kahtlemata oli temal kõige suurem huvitatud kelmust toime panna, et saada kindlustuselt hüvitist. F.F-ile esitatud süüdistus
Kihutamisega on tegemist kui isik kallutab teist isikut toime panema õigusvastast tegu. Kallutamine omakorda tähendab tahtluse tekitamist – s.t. täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Kihutamistegu on täideviimisteoga põhjuslikult ehk kausaalselt seotud. Osavõtja ( kihutaja või kaasaitaja) tegu subsumeeritakse sama paragrahvi järgi, mis täideviija tegugi. Seega vastutab kihutaja sama sätte alusel kui täideviija, kusjuures kihutaja puhul tehakse viide
10 Subjektiivsest küljest eeldab süütegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Lisaks sellele peab isik tegutsema kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, seega kavatsetult. Kindlustushüvitis on kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine. Kohus leiab, et süüdistatavad panid süüteo toime kavatsetult, sest nad teadsid, et kindlustushüvitise saamiseks, mis oli ka nende eesmärk, tuleb esile kutsuda kindlustusjuhtum, mida nad ka tegid.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatavad F.F, K.M ja Themas on täiealised ja teo toimepanemise ajal võimelised aru saama oma teo keelatusest.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
F.F on varem x kord kohtu poolt karistatud, K.M x korda, Andres Themast x korral. Karistust kergendavaks asjaoluks Themase puhul loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavad asjaolud puuduvad. K.M-i ja F.F puhul kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Themas pani kuriteo toime katseajal. Ta oli ennetähtaegselt vabastatud vangistusest ja talle jäi kanda veel karistust 1 aasta ja 6 kuud 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlaste isikut, leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb mõista lühiajaline vangistus, mille F.F ja K.M-i suhtes
lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja allutada ta katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all
Katseaja pikkuseks 11 määrab kohus seaduses toodud miinimumi, mis on 18 kuud. Themasele tuleb mõista liitkaristus ja tema nõudolekul vangistus asendada üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei täidaks varema karistatud isikute puhul karistuse eesmärki. Käesolevas kriminaalasjas esinevad menetluskuludena Themasele määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalist tehtud koopiate kulu, sundraha ja ekspertiisitasu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega F.F-ilt tuleb menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha 417,03 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 5,83 €, ekspertiisitasu 532,33 €. K.M-ilt välja mõista sundraha 417,03 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 5,83 €, ekspertiisitasu 532,33 € ning Andres Themaselt sundraha 417,03 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 0,45 €, ekspertiisitasu 532,33 €, tasu riigi õigusabi eest 548,57 €. Salvestised Y.Plaskovitski ütlused VHS videokassetil ja CD-l ( pakend 2, 3), samuti salvestis jälitusprotokolli juurde ( pakend 3 ), kindlustusfirma X lisatud pildid 1 CD-l ( pakend 1 ) jätta kriminaalasja juures. Anu Tammeniit kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2011 a. kohtuotsuse resolutsioon 1.Pärnu Maakohtu otsus tühistada osaliselt, täpsemalt Andres Themase süüditunnistamises
lg 1 järgi ,samuti F.F-ilt, K.M-ilt ja Andres Themaselt ekspertiisiasutusel tekkinud kulu katteks igaühelt 532.33 euro väljamõistmise osas. Teha selles osas uus otsus ,millega: 1.1 Tunnistada Andres Themas süüdi
Mõistetud karistuse osas jätta maakohtu otsus muutmata. 1.2 Mõista F.F-ilt, K.M-ilt ja Andres Themaselt ekspertiisiasutusel tekkinud kulude katteks igaühelt välja 287.33 eurot. 2.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 3.Apellatsioon jätta rahuldamata. KOHTUOTSUS JÕUSTUS 31.08.2011 Riigikohtu määrusega 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.