← Eesti

1-08-2733\1

Obsah (7)§§ 159§251§ 173§ 189§175§ 179§ 180

Kriminaalasi nr.1-08-2733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2008. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-2733 (08260100841)

§§ 159ja 254, kohus otsustas : Süüdi mõista V.N KarS § 329 järgi ja karistada teda rahalise karistusega kahesaja

(200)päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas kümme tuhat (10 000) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. – V.N Välja mõista V.N-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või a/k 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874) menetluskulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/k-le 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või a/k 221023778606 Hansapank, viitenumber 4100065035). Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 25.veebruaril 2008.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi A.Vilt edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja V.N süüdistuses KarS §329 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, V.N süüdimõistmist KarS §329 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000 krooni suuruses summas. V.N süüdistatakse selles, et tema, 10.02.2008.a. kella 11.40 paiku , omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis X linnas Xtänaval Rohelise tänava suunas mootorsõidukit Audi S4 registreerimismärgiga XX XXX, isikuna, kellel on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt, 15.03.2007.a. otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel lisakaristusena ära võetus mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani V.N toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

§251alusel.

Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et V.N toimepandud tegu vastab KarS §329 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas V.N õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud V.N süüd välistavaid asjaolusid ning V.N tuleb KarS §329 järgi süüdi mõista. Süüdistatav V.N tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase V.N vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Vastutust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine katseajal. V.N on Harju Maakohtu 28.09.2007.a. määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud – juhindudes KarS §-st 76 katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa seisuga 09.10.2007.a. on 1 kuu ja 24 päeva. V.N pani täitmisele pööratud kohtuotsusega (Harju Maakohtu 15.03.2007.a. kohtuotsus) süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega toime rikkumise KarS §329 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et V.N-ile tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna V.N omab legaalset sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja V.N süü suurust, tuleb V.N KarS §329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000.- krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175 ning

§ 173

lg 2 kohaselt hüvitab need

järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§175

lg.1 p.9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179

lg 1 p.2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5x4350 s.o. 6525 krooni. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Süüdistatavalt V.N-ilt , mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 krooni - riigituludesse. 3 Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 10.03.2008.a. 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.