4-11-4142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.oktoober 2011. a Põlva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-4142 Kohtunik Epp Tombak Väärteoasi M.E väärteoasi alkoholiseaduse (AS ) § 70 järgi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: M.E, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, kesk-eriharidusega, juhutööd, elukoht Kohtuvälise menetleja esindaja: Lõuna Politseiprefektuuri piirkonnapolitseinik Kristjan Haljasoks RESOLUTSIOON 1.M.E süüdi tunnistada Alkoholiseaduse § 70 järgi ja karistada arestiga kümme
(10)päeva. 2.Määrata M.E-le mõistetud aresti – kümme
(10)päeva - kandmise alguse ajaks 07.november 2011.a., kohustades M.E ilmuma nimetatud kuupäeval kella 9.00 ks Võru politseijaoskonna arestimajja. 3.Aresti kandmise aega arvestada M.E kinnipidamisest aresti kandmisele ilmumisel. Vabatahtliku mitteilmumise korral teostada M.E sundtoomine aresti kandmisele. 4.Saata käesolev määrus teadmiseks Lõuna Politseiprefektuuri Arestimajade talitusele. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o. 26.oktoobrist 2011.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis kättesaadav alates 02.novembrist 2011. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Väärteoprotokolli sisu M.E ,olles akoholijoobes, 24.oktoobril 2011.a. kella 14.10 ajal magas Põlva linnas, Kesk tn.40 maja nurga juures, s.o. avalikus kohas, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Toimepandu on kvalifitseeritud AS § 70 järgi, s.o. avalikku kohta joobnud olekus ilmumine, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused M.E on kohtuistungil tunnistanud, et 24.oktoobril 2011 jäi ta alkoholi tarvitanuna Kesk tänavale, bussijaama vastas oleva maja nurga juurde magama. Alkoholi tarvitas ta koos Elis Kurega. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 24.10.2011 (tl.3) on tõendatud, et M.E poolt väljahingatavas õhus oli 24.10.2011 kella 14.37 ajal alkoholi 1,70 mg/l, millise näiduga on loetud isik joobeseisundis olevaks. Kuna M.E poolt toimepandud väärteo asjaolud olid selged, ei pidanud kohus vajalikuks avaldada kohtuistungile mitteilmunud tunnistajate – politseiametnike Marek Ladva ja Toomas Lihtmaa ütlusi. Kohus on seisukohal, et M.E on süüdi AS § 70 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, s.o. avalikku kohta joobnud olekus ilmumine, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Menetlusaluse isiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isiku süü on KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus. Kuna M.E on süüdi väärteo toimepanemisest, tuleb talle mõista karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.E karistust kergendavaks asjaoluks võib pidada tema poolt kohtumenetluses avaldatud kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. M.E on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud 30-l korral, sealhulgas kaheteistkümnel korral AS § 71 alusel, s.o. alaealisena alkohoolsete jookide tarbimise eest. M.E sai täisealiseks 17.02.2009.a., täisealisena on teda karistatud kaheksal korral KarS § 262 ettenähtud süütegude, s.o avaliku korra rikkumiste eest nii rahatrahvide kui ka 5 päevase arestiga. Viimane väärteokaristus on M.E-le mõistetud 22.08.2011, kui teda on karistatud liiklusseaduse § 259 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 40 eurot. (tl.10-17). AS § 70 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik karistada nii rahatrahvi kui arestiga. Süütegude toimepanemise jätkamine menetlusaluse isiku poolt olukorras, kus teda on varasemalt korduvalt karistatud rahatrahvidega, viitab asjaolule, et nimetatud karistused ei ole M.E-le mõju avaldanud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks tema karistamist raskema karistusliigi – arestiga. Aresti on võimalik mõista vastavalt KarS § 48 kuni kolmkümmend päeva. Arvestades seda, et varem on M.E karistatud ühel korral 5-päevase arestiga, leiab kohus, et piisav aresti pikkus, avaldamaks temale väärtegude toimepanemist ärahoidvat mõju, võiks olla 10 päeva. Epp Tombak /allkiri/ Kohtunik