← Eesti

1-05-216\9

Obsah (7)§ 4§ 19§ 2§ 7§ 26§ 28§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märtsil 2007 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär, tõlk Kriminaalasi Pro

) § 1 lg 2 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusobjektiks tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku (kindlustatu) poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Seadus ei erista füüsilist või juriidilist isikut, samuti ei sätestata, et sõidukijuhi kriminaalvastutusele võtmisel tema tsiviilvastutus pole kindlustatud.

§ 4

määratleb liikluskahjuna isiku-või varakahju, mis on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud tingimustel, olenemata kahjukannatanu osalemisest liiklusõnnetuses. 14

§ 19

lg 2 kohaselt on isikukahjuks ajutisest töövõimetusest tulenev kahju; püsivast töövõimetusest tulenev kahju; kannatanu ravikulud ja surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tulenev kahju. … 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab 1997, 33, 346 (RT III (RT III 1996, 20, 280) väljendatud seisukohti, mille kohaselt liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju (nii isiku- kui ka varakahju) hüvitab kannatanule (nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule) kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Liiklusõnnetuses on süüdlane kohustusliku kindlustusvõtjana liikluskahju tekitamise eest oma tsiviilvastutuse kindlustanud, mistõttu temalt võib sisse nõuda ainult seda kahju, mida ei hüvitanud kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond.“ Alates 1999.aastast ei ole Riigikohtu praktika selles küsimuses muutunud, samuti Eestis kehtib jätkuvalt Liikluskindlustuse seadus (edaspidi

). Arutatava juhtumi ajal kehtinud

redaktsioon ( 01.09.2002-01.01.2004) nägi ette, et liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus (

§ 2

).

§ 7

sätestas, et kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusandja on kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad.

§ 26

määratles, et liikluskindlustuse liiklusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga kahju tekitamine, kui esinevad käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused.

§ 28määratles, et liikluskahju on isikukahju ja varakahju.

Isikukahju on ajutisest töövõimetusest tulenev kahju, püsivalt töövõimetusest tulenev kahju, kannatanu ravikukud, isikukahjuga seotud valu ja vaev. Varakahju on vara rikkumise või hävimise kahju, samuti mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile ja ekspertiisile; samuti sõiduki hävimise kahjuks loetakse mõistlikud kulutused selle sõiduki parkimisele.

§-des 29, 30,31, 33, 34 oli sätestatud üksikasjalikult, milline kahju, millised kulud kuuluvad hüvitamisele, mis ulatuses, millega neid tuleb ära tõendada.

§ 44lg 3 sätestas, millal kahju ei hüvitata, toodud tingimuste loetelu.

Käesoleval ajal kehtivas

-i redaktsioonis ( alates 01.07.2006) põhimõttelisi muudatusi ülalnimetatu osas tehtud ei ole. 15 Kohus tuleb järeldusele, et I K ja V P esitatud tsiviilhagid tuleb jätta läbivaatamata ja kannatanutel on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Ilma kindlustusseltsi tsiviilkostjana kaasamiseta ei saa kohus lahendada tsiviilhagi KrMS § 306 lg 1 p. 11 mõttes, sest kohtule ei ole teada, mis ulatuses hüvitaks kahju kindlustusselts. Alles siis, kui kindlustusjuhtumi hüvitise summa saaks lõplikult määratud, võik kohus asuda G.R vastu esitatud tsiviilhagi lahendamisele, sest temalt võib välja mõista liiklusõnnetusest tulenevat kahju, mida ei hüvitanud kindlustusselts. KRIMINAALMENETLUSE KULUD KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral kannab menetluskulusid süüdimõistetu. Kohus leiab, et G.R-ilt tuleb välja mõista sundraha 5400 krooni KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel, 11750 krooni ekspertiiside läbiviimise eest ( k. 1 lk. 110, 117, 124) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. Menetluse kulud summas 5750 krooni, need on G.R kohtuarstliku ekspertiisi tasu ja J P kohtuarstliku ekspertiisi tasu, tuleb kohtu arvates jätta riigi kanda, sest G.R ekspertiisi läbiviimine ja sellest tulenevate kulude tekitamine ei olnud millegagi põhjendatud. J P tekitatud lühiajaline tervisekahjutus ei moodusta KarS §-ga 423 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisulist tunnust. KRIMINAALMENETLUSE TAGAMISE MEETMED G.R-ile kuuluvad korteriomandid Sõle tänav 41-43 Tallinn ja Õismäe tee 114-14 Tallinn, tuleb vabastada aresti alt, sest võimalike hagide katteks kohaldatud hagi tagamise meede on oma aktuaalsuse kaotanud. Tsiviilhagid on jäetud läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras ning taotleda tsiviilkohtult hagi tagamise meetmete kohaldamist. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistamise aluseks on isiku süü. 16 G.R vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahaline karistus või vangistus. Kohus leiab, et rahaline karistus poleks süüdistatavale piisavalt mõjuvaks. Karistuse liigi ja määra kindlakstegemisel tuleb lähtuda kõigepealt toimepandust. G.R teo tulemusel said raskelt kannatada kaks kannatanut. Seetõttu kohus leiab, et rahalise karistuse puhul oleks karistamise mõju ebapiisav. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, keskmisest määrast alla poole. Prokurör palus karistada süüdistatavat 9-kuulise vangistusega. Sellega nõustusid kannatanud ja lepingulised esindajad. Kohus leiab, et 9kuuline vangistus vastab karistuse eesmärkidele. Prokurör taotles vangistuse kohaldamata jätmist KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga. Kannatanud ja lepingulised esindajad ei olnud sellele vastu. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud. Süüdistataval on pere ja kindel töökoht kindla sissetulekuga, ta ei ole varem kohtulikult karistatud, samuti väärteokorras oli ta karistatud ainult ühel korral aastal 2003 liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja talle määratud trahv oli tasutud kuu jooksul peale selle määramist ( k. 1 lk. 148). Kuigi süüdistatav tunnistas oma süüd osaliselt, ei takista see KarS § 73 kohaldamist. Süüdistatava eelnev seadusekuulekas eluviis näitab, et tema isoleerimine kinnipidamiskohas ei ole otstarbekohane. Kohus tuleb järeldusele, et G.R tuleb karistuse kandmisest vabastada KarS § 73 näidatud alusel, kohaldades katseaega 3 aastat. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.