← Eesti

4-11-4073/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.november 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-11-4073 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Väärteoasi G.U kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 04.10.2011.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2650,11,002333 Menetlusalune isik G.U (isikukood: Puskaru) Kaitsja Ain Laansalu Lõuna Prefektuur, esindaja Toomas Lihtmaa (asukoht Võru tn 12) 29.november 2011.a. Kohtuväline menetleja Kohtuistungi toimumise aeg xxx; elukoht: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa teatavakstegemisest so alates 29.11.2011.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 21.12.2011.a. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav so alates 21.12.2011.a. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kaevatava otsuse sisu Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 04.10.2011.a. otsusega väärteoasjas nr 2650,11,002333 on karistatud G.U liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 18 trahviühiku ulatuses so 72 eurot selle eest, et tema 13.09.2011.a. kella 11.16 ajal Kanepi-Leevaku mnt 3ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega 117 + 8 km/h, millega ületas antud teelõigul lubavat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 19 km/h. Sellega G.U rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 so lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h. Kaebuse sisu ja põhjendused G.U on maakohtule esitanud kaebuse, milles palub Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 04.10.2011.a. otsuse täielikult tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Menetlusalune isik leiab, et tema väidetav rikkumine on usaldusväärselt tõendamata. Menetlusalune isik sõitis antud maanteel piirkiiruse lähedase kiirusega. Kiirusemõõtmiseks kasutatud mõõteseade Stalker Dual töötab dopleri efektil st. mõõdab suurima energiaga liikuvalt esemelt peegelduvate lainete tagasipõrkumise järgseid muutusi. Pole välistatud, et antud mõõteseadme näit peegeldas mõne teise liikuva objekti liikumiskiirust. Stalker Dual töömeetod ei ole usaldusväärne ning ilma teiste tõenditeta kontrollitav. Just seetõttu paigaldatakse liiklusjärelevalvet teostatavatele sõidukitele salvestavad kaamerad. Antud juhul mingit kaamerasalvestust ei ole. Seega ei ole välistatud, et mõõteseadmel fikseeritud näit pärines mõnelt teiselt sõidukilt (sh Ridali lennuväljale suunduvalt või väljuvalt lennukilt või purilennukilt). Liiklus tööpäeva lõpus oli piisavalt tihe. Kaevatav otsus ei vasta ka V™S §-le 74 lg 1 p 8. Puuduvad menetlusaluse isiku vastulausega mittenõustumise sisulised põhjendused. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. G.U väärtegu on kohtuvälise menetleja arvates olemasolevate tõenditega piisavalt tõendatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes. G.U-le on koostatud väärteoprotokoll AB 1229387 selles, et tema 13.09.2011.a. kella 16.41 ajal Kanepi-Leevaku mnt 3-ndal kilomeetril Kanepi vallas juhtis mootorsõidukit Audi A6 Avant registrimärgiga 368 TGX kiirusega 117 + 8 km/h, millega ületas antud teelõigul lubavat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 19 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker Dual DC 095738, antennid KA 065561 ja KA 065579, tabloo 95738IJU. Sellega G.U rikkus LS § 15 lg 1 p 1 ja toimepandu on protokollis kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. 2

(6)Menetlusaluse isiku G.U kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 13.09.2011.a. õhtupoolikul sõiduautoga Audi Puskarust Erastvere suunas. Mingil hetkel nägi ta vilkureid ja teda peatati politseiametnike poolt seoses väidetavalt lubatud sõidukiiruse ületamisega. Lubatud sõidukiirust ta ei ületanud. Kiirus oli 90 km/h. Sõidu ajal jälgis ta sõidukiirust. Politseinike autos olnud kiirusmõõteseadme näit võis olla
  1. Koostati väärteoprotokoll, millega G.U tutvus. Et koostati ka teine so kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, sellest ei tea G.U midagi. Liiklus teel oli suhteliselt tihe. Mingi auto liikus ees ja palju autosid läks mööda. G.U ei tea, kelle kiirust politsei fikseeris, aga tema kiirus ei saa see olla. Tunnistaja Marko Tiisleri kohtuistungil antud ütluste kohaselt järgi teostas ta 13.09.2011.a. liiklusjärelevalvet koos Jaanus Sulaojaga Kanepi-Leevaku maanteel. Sulaoja juhtis autot. Maantee 3-ndal kilomeetril Leevaku suunast tuli vastu sõiduk. Marko Tiisler fikseeris vastutuleva auto kiiruseks 117 km tunnis. Liiklus ei olnud tihe. Üksikud autod sõitsid. Kui nad kiirust mõõtsid, teisi sõidukeid ei olnud. Audi oli nende vaateväljas ainuke sõiduk. Juhile näidati, et armatuurlaual on seade kiiruse mõõtmiseks. See oli paigaldatud armatuurlauale suunaga ettepoole. Sisse olid lülitatud eesmine andur. Video kõvaketas sel päeval ei töötanud. Juht sai kiirusmõõteseade kasutamise protokolliga tutvuda ja andis selle kohta allkirja. Tunnistaja Jaanus Sulaoja kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 13.09.2011.a. koos Marko Tiisleriga teenistuses Kanepi-Leevaku maanteel. Nad liikusid maantee 3-ndal kilomeetril suunaga Leevaku poole eravärvides patrullautoga, milles oli statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõtja. Marko Tiisler mõõtis vastutuleva auto kiiruseks 117 km tunnis. Nende sõiduki kiirus oli 60-ne kandis. Jaanus Sulaoja andis vastutulevale sõidukile peatumismärguande. Juhiks osutus G.U, kes hakkas kohe kiirust vaidlustama. G.U sõiduk oli ainukene, mis sel hetkel politseiautole vastu liikus ja ainukene, mille kiirust nad mõõtsid. Mingeid kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid ei olnud. Marko Tiisler koostas menetlusdokumendid, millega G.U tutvus. G.U kiirust mõõdeti seadmega, mis töötab doplerefektil. Autosse on paigaldatud ka videokaamera, mis oli antud hetkel remondis arvutirikke tõttu. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise 13.09.2011 protokollist nähtuvalt on teostatud G.U poolt juhitud mootorsõiduki Audi A6 Avant registreerimismärk 368TGX liikumiskiiruse mõõtmist 13.09.2011.a. kella 16.41 ajal Põlva maakonna KanepiLeevaku tee 3-ndal kilomeetril sõidusuunaga Kanepi suunas, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet STALKER DUAL DC 095738, antennid KA 065561 ja KA 065579, tabloo 95738/DU. Seadme lugemina on fikseeritud 117 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus + 8 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 19 km/h. Mõõtja kiirus liikuvast sõidukist kiiruse fikseerimisel oli 65 km/h. Protokollis on kanne, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Protokollil on juhi G.U allkiri. Menetlusalune isik G.U peale nimetatud protokolliga kohtuistungil tutvumist võttis õigeks, et protokollil on tema allkiri, kuid ilmselt ei lugenud ta seda hästi läbi ega süvenenud sellesse. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 26.01.2006.a. mõõtevahendi siseriiklikust tüübikinnitustunnistusest kehtivusega kuni 16.12.2015.a. ( tl 9) nähtuvalt radakiirusmõõturid Stalker Dual ja Stalker Dual SL on läbinud legaalmetroloogilise ekspertiisi ja need vastavad Eesti õigusaktide nõuetele ning OIML R91 nõuetele. Mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRSS-11/00027 ( tl 10) nähtuvalt on 15.03.2011.a. taadeldud kiirusmõõturit Stalker Dual DC 095738 koos antennide KA065561 ja KA
  2. 3
(6)Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.10.2010.a. tunnistuse ( tl 11-13) kohaselt Lõuna Prefektuuri on erialaselt pädev mõõtja liiklusjärelvalve mõõtmiste alal ja mõõtevõime liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel on 8 km/h, kui vastupidises suunas liikuva sõiduki kiirus on 101-133 km/h ja mõõtja kiirus 61-80 km/h. Hinnates kogumis uuritud tõendeid - menetlusaluse isiku G.U ja tunnistajate Jaanus Sulaoja ning Marko Tiisleri kohtuistungil antud ütlused, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus, erialase pädevuse tõendamise tunnistus – loeb kohus tõendatuks, et G.U 13.09.2011.a. kella 16.41 ajal Kanepi-Leevaku mnt 3-ndal kilomeetril Kanepi vallas juhtis mootorsõidukit Audi A6 Avant registrimärgiga 368 TGX kiirusega 117 + 8 kilomeetrit tunnis, millega ületas antud teelõigul lubavat sõidukiirust 90 kilomeetrit tunnis mitte vähem kui 19 kilomeetrit tunnis. Menetlusalune isik ei ole eitanud seda, et ta väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas sõiduautot juhtis ja ta peeti kinni seoses väidetava lubatud sõidukiiruse ületamisega. Ka tunnistajate Jaanus Sulaoja ning Marko Tiisleri ütlused kinnitavad, et 13.09.2011.a. Kanepi – Leevaku maanteel teostasid nad liiklusjärelevalvet, mille käigus peeti Kanepi-Leevaku maantee 3-ndal kilomeetri kinni G.U juhitud sõiduauto. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et antud teelõigul oli lubatud maksimaalseks sõidukiiruseks 90 kilomeetri tunnis. Tunnistaja Jaanus Sulaoja kinnitusel fikseeriti G.U juhitud sõiduki kiiruseks kontrolli hetkel 117 km/h. G.U juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise käik ja tulemused on fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, millest nähtuvalt on seadme lugem olnud 117 km/h. Protokolli koostanud Marko Tiisleri kinnitusel fikseeris tema G.U juhitud sõiduki kiiruse, mis oli sel hetkel 117 km/h. Et politseiametnike sõidukis olnud tablool oli peale tema peatamist näit 117 km/h, on kinnitanud ka G.U ise. Marko Tiisleri ütlustest nähtuvalt koostas tema kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli vahetult pärast G.U kinnipidamist ja viimane sai ka sellega tutvuda, mille kohta andis allkirja. Kuigi G.U kohtuistungil esialgselt eitas asjaolu, et on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli näinud, võttis ta hiljem siiski õigeks, et on protokollile alla kirjutanud. Kiirusemõõteseadme protokollist nähtuvalt G.U mingeid avaldusi protokollile allakirjutamisel pole teinud. Seega on alust arvata, et protokollis kirjeldatud mõõtmise tehiolusid G.U sündmuskohal ei vaidlustanud. Asjas ei ole ka käesoleval ajal vaidlust protokollis kirjeldatud muudes mõõtmise tehioludes peale selle, kas mõõdetav G.U juhitud mootorsõiduk liikus teel üksinda või mitte. Nii on G.U väitnud, et liiklus oli tihe, mingi auto sõitis tal ees, palju autosid läks mööda. Eluliselt on usutav G.U väide, et teel liikus ka muid sõidukeid, kuid käesoleva asja lahendamise seisukohalt on oluline see, et kas kiiruse mõõtmise hetkel paiknes teisi sõidukeid G.U-le niivõrd lähedal, et see häirinuks just tema sõiduki kiiruse mõõtmist. Tunnistaja Jaanus Sulaoja kinnitusel oli mõõtmise hetkel G.U sõiduk ainuke teel vastu liikunud sõiduk. Ka tunnistaja Marko Tiisleri ütluste kohaselt kiiruse fikseerimise hetkel teisi sõidukeid tema vaateväljas ei olnud. Kohtu arvates asjaolu, et G.U ei ole kiirusmõõteseadme protokollile alla kirjutades mingeid vastuväiteid esitanud (eelkõige asjaolule, et tema sõiduk liikus üksinda), teeb see ebausaldusväärseks G.U poolt kohtuistungil antud vastupidised ütlused. Tunnistaja Jaanus Sulaoja ütlused on kooskõlas kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgituga. Tunnistaja Marko Tiisleri ütlused kinnitavad, et tema poolt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritu vastas sündmuse tegelikele tehioludele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kiirusmõõteseadme 4
(6)kasutamise protokolli ja tunnistajate Jaanus Sulaoja ja Marko Tiisleri ütlustega on tõendatud asjaolu, et just G.U juhitud sõiduki kiiruseks kontrolli hetkel fikseeriti 117 km/h. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohaga, et kiirusemõõtmise videosalvestuse puudumine teeks iseenesest mõõtmise tulemuse ebausaldusväärseks. Tunnistajad Jaanus Sulaoja ja Marko Tiisler on kinnitanud, et nende sõidukis paikneb ka kaamera, mida tavapäraselt liikluskontroli teostades ka kasutatakse, kuid 13.09.2011.a. see rikke tõttu ei töötanud. Riigikohus on küll korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele liiklusjärelevalve toiminguid salvestada, tagades seeläbi võimaluse kontrollida nii toimingu läbiviimise asjaolusid kui ka hinnata selle tulemuste usaldusväärsust ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. 01.
  2. a otsus asjas 3-1-1-82-09; 05.04.
  3. a otsus asjas 3-1-1-12-10; 27.05.2010.a. otsus asjas 3-11-41-10). Kuid tegemist on olnud juhtumitega, kus liiklusjärelevalvet on toimetatud üksi. Sellisel juhul peab väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetleja ametnik astuma täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut ( sh liiklusjärelevalve toiminguid salvestades). Käesoleval juhul ei ole aga liiklusjärelevalvet teostanud üks politseiametnik, vaid kaks politseiametnikku. Lisaks kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile ja menetlustoimingu tegemise asjaolude kohta ütlusi andnud Marko Tiislerile on käesoleval juhul olemas ka tunnistaja Jaanus Sulaoja ütlused. Nagu kohus eespool tuvastas, on tunnistajate ütluste ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, et võidi mõõta mõne teise tema lähenduses asunud sõiduki kiirust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, tunnistajate ütlustest ei nähtu ühtegi mõõtmise asukohast, tee- või ilmaoludest tulenevat asjaolu, mis häirinuks G.U juhitava sõiduki kiiruse mõõtmist. Ühtegi taolist asjaolu ( peale selle, et mõõdeti mõne teise liikuva objekti kiirust) ei ole esile toonud ka menetlusalune isik ise. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on kiirust mõõdetud seadmega Stalker Dual DC 095738, antennid KA 065561 ja KA
  4. Tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus tõendavad, et tegemist on mõõteseaduse nõutele vastava mõõteseadmega ja seda on taadeldud. Erialase pädevuse tunnistus kinnitab, et Lõuna Prefektuur on erialaselt pädev mõõtja liiklusjärelevalve mõõtmiste alal. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud mõõtevõime laiendmääramatus vastab erialase pädevuse tunnistuse lisas toodud määrale. Eeltoodu alusel kohus leiab, et puudub alus kahelda 13.09.2011.a. toimunud G.U juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel saadud tulemi usaldusväärsuses. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Asjaolu, et G.U juhitud sõiduk liikus sellisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 kilomeetrit tunnis, pole menetlusalune isik vaidlustanud. Seega, juhtides antud teel mootorsõidukit sõidukiirusega rohkem kui 90 kilomeetrit tunnis, rikkus G.U LS § 15 lg 1 p
  5. Nagu kohus eespool tuvastas, ületas G.U lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 kilomeetrit tunnis. Kohtu arvates lubatud sõidukiiruse ületamise näol on tegemist otsese tahtlusega toimepandud teoga. G.U süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud LS 227 lg 1 järgi. Kaevatavas otsuses on ekslikult märgitud teo toimepanemine kellaaeg 11.
  6. Nagu kohus eespool tuvastas, toimus sündmus tegelikult 13.09.2011.a. kella 16.41 ( nagu on märgitud nii 5
(6)kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ja väärteoprotokollis). Kohtu hinnangul on kaevatavas otsuses märgitud kellaaja näol tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lubatud sõidukiiruse ületamise puhul vähemalt 19 kilomeetrit tunnis on kohtu arvates tegemist juba küllaltki etteheidetava teoga. Samas selle rikkumise raskus võrreldes lubatud sõidukiiruse oluliselt enama ületamisega on väiksem. Käesoleval juhul oli tegemist asulavälise teega, kus ilma- ja teeolud ei olnud keerulised. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus G.U süüd eriti suureks. Kaevatavast otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ka kohtu hinnangul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 227 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 30 trahviühikut. G.U on karistatud rahatrahviga 18 trahviühiku ulatuses so veidi üle sanktsiooni keskmise. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on G.U varem korduvalt karistatud liiklusseaduse rikkumiste eest ( muuhulgas ka lubatud sõidukiiruse kiiruse ületamise eest). Seega ei ole G.U näol tegemist õiguskuuleka liiklejaga. Kohtu hinnangul vastab G.U-le määratud karistus KarS § 56 sätetele, mistõttu selle muutmiseks puudub alus. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale muuhulgas ette heitnud ka seda, et kaevatavas otsuses puudub vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ( V™S § 74 lg 1 p 8). Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega, et vastulause mittearvestamist poleks kaevatavas otsuses põhjendatud. Menetlusalune isik juba vastulause esitamisel vaidlustas väärteo toimepanemise ja palus menetluse lõpetada. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et vastulauses esitatut ei arvestata, kuna menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja J.S. ütlustega. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku kiiruse ületamist eitavad ütlused paljasõnaliseks ja antuks vastutusest vabanemise eesmärgil. Asjaolu, et menetlusalune isik jätkuvalt ei nõustu tema väiteid mittearvestava kohtuvälise menetleja seisukohaga, ei tähenda seda, et kohtuväline menetleja poleks piisavalt oma seisukohta põhjendanud. Kohtule on küll arusaamatu kohtuvälise menetleja praktika, kus tunnistajate nimed otsuses märgitakse üksnes initsiaalidega. V™S §-st 33 tulenevalt väärteomenetluses tunnistaja anonüümsust ei tagata. Samas ei muuda see puudus iseenesest kaevatavat otsust ebaseaduslikuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V™S § 132 p 1 alusel G.U kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtunik Rita Kulberg /allkiri/ Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 19.03.2012.a. Ärakiri õige 30.03.2012.a. Hiie Otsing kantselei juhataja 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.