Obsah (7)

§ 424§ 329§ 55§ 65§ 50§ 16§ 74

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 1-07-6027 (06244002254) Otsuse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2007 Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja Kohtunik Anu Ernits K

§ 424

,329 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Indrek Rebase Süüdistatav N.P, isikukood xxx, Kaitsja Advokaat Irina Žurina Resolutsioon Juhindudes KrMS § 233 lg 1, 238 lg 1 p 4, lg 2, 315 lg 4, 318, 319 kohus OTSUSTAS: N.P õigeks mõista

§ 424

järgi, õigeks mõista

§ 329järgi.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada N.P suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud- õigusabi tasu 3593,10 krooni- jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on prokuröril õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Põhjendus. 1.Süüdistus. N.P, olles varem 08.063.2006.a. karistatud Viru MK poolt

§ 424

järgi 1 kuulise vangistusega tingimisi, lisakaristus 4 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Otsus jõustus 23.03.2006.a., pani toime uue samalaadse kuriteo. 07.11.2006.a. kell 15.0 juhtis alkoholijoobes N.P Ida-Virumaal Lüganuse vallas VarjaSämi maantee ja Männiku tee ristmikul mootorsõidukit FORD SIERRA Protokoll koostatud. Lisaks sellele juhtis N.P mootorsõidukit ajal, kui ei olnud veel möödunud kohtu poolt mõistetud 4 kuuline tähtaeg, mille jooksul oli temalt võetud õigus mootorsõidukite juhtimiseks. Nimelt kandis N.P ajavahemikul 04.06.2006 kuni 24.10.2006,a. teise kohtuotsuse põhjal Tartu Vanglas vabadusekaotuslikku karistust, millise aja jooksul

§ 55lg.1 järgi lisakaristuse tähtaja kulgemine peatus.

Seega sooritas N.P mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. sooritas

§ 424järgi ettenähtud kuriteo.

Lisaks sellele sooritas N.P lisakaristust rikkudes temale mõistetud kohtuliku karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, s.o.

§ 329järgi ette nähtud kuriteo.

2.Kohtuistungil tuvastatud asjaolud. N.P

§ 424

ettenähtud kuriteos tunnistas end süüdi,

§ 329ettenähtud kuriteos ta end süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatav andis ütlusi, et ta oli eelmisel päeval tarvitanud alkoholi. Kui ta 07 11 2006 kelle 15 paiku autot juhtima asus, teadis ta kindlasti, et on kaine. Konstaabel P K peatas teda, küsis dokumente ja küsis, kas ta on alkoholi tarvitanud. Ta vastas, et eelmisel päeval tarvitas küll. Konstaabel laskis tal puhuda, teatas, et ta on joobes, ja kutsus oma autosse ja viis Kiviõli konstaablipunkti. Konstaabel E toimetas sinna tema auto. Talle ei näidatud mõõteriista näitu, seetõttu ei tea ta, mil moel tuvastati joove ja mida näitas mõõtevahend ja kas ta joobes oli. 07 11 2006 oli tal lõppenud lisakaristuse 4-kuuline tähtaega ja juhtimisõigus olemas, sest viimase kohtuotsuse järgi ei olnud tal juhtimisõigust vanglas oleku ajaks ära võetud. Kohtuistungil avaldatud tõenditest nähtub: 2.1.Süüdistus

§ 424järgi.

07 11 2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 6) nähtub, et kell 15.05 mõõtmisel oli mõõteriista LION SL-2 näit punane, N.P oli tulemusega nõus, vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud. Riigikohtu 14 06 2007 otsuse nr 3-1-1-17-07 kohaselt reguleerib joobeseisundi tuvastamist ja joobeastme määramist liiklusalaste süütegude puhul Vabariigi Valitsuse

1. aprilli
2. a määrus nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord". Teiste süütegude korral on joobeseisund tuvastatav tõendamise üldisi reegleid järgides. Seega N.P süüdistuses liiklusalases kuriteos

§ 424

järgi oli menetlejal kohustus tuvastada isiku joove vastavalt Vabariigi Valitsuse

1. aprilli
2. a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ (Edaspidi „Kord“) nõuetele. „Korra“ § 5 lg 1 sätestab, et ametiisiku poolt isiku alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga tuvastamise juures peab viibima vähemalt üks tunnistaja. „Korra“ § 7 p 9 kohaselt peab protokoll sisaldama märkusi isiku käitumise kohta ja § 7 p 11 kohaselt kirjutab protokollile lisaks koostajale ning isikule, kelle joovet tuvastati, ka tunnistaja. Kuna joobe tuvastamisel ja selle kohta protokolli koostamisel on rikutud nimetatud nõudeid, siis kohus leiab, et alkoholijoobe esinemine N.P süüdistuses kirjeldatud ajal ei ole tõendatud, seega pole tõendatud

§ 424objektiivne koosseis. Vastavalt Kr

MS § 199 lg 1 p 1 tuleb N.P

§ 424järgi õigeks mõista kriminaalmenetluse aluse puudumisel.

2.2.Süüdistus

§ 329järgi.

Viru Maakohtu 08 06 2006 kohtuotsusega mõisteti N.P süüdi

§ 424

järgi ja põhikaristuseks mõisteti 1 kuu vangistust,

§ 65

lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 3 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 50

lg 1 alusel mõisteti talle lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtuotsus jõustus 24 03 2006 (tl 28-29). Karistusregistri õiendi kohaselt (tl 21) asus N.P karistust kandma 04 06 2006. Seega oli ta kuni vangistuseni lisakaristusest ära kandnud 2 kuud ja 12 päeva, ärakandmata lisakaristus 1 kuu ja 18 päeva. Viru Maakohtu 14 07 2006 kohtuotsusega mõisteti N.P süüdi 08 03 2006 jõustunud kohtuotsuse järgi täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, mis seisnes selles, et ta 04 06 2006 juhtis autot ajal, mil tema suhtes kehtis lisakaristus - 4-kuuline mootorsõiduki juhtimise keeld. 14 07 2006 kohtuotsusega mõistetud põhikaristusele (1 kuu vangistust) on

§ 65

lg 2 alusel liidetud 08 03 2006 kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistuse osa 2 kuud ja 10 päeva ja liitkaristus alates 14 07 2006 on vangistus 3 kuud ja 10 päeva . 08 03 2006 kohtuotsusega mõistetud lisakaristust 14 07 2006 kohtuotsus ei käsitle (tl 31-32). Vastavalt

§ 55

lg 1, lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega, laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 08 03 2006 kohtuotsuse järgi oleks lõppenud N.P vangistus 3 kuud ja 20 päeva 24 09 2006, millest pidi jätkuma lisakaristuse ärakandmata osa (1 kuu ja 18 päeva) kandmine kuni 11 11

1. Sellest kohtuotsusest lähtudes ei olnud N.P lisakaristus lõppenud 07 11
2. Kuna aga 08 03 2006 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse kandmine jätkus alates 14 07 2006 liitkaristusena, mis oli mõistetud 14 07 2006 kohtuotsusega, milles ei kajastu 08 03 2006 kohtuotsusega mõistetud lisakaristus, siis võis süüdistatav eeldada, et lisakaristuse ärakandmata osa oli ära kantud vangistuse ajal (14 07 -24 10 2006). Tema sellist veendumust kinnitavad ütlused, et 07 11 2006 oli tema lisakaristus kantud.

§ 329

ettenähtud kuriteo subjektiivse koosseisu moodustab tahtlus (

§ 16

). Kohus leiab, et lähtudes Viru Maakohtu 14 07 2006 kohtuotsusest süüdistatav ei pidanud võimalikuks ega möönnud, et tal on kehtiv lisakaristus ja ta seda rikub. Vaid lisakaristuse kehtivuse võimalikuks pidamise ja rikkumise möönmise korral oleks N.P tegu toime pandud kaudse tahtlusega (

§ 16

lg 4) Kuna tõendamist ei leidnud N.P poolt tahtlik kõrvalehoidumine lisakaristuse täitmisest, siis ei leidnud tõendamist

§ 329ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis. Vastavalt Kr

MS § 199 lg 1 p 1, tuleb N.P

§ 329järgi õigeks mõista kriminaalmenetluse aluse puudumisel.

3.Menetluskulud. N.P on käesoleva kohtuotsusega õigeks mõistetud kogu süüdistuses. Vastavalt KrMS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse puhul menetluskulud. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta riigi kanda menetluskulud, milleks on kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi tasu kokku 3593,10 krooni. Anu Ernits Kohtunik Viru Ringkonnakohtu 12.11.2007 kohtuotsusega Viru Maakohtu 18.09.2007 otsus N.P õigeksmõistmises

§§-de 424 ja 329 järgi tühistada osaliselt N.P õigeksmõistmises

§ 329järgi.

N.P tunnistada süüdi

§ 329järgi ning karistuseks mõista 2 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõista 1 kuu ja 10 päeva vangistust.

§ 74

kohaldamisega mitte pöörata mõistetud karistus täitmisele, kui N.P katseajal- 18 kuud ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid:

1. elama alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-või töökoha vahetamiseks. Anda N.P katseajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 12.11.2007 Vastavalt KrMS § 180 lg 1 mõista menetluskulud- kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 1486,80 krooni ja kohtumenetluses I astme kohtus osutatud õigusabi eest summas 2106,30 krooni - kokku 3593,10 krooni välja süüdistatavalt N.P-lt (elukoht Avar 4-44,Maardu linn). Vastavalt KrMS § -le 179 lg 1 p 2 mõista süüdistatavalt välja sundraha summas 5400 krooni. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata, prokuröri apellatsioon rahuldada. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel.