← Eesti

1-12-3209/11

Obsah (4)§ 199§ 65§ 68§ 56

Kriminaalasi nr. 1-12-3209 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2012.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsja Tõlk Aime Iv

§ 199lg 2 p.

9 järgi

§ 65

lg 1 alusel liitkaristusega vangistusega 11 k 15 p,

§ 65

lg 1 alusel kanda 1 k 24 p., elukoht Kungla 7-16, Tallinn vahi all alates 28.05.2012.a. Süüdistus Kriminaalasja nr. Menetluse liik

§ 199lg 2 p.

9 järgi 12230103730, 12230107091 lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista J.N

§ 199lg 2 p. 9 järgi ja karistada vangistusega 9 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.03.-23.03.2012.a. ja 11.05.-12.05.2012., s.o. 4 päeva. Kandmisele kuuluv karistus 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 28.05.2012.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kui karistuse ärakandmise tähtaeg saabub enne otsuse jõustumist, siis tõkend tühistada karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi Välja mõista J.N-ilt AMkasuks 1199 eurot (arve nr. XXXXXXX №rdea Pank) Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista J.N-ilt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 435 eurot - KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjale makstud tasu 211.20 eurot - krMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata J.N kriminaalmenetluse kulude summas 646.65 eurot tasumine ositi 9 kuu jooksul, igas kuus tasuda 71.85 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 1022003479611 SEB, 221023778606 Swedbank või 333416110002 №rdea Pank. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-3209 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: Kaks CD-plaati – jätta kriminaaltoimiku juurde Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus J.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda viimati karistati süstemaatiliste varguste toimepanemise eest 19.04.2011 ja 15.11.2011, vabanedes karistuse kandmiselt 06.01.2012, 20.03.2012 a kella 12.16 paiku Tallinna linnas Ahtri tn 12 asuvas Kännuka OÜ müügisalongis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära AM kuuluva sülearvuti Apple MacBook Pro väärtusega 1199 eurot. J.N-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda viimati karistati süstemaatiliste varguste toimepanemise eest 19.04.2011 ja 15.11.2011, vabanedes karistuse kandmiselt 06.01.2012, 22.03.2012 kella 19.20 paiku Tallinna linnas Sõle tn 51 asuvas AS Selver Pelgulinna Selveris vastavalt oma ettekujutusele alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, peites endale põue 34 ripsmetušši One by one väärtusega kokku 365 eurot ning läbides kaupluse kassaderivi, kus jättis toodete eest tasumata. Kuid kuritegu tal lõpule viia ei õnnestunud, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema isikuna, keda on varem 15.11.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-12309 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, uuesti 11.05.2012 kella 16.03 paiku Tallinnas Sõpruse pst 171 asuvast ja Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest Maxima, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 3 pudelit 0,5l konjakit maksumusega 19,95 eurot pudel, kogumaksumusega 59,85 eurot, peitis kauba jope käistesse ja põue ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, keda on varem 15.11.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-12309 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, uuesti 28.05.2012 kella 20.25 paiku Tallinnas Aia 7 asuvast ja Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Kaubahall Rimi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 1 pudeli 40% likööri Vana Tallinn maksumusega 8,25 eurot, 1 pudeli 45% likööri Vana Tallinn maksumusega 9,29 eurot, 1 pudeli 50% likööri Vana Tallinn maksumusega 10,19 eurot, kogumaksumusega 27,73 eurot, peitis kauba jope põue ning möödus kassade rivist jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega pani J.N oma tahtliku tegevusega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Otsuse põhjendus J.N tunnistas end täielikult süüdi kõikides talle süüks arvatud kuritegudes. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelsel ülekuulamisel antud ütluseta. 20.03.2012.a. AM sülearvuti vargus Sülearvuti vargust tõendavad kannatanu AM ütlused, mille kohaselt töötab ta OÜ-s „Kännukas“ müügijuhina. 20.03.2012.a. oli ta kella 12.06-st kuni 12.30-ni lõunal. Kui lõunalt tagasi tuli, ei olnud tema sülearvutit enam laua peal. Vaadates turvakaamera lindistust, oli sealt näha kabinetti sisenemas üht meesterahvast, kes võttis laua pealt arvuti ja lahkus. Turvakaamera lindistuse vaatlusprotokoll tõendab J.N-i viibimist 20.03.2012.a. Ahtri 12 hoones ajavahemikul kell 12.08 kuni 12.

  1. J.N tunnistas Ahtri tänaval ühes kontoris viibimist ning ühest kabinetist laua pealt sülearvuti vargust, mille hiljem maha müüs. 22.03.2012.a. Tallinnas Sõle 51 asuvast Selveri kauplusest varguse katse Turvatöötaja RO ütluste kohaselt nägi ta kuidas
  2. märtsil kell 19.20 sisenes kauplusse meesterahvas, kes pani endale põue ripsmetušše. Kassas maksis vaid kahe kohukese eest. Isik sai kinni peetud ja toimetatud turvaruumi. J.N tunnistas end süüdi ripsmetuššide varguses. 11.05.2012.a. Tallinnas Sõpruse pst. 171 asuvast Maxima kauplusest varguse katse Varguse katse on tõendatud turvatöötaja PZ ütlustega, mille kohaselt nägi ta läbi turvakaamera, kuidas noormees mustas nahktagis võttis riiulilt kolm pudelit Hennessy konjakit ja läbis kassad konjakite eest maksmata. Isik oli kinni peetud kauplusest väljaspool sisevalveteenistuse piirkonna juhi JM poolt. Tunnistaja JM ütlused kinnitavad PZ ütlusi. J.N tunnistas konjakite vargust ja väitis, et peitis konjakid jope käisesse ja põue. Endale ta neid ei saanud, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni ja konjakid tagastati kauplusele. 28.05.2012.a. Tallinnas Aia 7 asuvast Kaubahalli Rimist alkoholi varguse katse. IA ütluste kohaselt tuli kella 20.25 ajal saali meesterahvas, kes suundus alkoholi osakonda ja võttis kolm pudelit Vana Tallinnat ja pani need trikoosärgi alla ning kassas ta millegi eest ei maksnud. Isik peeti koos varastatud kaubaga kinni. J.N tunnistas varguse toimepanemist. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on J.N-i süü nelja varavastase kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kuriteod pani ta toime kavatsetult, kuna läks kontoriruumi ja kauplustesse varastamise eesmärgiga. Kvalifikatsioon on õige. Teda on varasemalt juba karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, mistõttu 2012.a. märtsis ja mais toimepandud vargused tuleb samuti pidada süstemaatiliselt toimepanduks. Kolm varguse katset on hõlmatud lõpuleviidud vargusest ja lõplik kvalifikatsioon on

§ 199lg 2 p.

9 järgi. Kannatanu AM esitas J.N-i vastu tsiviilhagi, milles nõuab temalt varastatud arvuti maksumuse hüvitamist. Arvuti maksumuse kohta on esitanud kannatanu arve, millest nähtub ostuhinnana 1199 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtulikul tõendite uurimisel on J.N-i süü talle inkrimineeritud kuriteos

§ 199

lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud, mistõttu tal tuleb kannatanule tekitatud kahju hüvitada. Tsiviilhagi suurus on tõendatud ja kuulub täies mulatuses rahuldamisele. Karistamine Karistamise aluseks on

§ 56

lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

§ 199

lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Tulenevalt sellest, et J.N-i on varem kuusteist korda kriminaalkorras karistatud, viimati 15.11.2011.a, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Varavastaste süütegude järjepidev toimepanemine kinnitab ka kohtu veendumust, et süüdistataval puuduvad piisavad vahendid, mille eest tasuda rahalist karistust ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. J.N pani toime neli kuritegu, mis muudavad tema süü suuremaks, kuid samas arvestab kohus ka karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna materiaalne kahju tekkis vaid ühele kannatanule, võib vangistuse pikkus jääda alla sanktsiooni keskmist. Arvestades süüdlase isikut, ei ole eripreventiivseid eesmärke silmas pidades põhjendatud isikule vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Karistusregistrist nähtub, et ta on varem katseajal olles pannud toime uusi kuritegusid. Ta oli kohtueelses menetluses vabaduses (vahi alla võeti alles peale viimast kuritegu), kuid isegi siis, teades, et kohtus on juba üks kriminaalasi, pani ta uue kuriteo toime, kohtuistungile ei ilmunud. Sellest tulenevalt ei ole kohtul veendumust, et ta üldkasuliku töö tegemise ajal käib korralikult kriminaalhooldaja juures ja teeb ära talle määravad üldkasuliku töö tunnid ning ei pane toime uusi kuritegusid. Kohtu hinnangul tuleb J.N-ile mõistetud karistus reaalselt ära kanda. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.