Obsah (9)

§ 274§ 255§ 73§ 199§ 200§ 64§ 74§ 68§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3566 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas

§ 274

lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 200 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. jaanuari 2019 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Dmitri Buldakov ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello Prokurör Vanemprokurör Toomas Liiva Kaitsja Advokaat Aivar Kello Süüdistatav Dmitri Buldakov isikukood 38903112710; elukoht XXX; viimati kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 07.06.2016 otsusega

§ 255

lg 1 järgi

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse vangistusega katseajaga 3 aastat; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 11.01.

1. RESOLUTSIOON
2. Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2019 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt Dmitri Buldakovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot).
5. Mõista Dmitri Buldakovilt riigituludesse menetluskuluna välja 180 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
6. Dmitri Buldakovil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
7. märtsil 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
8. märtsist
9. Süüdistus
10. D. Buldakovi süüdistatakse

§ 274

lg 1 järgi selles, et ta 07.12.2017 kella 23.35 paiku, olles joobeseisundis Tartus XXX oleva maja trepikojas, kasutas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseiniku K.T. suhtes. Nimelt lõi D. Buldakov tugevalt jalaga korteri nr X välisust siis kui K.T. võttis vasaku käega kinni nimetatud uksest. Jalalöögi tagajärjel jäid K.T. vasaku käe keskmine sõrm ja nimetissõrm välisukse ja uksepiida vahele. D. Buldakov põhjustas oma tegevusega K.T. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku käe 3. ja 4. sõrme kontusiooni ilma küünevigastuseta. 2. Samuti süüdistatakse D. Buldakovi

§ 199

lg 2 p 9 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt pannud toime varguseid, võttis 31.12.2017 kella 04.26 paiku Tartus Jaama 82 oleva X X AS-i Jaama tankla teenindussaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mitmesugust kaupa kokku 19.10 euro väärtuses. Selles süüdimõistmist ei ole vaidlustatud. 3. Viimaks süüdistatakse D. Buldakovi

§ 200

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi selles, et ta - 04.01.2018 kella 00.51 paiku, tegutsedes grupis koos kohtueelse uurimise käigus tuvastamata meesisikuga, röövis oma nägu kapuutsi ja rätikuga varjates Tartu Jaama 173a asuva X OÜ Premium 7 Kivilinna tankla kassadest sularaha kokku 239,78 eurot. Selleks ootasid D. Buldakov ja tuvastamata meesisik tankla välisukse juures nii kaua kuni kliendid tankla teenindussaalist lahkusid. Seejärel sisenes D. Buldakov tankla teenindussaali, läks müügileti taha klienditeenindaja A.P. juurde ja hoides paremas käes nuga, ütles D. Buldakov klienditeenindajale: „Tee kassa lahti! Mõlemad kassad!“. Samal ajal seisis tuvastamata meesisik nuga käes tankla välisuksel ja hoidis välisust avatuna. Klienditeenindaja A.P. , tunnetades reaalset ohtu oma elule ja tervisele, haaras enesekaitseks kätte tooli ja seda enda ees hoides, avas D. Buldakovi käsu peale mõlemad tankla kassad, misjärel võttis D. Buldakov ebaseadusliku omastamise eesmärgil kassadest kokku 239.78 sularaha ning lahkus koos tuvastamata meesisikuga tanklast, põhjustades oma tegevusega X OÜ-le varalist kahju 239.78 eurot. - 07.01.2018 kella 00.23 paiku röövis oma nägu kapuutsi ja salliga varjates Tartus Jaama 82 asuva X X AS-i Jaama tankla kassast sularaha 100 eurot. Selleks ootas D. Buldakov tankla juures nii kaua kuni kliendid tankla teenindussaalist lahkusid, sisenes tankla 2 teenindussaali ja läks müügileti taha, kus näitas klienditeenindaja K.O. taskus olevat nuga ja ütles: „Kassa siia!“. Klienditeenindaja K.O. , tunnetades reaalset ohtu oma elule ja tervisele, avas D. Buldakovi käsu peale tankla kassa ja andis kassas olnud sularaha 100 eurot D. Buldakovile. Seejärel keelas D. Buldakov klienditeenindajal viie minuti jooksul kellelegi midagi öelda ning lahkus tanklast, põhjustades oma tegevusega X X AS-ile varalist kahju 100 eurot. Maakohtu otsus 4. Tartu Maakohtu 07.01.2019 otsusega mõisteti D. Buldakov

§ 200

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi õigeks (07.01.2018 episood) seoses prokuratuuri poolt süüdistusest loobumisega. 5. D. Buldakov mõisteti

§ 274

lg 1 järgi süüdi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning

§ 200

lg 2 p 7 ja 8 järgi (04.01.2018 episood) mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja kuritegude kogumis mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju maakohtu 07.06.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust võrra ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 9 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja D.

Buldakovi karistusaja alguseks loeti 11.01.

2. Maakohus leidis, et D. Buldakovi süü

§ 274lg 1 järgi on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: kannatanu K.T.

ütlustega (II kd, tl 142-146), tunnistaja M. V ütlustega (II kd, tl 147-150), SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtumiga K.T. erakorralise meditsiini osakonda pöördumise kohta ja patsiendikaardiga (II kd, tl 9-10), kohtueelse menetleja õiendi ja aadressilt XXX, Tartu tehtud kõne salvestisega Häirekeskusele (II kd, tl 11-12), indikaatorvahendi kasutamise protokolliga koos selle juurde kuuluva joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (II kd, tl 13-14). 7. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et D. Buldakov käitus sihipäraselt ja eesmärgistatult, lüües jalaga vastu korteriust, soovides sellisel viisil käitudes takistada politseiametnik K.T. korterisse nr X sisenemast. Enne ukse pihta tehtud jalalööki ütles D. Buldakov ebatsensuurse sõna ja vaatas samal ajal K.T. otsa. Samuti ütles süüdistatav korterisse sisenevale K.T. , kelle vasak käsi hoidis ukse äärest kinni, et sina sinna ei lähe, mistõttu ei ole kahtlust selles, et K.T. käsi pidigi D. Buldakovi jalalöögi tagajärjel ukse vahele jääma. Kuna K.T. ja D. Buldakov vaatasid üksteisele otsa, ei ole kahtlust selles, et D. Buldakov oli jalaga ust lüües teadlik selles, et politseiametnik hoiab ühe käega ukse äärest kinni. Seega tegutses D. Buldakov

§ 16

lg 2 tähenduses kavatsetult, soovides politseiametniku kätt ukse vahele lüües takistada viimast korterisse sisenemast ja olukorda kontrollimast. 8. Ühtlasi leidis maakohus, et D. Buldakovi süü on tõendamist leidnud ka

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi.

Asjas puudub vaidlus selles, et 04.01.2018 kella 00.51 ajal rööviti Tartus Jaama tn 173a asuvast X Premium7 Kivilinna tanklast kahe isiku poolt, kes varjasid enda nägu, noa ähvardusel kokku sularaha 239,78 eurot. Üks neist läks nuga käes kassaleti taha ja võttis mõlemast kassast sularaha ning teine valvas samal ajal tanklaukse peal. Mõlemad isikud tulid koos tankla juurde ja lahkusid sealt samuti koos.

1. Kuigi süüdistatav ennast kõnealuses episoodis süüdi ei tunnistanud, asetavad tema jalatsid ta sündmusekohale, millega ta jättis jäljed kassaleti taha põrandale ning millised õnnestus sündmuskoha vaatlusel talletada. Samad jalatsid olid D. Buldakovil jalas ka 11.01.2018, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ning ka 31.12.2017, mil ta varastas Jaama tn 82 asuvast X X i tanklast maiustusi. Nimelt olid D. Buldakovil jalas ühed ja samad Cropp jalatsid – pealt halli 3 värvi riidest ja külgedelt valge tallaäärega. Spetsiifiliseks tundemärgiks jalatsitel on valge tallaääre külgedel keskosast ettepoole mõlemale poolele jäävad tumedamad hallid triibud, milliseid on mõlemal jalatsil kummalgil küljel üks triip.
2. D. Buldakovi suhtes on 11.01.2018 kahtlustatavana kinnipidamise järgselt teostatud läbivaatus, mida kajastab isiku läbivaatuse protokoll (II kd, tl 81-82). D. Buldakovist tehti läbivaatusel ka fotod, millelt on selgelt näha temal jalas olnud halli värvi riidest ja külgedelt valge talla äärega Cropp jalatsid. Väljanägemiselt samad jalatsid olid jalas ka isikul, kes röövis 04.01.2018 Tartus aadressil Jaama tn 173a asuvat tanklat. Toodu nähtub selgelt ka 10.01.2018 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd, tl 56-66) ja sellele lisatud turvakaamerate videosalvestistelt (II kd, tl 67). Sama asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluvalt ekraaniväljatrükilt nr X (II kd, tl 65) nähtub, et tanklast lahkuval isikul, kes käis kassaleti taga noa ähvardusel sularaha võtmas, on jalatsi talla alt näha samasuguse asetusega valget ja halli värvi tallamuster nagu seda on näha 11.01.2018 D. Buldakovil jalas olnud jalatsitel (II kd, tl 83-87). Ühtlasi kinnitab maakohtu hinnangul seda, et D. Buldakov oli isikuks, kes röövis 04.01.2018 tanklat, ka jalajäljeekspertiis (II kd, tl 88-96), mille tulemusena leidis kinnitust, et tankla leti taha jäetud jäljed on jäetud ekspertiisiks esitatud Cropp jalatsitega, s.o jalatsitega, mis olid D. Buldakovil jalas tema kahtlustatavana kinnipidamisel.
3. D. Buldakov on alibina 2018 septembris eelistungil avaldanud, et laenas kõnealused jalanõud enda sõbrale L.R. ja jalanõud olid röövimise toimepanemise ajal viimase käes. Enne seda, kohtuliku eeluurimise ajal, ei avaldanud D. Buldakov ega tema kaitsja midagi kõnealuse alibi olemasolust. Samuti ei taotletud ka ühegi isiku ülekuulamist. 03.01.2019 toimunud kohtuistungil jäi D. Buldakov samale seisukohale, et laenas jalanõusid L.R. , mida võib omakorda kinnitada V.L. . D. Buldakov avaldas, et laenas jalanõud L.R. spordijalatsiteks. Maakohtu jaoks ei olnud D. Buldakovi poolt avaldatu veenev, kuna esiteks ei ole tegemist spordijalatsitega ning teiseks ei ole jalanõud enam esindusliku väljanägemisega, et neid kellelegi laenata. Samuti ei ole D. Buldakovi poolt avaldatu veenev ka menetlusliku ebajärjekindluse tõttu. D. Buldakovi kaitsja ei avaldanud 08.05.2018 kaitseaktis sõnagi mingist alibist. Kõnealune versioon tuli ilmsiks alles 2018 septembris, mil D. Buldakovi kaitsja taotles kaitseaktis L.R. ülekuulamist, kes suri aga 12.02.
4. Pärast seda kohtule täiendavaid taotlusi ei esitatud. Alles 26.11.2018 saabus kohtule taotlus tunnistaja V.L. ülekuulamiseks. Kohus jättis esitatud taotluse rahuldamata, kuna seda ei taotletud ei kaitse – ega süüdistusaktis ja kaitsja ega süüdistatav ei esitanud mõjuvaid põhjendusi, miks toodud taotlust ei saanud varem esitada. Süüdistatava ja tema kaitsja menetluslik ebajärjekindlus ei tekita maakohus usaldust, kuna toodud ei ole ühtegi mõjuvat põhjust, miks kohtueelse menetluse lõpule viimisel ning juba esimeses kaitseaktis või hiljemalt esimesel eelistungil süüdistatav kõnealust alibit ei avaldanud ja sellega seonduvaid täiendavaid taotlusi kohtule ei esitanud.
5. Samuti tõendab röövimise toimepanemist D. Buldakovi poolt ka tema riietumisstiil, mis on nähtav tema poolt 31.12.2017 maiustuste varguse toimepanemisel, kattudes isiku stiiliga, kes röövis 04.01.2018 noaähvardusel tanklast sularaha.
6. Samuti avaldas A.P. , et tanklat röövinud isikul oli vene keele aktsent. Asjaolu, et D. Buldakov oskab võrdlemisi hästi eesti keelt, ilmnes muuhulgas kohtuistungil, kus ta kirjutas selgelt enda nime süüdistatava allkirjalehele enne ütluste andmist. Samuti sai D. Buldakov kohtuistungitel olukordades, kus tõlk ei jõudnud parasjagu tõlkida, eesti keelest aru. Neil asjaoludel puudub maakohtu hinnangul alust kahelda, et D. Buldakovil oli 04.01.2018 ja on siiani olemas eesti keele oskus.
7. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et tõendamist on leidnud D. Buldakovi poolt

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

Maakohtu hinnangul pani D. Buldakov röövimise

§ 16lg 2 tähenduses toime kavatsetult.

4 15. Viimaks leidis maakohus, et ka

§ 199lg 2 p 9 järgi D.

Buldakovile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, kuid kuna seda ei vaidlustata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesolevas otsuses sellel ka pikemalt peatuda.

1. Karistust mõistes arvestas maakohus D. Buldakovi süü suurust, leides, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega. Nimelt pani D. Buldakov kõik kuriteod toime kavatsetult. Röövimise toimepanemise läbi põhjustas D. Buldakov kannatanule äärmiselt suure psüühilise üleelamise. Samas ei olnud röövimise läbi tekkinud kahju eriti suur ning D. Buldakov reaalselt kannatanu vastu nuga ei kasutanud. Kannatanu K.T. tekitatud kehavigastus oli oma olemuselt äärmiselt suurt valu põhjustav, mis kestis pikka aega. Varguse toimepanemise läbi põhjustatud kahju ei olnud suur. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et D. Buldakovi suhtes puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Rahalise karistuse välistas maakohus põhjusel, et D. Buldakovile väärteokorras määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu ei ole rahaline karistus isiku puhul kohane. Apellatsioonid
2. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja tühistatud osas uue otsustuse tegemist, millega mõista D. Buldakov

§ 274lg 1 ning § 200 lg 2 p 7 ja 8 järgi õigeks.

Kaitsja ei vaidlusta D. Buldakovi süüdimõistmist

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus on süüdimõistva kohtuotsuse rajanenud enda subjektiivsele veendumusele, mitte aga asjas kogutud objektiivsetele tõenditele. Maakohus on tõendeid valesti hinnanud, mistõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. 18.

§ 274lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas leiab kaitsja, et vaidlus on selles, kas D.

Buldakov nägi, et politseiametniku näpud on ukse vahel või mitte. Maakohtu vastavad põhjendused, et D. Buldakov kindlasti nägi ja teadvustas seda, on meelevaldsed. Maakohtu istungil ei tuvastatud kannatanu ja tunnistaja ülekuulamisel nii täpselt sündmust ja olukorda. Seetõttu puudub alus tõsikindlalt väita, et D. Buldakov nägi, et politseitöötaja näpud on ukse vahel ja et ta soovis just nimelt sellest tulenevalt jalaga ust kinni lüües politseinikku vigastada. 19. Mis puudutab D. Buldakovile

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi esitatud süüdistust, siis leiab kaitsja, et kannatanu A.P.

isikukirjeldus röövimise toime pannud isiku osas on küllaltki üldsõnaline. Sellisele isikukirjeldusele võivad vastata vägagi paljud meesterahvad. D. Buldakov on vene rahvusest ning eesti keelt praktiliselt ei valda. Kohtumenetlus käis tõlgi vahendusel. Kannatanu A.P. ütluste kohaselt ütles röövija talle: „Sa oled lihtlabane teenindaja, et sulle ma viga ei tee“. Taoline suhteliselt keeruline lausekonstruktsioon ei ole vene rahvusest inimesele omane. 20. Maakohus leidis, et D. Buldakovi asetavad sündmuskohale temast maha jäänud jalajäljed, mis olid temal jalas ka kahtlustatavana kinnipidamisel. Taoline maakohtu järeldus on meelevaldne. Asjas tõendina kasutatud videosalvestiselt on näha, et jalatsid on sarnased, kuid üheselt ei ole võimalik jalatseid identifitseerida selliselt nagu seda on teinud maakohus. Eksperdiarvamuse kohaselt kattuvad röövimise käigus tanklaleti taha jäetud jalajäljed D. Buldakovi kinnipidamisel jalas olnud jalatsitega. Samas avaldas D. Buldakov kohtus, et ta laenas oma jalatsid L.R. , millest tulenevalt taotles kaitsja eelistungil L.R. kohtusse kutsumist. Eelistungil teatas maakohus, et L. R on surnud, mistõttu ei ole teda võimalik tunnistajana asjas üle kuulata. Täiendavalt taotles kaitsja koos D. Buldakoviga tunnistajana V.L. ülekuulamist, kes saaks anda ütluseid selle kohta, et kõnealused spordijalatsid, mille alusel D. Buldakov süüdi mõisteti, olid röövimise toimepanemise ajal tegelikkuses L.R. käes. Maakohus toodud taotlust ei rahuldanud. Maakohus on otsuses avaldanud, et kaitsja poolt hilinenult esitatud taotlus ja eluliselt mitte usutav alibi ei välista D. Buldakovi käitumise õigusvastasust ja süüd. Kaitsja leiab vastupidiselt, et ta reageeris koheselt temale teadaolevatele asjaoludele ja teavitas sellest koheselt ka kohut. Konkreetsed kahtlused tuleks aga tõlgendada D. Buldakovi kasuks ning isik tuleks süüdistuses 5

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi õigeks mõista.

21. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav D. Buldakov, kes taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist süüdistustes

§ 274lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 ja 8 järgi.

22. Süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi leiab D.

Buldakov, et A.P. ei tundnud ära tema silmavärvi, millest saab järeldada, et kurjategijal oli teine silmavärv. Samuti ei ole arusaadav, kuidas sai A.P. aru, et isik on keskmisest tõmmum, kui nägi ainult kurjategija silmavärvi, kuna ülejäänud tema nägu oli kaetud. Kurjategija olevat rääkinud eesti keelt väikese aktsendiga. D. Buldakovi eesti keel on tasemel A2, mistõttu ta ei saanud üldse pidada A.P. ga dialoogi, kuna ta ei valda eesti keelt nii hästi.

1. D. Buldakov avaldas kohtus, et laenas oma jalanõud L.R. , mida ei võetud arvesse, kuna vahistamise hetkeks ei näinud jalanõud korralikud välja. Tegelikult olid need lihtsalt mustad. Maakohus pidas D. Buldakovi ütluseid ebatõenäoliseks sellepärast, et tema jalanõud ei sobinud sportimiseks, kuna neil on kangast ülemine osa, mis ei kannata välja harjutusi spordisaalis. Toodud seisukoht on imelik, kuna ostes nimetati neid jooksujalatsiteks. D. Buldakov ei saa aru, kuidas taolistel tühistel põhjustel ei võeta tema ütluseid arvesse. Ta laenas oma jalanõud, mis nägid head välja, oma sõbrale, et viimane saaks külastada koos oma neiuga spordisaali ööl vastu 03.01.
2. Sõber tagastas talle jalanõud alles 09.01.
3. Kohtumenetluse ajal sai D. Buldakov teada, et on olemas tunnistaja, kes nägi 09.01.2018 L.R. poes ja kelle kotis olid D. Buldakovi jalanõud. Eeltoodu alusel on näha, et D. Buldakov ei ole seda kuritegu toime pannud. Inimest ei saa süüdi mõista ja karistada 6 aastase vangistusega ainult sel põhjusel, et ta laenas oma jalanõud sõbrale, kes seda ära kasutas. Asjas puuduvad kaalukad argumendid tõendamaks, et D. Buldakov valetab.
4. Mis puudutab

§ 274lg 1 järgi esitatud süüdistust, siis leiab D.

Buldakov, et tema eesmärgiks ei olnud politseiametnikule tervisekahjustuse tekitamine. Ta lõi jalaga vastu ust üksnes selleks, et seda kinni lüüa. Ta lõi vastu ust, mitte aga vastu politseiametnikku. Ta ei osanud arvata, et politseiniku käsi satub ukse ja seina vahele.

1. Ringkonnakohtu 20.02.2019 määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele õigus esitada ringkonnakohtule kuni 01.03.2019 oma kirjalikke seisukohti esitatud apellatsioonide kohta, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
2. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu otsuses toodud põhjendused D. Buldakovi süüdi tunnistamise kohta on kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Apellatsioonides toodud argumendid ei too kaasa D. Buldakovi õigeksmõistmist. Sellest tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Vastusena apellatsioonides toodule märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Apellatsioonid on esitatud tõendite hindamise peale. Apellantide põhiväide on, et maakohus hindas tõendeid valesti ja rajas otsuse oma subjektiivsele veendumusele, mitte aga objektiivsetele tõenditele.
4. Seega ringkonnakohus peab kontrollima, kas on täidetud KrMS § 15 lg 1 nõue, mille kohaselt maakohtu otsus võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
5. Sellega seoses ringkonnakohus uuris kõiki antud asjas peetud kohtuistungite protokolle (
6. kd lk 55-65, 134-137, 166-167,
7. kd lk 131-182). 6
8. Hinnates nimetatud istungitel kogutud tõendeid ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused vastavad protokollides fikseeritule. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312 nõuetele. Selles on näidatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja vastavad põhjendused (vt maakohtu otsuse lk 6-8 ja 11-15). Põhjalikult on käsitletud alibi küsimust ja näidatud, miks see ei ole usutav (vt maakohtu otsuse lk 15-16). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
9. Seoses apellantide väidetega süü tõendatuse vaidlustamises

§ 274lg 1 järgi märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaitsja arvates puudub alus tõsikindlalt väita, et D. Buldakov nägi, et politseitöötaja näpud on ukse vahel ja et ta soovis just nimelt sellest tulenevalt jalaga ust kinni lüües politseinikku vigastada. D. Buldakov väidab, et tema eesmärgiks ei olnud politseiametnikule tervisekahjustuse tekitamine. Ta lõi jalaga vastu ust üksnes selleks, et seda kinni lüüa. Ta ei osanud arvata, et politseiniku käsi satub ukse ja seina vahele.
2. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud väited on ümber lükatud.
3. Kannatanu K.T. ütlustest nähtub, et kui ta hakkas korteri ust lahti tegema, siis D. Buldakov vaatas tema poole, ütles ühe ebatsensuurse sõna ja seejärel ütles kannatanule, et sina sinna ei lähe ning lõi jalaga vastu ust. Kuna kannatanu käsi oli sel momendil ukse vahel, siis jalahoobi tagajärjel käsi jäi uksepiida ja ukse vahele. Kannatanul oli meeletult valus, ta käis EMO-s, kus fikseeriti vigastused ja seetõttu oli ta töövõimetuslehel. Kannatanu oli näoga D. Buldakovi poole ja nägi, kuidas D. Buldakov vaatas tema poole (
4. kd lk 144-146).
5. Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja M. V, kes nägi, kuidas K.T. hakkas korteri ust lahti tegema, kuid ta ei võtnud ukse lingist kinni, vaid hoidis käega ukse äärest kinni ning D. Buldakov ütles, et sina sinna ei lähe ning lõi jalaga ukse kinni. Selle tagajärjel jäi K.T. käsi ukse vahele ja tal oli väga valus (
6. kd lk 150).
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et D. Buldakov, nähes, et K.T. tahab korterisse minna ja et tema käsi oli ukse vahel, käitus sihipäraselt ja eesmärgistatult, lüües jalaga vastu korteriust, soovides sellisel viisil käitudes takistada politseiametnik K.T. korterisse nr X sisenemast (vt käesoleva otsuse p 7).
8. Ringkonnakohus leiab, et D. Buldakov on põhjendatult

§ 274lg 1 järgi süüdi mõistetud ning alust teda selles õigeks mõista ei ole.

Apellatsioonid jäävad selles osas rahuldamata. 38. Seoses apellantide väidetega süü tõendatuse vaidlustamises

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Apellantide arvates puuduvad seda süüdistust kinnitavad tõendid. Selleks ei saa pidada kannatanu A.P. poolt antud röövi toime pannud isiku isikukirjeldust ja väidet tema eesti keele oskamise kohta. Isikut ei ole võimalik tuvastada ka videosalvestise põhjal. Jalatsijälg ei kinnita D. Buldakovi süüd, sest alibi kohaselt ta 04.01.2018 (kuriteo toimepanemise aeg) neid jalatseid ei kandnud (oli need andnud teisele isikule). Maakohus jättis alibi lõpuni kontrollimata, sest ei kutsunud tunnistaja V.L. välja.
2. Ringkonnakohus leiab, et asjas on olemas D. Buldakovi

§ 200

lg 2 p 7 ja 8 järgi süüd kinnitavad tõendid ning eeltoodud väited on ümber lükatud.

1. Kannatanu A.P. ütlustest nähtub muuhulgas, et raha nõudnud isik hoidis käes nuga ja ütles eesti keeles kerge vene aktsendiga, et „tee kassa lahti“ ja seejärel, et „mõlemad kassad“. Kui ta teisest kassast raha võttis, siis ta ütles veel, et „sa oled lihtlabane teenindaja, et sulle ma viga ei tee“ (
2. kd lk 54). Eeltoodu lükkab ümber väite, et D. Buldakov ei oska eesti keelt. Maakohus 7 on ise vahetult menetluse käigus veendunud, et D. Buldakov oskab võrdlemisi hästi eesti keelt (vt käesoleva otsuse p 13).
3. On õige, et põhitõendiks, mis kinnitab D. Buldakovi süüd, on tema jalatsijäljed, mille ta jättis kassaleti taha põrandale. Jalatsijäljed fikseeriti 04.01.2018 sündmuskoha vaatlusprotokolliga (
4. kd lk 68-78). D. Buldakovi kahtlustatavana 11.01.2018 kinnipidamisel teostati vaatlus, milles fikseeriti tal kinnipidamisel jalas olnud jalatsid (
5. kd lk 81-87). Jäljeekspertiisi aktis antud arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud želatiinkiledele nr X ja X talletunud jalatsijälje fragmendid on jäetud ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsiga ning kilele nr X talletunud jalatsijälje fragmendid on jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga (
6. kd lk 88-96). Eeltoodud tõendeid, sealhulgas talletunud jalatsijälgi ja jalatseid uuriti vahetult ka maakohtus (
7. kd lk 156-158). Maakohus tuvastas, et nimetatud jalatsid olid D. Buldakovil jalas ka siis, kui ta 31.12.2017 pani toime maiustuste varguse (
8. kd lk 23-35).
9. Eelnevaga tuvastati, et nimetatud jalatsid olid D. Buldakovil jalas 31.12.2017 ja 11.01.
10. Apellantide väitel tal aga neid 04.01.2018 jalas ei olnud, kuna ta oli need laenanud 02.01.2018 L.R. , kes tõi need tagasi 09.01.2018 õhtul. Seega on D. Buldakovil alibi.
11. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on väidetavat alibi põhjalikult käsitlenud ja leidnud, et see ei ole eluliselt usutav ega selle liiga hilja esitamise pärast kontrollitav (vt maakohtu otsuse lk 15-16).
12. Ringkonnakohus kontrollis faktilised asjaolud üle. Süüdistusakt esitati 25.04.2018 (
13. kd lk 1). 08.05.2018 kaitseaktis ja 18.05.2018 eelistungil alibist ei räägita (
14. kd lk 29 ja 40). Sellest räägiti alles 12.09.2018 kohtuistungil, kus taotleti lühimenetlust (
15. kd lk 58-59). Maakohus 17.09.2018 keeldus lühimenetlusest, sest selle käigus pole võimalik väidetavat alibi kontrollida (
16. kd lk 78-79). Asja arutamine jätkus üldmenetluses ja kaitsja esitas 26.09.2018 uue kaitseakti, milles taotles L.R. tunnistajana ülekuulamist (
17. kd lk 102). 03.10.2018 toimunud eelistungil tuvastati, et L. R suri 12.02.2018 (
18. kd lk 106 ja 135). Seega L.R. t võimalik üle kuulata ei olnud. Kaitsja esitas 26.11.2018 täiendava kaitseakti, milles taotleb alibi kinnituseks üle kuulata tunnistaja V.L. (viibib vanglas), kes teab, et L. R oli laenuks võtnud D. Buldakovilt üleriideid ja jalatseid (
19. kd lk 170). Maakohus käsitles oma 03.01.2019 kohtuistungil seda kui KrMS § 297 korras esitatud taotlust, mis tuleb lahendada kohtuliku uurimise lõppstaadiumis ja kaitsja oli sellega nõus (
20. kd lk 135-136). Süüdistatav ja kaitsja jäid eeltoodud taotluse juurde, prokurör vaidles sellele vastu, kuna see on esitatud hilinemisega. Maakohus jättis taotluse tunnistaja V.L. ülekuulamiseks KrMS §-de 297 lg 3 ja 2861 lg 2 p 2 alusel rahuldamata (
21. kd lk 166, 169-171).
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus toimis õigesti, sest KrMS § 2861 lg 2 p 2 alusel kohus võib keelduda tõendi kogumisest, kui kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Süüdistatav ja kaitsja seda teinud ei ole.
23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et alles 12.09.2018 kohtuistungil (4 kuud peale kaitseakti) avaldatud alibi ei ole veenev D. Buldakovi menetlusliku ebajärjekindluse tõttu. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes ei ole kuritegu toime pannud, ei avalda kohtueelse uurimise lõpule viimisel pärast tõenditega tutvumist, mille hulgas ka videosalvestis, kus on näha tema jalatsitega seonduv, alibiga seonduvaid taotlusi, nt L.R. ülekuulamist. Kuna D. Buldakov peeti kinni 11.01.2018, siis pidi tal värskelt meeles olema, et ta oli jalanõud laenanud 02.01.2018 L.R. , kes tõi need tagasi 09.01.2018 õhtul. Millegipärast meenus see talle alles 2018 septembris, kui suhtlemispiiranguid (15.01.2018-22.05.2018 –
24. kd lk 41-43) enam ei olnud. Kuna L. R oli surnud, siis 26.11.2018 taotleti kaudse tunnistajana D. Buldakovi õemehe V. L (kaassüüdistatav 07.06.2016 kohtuotsuse järgi –
25. kd lk 119-125, kaaskinnipeetav vanglas alates 11.01.2018 –
26. kd lk 191) ülekuulamist. D. Buldakov on kaitsja küsimustele vastanud, et laenutas oma jalanõud 02.01.2018 L.R. , kes tahtis oma neiuga välja minna. 09.01.2018 L. R 8 tõi need talle tagasi. Väidetavalt V.L. oli 09.01.2018 L.R. t näinud just enne seda kui viimane jalanõusid tagasi viima läks (
27. kd lk 161-162). Prokuröri küsimustele on D. Buldakov vastanud, et V. L nägi 09.01.2018 L.R. t, kellel oli käes kilekott, milles olid hallid sporditossud ja ta ütles, et viib need D. Buldakovile tagasi (
28. kd lk 164).
29. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide etteheitega, et maakohus alusetult jättis nende taotluse tunnistaja V.L. ülekuulamiseks rahuldamata. Tulenevalt KrMS § 297 lg-st 1 kohus võib pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. Seega kohustuslik selliste tõendite kogumine ei ole. Antud asjas on oluline ka see, et L. R on surnud ja teda ei ole eelnevalt käesoleva asja kohtueelsel uurimisel üle kuulatud. Seega KrMS § 291 lg 1 p 1 ei rakendu. V. L on potentsiaalne tunnistaja KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes, kes pidavat teadma asjaolu, et ta nägi 09.01.2018 L.R. t, kellel oli käes kilekott, milles olid hallid sporditossud ja ta ütles, et viib need D. Buldakovile tagasi. Isegi kui see on nii, ei nähtu sellest väidetavast kohtumisest, et L. R oleks öelnud, millal ta need D. Buldakovilt sai ning kas need on ikkagi samad jalatsid, millistega ekspertiisi kohaselt jäeti sündmuskohale jalatsijäljed. Kuna V.L. näol on tegemist nn kaudse tunnistajaga, siis maakohus õigustatult jättis taotluse tema ülekuulamiseks rahuldamata.
30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et D. Buldakovi süü

§ 200

lg 2 p 7 ja 8 järgi on tõendatud ja väidetav alibi seda ümber ei lükka (vt käesoleva otsuse p-d 9-13). Süüd kinnitavad eelkõige 31.12.2017 toimepandud maiustuste varguse ja 04.01.2018 toimepandud tankla röövimise asjaolusid kajastavate videosalvestiste võrdlused (

1. kd lk 23-45 ja 56-78). Kuna nende kuritegude vahel oli ainult 3 päeva, siis videosalvestistest nähtub D. Buldakovi riietumisstiil ja tal jalas olnud jalatsite tundemärgid. Jäljeekspertiis kinnitab, et jalatsijäljed leti taha jäeti D. Buldakovil tema kinnipidamisel jalas olnud jalatsitega.
2. Kuna D. Buldakovi süü

§ 200lg 2 p 7 ja 8 järgi on tõendatud, siis alust teda selles õigeks mõista ei ole.

Apellatsioonid jäävad selles osas rahuldamata.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas (vt maakohtu otsuse lk 17) ja alust karistuse kergendamiseks ei ole.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.01.2019 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
3. Kaitsja advokaat A. Kello on esitanud taotluse hüvitada kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest kokku 3 tunni ulatuses 180 eurot (sealhulgas käibemaks 30 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 180 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr X kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu 180 eurot D. Buldakovi kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Aarne Sarjas 9 Tiit Lõhmus