) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest tegutses tahtlikult
Kohtueelses menetluses on kannatanu AAV esitanud tsiviilhagi 11220 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete maksumust. Kuna kannatanu poolt loetletud esemete vargus on kriminaalasjas kogutud tõenditega jäänud tuvastamata, jätab kohus AAV tsiviilhagi rahuldamata. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul R.N süütegudes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolude puuduvad. Süüdistatav on küll kohtuistungil toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani kahe kuu jooksul toime kaks vargust, saades sellisel viisil sissetulekut ning vaatamata sellele, et teda on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ning 5 viimase kohtuotsusega asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, jätkas süüdistatav samalaadsete süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistataval puudub alaline töökoht, millest annab tunnistust ka süüdistatava poolne süstemaatiline varguste toimepanemine elatusvahendite saamiseks. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Mõistetava karistuse eripreventsiooni kaalutlusi silmas pidades tuleb arvestada süüdistatava isikut. R.N on varem korduvalt, 6-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Viimati Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusega karistati teda KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 10 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga. Uue süüteo on süüdistatav toime pannud juba natuke rohkem kui kahe kuu möödudes. Kohus ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga nagu võiks R.N-ile mõistetava karistuse asendada uuesti üldkasuliku tööga või jätta tingimisi kohaldamata, kuivõrd varasemate kohtuotsustega on asjatult püütud saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki - mõjutada R.N hoiduma süütegude toimepanemisest. R.N seda võimalust ei realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. Arvestades süüdistatava järjekindlust kuritegude toimepanemisel pärast varasemate karistustega mõistetud vangistuste ärakandmist võib teha järelduse, et süüdistatava jaoks ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine oodatava mõjuga ja eeldatav hirm täitmisele pööratava karistuse pärast ilmselgelt ei sunniks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seda arvestades on kohus seisukohal, et R.N tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohus ei võta arvesse seejuures süüdistatava väidet nagu oleks vangistuse reaalne ärakandmine talle takistuseks alaealise tütre kasvatamises. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt vaatamata sellele, et R.N on alaline elukoht Jõhvis, kus elab tema laps koos vanaemaga, viibis R.N ise pidevalt Tallinnas, elas erinevate sõbrannade ja tuttavate juures ning seetõttu oli üle nelja kuu tagaotsitav. Kohus leiab, et kuna R.N ei ole ka varem osalenud tütre kasvatamises, on tõenäoliselt tegemist katsega kasutada ära kõikvõimalikud argumendid, et vältida vanglakaristuse reaalset ärakandmist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud vangistus kuni 5 aastat. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ning kannatanutele tekitatud kahju suurusest, mistõttu võib süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alamäära lähedasena. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.