← Eesti

1-11-4302/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-11-4302 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Aarne Sarjas j

§ 345lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 22.

novembri 2011 otsus Apellatsiooni esitaja N.E kaitsja advokaat Marko Paabumets Prokurör Külli Saks N.E , isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vangla, elukoht Soome XXX; varasemalt kohtulikult karistatud 5 korda, viimati 23.10.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat ja 2 kuud. Advokaat Marko Paabumets Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Maakohtu otsus tühistada osas, millega N.E tunnistati süüdi KarS § 22 lg 2,3 § 344 lg 1 ja § 22 lg 2,

§ 345lg 1 järgi. Teha selles osas uus otsus ja jätta süüdimõistvas kohtuotsuses välja viide Kar

S § 22 lg-le

  2. Maakohtu otsus tühistada ka osas, millega jäeti N.E-le mõistmata liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi. 2.1 Teha selles osas uus otsus, millega mõista N.E-le KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristus käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse – 1 aasta 6 kuud vangistust - ja 1 Harju Maakohtu
  3. oktoobri 2008 otsusega mõistetud karitusega 1 aasta 6 kuud vangistust. 2.2 Nimetatud karistused liita üksikkaristuste suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista N.E-le 1 aasta 11 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest on N.E Harju Maakohtu
  4. oktoobri 2008 otsusega mõistetud 1 aasta 6 kuu vangistuse kandmise osas lõplikult vabastatud. 2.3 Liitkaristuse ülejäänud osa – 5 kuud vangistust – kandmise alguse osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  6. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tartu Maakohtu
  8. novembri 2011 otsusega tunnistati N.E süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 22 lg 2,

§ 344

lg 1 ja § 22 lg 2,

§ 345lg 1 järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus

  1. oktoobri
  2. Kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati veel G. Ion, kelle osas apellatsioonimenetlust aga ei toimu. 1.1 N.E süüdistati selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, kandes karistust Murru Vanglas, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, esinedes telefonis №rtek Trade OÜ esindaja Maidu-nimelise isikuna, lubas müüa OÜle Rauduks 4000 kg lehtmetalli 08JU3 1,5 mm ning saatis 16.11.
  3. a №rtek Trade OÜ elektronposti aadressilt Rauduks OÜ esindajale A.O. eelnevalt kokkulepitud ostu-müügi tehinguks valeandmeid sisaldava №rtek Trade OÜ ettemaksuarve nr 153-1 33 040 krooni tasumiseks. Arve nr 153-1 alusel tasus Rauduks OÜ 17.11.
  4. a №rtek Trade OÜ Hansapanga arveldusarvele ettemaksuna 33 040 krooni. N.E jättis lubatud kauba OÜ-le Rauduks saatmata ning sai varalist kasu 33 040 krooni. 1.2 Veel süüdistati N.E selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, kandes karistust Murru Vanglas, varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikul august 2004 kuni november 2004 kihutas Gunnar Ionit kelmusi toime panema. Telefoni teel soovitas ta võtta №rtek Trade OÜ võltsitud volikirja kasutades konkreetsetest kauplustest kaupu ning jätta kaupade eest tasumata. Samuti aitas ajavahemikul august 2004 kuni november 2004 süüteovahendi ja juhatuse andmisega kaasa Gunnar Ioni poolt kelmuste toimepanemisele sellega, et saatis elektronpostiga Gunnar Ionile G.T. nimel väljastatud №rtek Trade OÜ volikirja teksti ning edastas №rtek Trade OÜ kontaktandmed ja parooli №rtek Trade OÜ elektronposti aadressi kasutamiseks. Samuti andis Gunnar Ionile juhatusi selle kohta, millist kaupa Salome Tartu AS, Marmorin AS, OÜ Kris Grupp ja AS Vianor kuuluvatest kauplustest võtta. N.E poolt kelmuste toimepanemisele kihutamise tulemusena Gunnar Ion, kasutades võltsitud №rtek Trade OÜ volikirja ning esinedes №rtek Trade OÜ esindaja G.T. : 2 -sõlmis 29.10.2004 Salome Tartu AS kaupluses, asukohaga Võru 242, Tartu, ostu-müügilepingu nr. 709, mille tulemusena väljastati talle kauplusest krediidi alusel kaupa. Arved jättis Gunnar Ion Salome Tartu AS-le tasumata, millega Gunnar Ion ja N.E said pettuse teel varalist kasu kokku 4998.00 krooni; - sõlmis 05.11.2004 Marmorin AS kaupluses, asukohaga Rebase 16, Tartu, ostu-müügilepingu nr 432, mille tulemusena väljastati talle kauplusest krediidi alusel kaupa. Arved jättis Gunnar Ion Marmorin AS-le tasumata, millega Gunnar Ion ja N.E said pettuse teel varalist kasu kokku 3301.00 krooni; - sõlmis 05.11.2004.a. OÜ Kris Grupp kuuluvas kaupluses „Printerikeskus“ asukohaga Emajõe 1a, Tartu, ostu-müügitehingu, mille alusel väljastati talle arve nr 12772 alusel, 5 päevase maksetähtajaga, Minolta MC2300W värviline laserprinter hinnaga 5880.00 krooni. Gunnar Ion jättis kauba eest omanikule tasumata, millega Gunnar Ion ja N.E said pettuse teel varalist kasu 5880.00 krooni; -sõlmis 08.11.2004.a. AS Vianor Tartu esinduses, asukohaga Aardla 23, Tartu, kliendikokkuleppe, mille alusel 9.11.2004 väljastati talle 5 rehvi NOKIAN HKPL CQ 185R14 C8 kogumaksumusega 7000.00 krooni, koos rehvide vahetusega, hinnaga 208.00 krooni, kokku hinnaga 7208.00 krooni. Gunnar Ion jättis AS Vianor Tartu esindusele kauba ja teenuse eest tasumata, millega Gunnar Ion ja N.E said pettuse teel varalist kasu 7208.- krooni. Süüdistuse kohaselt pani N.E toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. 1.3 Veel süüdistati N.E selles, et tema ajavahemikul august 2004 kuni september 2004, viibides Murru Vanglas, kihutas K.I. võltsima Nortek Trade OÜ volikirja ning aitas süüteovahendi andmisega kaasa K.I. poolt võltsimisele sellega, et saatis elektronposti kaudu Gunnar Ionile G. T. nimel väljastatud №rtek Trade OÜ volikirja teksti, misjärel K.I. 2004 septembris Tartus, Võru 1102 võltsis volikirjal №rtek Trade OÜ juhatuse liikme T.R. allkirja. Sellega pani N.E toime KarS § 22 lg 2,

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise ja kaasaaitamise dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele. 1.4 Veel süüdistati N.E selles, et tema ajavahemikul august 2004 kuni november 2004, kandes karistust Murru Vanglas, eesmärgiga saada kauplustest kaupu, jättes nende eest tasumata, kihutas Gunnar Ionit kasutama võltsitud OÜ №rtek Trade volikirja, soovitades kasutada volikirja kelmuste toimepanemisel, samuti aitas kaasa Gunnar Ioni poolt võltsitud dokumendi kasutamisele sellega, et saatis elektronpostiga Gunnar Ionile G.T. nimel väljastatud Nortek Trade OÜ volikirja teksti. N.E poolt kuriteole kihutamise tulemusena kasutas Gunnar Ion võltsitud OÜ №rtek Trade volikirja kelmuste toimepanemisel. Kirjeldatud käitumine kvalifitseeriti KarS § 22 lg 2,3 järgi kui kihutamine ja kaasaaitamine võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustusest. 1.5 Kohus leidis, et esitatud süüdistus on leidnud täielikult tõendamist, motiveerides seda järgmiselt. 1.5.1 Kohus hindas kaassüüdistatava Gunnar Ioni ja tunnistaja G.A. kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseteks. Mõlemad on kriminaalmenetluse erinevates etappides antud ütluste muutmist arusaadavalt põhjendanud. Süüdistatava Gunnar Ioni ja tunnistaja G.A. ütlusi kinnitavad teised tõendid. Ka see asjaolu annab alust järeldada nende kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust. 3 1.5.2 Gunnar Ion andis dokumendi võltsimise ja kelmuse süüdistuses süüd omaksvõtvaid ütlusi. Tema ütlused on tõendatud teiste tõenditega. Tunnistajate G.A. ja M.K. ütlused tõendavad, et mõlemad tunnistajad tundsid teineteist varasemate lähedaste suhete pinnalt. M.K. vahendas K.I. ja N.E . 2004 oli M.K. Murru vanglas, kus kandis karistust. Murru vanglas oli kinnipeetavatel töötsoonis telefoni kasutamise võimalus ja nad suhtlesid telefoni teel. Kui K.A. (Ion) pöördus M.K. poole, otsis viimane kinnipeetavate hulgast üles N.E-ni, kellelt palus laenu K.I. le. Laenu andja ja võtja suhtlesid omavahel telefoni teel. 1.5.3 Gunnar Ion sõlmis kauba saamiseks mitme firma kaupluses järelmaksuga kliendilepingu ja käis ühest kauplusest mitmel korral kaupa võtmas. Nimetatud asjaolu tõendavad kannatanute esindajate ja tunnistajate ütlused ning dokumentaalsed tõendid. Kannatanute esindajad ja tunnistajad tundsid kohtus ära kliendilepingute sõlmija Gunnar Ioni, kes esines lepingute sõlmimisel G.T. . Tunnistajad kinnitasid võltsitud dokumendi esitamist. Tunnistaja K.A. kinnitas, et Gunnar Ion abielueelne nimi oli T. Nimetatud tunnistaja võltsis volikirja, mida Gunnar Ion kasutas kelmuse teel kaupade saamiseks. 1.5.4 Kannatanu OÜ Rauduks esindaja A.O. ütlustega on tõendatud OÜ-lt №rtek Trade metallilõikamisseade, giljotiini ostmine 2004 sügisel. Tehing toimus tõrgeteta. Tehing tehti telefoni teel ja autojuht tõi kauba kohale. Giljotiini ostu-müügitehingut kinnitavad ka süüdistatava N.E ütlused. Vanglas remonditud giljotiin müüdi OÜ-le Rauduks. Giljotiini ostu-müügi tehingu toimumise järel novembris 2004 helistas sama isik, kes nimetas ennast Maiduks, samalt telefoninumbrilt ja pakkus terasplekki. Kannatanu võttis pakkumise vastu. Tasumine pidi toimuma kahes jaos. Tasuti meili teel esitatud arve alusel, kooskõlastatult Maiduga. Kannatanu tasus esimese arve, kaupa ei saanud. Hiljem ei võetud telefonikõnesid vastu ja ei saadetud vastust e-mailidele. Teise tehinguni viis esimene tõrgeteta tehing, mis äratas kannatanu esindajas usaldust ja hajutas tema tähelepanu. 1.5.5 Kannatanu esindaja ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et OÜ Rauduks kandis 17.11.2004 arve alusel №rtek Trade arveldusarvele raha 33 tuhat krooni. Arvelt on näha, et 32 tuhat krooni võeti T.R. nimel oleva pangakaardiga välja Tartus. Samal päeval tehtud sularaha sissemakse M.K. arvele. Tunnistaja M.K. ütlustega on tõendatud, et 29 tuhat krooni kandis T.R. tema arvele auto ostmiseks. M.K. rääkis auto ostust elukaaslase N.E-ga ja paar nädalat hiljem tuli summa arvele. Tunnistaja ütlused ja dokumentaalne tõend tõendavad N.E-lt raha saamist. Ülekanne tehtud ka teisele M.K. arveldusarvele. N.E nimel on tehtud makseid kinnipeetavatele. N.E niiöelda „teenis“ vangistuses raha, mida käsutas läbi elukaaslase arveldusarve. Kannatanu, OÜ Raudukse esindaja telefoni vaatlusest nähtub, et temaga suheldi telefoni teel, mis registreeritud №rtek Trade nimele. Kõneeristusest nähtub, et kõik kõned tehtud Murru Vangla piirkonnast. Süüdistatava N.E ja tunnistaja M.K. ütlustega on tõendatud, N.E kandis kõnede tegemise ajal Murru vanglas karistust. Ettemaksu arve saadeti 16.11.2004.a. aadressilt XXXXXXXXXXXX. Sel ajal siseneti e-posti aadressile GPRS-andmeside teenust kasutades. K.I. sai N.E-lt teada, et viimane käib telefoni kasutades internetis vanglast. M.K. kinnitas, et seda on võimalik teha. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused tõendavad, et vanglas oli võimalik kasutada ka isiklikku mobiiltelefoni. Süüdistatava Gunnar Ioni ütluste järgi palus Riivo-nimeline isik saata OÜ-le Rauduks arveid, mäletab giljotiini. Tunnistaja K.A. ütluste järgi andis N.E paroolid. Paroolide saamist kinnitas ka Gunnar Ion. 1.5.6 Gunnar Ion ja N.E olid tegude toimepanemise ajal teineteisele võõrad inimesed, neid vahendasid K.A. ja M.K. K.A. il ei ole kahtlusi, et isik, kes pakkus laenu, oli sama, kes hiljem pakkus №rtek Trade andmeid selleks, et võtta järelmaksu peale kaupa ja mitte maksta selle eest. 4 K.A. oli veendunud, et oli sama isik kogu aeg kes neile koju helistas. Ei eita, et on ise suhelnud N.E-ga mitmel korral, väidab, et ka ise rääkinud vahetult ja teab asjaolusid, mis puudutab №rtek Trade. Ütlused selle kohta, et Riivo võttis ühendust küsides laenu tagasi on usaldusväärsed. Sama asjaolu kinnitab ka süüdistatav N.E . Laenu andmisega sidus N.E laenusaajaid. Võla katteks auto müümisega sai laen tasutud, kuid laenuandja jätkas tegutsemist. Tunnistaja G.A. ütlused tõendavad, et N.E võttis uuesti ühendust ja tegi ettepaneku, et Gunnar käiks kauplustes ja võtaks võltsitud dokumendiga firma nimel kaupu. K.A. võltsis volikirja, mööndes, et võidakse sellega minna kaupa võtma. Volikirja võltsimise faktis alustati kriminaalmenetlus K.I. suhtes, mis lõpetati 23.08.2006 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel K.I. le kohustuse panemisega tasuda 1000 krooni riigituludesse. Kohtuistungil kinnitas K.A. enda allkirja volikirjal, mida Gunnar Ion kaupade võtmisel kasutas. Käekirjaekspertiisiaktis 09.02.2006 antud eksperdiarvamus kinnitab tunnistaja ütlusi. Volikirjal olevat allkirja ei ole kirjutanud T.R. ega Gunnar Ion. 1.5.7 Tunnistaja G.A. ütlused tõendavad, et №retk Tarde nimel toimuvaid kelmusi algatas N.E . N.E ja Gunnar Ion leppisid omavahel kokku tegutsemise. Dokumentaalsed tõendid, kõneeristused №rtek Trade nimele registreeritud telefonilt ja jälitusprotokolli andmed tõendavad, et sama mobiiltelefoni andmed andis №rtek Trade ka OÜ-le Rauduks. Lauatelefon Võru 110-2 aadressil oli registreeritud Gunnar Ioni nimele. Oktoobris 2004 on №rtek Trade telefonilt tehtud sinna mitmeid kõnesid.

  1. oktoobril on viis korda helistatud. Gunnar Ion kasutas telefoni nr. 56725693, muude telefoninumbrite hulgas ka sellele telefonile helistati №rtek Trade telefonilt. Terve oktoobrikuu olnud helistamisi №rtek Trade nimele registreeritud telefonilt Gunnar Ioni mobiiltelefonile. Helistamine toimunud ka sel ajal kui käidi kaupu võtmas kauplustest.
  2. aastal helistati 04.,
  3. ja ka
  4. novembril Ioni telefonilt №rtek Trade telefonile. 08.
  5. kui käidi kaupluses 2 korda, toimus helistamine. Esimene kuriteo episood on süüdistuse järgi
  6. oktoober 2004 Dokumentaalsest tõendist, jälitusprotokollist ja tunnistaja G.A. ütlustest järeldub, et Gunnar Ioni tegevus oli N.E-ga kooskõlastatud. OÜ Rauduksega seotud kelmus ja kaupade võtmine poest on omavahel seotud. Viitavad sellele, et №rtek Trade telefoni kasutajaks oli N.E . Tõendeid kogumis hinnates ei ole kahtlust, et N.E kasutas №rtek Trade telefoni ja pidas sidet Gunnar Ioniga. Ei oma tähtsust, kas sidepidamine oli vahetu või kolmanda isiku kaudu. Sidevahendi kaudu oli N.E teadlik tegevusest, mis toimus tema plaanide järgi. N.E ütluste järgi viivitati võla tagastamisega ja ta pidi K.I. võlaga seoses taga otsima. Võla tagasisaamise järel tegutses N.E juba kindla eesmärgiga Ionite perekonna majandusliku olukorra parandamise huvides suunates nende tegevust. 1.5.8 Dokumentaalsed tõendid: OÜ-le Rauduks esitatud arve ja K.I. allkirjastatud volikiri sisaldavad valeandmeid. Arvel on №rtek Trade telefoniks märgitud postkontori telefon. Volikirjal on vale number. Välja töötatud Nortek Trade blanketi andmetekogumis on valeandmed. Tunnistaja K.I. ütlused tõendavad N.E poolt Nortek Trade paroolide edastamist. N.E olid teada ja ta edastas andmed mis võimaldasid firmat kasutada. Andmete edasiandmisega ja kasutamise võimaldamisega aitas N.E kaasa dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele. Sellega omakorda aitas ta kaasa kauplustest toimepandud kelmustele. Kelmuste toimepanemisel kasutatud volikiri kannab 2004 septembri kuupäeva. K.I. süüdistati võltsimises samal ajal. Tunnistaja ütlused kinnitavad võltsimist. Andmete saatmine toimus vahetult dokumendi võltsimisele eelnenud ajal. 1.5.9 Kohtus uuritud tõendid ei tekita kahtlust selles, et OÜ-le Rauduks telefonis ennast Maidunimelise isikuna esitanud isik on N.E . Tunnistajate M.K. ja K.I. ütlused kinnitavad, et 5 nemad suhtlesid N.E-ga . N.E ise kinnitab, et tal oli vangide seas usaldus ning tema kaudu saadi teha arveldusi. Giljotiini ostu-müügitehing OÜ-ga Rauduks on toimunud ajal, kui K.A. otsis kinnipeetavate hulgast isikuid, kellelt raha saada. Selle olukorra kasutas ära N.E , kes sai kontaktid isikutega väljaspool kinnipidamisasutust ja kes olid valmis temaga koostööks. Nii tegi N.E 2004 novembris vanglast tehingu OÜ-ga Rauduks OÜ №rdek Trade nimel ning saavutas arve tasumise. N.E pakkus kaupa, mida tegelikkuses temal ei olnud. Eelneva tehinguga oli kannatanul usaldus. Ta viidi eksitusse ning teostas ülekande. N.E sai ülekantud raha kasutada ja käsutada. N.E ei olnud kavatsustki kaupa tarnida. Selle kelmusega on N.E kelmustegu lõpule viidud tegu.
  7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja N.E õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhiväited on seejuures järgmised. 2.1 Kaitsja hinnangul ei saa tugineda otsuse tegemisel G. Ioni ja K.A. ütlustele, kes on tuvastatult andnud eeluurimisel teadvalt valeütlusi. 2.2 Tõendatud on, et T.R. kandis tunnistaja M.K. kontole 29 000 krooni auto ostmiseks. Kohus on teinud aga vastuolulise järelduse, et tõendatud on raha saamine N.E; mingid tõendid seda ei kinnita. Raha laekumise seostamine auto ostuks on täielikult põhjendamata; sõiduauto Volvo omandati seoses laenu tagastamisega G. Ioni poolt. Täielikult on tõendamata kohtu järeldus selle kohta, et N.E n.ö teenis vanglas viibides raha. Täielikult on jäänud hindamata ka T. R. osa ja tähtsus antud kriminaalasjas. Just temale kui olematut metalli müünud isikule viitab ka tunnistaja M.K. enda ütlustes. Seejuures oli T.R. №rtek Trade OÜ-ga seotud isikuks, jälitusprotokolli kohaselt registreeris tema telefoninumbreid ning suhtles nende vahendusel aktiivselt. T. R. nimel on erinevaid numbreid, mis on suhelnud väidetavalt vanglas asunud telefoniga nr XXXXXXX. Kes on selle numbri taga, on kriminaalasjas tõendamata ja kohtuotsuses põhjendamata. 2.3 Kohus märgib otsuses, et OÜ-le Rauduks saadeti arve aadressilt nortek(at)hot.ee. Sel ajal siseneti aadressile GPRS-i andmeside teenust kasutades. Kuidas on see asjaolu seotud N.E-ga, kohus aga ei põhjenda. Selles osas on tunnistaja K. A. ütlused vastuolulised, kes ei oska öelda, millal ta R. Jürsissoniga üldse suhtles ning millest. Vanglas võis küll olla võimalik kasutada mobiiltelefoni, kuid kuidas on see seotud N.E süüdimõistmisega, otsusest ei selgu. 2.4 Kohus märgib, et K.A. ei ole kahtlusi, et isik, kes pakkus talle laenu ning isik, kes hiljem pakkus №rtek Trade andmeid selleks, et võtta järelmaksu peale kaupa ning mitte maksta, oli üks ja sama isik. Apellant ei mõista, millest kohus midagi sellist järeldab, kui tunnistaja ristküsitluse käigus midagi sellist ei mäleta või mäletab ebaselgelt. M. K. ütlustest tulenevalt võinuks seejuures N.E-na esineda ükskõik kes Murru Vangla kinnipeetavatest. Kohus möönab ka ise, et N.E ise ei pruukinud olla vahetuks sidepidajaks G. Ioniga. Keda kohus selle sidepidajana silmas peab, millised olid tema ülesanded jne, jätab kohus aga põhjendamata. Ka ei ole kohus põhistanud, miks pidanuks N.E tegutsema Ionite perekonna huvides. 2.5 Süüdistuses esitatud episoodidest on näha, et firmat №rtek Trade kasutas T. R., tõendamata on kohtu järeldus, et mingeid sellesse firmasse puutuvaid andmeid - paroole vms – oleks edastanud N.E. Mis puudutab dokumendi võltsimist, siis jääb kaitsjale arusaamatuks, millise dokumendi võltsimist kohus silmas peab. Volikirja võltsis K. A. (Ion) ja tema ütluste kohaselt palus seda teha G. Ion, mitte aga N.E. Samas on G. Ion andnud kohtus ütlusi selle kohta, et kogu №rtek Trade episoodide taga oli K. A., mitte aga N.E . K. A. kohtus seejuures antud firma esindajatega 6 Viljandis; nende nimed on aga selgeks tegemata, kuigi tunnistaja väitel nimetas üks neist ennast T. R. 2.6 Kohtu järeldus, et OÜ-le Rauduks ennast telefonis Maiduna esitanud isik oli N.E , ei ole millegagi tõendatud, on meelevaldne ja oletuslik. Kaitsja kordab jätkuvalt, et tõendamist on tegelikkuses leidnud, et kõigi nende tehingute taga oli T. R., mitte aga N.E. Nii kaitsja kui ka süüdistatav on teinud kõik selleks, et juhtida kohtu tähelepanu tõendite vastuolulisusele ja süü tõendamatusele, mis on jäänud aga tähelepanuta. Apellant viitab RKKK otsusele nr 3-1-1-94-04 ja leiab, et kaitsja argumentide käsitlemata jätmine otsuses on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. 2.7 Kaitsja hinnangul on ületatud ka kriminaalmenetluse mõistlikku aega. Kohus on jätnud 1 kohaldamata karistuse mõistmisel KrMS § 306 lg 1 p 6 sätted, kusjuures ka kohus ise on möönnud, et tegude toimepanemisest on möödunud pikk aeg. Kaitsja leiab, et tunnistades N.E süüdi, oleks kohus pidanud seda arvestama karistuse mõistmisel ja kohaldama kergemat karistust. Pärast aastat 2004 ei ole N.E pannud toime uusi kuritegusid, teda iseloomustav andmestik on positiivne, mistõttu oleks põhjendatud tema karistusest vabastamine. Seejuures ei ole N.E süüdi selles, et kriminaalasja on arutatud mõistliku aja möödudes; veninud on see seoses G. Ioni tagaotsimise ja vahistamisega.
  8. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni juurde, paludes maakohtu otsus tühistada ning N.E talle esitatud süüdistuses õigeks mõista; apellatsiooni toetas ka süüdistatav. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, paludes maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kriminaalmenetlusõiguse rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Seejuures väljub kriminaalkolleegium KrMS § 340 lg 1 alusel esitatud apellatsiooni piirest, kuna süüdimõistetu olukorda raskendavat õiguslikku minetust ei ole selles käsitletud. Apellatsioon N.E süüküsimuse vaidlustamise osas jääb samas tagajärjetuks. I
  9. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et mõningaselt tuleb soostuda apellandi kriitikaga maakohtu otsuse aadressil. Kohtuotsus on koostatud suhteliselt raskesti loetavalt, tõendamist leidnud asjaolusid ning õiguslikke küsimusi on käsitletud ebajärjekindlalt, seejuures on tuvastatavad ka teatavad vastuolud kohtu arutluskäigus tõendite hindamisel (viimase kohta vt otsuse p 10.1 jj). Küll leiab kriminaalkolleegium, et need ebaselgused on kõrvaldatavad apellatsioonimenetluses ning ei too kaasa N.E süüküsimuse erinevat lahendamist võrreldes maakohtuga. Nõustuda ei saa apellandiga ka selles, et maakohus on jätnud täielikult käsitlemata nii kaitsja kui ka süüdistatava kaitseargumendid. Kohtuotsuses on motiveeritult jõutud lõppseisukohale, et N.E pani toime talle inkrimineeritud kuriteod ning kriminaalkolleegium soostub selle järeldusega. Nende esitatud argumentidega on samaaegselt lükatud ümber kaitsja asjassepuutuvad vastuväited ning kriminaalkolleegium ei näe siin kohtuotsuses motiivide puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Seejuures osundab kriminaalkolleegium, et ka apellant ise vastustab ennekõike maakohtu otsuses toodud järeldusi, mitte aga kohtuotsuses motiivide puudumist kui sellist. Asjaolu, et apellant ei leia kohtuotsusest kõiki argumente, mida tema isiklikult peab isiku süüküsimuse lahendamisel 7 vajalikuks, ei tähenda kohtuotsuses motiivide puudumist ja kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Seda kinnitab iseenesest ka apellandi esitatud lõpptaotlus – mõista süüdistatav talle esitatud kuriteosüüdistuses õigeks. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul, kui apellandi hinnangul oleks tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ning see leiaks ka tuvastamist, oleks sellele järgnev ringkonnakohtu menetlusõiguslik käitumine määratud KrMS §-s 341 – sellise minetuse korral tuleks kohtuotsus tühistada ning saata kriminaalasi vältimatult tagasi maakohtule uueks arutamiseks kas samas või teises kohtukoosseisus, sõltuvalt siis rikkumise olemusest. Sellist taotlust ei ole apellant aga esitanud, taotledes, nagu öeldud, N.E õigeksmõistmist. Seega vaeb ka kriminaalkolleegium edasiselt maakohtu otsuses sisalduvaid argumente ning apellandi esitatud vastuväiteid neile.
  10. Tuleb tunnistada, et kriminaalasjas lahendamisele kuuluv küsimus ei ole materiaalõiguslikust aspektist keerukas ning taandub üksnes tõenduslikule küljele. Tõendamist on leidnud, et OÜ Rauduks suhtes pandi toime kelmus (peteti neilt välja raha olematut kaupa pakkudes, vt p 1.1), samuti on leidnud tõendamist G. Ioni kui vahetu täideviija poolt toimepandud kelmused (vt p 1.2), kelle suhtes ei ole maakohtu otsust ka vaidlustatud. Küsimuseks on, kas kannatanu eksimusse viijaks esimesel juhul oli N.E ning kas teisel juhul oli tema isikuks, kes kihutas G. Ioni tema poolt omaks võetud kuritegusid toime panema (selle formuleeringuga peab kriminaalkolleegium hõlmatuks ka KarS §-de 344/345 järgi kvalifitseeritud kuritegusid). Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb neile küsimustele vastata jaatavalt ning enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
  11. Apellatsioonis keskendub kaitsja suurel määral T. R. isikuga seonduvale, kes oli formaalselt OÜ №rtek Trade juhatuse liikmeks, nimetatud firma esitas ka arve OÜ-le Rauduks tarnitava lehtmetalli eest tasumiseks (kd 2, tlk 62), samuti on T. R. nimeline isik teinud 17.11.2004 sissemakse N.E elukaaslase M.K. arveldusarvele summas 29 000 krooni. Maakohtu menetluses ei ole T. R. üle kuulatud, kuna tema asukoht oli menetlejale teadmata. Kriminaalkolleegium ei nõustu aga vaatamata eeltoodule kaitsja seisukohaga, et hoopis T. R. nimeline isik oli tegelik kelmuste toimepanija ning et N.E puudus nii tema kui ka OÜ-ga №rtek Trade igasugune seos. 6.1 Esmalt osundab kriminaalkolleegium, et N.E väide selle kohta, et temal puudub igasugune kokkupuude T. R. nimelise isikuga, on ilmselgelt tegelikkusele mittevastav. Nagu öeldud, on T. R. nimeline isik teinud sissemakse N.E tollase elukaaslase (nüüdse abikaasa) M.K. arveldusarvele summas 29 000 krooni. Ka M.K. ut ei ole kohtumenetluses üle kuulatud, kuid avaldatud on KrMS § 291 lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 tuginevalt (kd 2, tlk 43) tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Nendes ütlustes kinnitab M.K. seda, et tal oli enda elukaaslase N.E-ga juttu auto ostmisest ning just sellel eesmärgil tegi T. R. nimeline isik talle ülekande summas 29 000 krooni (kd 3, tlk 37). Kuigi on alust kahelda väites, et nimetatud summa kanti üle sõiduauto ostmiseks (nimetatud küsimusel ei ole samas süüdistatavale etteheidetava kelmuse koosseisu seisukohalt mingit tähendust, kuivõrd see võib puudutada vaid kelmuse toimepanemise tulemusena saadud raha kulutamise eesmärke ning kuritegu oli kannatanu poolt ülekande tegemise hetkega juba lõpule viidud), näitab see siiski üheselt, et tõele ei vasta väide, nagu puuduks N.E ja T. R. vahel igasugune seos; M.K. ütlustest tuleneb ilmselgelt vastupidine. 6.2 Teiseks tuleb silmas pidada, et kohtueelsel uurimisel on T.R. üle kuulatud ning kogutud tõendusliku teabe alusel on kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetatud (kd 2, tlk 172). Kriminaalasja lõpetamise aluseks on just tuvastamist leidnud asjaolu, et T.R. on OÜ №rtek Trade küll enda nimele registreerinud, kuid andnud selle edaspidiseks kasutamiseks N.E-le. Samuti nähtub sealt teave, et ta registreeris firma nimele GPRS-paketiga numbri XXXXXXX, mille samuti edastas 8 N.E-le. Tulenevalt KrMS § 296 lg-st 1 ei saa kõnealust teavet kasutada küll süüstava ütlusena N.E süüküsimuse lahendamisel, küll aga saab sellest dokumendist teha järelduse, et T.R. ei ole erinevalt kaitsja seisukohast seotud OÜ-ga №rtek Trade ning tegelikkuses esines ajal, mil N.E viibis kinnipidamisasutuses, T.R. nime all keegi kolmas, senises kriminaalmenetluses kindlaks tegemata isik, kellel oli muuhulgas juurdepääs OÜ №rtek Trade kontole. Seda järeldust kinnitab veel asjaolu, et ennast T.R. ks nimetatud isik kohtus vahetult ka tunnistaja K. A, kes ei ole tegelikku T. R. aga äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt ära tundnud (kd 2, tlk 133). 6.3 Kaassüüdistatav G. Ion on tunnistanud, et ta oli kontaktis ennast N.E-ks nimetanud isikuga, kes esmaselt oli telefoniühenduses tema abikaasa K. A. (kd 2, tlk 43 pöördel). Kontakti põhjuseks oli soov saada laenu, mille nad N.E-lt ka said; seda laenu andmise fakti tunnistab ka N.E ise (kd 2, tlk 52 pöördel). Seejuures on G. Ion tunnistanud, et jutt nimetatud isikuga käis muuhulgas OÜ-st №rtek Trade, kelle nimel ta esitas ennast N.E-ks nimetanud isiku palvel arve OÜ-le Rauduks (kd 2, tlk 49). Sarnaselt maakohtule leiab ka ringkonnakohus, et kaassüüdistatav G. Ioni vestluspartneriks oli just süüdistatav N.E, mitte aga keegi teine. Nagu öeldud, on leidnud tuvastamist, et G. Ioni ja N.E vahel oli laenusuhe, mida G. Ion ja K.A. ei suutnud seejuures tasuda. On ebaloogiline uskuda versiooni, et peale selle, kui N.E oli loonud kontakti G. Ioni ja K.A. , asus tema asemele hoopis keegi teine Murru Vanglas viibinud kinnipeetavatest, kes oleks ennast esitlenud siis N.E-na . Nii jääb arusaamatuks juba seegi, kust oleks pidanud see isik saama G. Ioni ning K.A. kontaktandmed; seejuures on ka tunnistaja M. K. kinnitanud, et tema viis omavahel kokku just K.A. ja N.E (kd 2, tlk 41), mitte aga kedagi teist/kolmandat. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et G. Ion on kohtus kinnitanud, et tal oli ennast N.E-na tutvustanud isikuga juttu neile antud laenu tagasimaksmisest, kusjuures võla katteks müüsid/andsid nad M.K. ule, s.o N.E abikaasale, enda sõiduauto (kd 2, tlk 49). Selleks, et uskuda kaitsja esitatud versiooni sellest, et N.E-na esines keegi teine isik, peaks samaaegselt tunnistama sedagi, et temana esinenud inimene tegeles arusaamatutel põhjustel laenusuhtega, mis oli loodud G. Ioni ja M. A. ühel ja N.E-ga teisel pool. Midagi sellist ei ole aga leidnud tõendamist ning sellisele asjaolule ei ole viidanud ka N.E. Vastupidi - et G. Ionile ja K.A. le kuulunud auto võla katteks müümise pakkumise tegijaks (või vähemalt sel teemal vestlejaks) oli just N.E, on tunnistanud ta ka ise (kd 2, tlk 52 pöördel). Sellest saab vaid üheselt järeldada, et isik, kes oli ühenduses G. Ioni ja K.A. , oli ainult N.E ning mitte keegi teine. Ühtlasi järeldub sellest loogiliselt, et vastupidiselt N.E poolt väidetule (kd 2, tlk 53) oli ta nii teadlik OÜ-st №rtek Trade kui oli ka sellega vahetult seotud, sh nn giljotiini müügiga OÜ-le Rauduks (kd 2, tlk 49, G. Ioni ütlused).
  12. Edasiseks keskseks küsimuses on N.E süüküsimuse lahendamisel see, kas telefoninumber XXXXXXX, millelt on helistatud nii OÜ-le Rauduks kui ka G. Ionile, oli just N.E kasutuses. Seejuures ei vaidlusta ka apellant maakohtu järeldust, et see telefon asetses kogu vaatluse all oleva perioodi Murru Vangla territooriumil (seda kinnitab ka jälitusprotokoll kd 2, tlk 104 ja EMT vastuskiri kd 2, tlk 107). Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et selle telefoni seotus N.E-ga ei ole kindlaks tehtud. 7.1 Eelnevalt tuvastas kriminaalkolleegium, et N.E oli seotud OÜ-ga №rtek Trade ning nagu tunnistas G. Ion, edastas ta N.E palvel OÜ-le Rauduks arve neile müüdud giljotiini eest tasumiseks. Seega ei vasta tegelikkusele N.E väide, et selle giljotiini müügist OÜ-le Rauduks ei tea tema midagi (kd 2, tlk 53). Tunnistajana üle kuulatud OÜ Rauduks juhatuse liige A. O. on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et isik, kes müüs neile giljotiini ning hilisemalt pakkus müüa terasplekki, oli üks ja seesama, samuti kasutati temaga ühenduse võtmisel sama telefoninumbrit (kd 2, tlk 5). Eelnevast järeldub, et selleks helistajaks ning nii giljotiini kui ka metalli pakkujaks oli just N.E . Sellelt tunnistaja 9 osundatud numbrilt saadeti pärast seda, kui metalli saabumine viibis ja tunnistaja püüdis edutult müüjaga ühendust võtta, A. O. ka sõnum, milles lubati probleem lahendada. Vaatlusprotokolliga on seejuures tõendatud, et see sõnum saadeti numbrilt XXXXXXX (kd 2, tlk 67), kusjuures see telefon oli Murru Vangla piirkonnas (kd 2, tlk 104). Seega on üheselt järeldatav seos antud telefoninumbri ning N.E vahel, mistõttu loeb kriminaalkolleegium selle asjaolu sarnaselt maakohtule tõendatuks. Seejuures on asjakohased ka tunnistaja M. Kangro ütlused selle kohta, et kõnealusel ajal olid mobiiltelefonid kinnipidamisasutuses täiesti tavalised asjad ning mobiiltelefoni kasutamise võimalus oli nii temal endal kui ka N.E (kd 2, tlk 41 pöördel). Seega saab lugeda tõendatuks, et N.E kasutas vanglas mobiiltelefoni ning selle numbriks oli XXXXXXX , mille vahendusel ta kontakteerus mh nii OÜ-ga Rauduks kui ka G. Ioniga.
  13. Järgnevalt analüüsib kriminaalkolleegium konkreetseid N.E-le süüks arvatud kelmuse episoode.
  14. Eelnevalt nimetatud ning tuvastatuks loetud asjaoludele tuginevalt võib kriminaalkolleegiumi hinnangul tõsikindlalt väita, et N.E viis eksimusse OÜ Rauduks esindaja A. O, pakkudes talle müüa metalli, mida tal aga ei olnud ning esilekutsutud eksimuse mõjul tegi kannatanu varakäsutuse. 9.1 Nagu öeldud, luges kriminaalkolleegium tõendatuks selle, et N.E oli seotud OÜ-ga №rtek Trade, tema kasutuses oli Murru Vanglas viibides mobiiltelefon numbriga XXXXXXX , millelt tehti OÜ Rauduks juhatuse liikmele A. O. ettepanek osta plekki, mida tegelikkuses ei olnud plaaniski tarnida. Eelnevalt mainitud giljotiini müük OÜ-le Rauduks leidis aset oktoobris (kd 2, tlk 3 pöördel, tunnistaja A.O. ütlused) ning jälitusprotokollil kohaselt (kd 2, tlk 104) on sel kuul numbrilt XXXXXXX , mida tuvastatult kasutas N.E, ka helistatud A.O. kasutuses olnud mobiiltelefonile. Edasised korduvad ühendused N.E ja A.O. vahel leidsid aset novembris 2004, mis haakub A.O. ütlustega selle kohta, et talle helistati ning pakuti müüa plekki. Nagu sedastas ka maakohus, oli esimese õnnestunud tehingu tõttu A. Orumaal helistaja suhtes tekkinud usaldus, mille tulemusel, saades ettemaksuarve, tegi ta OÜ №rtek Trade kontole ülekande summas 33040 krooni (kd 2, tlk 96). Seejuures ei ole iseenesest isegi tähendusega, kes konkreetselt saatis ettemaksuarve OÜ-le Rauduks. Tehingusse astus A.O. temal esilekutsutud eksimuse ajel, mille oli loonud N.E . Arve oli üksnes vahendiks, mis võimaldas eksimusse viidud isikul teha varakäsutuse ning ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest oli selleks hetkeks temas juba loodud. Samas tuleb soostuda süüdistuses esitatud seisukohaga, et ka selle arve (kd 2, tlk 65) saatis OÜ-le Rauduks N.E. Nagu märkis ka maakohus, saadeti see arve
  15. novembril 2004 aadressilt nortek(at)hot.ee (kd 2, tlk 64) ning jälitusporokolli kohaselt on sellel päeval korduvalt sisenetud osundatud e-maili kontole just GPRS andmeside teenust kasutades (kd 2, tlk 102). 9.2 Et toimepandud kelmusega oli seotud N.E , kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et samal päeval võeti sellest ülekantud summast välja 32500 krooni (kd 2, tlk 96) ning koheselt tehti sissemakse süüdistatava elukaaslase M.K. kontole summas 29000 krooni (kd 2, tlk 99), kusjuures selle sissemakse tegijaks on konto väljavõtte kohaselt T.R. , keda N.E (nagu ka M.K. ) enda kinnitusel üleüldse ei tunnegi. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on siin liialt palju kokkusattumusi, mis ei luba toetada kaitsja seisukohta, et tegemist on teineteisest sõltumatu käitumise jadaga. Kriminaalkolleegium leiab, et T.R. na käitunud isik tegutses N.E juhiste kohaselt, võttes välja OÜ Rauduks ülekande tulemusel laekunud summad ning kandes selle suuremalt jaolt üle süüdistatava elukaaslase kontole, mida konto väljavõtte kohaselt kasutas M.K. vahendusel suures mahus just N.E ise (seda kinnitavad antud kontolt tehtud mitmed ülekanded, milles viidatakse Riivole (vt kd 2, tlk 99-100). Et isikut, kes on esinenud T.R. na, ei ole 10 suudetud kriminaalmenetluse käigus kriminaalkolleegiumi hinnangul ei väära. kindlaks teha, seda kokkuvõtlikku järeldust 9.3 Eeltoodud argumentidel jätab ringkonnakohus apellatsiooni selles osas rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
  16. Tagajärjetuks jääb apellatsioon ka osas, milles vaidlustatakse N.E süüd vahetult G. Ioni poolt toimepandud kelmustele kihutamises. 10.1 Kriminaalkolleegium tunnistab, et siin osas on maakohus enda motiivides ning tõendite käsitluses mõnevõrra vastuoluline. Nimelt on kohus leidnud, et vaatamata vastuoludele eeluurimisel ja kohtus antud ütlustele on usaldusväärsed nii G. Ioni kui ka K.A. kohtus antud ütlused, kuna nad mõlemad on suutnud arusaadavalt selgitada ütluste muutmise põhjusi (vt p 1.5.1). Tuleb nõustuda kaitsjaga selles, et siinkohal on maakohus enda argumentides vastuoksne, kuivõrd G. Ion on enda kohtus antud ütlustes tõepoolest asunud väitma, et N.E ei olnud tema poolt toimepandud kelmustega vähimalgi määral seotud (kd 2, tlk 46, 50-52). 10.2 Kriminaalkolleegium ei pea usaldusväärseks G. Ioni selgitusi selle kohta, et kohtueelsel uurimisel andis ta N.E süüstavaid ütlusi üksnes seetõttu, et tahtis teda kahjustada (kd 2, tlk 50 pöördel). Esmalt tuleb märkida, et G. Ioni kohtueelses menetluses antud ning ristküsitluse käigus avaldatud ütlused on teo toimepanemise asjaolude osas selleks ilmselgelt liiga detailsed. Teisalt on kohtus antud ütlused enda olemuselt ka ebaloogilised. Ühest küljest väidab G. Ion, et kelmuste toimepanek oli tervikuna tema tollase abikaasa K.A. idee, samal ajal tunnistab ta siiski, et oli telefonitsi ühenduses ennast N.E-na tutvustanud isikuga, kellega neil oli omavahel juttu OÜ-st №rtek Trade ning kes edastas talle ka paroole arvete väljastamiseks (kd 2, tlk 49). Juba see näitab, et mõjutus OÜ №rtek Trade nimel tehingute sõlmimiseks tuli siiski väljaspoolt ning see ei saanud lähtuda üksnes K.A. st. Samal ajal tuleb silmas pidada ka eelnevalt tuvastatut, et isik, kes oli G. Ioniga ühenduses numbri XXXXXXX vahendusel, oli kriminaalkolleegiumi hinnangul just N.E ning mitte keegi teine. Oluline on tähele panna ka maakohtu poolt osundatut, et jälitusprotokolli kohaselt oli isik, kes kasutas numbrit XXXXXXX , G. Ioni poolt kelmuste toimepanemise ajal temaga pidevalt ühenduses (kd 2, tlk 104-106). Kelmuste toimepanek G. Ioni poolt kui põhitegu on seejuures leidnud vastuvaidlematult tõendamist. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu edasise järeldusega, et kihutajaks antud süüteole oli N.E. 10.3 Selles osas on K.A. andnud ütlusi, mille kohaselt ei olnud perekonna majanduslik olukord hea ning N.E helistas G. Ionile, pakkudes välja võimaluse raha teenimiseks – võtta OÜ-le №rtek Trade järelmaksuga kaupa ning jätta selle eest tasumata. Seejuures on K.A. tunnistanud, et kelmuste toimepanemiseks oli vaja OÜ Nortek Trade volikirja, mille tema ka võltsis sinna allkirja andes (kd 2, tlk 24 pöördel). Ühtlasi on K.A. kinnitanud, et ta oli vahetult ise N.E-ga ühenduses, kes palus tal paroole kasutades kontrollida OÜ №rtek Trade hot.ee kirjakasti (kd 2, tlk 25 pöörel). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on osundatud ütlused piisavalt detailsed selleks, et jõuda järeldusele, et G. Ioni poolt toimepandud kelmuste initsiaatoriks oli N.E. Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et tunnistaja tegelikkuses midagi sellist ei ole öelnud või on väljendanud ennast ebaselgelt. Kaitsja küsimustele vastates ei ole tunnistaja tõepoolest suutnud vastata, millal täpselt osundatud vestlused G. Ioni ja N.E vahel aset leidsid ning milline vestlus sõna-sõnalt oli (kd 2, tlk 30 pöördel – 31); kuid enda sisult on need ütlused piisavalt konkreetsed ning ringkonnakohtu arvates on ka arusaadav, et isik ei mäleta aastal 2011 detailideni sündmust, mis leidis aset aastal
  17. Pigem tõstataks kahtlusi olukord, kui see just nii oleks. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et K.A. ütlused on usaldusväärsed ning need kinnitavad, et kelmused pani G. Ion toime N.E 11 mõjutusel, s.o tema kutsus esile vastava teotahtluse kaassüüdistataval. Kriminaalkolleegium kordab siinkohal eelpool märgitut, et seejuures on tuvastatav ka tihe kontakteerumine kelmuste toimepanemise ajal G. Ioni ning N.E vahel. Kriminaalkolleegium möönab, et maakohtu osundus sellele, et N.E tegutses kirjeldatud viisil „Ionite perekonna majandusliku olukorra parandamise huvides“ on mõnevõrra arusaamatu ja eksitav, kuid see ei väära lõppjäreldust selle kohta, et kelmuste toimepanemiseks kutsus G. Ionil teotahtluse esile just N.E. 10.4 Selleks, et panna toime kelmusi, võltsis K.A. №rtek Trade OÜ volikirja, millega sai G. Ion (T.) volituse vormistada antud firma nimelt kõiki lepinguid, vastu võtma ning üle andma kaupu ja arveid (kd 2, tlk 123), mida G. Ion kelmuste toimepanemisel ka kasutas. Seega on leidnud tõendamist nii dokumendi võltsimine (KarS § 344) kui ka selle kasutamine (KarS § 345). Kuivõrd tõendamist on leidnud, et kelmuste toimepanek oli N.E initsiatiiviks, on vääramatuks järelduseks ka see, et nii dokumendi võltsimise kui ka selle kasutamise initsiaatoriks oli tema. Tuleb tunnistada, et K.A. ütluste kohaselt sattus volikiri, millele ta edasiselt allkirja andis, tema kätte G. Ioni, mitte aga N.E käest ning ka T. R. allkirja palus sellel võltsida G. Ion (kd 2, tlk 31 ja 32). See aga ei väära N.E vastutust antud süüteole kihutajana, kuna sellisel juhtumil on olukord lahendatav läbi nn ahelkihutamise põhimõtete (vt RKKKo 3-1-1-36-09, p 15). Küll tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles N.E tegu kvalifitseeriti veel nendele süütegudele kaasaaitamisena KarS § 22 lg 3 järgi. Kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et kihutamine on osavõtu raskem vorm ning see neelab ka kaasaaitamise (vt ka selle kohta eelnevalt osundatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend). Seega tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ning jätta N.E-le esitatud süüdistuses KarS §-de 344 ja 345 järgi välja viide KarS § 22 lg-le
  18. 10.5 Selle süüdistuse osas märgib kriminaalkolleegium veel järgmist. Nimelt on kirjeldatud süüdistuse episoodis märgatav N.E käitumise ilmne sarnasus talle varasemalt inkrimineeritud kuritegeliku käitumisega. Senises kohtupraktikas on leitud, et ka kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina isiku süüküsimuse lahendamisel (vt RKKKo 3-1-1-32-05; 3-1-1-87-09). Nii on Riigikohus märkinud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms (vt RKKKo 3-1-1-8-10, p 11). Teisisõnu erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (kd 3, tlk 3) on N.E Harju Maakohtu
  19. oktoobri 2008 otsusega karistatud kriminaalasjas nr 1-08-12776, mille tehiolud on käesoleva kriminaalasjaga sisuliselt identsed – N.E tunnistati selles kriminaalasjas süüdi KarS §-de 344/345/209 järgi selles, et võltsides ja kasutades võltsitud dokumenti pani ta toime kelmuse, maksmata kannatanult väljapetetud kaupade eest. Seega on tegemist N.E-le omase käitumismustriga, mis iseloomustab ka käesolevat kriminaalasja. Kogumis teiste tõenditega ei jäta see kriminaalkolleegiumis seetõttu kahtlust, et maakohtu otsus N.E süüditunnistamises ja karistamises on põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu.
  20. Kriminaalkolleegium ei nõustu apellandiga ka selles, et kriminaalasja kohtuliku arutamise pikk kestus on tingitud tervikuna kaassüüdistatava G. Ioni käitumisest. Tuleb tunnistada, et peamises osas on see tõepoolest takerdunud seetõttu, et G. Ion ei ilmunud 2007 aastal kohtusse ning ta tabati alles 2010 aasta lõpus. Kuid mööda ei saa vaadata ka maakohtu poolt osundatust, et esmaselt lükati kriminaalasja arutamine aastal 2006 edasi seetõttu, et N.E taandus n.ö viimasel hetkel enda kokkuleppel kaitsjast. Kohtu alla anti süüdistatavad seejuures 2006 septembris (kd 1, tlk 20), kaks kuud hiljem toimunud esimesel kohtuistungil loobus N.E aga ootamatult senise kaitsja teenetest (kd 1, tlk 39), milles ringkonnakohus näeb süüdistatava tahtlikku käitumist kohtuasja 12 venitamisel. 2011 aasta alguses oli taaskord N.E see, kes ei reageerinud kohtukutsetele ning ei ilmunud kohtulikule arutamisele, mis taaskord tingis kriminaalmenetluse venimise. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et maakohus oleks karistuse mõistmisel pidanud pöörduma KrMS § 306 lg 1 p 61 poole, nagu seda leiab kaitsja. Maakohtu poolt mõistetud karistus vastab isiku teosüüle ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda revideerida. Küll märgib ringkonnakohus, et seda asjaolu teo toimepanek juba aastal 2004 – saab ja tuleb arvesse võtta edasisel liitkaristuse moodustamisel (selle kohta vt p 14.1). II
  21. Küll väljub kriminaalkolleegium edasiselt apellatsiooni piiridest ning leiab, et vaatamata eeltoodule tuleb maakohtu otsus tühistada veel järgnevas.
  22. Käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod pani N.E toime aastal
  23. Nagu ringkonnakohus juba osundas p-s 10.5, on N.E Harju Maakohtu
  24. oktoobri 2008 otsusega karistatud kriminaalasjas nr 1-08-12776 tegude eest, mis ta pani toime aastal
  25. Kõnealuse otsusega mõisteti N.E-le kuritegude kogumi eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mille kandmisest vabastati ta tingimuslikult katseajaga kestusega 18 kuud, mille kulgemise alguseks määrati kohtuotsuse tegemise kuupäev. Katseaega on küll pikendatud täitmiskohtuniku poolt kahel korral vastavalt 6 kuu ja 2 kuu võrra, kuid ka see aeg on käesolevaks hetkeks möödunud. Seega on tegemist hiljem tuvastatud konkurentsiga, mistõttu oleks maakohus pidanud kohaldama KarS § 65 lg 1 sätteid ning moodustama liitkaristuse käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse ja Harju Maakohtu
  26. oktoobri 2008 otsusega mõistetud karistuse vahel. KarS § 65 lg 1 nõutava kohaldamise osas on enda seisukoha avaldanud Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses 3-1-1-6610, märkides seal kokkuvõtvalt järgmist. 13.1 Karistusseadustiku § 65 lg 1 reguleerib liitkaristuse mõistmist neil juhtudel, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime ka teise kuriteo. Seega kirjeldab KarS § 65 lg 1 lause 1 olukorda, mil on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga. Nimetatud kogumi olemasolu ei sõltu sellest, kas mõni kogumi moodustava kuriteo eest mõistetud karistus on kantud või mitte, määrav on üksnes kuriteo toimepanemise aeg. 13.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on selles lahendis veel leidnud, et liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 1 järgi on võimalik ka olukorras, kus pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, millega süüdimõistetu on KarS § 73 või § 74 alusel mõistetud karistusest tingimuslikult vabastatud, tuvastatakse veel teine kuritegu, mis on toime pandud enne kohtulahendi kuulutamist selles asjas. Osundatud otsuses on asutud seisukohale, et juhul, kui isik on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud põhikaristusest tingimuslikult vabastatud, siis on seda karistust võimalik täitmisele pöörata üksnes KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 viimases lauses sätestatud tingimustel. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on möödunud ja isik ei ole katseaja tingimusi rikkunud, siis ei ole põhikaristust, mille kandmisest isik oli tingimuslikult vabastatud, enam mistahes alustel võimalik reaalselt täitmisele pöörata. Need asjaolud iseenesest ei välista aga kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmist KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi. Järelikult tuleb nende sätete alusel mõista süüdistatavale liitkaristus kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmise teel. Mõistetud liitkaristusest jääb aga isikul kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Juhul, kui esimese kohtuotsusega määratud katseaeg on viimase kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, on isik esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. 13
  27. Eelnevat aluseks võttes kohaldab ringkonnakohus KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 sätteid ning moodustab edasiselt liitkaristuse käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse ja Harju Maakohtu
  28. oktoobri 2008 otsusega mõistetud karistuse vahel. Nagu ringkonnakohus eelnevalt sedastas, tuleb käesolevas kriminaalasjas maakohtu poolt mõistetud karistus jätta muutmata. 14.1 Mõlema kohtuotsusega on N.E-le mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Liitkaristuse moodustamisel arvestab ringkonnakohus seda, et kuriteo toimepanemisest on möödunud oluliselt aega, aga ka seda, et Harju Maakohtu
  29. oktoobri 2008 otsusega mõistetud tingimusliku karistuse on süüdistatav läbinud ilma katseaja nõudeid rikkumata. Samas ei ole põhjust rakendada karistuste täieliku katmise põhimõtet, kuna N.E ei ole enda süüd tunnistanud, samuti puuduvad muud kergendavad asjaolud, millele kohus saaks selle küsimuse lahendamisel tugineda. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et liitkaristuseks tuleb süüdistatavale mõista 1 aasta 11 kuud vangistust, millest 1 aasta 6 kuu vangistuse kui esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest on ta lõplikult vabastatud. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega liitkaristuse ülejäänud osa 5 kuud vangistust, mille kandmise algusena tuleb määrata
  30. oktoober
  31. III
  32. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse. Apellatsioon jätta rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.