← Eesti

1-11-11666/12

Obsah (7)§ 200§ 73§ 199§ 65§ 121§ 64§ 68

Kriminaalasi nr. 1-11-11666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 12.01.2012.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Pro

§ 200lg 2 p.

4,7 järgi vangistusega 2 a 2 k,

§ 73alusel tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) Harju Maakohtu 07.03.2011.a.

otsusega

§ 199lg 2 p.

p. 7,8,9, § 202 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, (vabanes karistuse kandmiselt 11.03.2011.a.), Elukoht Tallinn XXX, Vahi all alates 02.08.2011.a. D.N, isikukood XXX, Kriminaalkorras karistatud üheksa korda, viimati20.10.2010 Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p.

9 järgi

§ 65

lg 1 alusel liitkaristusega vangistusega 7 kuud 28 päeva (vabanes karistuse kandmiselt 21.01.2011.a.) Elukoht Tallinn Punane 13-81, Vahi all alates 04.08.2011.a. Süüdistus G.J -

§ 199lg 2 p.

5,9,

§ 121

,

§ 200lg 2 p.

4,7 D.N –

§ 200lg 2 p.

7 Menetluse liik Kriminaalasja nr. lühimenetlus 11230110569 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista G.J

§ 199lg 2 p.

5,9 järgi (vargused 22.05.2011.a., 30.07.2011.a. ja 01.08.2011.a. röövimise episood ümber kvalifitseeritud avalikuks varguseks – 10 euro vargus) ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud. Süüdi mõista G.J

§ 121järgi (15.04.2011.a.

episood ja 01.08.2011.a. V.Berezovski löömine, mis süüdistuse kohaselt moodustas röövimise koosseisu) ja karistada vangistusega 1 aasta 8 kuud.

§ 64lg 1 alusel, suurendada üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 1 aasta 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 16.04.2011 – 18.04.2011.a., s.o. 3 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 9 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates G.J-i viimasest kinnipidamisest – 02.08.2011.a. Tõkend –vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista D.N

§ 199lg 2 p.

5,9 järgi (röövimine ümber kvalifitseeritud avalikuks varguseks – trammist väljas 4 euro vargus) ja karistada vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 6 kuud. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 04.08.2011.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagid Välja mõista G.J-ilt 10 eurot VB kasuks. Välja mõista D.N-ilt 4 eurot VB kasuks. VB arve nr. XXXXXXXXXXXX Swedbank. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista G.J-ilt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 1,5 palga alammäära – 435.- eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 316,54 eurot Välja mõista D.N-ilt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 1,5 palga alammäära – 435.- eurot 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134.40 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber

  1. Maksekorraldusele märkida viitnumber ja selgituse lahtrisse süüdistatava nimi, tekst „kriminaalmenetluse kulud“ ja kriminaalasja kohtunumber – 1-11-
  2. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates motiveeritud kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus G.J süüdistatakse selles, et tema 15.04.2011 kella 22.30 paiku, viibides Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, tungis kallale oma vanaemale HB, lükates HB diivanile ning kattis näo padjaga ja hakkas lämmatama, põhjustades HB´le füüsilist valu. Seega oma tahtliku tegevusega G.J pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes füüsilise valu tekitamises, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 121järgi.

Samuti tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud, 22.05.2011 kella 22.25 paiku aadressil Tallinn, Majaka 4 asuva maja kolmanda trepikoja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, rebis ZS käest ära maksumuseta kilekoti, millel oli peal kiri „Prisma“, milles oli tualettpaberi pakend (8 rulli), maksumusega 1,59 eurot, rahakott maksumusega 13 eurot, milles oli sularaha summas 10 eurot, ID-kaart kannatanu nimele, Swedbanki pangakaart ja kolm kliendikaarti, maksumuseta ning jooksis ära koos kilekotiga, millega tekitas kannatanule varalist kahju kogusummas 24,59 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud, 30.07.2011 kella 15.30 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata, korterist aadressil XXX, Tallinn, HB kuuluva teleri Trinitron komplektis puldiga, kogumaksumusega 100 eurot, millega tekitas kannatanule varalist kahju summas 100 eurot. Seega, G.J oma tahtliku tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pannud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isiku poolt, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.t. pani toime

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, grupis koos D.N-iga, viibides 01.08.2011 kella 22.00 paiku Tallinnas, Sikupilli peatusest Ülemiste lõpp-peatusesse suunduvas trammis, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära VB pükste tagataskust 10 eurot. Kui kannatanu püüdis G.J-ilt oma raha tagasi võtta, astus nende juurde D.N , kes haaras kannatanul kätest kinni, andmata kannatanule võimalust G.J-ilt raha tagasi võtta. Kui tramm peatus Ülemiste lõpp-peatuses, väljusid G.J , D.N ja kannatanu VB trammist. Kannatanu võttis pükste küljetaskust välja 4 eurot peenrahas, mille D.N võttis kannatanult ära ja andis selle G.J-ile üle. Kui kannatanu hakkas G.J-ilt oma raha tagasi nõudma, kasutas G.J vägivalda, lüües kannatanule ühe korra rusikaga näkku huulte piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seejärel G.J ja D.N lahkusid, omastades VB kuuluva sularaha kogusummas 14 eurot. Seega, oma tahtliku tegevusega G.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, varem röövimise toimepannud isikuna, isikute grupis, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 D.N-i süüdistatakse selles, et tema, grupis koos G.J-iga , viibides 01.08.2011 kella 22.00 paiku Tallinnas Sikupilli peatusest Ülemiste lõpp-peatusesse suunduvas trammis, kus G.J võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära VB pükste tagataskust 10 eurot. Kui kannatanu püüdis G.J-ilt oma raha tagasi võtta, astus nende juurde D.N , kes haaras kannatanul kätest kinni, andmata kannatanule võimalust G.J-ilt raha tagasi võtta. Kui tramm peatus Ülemiste lõpp-peatuses, väljusid G.J , D.N ja kannatanu VB trammist. Kannatanu võttis pükste küljetaskust välja 4 eurot peenrahas, mille D.N võttis kannatanult ära ja andis selle G.J-ile üle. Kui kannatanu hakkas G.J-ilt oma raha tagasi nõudma, kasutas G.J vägivalda, lüües kannatanule ühe korra rusikaga näkku huulte piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seejärel G.J ja D.N lahkusid, omastades VB kuuluva sularaha kogusummas 14 eurot. Seega, oma tahtliku tegevusega D.N pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, isikute grupis, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Otsuse põhjendus Süüdistatav G.J tunnistas end süüdi täielikult kõikides talle süüks arvatud kuritegudes. Süüdistatav D.N tunnistas vaid kannatanu peenraha maast üles võtmist, trammist kannatanu kätest haaramist ei tunnistanud. Järgnevalt analüüsib ja hindab kohus kriminaalasjas kogutud tõendeid kuriteoepisoodide kaupa. 1.G.J-ile esitatud süüdistus

§ 121järgi.

G.J on kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et 15.04.2011.a. toimus tal vanaemaga konflikt. Ta küsis vanaemalt raha 10 eurot, tegi märulit, lükkas vanaema, kes kukkus voodile. Ta kattis tema näo padjaga, vajutas pisut ja pärast lasi lahti. Vanaema tõusis üles ja jooksis korterist välja. (II kd lk. 37 tõlge). G.J-i süü on tõendatud kannatanu HB ütlusega, mille kohaselt 15.04.2011 kella 22.30 tema lapselaps G.J tuli korterisse, hakkas purustama mööblit, lõhkuma nõusid ja tõukas ta diivanile, kattis näo padjaga ja hakkas kägistama, tekitas tugevat füüsilist valu. Tal õnnestus siiski lahti rabeleda ja joosta naabrite juurde, kust helistati politseisse. (II kd lk.7 tõlge), G.J-i süü on tõendatud süüdistatava ema IB ütlustega, kes kohtueelses menetluses kuulati üle tunnistajana. Tema ütluste kohaselt oli ta 15.04.2011.a. õhtul tööl, kui helistas tema ema HB, et Vadim on purjus ja agressiivne. Jõudes koju, lamas Vadim esikus põrandal. Ema rääkis, et Vadim oli olnud agressiivne, teda tõuganud tõukas ja padjaga kägistanud (II kd. lk.1114) G.J-i süü on tõendatud tunnistaja NA ütlustega selle kohta, et ükskord aprillis 2011.a. kella 23 paiku sisenes korterisse naabrinaine HB, kes oli ehmunud, nuttis ja oli šokis. HB seletas, et oli juba maganud, kui tuli koju lapselaps Vadim, kes hakkas skandaalitsema ja oli teda tõuganud ja padjaga kägistanud. Naabrinaine palus kutsuda politsei (II kd. lk.15-18). Hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab kohus, et sündmuse osaliste, s.o. kannatanu ja süüdistatava ütlused tõendavad otseselt G.J-i poolt kuriteo toimepanemist. Lisaks neile tõendavad seda ka tunnistajate IB ja NA ütlused, kes kuulsid juhtunust kannatanult vahetult peale kuriteo toimepanemist tema suhtes, kui ta oli veel tajutu mõju all. Puudub alus arvata, et kannatanu neile juhtunust rääkides moonutas tõde. Kuritegu on subjektiivsete tunnuste poolest toime pandud kavatsetult ja kuriteo kvalifikatsioon

§ 121järgi on õige.

4 2.G.J-ile esitatud süüdistus

§ 199lg 2 p.

5,9 järgi. *22.05.2011.a. vargus Tallinnas Majaka 4 juures. G.J on selle kuriteo kohta öelnud, et nägi kauplusest väljumas elatanud naist, läks tema juurde ja rebis kilekoti käest ära. Eemal seisvast autost hõigati talle, et ta annaks koti tagasi ja ta tegi seda. Hiljem nägi ta sama naist sisenemas trammi. Ta järgnes naisele ja ühe maja juures rebis ta uuesti sellesama naisterahva käest sellesama kilekoti ära ning jooksis minema. Mingis hoovis vaatas kilekoti sisse ja võttis sealt endale ainult raha rahakotist, kõik ülejäänu viskas ära. (I kd. lk. 17 - tõlge). Kilekoti vargus on tõendatud kannatanu ZS ütlustega, mille kohaselt tõmbas Sikupilli „Prisma“ kaupluse juures üks noormees temalt kilekoti käest ära, kuid peaaegu koheselt tuli ja andis tagasi. Majaka tänaval oma kodumaja juures tuli seesama noormees hooga selja tagant ja kiskus uuesti kilekoti käest ära. Seekord jooksis varas kotiga minema. Kotis oli tualettpaber ja rahakott, milles oli raha 10 eurot, ID-kaart ja pangakaart (I kd. lk. 11a - tõlge) Kannatanule äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab süüdistatava G.J-i ütlusi tema poolt koti varguse kohta, sest kannatanu on talle näidatud kolme isiku seast ära tundnud G.J-i kui isiku, kes 2011.a. mais varastas temalt Majaka 4 maja juures kilekoti (I kd. lk. 19-23a). *30.07.2011.a. vargus Tallinnas XXX korterist. G.J-i ütluste kohaselt võttis ta vanaema korterist teleri koos puldiga. Pildistas telerit mobiiltelefoniga ning fotot näidates müüs teleri võõrale mehele 10 euro eest, kuna tal oli raha vaja. Raha kulutas oma vajadusteks (I kd. lk. 35 – tõlge) G.J-i süüd tõendavad ka kannatanu HB ütlused, mille kohaselt 30.07.2011 G.J võttis köögist teleri Sony Triniton maksumusega 100 eurot ja vaatamata kannatanu keelule viis selle korterist minema (kd 1 tl.29A - tõlge, 156-158); 3. G.J-ile ja D.N-ile esitatud süüdistus röövimises. Prokurör leidis, et kannatanu VB ütlused on usaldusväärsed ja nendega on tõendatud mõlema süüdistatava süü röövimises. Kohtu arvates ega ei saa kannatanu ütlusi pidada usaldusväärseteks, sest ta on andnud avalduse kirjutamisel ja ülekuulamistel erinevaid ütlusi sündmuse faktiliste asjaolude ja koha kohta. Avalduse tegemisel politseile on kannatanu öelnud, et 10 eurot võeti tema pükste tagataskust välja Peterburi teel trammide lõpp-peatuses ja kui ta hakkas raha tagasi võtma, lõi seesama noormees talle rusikaga näkku. Ülekuulamisel 02.08.2011.a. rääkis kannatanu 10 euro äravõtmisest trammis ja et ka rusikaga näkku löödi teda trammis, kuid kas lööjaks oli raha äravõtnud noormees, seda kannatanu öelda ei osanud. Küll aga tulenes tema ütlustest veel, et peale lööki kukkus ta trammi põrandale. Ütlustest tulenes ka, et kui ta raha tagasi küsima hakkas ja raha äravõtnud noormehel kätest kinni haaras, tuli nende juurde veel üks pikem noormees, kes haaras temal kätest kinni, laskmata teiselt noormehelt oma raha tagasi võtta. Kuidas ta trammist välja sai, seda kannatanu ei mäletanud. Kui ta aga oma peenraha taskust välja võttis ja üle lugema hakkas, võttis pikem noormees selle raha, mida oli ligi neli eurot, tal käest ära. Ülekuulamisel 03.08.2011.a. jäi kannatanu selle juurde, et 10 eurot võeti tema taskust ära trammis ja et nende juurde astus pikemat kasvu noormees ja hakkas tema kätest haarama, kuid nüüd ütles, et rusikaga löögi vastu nägu sai ta mitte trammis, vaid hoopiski õues, kui nii tema kui noormehed olid trammist väljunud. 5 Seega on kannatanu VB ütlustes palju erinevusi, mida võib seletada tema alkoholijoobega. Kannatanu joovet tõendavad tema enda ütlused, aga ka kiirabikaart. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus süüdistatavate süüküsimuse lahendamisel tugineda üksnes kannatanu ütlustele, vaid peab hindama kõiki tõendeid kogumis. Süüdistuse kohaselt võttis kannatanu pükste tagataskust raha 10 eurot ära G.J ja teo pani ta toime trammis. Kuigi kohtueelses menetluses G.J seda eitas, tunnistas ta kohtus end süüdi ja seega on tema enda ja kannatanu ütlustega 10 euro äravõtmine tõendamist leidnud. Tõendamist aga ei ole leidnud selle kuriteo toimepanemine koos D.N-iga . Süüdistuse kohaselt haaras D.N trammis kannatanul kätest kinni, andmata selliselt kannatanule võimalust G.J-ilt raha tagasi võtta. Selles seisnes süüdistuse kohaselt vägivald. Süüdistatav D.N on nii eeluurimisel kui kohtus järjepidevalt ja kategooriliselt eitanud kannatanu kätest haaramist. Tema ütluste kohaselt, mida kinnitavad tunnistaja JI ütlused, istus ta koos JI trammi tagaosas, samal ajal kui kannatanu ja G.J olid trammi keskosas. Märganud, et kannatanu ja G.J-i vahel toimub tõuklemine, kätest haaramine, läks ta nende juurde uurima, mis toimub. Ta ei ole kannatanul kätest haaranud, vastupidi, ta püüdis meest rahustada ja tegi ettepaneku kõigil trammist väljuda ja kõiges rahulikult selgusele jõuda. D.N-i poolt kannatanu kätest haaramist ei kinnita peale kannatanu ütluste mitte ükski muu tõend. Kannatanu ütlusi aga nagu juba eespool mainitud, ei saa pidada usaldusväärseteks. Seega ei ole kohtu arvates tõendatud D.N-i osalemine raha äravõtmises vägivalla tarvitamise teel. Ei ole tõendatud, et D.N-i ja G.J-i vahel oleks olnud kokkulepe VB raha äravõtmise kohta. Tõendatud ei ole ka vaikiv kokkulepe, sest D.N istus koos JI trammi tagaosas, mistõttu ei pruukinud ta üldsegi näha ega tähele panna raha äravõtmist. Järelikult ei ole millegagi ümber lükata D.N-i ütlusi kannatanu kätest mittehaaramise kohta, millest omakorda tuleneb tõendamatus kannatanult 10 euro äravõtmises kaastäideviijaks olemise kohta. Seega pani G.J 10 euro varguse toime üksinda, avalikult ja ilma vägivalda kasutamata. D.N-i süü on aga tõendamist leidnud VB peenraha nelja euro äravõtmises. Süüdistav seda ka ei eita. Tähtsust ei oma, kas ta võttis selle ära kannatanu käest või maast. Peenraha võttis ta ära ilma vägivalda kasutamata, mistõttu kuritegu tuleb kvalifitseerida avaliku vargusena

§ 199lg 2 p.

5,9 järgi. D.N on isikuks, keda on varem karistatud süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, mistõttu ka see vargus tuleb kvalifitseerida süstemaatiliselt toimepanduna. Trammist väljununa nõudis VB G.J-ilt korduvalt oma 10 eurot tagasi, käies neil järel. Nii G.J-i kui D.N-i ütlustest tulenevalt tüütas see G.J, mistõttu ta lõigi kannatanut rusikaga vastu nägu. Nagu nähtub süüdistatavate ütlustest ja ka kannatanu ütlused tegelikult kinnitavad seda, oli rusikalöök antud peale seda, kui kannatanult oli ära võetud nii 10 eurot kui hiljem veel 4 eurot. Seega oli vara äravõtmine juba lõpule viidud ja vägivald ei olnud vara äravõtmise vahendiks. Vägivalla tarvitamine tuleb kvalifitseerida iseseisvalt

§ 121, s.o.

kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et ei ole tõendamist leidnud G.J-i ja D.N-i poolt grupis röövimise toimepanemine. G.J tuleb süüdi mõista trammis 10 euro avalikult äravõtmises, s.o.

§ 199lg 2 p.

5,9 järgi ning trammist väljas kannatanu löömise eest

§ 121järgi.

D.N tuleb aga süüdi mõista kannatanult 4 euro peenraha avalikus varguses. Peenraha äravõtjaks ehk kuriteo vahetuks toimepanijaks oli D.N. Asjaolu, et ta hiljem raha G.J-i kätte andis, ei muuda G.J nelja euro varguse toimepanemises kaastäideviijaks. Võõraste vallasasjade äravõtmised olid nii G.J-i kui D.N-i poolt toime pandud kavatsetult eesmärgiga omastada kannatanute vara. Ka rusikaga näkku löömine G.J-i poolt oli toime pandud kavatsetult. Ta soovis tüütust kannatanust, kes oma raha tagasi nõudis, vabaneda ja löök oligi antud teadlikult sellel eesmärgil. 6 G.J on seega toime pannud kolm avalikku vargust, millised tuleb kvalifitseerida

§ 199lg 2 p.

5,9 järgi. Ka tema on isikuks, keda on varem karistatud süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest ja kes on peale karistuse kandmiselt vabanemist jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Tsiviilhagi Kuigi HB ja ZS on G.J-i tegudega tekitatud materiaalset kahju ja nad on kohtueelses menetluses taotlenud kahju hüvitamist, loobusid kannatanud kohtus toimunud eelistungil tsiviilhagist. Kannatanu VB jäi eelistungil tsiviilhagi juurde. Tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, mille kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamise õigusvastasuse üheks viisiks VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine kannatanu omandi rikkumisega, mille hulka kuulub ka vargus. Kriminaalasjas on kohtulikul uurimisel tõendatud G.J-i süü VB10 euro varguses ja D.N-i süü samalt kannatanult 4 euro varguses. Süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil kannatanu hagi ja tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 440 lg 1 kuulub hagi rahuldamisele vastavalt varastatu väärtusele – G.J summas 10 eurot ja D.N summas 4 eurot. Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.

§ 199

lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse ja kuni viieaastase vangistuse,

§ 121samuti rahalise karistuse ja kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus on seisukohal, et nii G.J-i kui D.N-i puhul ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Seda põhjusel, et mõlemad on varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab nende üleolevat ja hoolimatut suhtumist õiguskorda ja seega ei ole õigustatud uute kuritegude toimepanemise eest karistada neid kergemaliigilise karistusega, mis ei täida eri- ega üldpreventiivset eesmärki. Varguste toimepanemine näitab nendel rahaliste vahendite puudumist, mistõttu jääks karistus nende poolt kandmata ja ka nimetatud asjaolu on üheks põhjuseks, mis välistab nende karistamise rahalise karistusega. Kohus on seisukohal, et toimepandud kuritegude eest tuleb süüdistatavaid karistada vangistusega. D.N pani toime ühe avaliku varguse. Varastatu väärtus oli väike, seega ei ole tema süü kuriteo toimepanemisel suur. Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et talle mõistetav karistus võib jääda tunduvalt alla

§ 199lg 2 sanktsiooni keskmist määra.

Samas tuleb arvestada ka seda, et ta on siiski eelnevalt üheksa korda kriminaalkorras karistatud ja kohtu arvates peaks karistus olema siiski suurem eelmise otsusega mõistetud karistusest, millega teda karistati varguse eest 4 kuulise vangistusega (arvestamata liitkaristust). Lühimenetluse sätteid arvestades tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. G.J pani toime kolm vargust, millised kõik olid avalikud. Varguste arv on tema süüd suurendavaks asjaoluks. Süüd suurendava asjaoluna arvestab kohus ka kuritegude toimepanemist eakate naisterahvaste suhtes, kelledest üks oli tema enda vanaema. HB ja ZS olid mõlemad 74aastased ja seega ei olnud nad juba east tingituna võimelised G.J-ile vastupanu osutama. Eeltoodut arvestades tuleb G.J-ile mõista

§ 199lg 2 sanktsiooni keskmise lähedane karistus.

Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib vangistuse määr jääda allapoole sanktsiooni keskmist. Kehalise väärkohtlemise eest mõistetava vangistuse pikkuse määramisel G.J-ile arvestab kohus süüd suurendava asjaoluna vägivalla tarvitamist kahe isiku suhtes ja seda, et üks tegudest oli suunatud temale lähedase isiku – vanaema vastu. Füüsilise vägivalla tarvitamine oma lähedase isiku suhtes, pealegi veel vanema isiku suhtes, on eriti taunitav. Kuigi Vadim 7 G.J on ka seda kuritegu kahetsenud ja vanaemale kehavigastusi vägivald ei tekitanud, oli VB löögi tagajärjel huul paistes ja katki, mistõttu kohus mõistab süüdistatavale kahe vägivallateo eest vangistuse

§ 121sanktsiooni keskmises määras.

Liitkaristuse moodustab kohus üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja arvestades lühimenetluse olemust vähendab liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.