4-11-2691/5

(3)kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. kohtuotsuse Liiklusseaduse § 127 alusel on I.R kohustatud viie tööpäeva jooksul jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 3.Toimetada käesolev kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kaevatava otsuse sisu Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva pilitseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 21.06.2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2650,11,001340 on I.R 19 karistatud liiklusseaduse (LS, kuni 01.07.2011 kehtinud redaktsioonis) § 74 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses s.o 900 eurot seoses sellega, et ta 29.05.2011 kell 03.20 Mammaste külas, Põlva vallas, Põlvamaal juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,65 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 , on loetud lõplikuks tulemiks 0,60 mg/l. Sellega rikkus I.R kuni 01.07.2011 kehtinud liikluseeskirja (LE) § 76 p 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS (kuni 01.07.2011 kehtinud redaktsioonis) § 7419 lg 2 järgi, s.o. mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Kaebaja nõue ja põhjendused Menetlusalune isik on kohtule esitanud kaebuse Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 21.06.2011.a. otsusele. Kaebuses taotleb I.R otsuse tühistamist määratud lisakaristuse osas ning karistuseks määratud rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa. Kaebuse kohaselt on kaevatavas otsuses märgitud, et ta ei esitanud väärteoasjas vastulauset, kuid tegelikkuses saatis ta Põlva politseijaoskonna töötaja Piret Tenso e-mailile 2.juunil 2011 avalduse määratava trahvi tasumiseks osade kaupa. Kaebuse esitaja põhjendab oma taotlust määrata rahatrahvi tasumine osade kaupa asjaoluga, et ta kasvatab üksi alaealist last. Sõiduki juhtimise õigus on talle hädavajalik, kuna nädalavahetustel on vaja transportida last ema juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas nr 2650,11,001340 tehtud otsus on seaduslik. Rahatrahvi määramisel on arvestatud, et menetlusalune isik on oma õiguste ja kohustustega tutvunud ning ta ei ole pöördunud 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest kohtuvälise menetleja poole, et esitada tõendeid, taotlusi või anda ütlusi. 02.06.2011.a. saadetud kiri sisaldab taotlust trahvi maksmiseks osade kaupa, selles ei ole ühtegi viidet vastulausele. Kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2

(5)LS § 7419 lg 2 rikkumise ees on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani (põhikaristusena). Lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud I.R-ile karistuseks rahatrahvi 225 trahviühikut. Lisakaristuse määramisel on arvesse võetud, et mootorsõiduki juhi poolt alkoholi piirmäära ületamine mootorsõiduki juhtimisel on üks raskemaid liikluseeskirja rikkumisi, mis võib kaasa tuua raskete tagajärgedega õnnetusi. I.R on karistatud samalaadse rikkumise eest ning mõistetud karistus on kustumata. Menetlusalune isik on pannud antud teo toime otsuse tahtlusega ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on kohtuväline menetleja pidanud põhjendatuks kohaldada ka lisakaristust LS § 7419 lg 3 p 2 alusel – juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kohus lahendab I.R-i kaebuse vastavalt V™S § 120 lg 1 ja 3 sätetele kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled on kaebuses ja sellele esitatud vastuses nõustunud kirjaliku menetlusega. V™S § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes. I.R-ile on koostatud väärteoprotokoll (tl.6) selles, et tema 29.05.2011 kell 03.20 Mammaste külas, Põlva vallas, Põlvamaal juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,65 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 , on loetud lõplikuks tulemiks 0,60 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Alcotest 7110 EST Väärteoprotokolli kohaselt on rikutud LE (kuni 01.07.2011 kehtinud) § 76 p 3 sätteid ja toimepandu on kvalifitseeritud liiklusseaduse LS (kuni 01.07.2011 kehtinud) § 7419 lg järgi . LS § 7419 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 -0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Osundatud paragrahvi 3.lõike p 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Tulenevalt LE § 76 p 3 ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 mg või rohkem. I.R on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt (tl.7). Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt (tl.8) on I.R-i joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud indikaatorvahendit Alcoquant 6020, mis on kalibreeritud kuni 24.09.2011 ning mille näit 29.05.2011.a. kell 03.22 on olnud 0,68 mg/l ning tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0009, mille lugem on 29.05.2011.a. kell 03,33 olnud 0,65 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatuse 0,05 mg/l, on mõõtetulemuseks loetud 0,60 mg/l. Menetlusealune isik ei ole vaidlustanud mõõtmise protseduuri õiguspärasust. Ka kohus ei ole tuvastanud, et mõõtetulemus ei oleks jälgitav. Konkreetsed mõõtmisel kasutatud seadmed on protokolli kohaselt identifitseeritavad, 3

(5)mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt. Seega on tõendatud, et alkoholisisaldus menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus ületas lubatud piirmäära (0,1 mg/l). Menetlusaluse isiku poolt on esitatud tõendina väljavõte Eesti rahvastikuregistrist ja Gaidar I.R-i sünnitunnistus, millest nähtub, et I.R on 04.12.2001.a. sündinud Gaidar I.R-i isa ning talle kuulub nimetatud lapse täielik hooldusõigus (tl.13, 15). Tl.14 on Nycomed SEFA AS tõend I.R-ile makstud tasude kohta, mille kohaselt on tema keskmine brutotöötasu 2011.a. (enne väärteokaebuse kohtule esitamist) olnud 958,80 eurot. Hinnates kohtule esitatud tõendeid leiab kohus, et käesolevas asjas ei esine väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ning I.R-i poolt toimepandu vastab kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo tunnustele. Tema süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuna I.R teadis sõidukit juhtima asudes, et on tarvitanud alkoholi ja möönis, et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus ületab lubatud piirmäära. Järgnevalt analüüsib kohus menetlusalusele isikule määratud karistuse õiguspärasust. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.R-i süüd tuleb lugeda suureks, arvestades mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega kaasneda võivaid raskeid tagajärgi. I.R-i väljahingatavas õhus ületas alkoholisisaldus oluliselt lubatud piirmäära. Karistusregistri teatise kohaselt (tl.11) oli menetlusalust isikut samasuguse rikkumise eest väärteokorras karistatud ka 26.10.2010.a. rahatrahviga 690,25 eurot, milline karistus oli tal uue rikkumise toimepanemise ajaks kandmata (trahv tasutud 09.07.2011.a.) Karistuse määramisel on arvestatud kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsusega. Seetõttu on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus – rahatrahv 225 trahviühikut, s.o 900 eurot kohtu hinnangul seaduslik ja põhjendatud. KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohtuväline menetleja ei ole seda teinud, kuigi I.R on 02.06.2011 sellekohase avalduse esitanud. Kuid esitatud avalduses ei ole esitatud mõjuvaid põhjuseid, mis võimaldaksid KarS § 66 lg 2 kohaldamise. Seetõttu ei saa rahatrahvi ositi tasumise mittemääramist kohtuvälisele menetlejale ette heita. Kuivõrd menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses põhjendanud, miks ta soovib rahatrahvi ositi tasuda ning esitanud sellekohased tõendid, peab kohus võimalikuks määrata trahvi tasumise ositi. Mõjuvaks põhjuseks loeb kohus eelkõige asjaolu, et määratud trahv ületab menetlusaluse isiku ühe kuu netosissetuleku ja trahvi ühekorraga tasumisel ei jääks isikul enam vahendeid tema enda ja alaealise lapse ülalpidamiseks. Hinnates I.R-ile lisakaristuse määramise vastavust karistuse kohaldamise alustele ja karistuse eesmärkide saavutamisele, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, kuna I.R-ile ei olnud mõju avaldanud tema varasem samaliigilise väärteo eest karistamine ainult rahatrahviga. Kuid lisakaristuse kestus võiks antud juhul olla LS § 7419 lg 3 p 2 sätestatud minimaalses määras, s.o kolm kuud. Siinkohal arvestab kohus menetlusaluse isiku poolt esiletoodud asjaoluga- vajadusega kasutada sõidukit lapse 4

(5)kasvatamisega seoses. Peale selle on kohus arvamusel, et ka karistuse eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas menetlusaluse isiku mõjutamiseks edaspidi süütegudest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huvides ei ole vajalik, et I.R-ilt oleks juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud kauemaks kui kolmeks kuuks. Kuna menetlusaluse isiku kaebuse läbivaatamine maakohtus on kohtu töökoormuse tõttu viibinud, siis on kohus kontrollinud ka tema karistatust väärteo toimepanemisest möödunud aja jooksul. Karistusregistri andmete kohaselt ei ole I.R pärast 2011.a. maikuud väärtegusid toime pannud, milline asjaolu kinnitab, et ta on karistamisotsusest, mis ei ole veel jõustunud, teinud siiski järeldused, hoidudes uute süütegude toimepanemisest. Epp Tombak Kohtunik 5