1-08-13732/31

1-08-13732 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13732 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.D kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.D kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 79.89 eurot (seitsekümmend üheksa eurot ja kaheksakümmend üheksa senti) vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt O.D-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista O.D-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 79.89 eurot riigituludesse.
7. O.D tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „O.D 1-0813732 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 30.11.2011 määrusega jäeti O.D talle Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O.D mõisteti Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ja § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ja KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks 6 aasta pikkune vangistus. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 1 alusel 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks loeti 3 aastat 11 kuud ja 20 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 27.08.2009 määrusega. Karistuse kandmise aja algus on 06.02.2009 ja lõpp 26.01.
9. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 26.09.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri arvamust ning kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus märkis, et O.D on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral reaalse vangistusega. Vaatamata vanglakaristuste kandmisele on süüdimõistetu vabanedes oma õigusvastast käitumist jätkanud. Maakohus järeldas eelnevast, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule positiivset mõju avaldanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda ega alluda tema üle kehtestatud korrale, millele viitab asjaolu, et tal on vangistuses 15 kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine annab aluse kahelda tema väidetavas motivatsioonis end muuta. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on iseloomustanud peamiselt varavastaste süütegude toimepanek. Kuritegusid on ta toime pannud ka grupis ja vägivalda kasutades. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et vabanemisel oleks tal võimalik saada MTÜ L K juures tööd, siis ei olnud maakohtule selle kohta ühtegi kirjalikku tõendit esitatud, mistõttu ei saanud maakohus puhtalt väidete põhjal töökoha olemasolu ka nentida. Maakohus leidis, et juhul, kui süüdimõistetu MTÜ-s töökohta ei saa, siis võib selle leidmist raskendada tema pikaajaline kriminaalne taust ning varasema töökogemuse puudumine. Arvestades ka seda, et süüdimõistetul on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi kohustusi, luges maakohus tema vabanemisjärgset majanduslikku olukorda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Kuna materjalidest on näha, et süüdimõistetu on väga pikka aega tarvitanud narkootikume ning teda on korduvalt nendega seoses karistatud, järeldas maakohus, et nende tarvitamise jätkamisel vajaks süüdimõistetu ka suuremaid sissetulekuid, et narkootikume hankida. Seega tuleb ka narkootikumide tarvitamist maakohtu arvates käsitleda uue kuriteo toimepanemise riskifaktorina. Kuigi süüdimõistetu on sõnades avaldanud motivatsiooni elustiili muutmiseks ja narkootikumide tarvitamisest loobumiseks, on enda sõnul läbinud sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalabiprogrammi ning soovib asuda vabanemisel rehabilitatsioonikeskusesse, siis kahtles maakohus, kas ta ka tegelikult sõltuvusainetest käesoleval ajal vangistusest vabanedes loobuda suudaks. Arvestades seda, et süüdimõistetu on oma vangistusaegse ja varasema käitumisega näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, arvestamata selle tagajärgedega, ei tekkinud maakohtul piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudaks ennast piisavalt distsiplineerida, et mitte uuesti narkootikume tarvitama ja sellest tulenevalt ka varavastaseid kuritegusid sooritama hakata. Samuti märkis maakohus, et elukoht MTÜ L K juures ei pruugi olla süüdimõistetule garanteeritud kogu katseajaks, kuna kohtule esitatud materjalide põhjal on garanteeritud vaid 2 XXXX-kuulises programmis osalemine. See, kas pärast programmi lõppemist tuleks süüdimõistetul sealt lahkuda, ei ole selge. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada O.D karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et kohus ei võtnud arvesse kõiki O.D elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. Kaitsja märgib, et Tartu Vangla toetab O.D tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanedes on O.D võimalus asuda elama MTÜ L.K., kus ta saab osaleda ka XXXX-kuulises XXXX programmis. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine tähendab O.D-le nii elu- kui ka töökoha olemasolu. Kaitsja märgib, et väide, et O.D puudub kodakondsus ja elamisluba, ei vasta tõele ning vajalikud dokumendid on kinnipeetaval korras. Kaitsja leiab, et O.D ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Tema käitumises on aset leidnud positiivsed muutused. Ta on läbinud riigikeele XXXX ja jätkab õpinguid. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi ning hakanud XXXX. O.D on loobunud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Ta soovib luua pere ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole O.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei ole maakohus O.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes arvestanud kõigi tema elus ja käitumises viimasel ajal aset leidnud positiivsete muutustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolusid nende kogumis, mille tulemusena asunud seisukohale, et O.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik üksnes siis, kui kohtul on isikut iseloomustavate andmete põhjal kujunenud veendumus, et seni kantud karistus on oma eesmärgi täitnud, kinnipeetav on sellest vajalikud järeldused teinud ning suudab edaspidi elada õiguskuulekalt. O.D puhul maakohtul seda veendumust ei tekkinud. Seejuures on maakohus arvesse võtnud, et O.D on vabanedes võimalik asuda elama MTÜ L.K. , kus ta saab asuda ka tööle. Samuti on maakohus arvestanud, et O.D on läbinud vanglas XXXX sotsiaalprogrammi ning soovib vabanedes asuda XXXX. Vaatamata O.D positiivselt iseloomustavatele asjaoludele jagab ringkonnakohus maakohtu arvamust, mille kohaselt on O.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et teda on vangistuses korduvalt 3 distsiplinaarkorras karistatud (viimati 04.08.2011), mis näitab, et ta ei ole suutnud ka vanglas range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt. See seab ringkonnakohtu hinnangul kahtluse alla süüdimõistetu võimekuse vabaduses õiguskuulekalt elada. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et O.D puhul eksisteerivad olulised uue kuriteo toimepanemise riskitegurid – oht jätkata narkootikumide tarvitamist ning panna toime varavastaseid kuritegusid tulenevalt kinnipeetava vähesest materiaalsest kindlustatusest. Ringkonnakohus leiab, et kuigi O.D on avaldanud motivatsiooni jätkata edaspidist elu seaduskuulekalt, ei ole see vastavuses tema senise käitumisega vanglas. Enne vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist tuleb O.D kohtule näidata, et ta on tõepoolest suuteline oma käitumist muutma. Hetkel ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada O.D suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau