← Eesti

4-12-6311/6

4-12-6311 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2013. a Põlva Väärteoasja number 4-12-6311 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alave

§ 201

lg 2 järgi Menetlusalune isik H.Z (isikukood: xxx, registrijärgne elukoht: , faktiline elukoht Eesti Vabariigi kodanik, töökoha kohta andmed puuduvad) Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 90 lg-st 1, § 107 lg 1 p-st 1 ning §-dest 108111, kohus otsustas: H.Z süüdi tunnistada Liiklusseaduse §

§ 201lg 2 järgi ning karistada teda Kar

S § 63 lg 1 alusel arestiga 15 (viisteist) päeva. Kohustada H.Z ilmuma Ida Prefektuuri korrakitsebüroo Rakvere arestikambrisse (asukohaga: Rakvere, Kreutzwaldi 5a) karistuse kandmiseks hiljemalt 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua Ida Prefektuuril H.Z sundkorras arestimajja aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata H.Z alates tema saabumisest arestimajja. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt

  1. jaanuariks
  2. a. Apellatsiooniõiguse mittekasutamisel jõustub kohtuotsus 11.01.
  3. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse poolel on siis õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 04.01.
  4. a. 4-12-6311 Väärteoprotokolli sisu ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Tarvo Säälik on 10.11.
  5. a koostanud H.Z kohta väärteoprotokolli AB 1334364 (väärteoasjas nr 2602,12,007458). Nimetatud väärteoprotokolli (tl 1) kohaselt juhtis H.Z 10.11.
  6. a kella 00.53 ajal sõiduautot Audi 80, registrimärgiga 643 TFF, Põlva maakonnas Tartu-Räpina-Värska maantee
  7. kilomeetril Tartu suunas lubatud alkoholi piirmäära ületades, s.o kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus laiendmääramatust arvestades 0,59 milligrammi. Samuti juhtis ta motorsõidukit ajal, kui juhtimisõigus oli peatunud seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega. Sellega rikkus H.Z Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 5, § 33 lg 11 p 2 ja § 124 lg 3 p 1 nõudeid, pannes toime LS §

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja 03.12.

  1. a määruse (tl 11) alusel saadeti H.Z väärteotoimik asja arutamiseks Tartu Maakohtule, sest menetlusalusel isikul on varem mõistetud rahatrahvid tasumata ning tema suhtes on vaja karistuseks kohaldada aresti. Kohtu põhjendused
  2. Kohtuistungile 04.01.
  3. a kella 9-ks ei ole ilmunud menetlusalune isik H.Z , kuigi viimane on teadlik asja arutamise ajast ja kohast. Kohtukutse (tl 36) on menetlusalusele isikule politsei kaudu isiklikult kätte toimetatud 31.12.
  4. a (tl 40). V™S § 90 lg 1 sätestab muu hulgas, et kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Arvestades asjaolu, et H.Z-ile on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, siis peab kohus kohtuvälise menetleja esindaja taotluse alusel võimalikuks asja arutamist ilma menetlusaluse isikuta V™S § 90 lg 1 alusel.
  5. LS § 224 lg 2 sätestab vastutuse muu hulgas mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. LS § 69 lg 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit muu hulgas alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tunnistaja Tauno Sääliku kohtus antud ütluste ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 3) on tuvastatud, et H.Z juhtis 10.11.
  6. a kella 00.53 ajal sõiduautot Audi 80, registrimärgiga 643 TFF, Põlva maakonnas TartuRäpina-Värska maantee
  7. kilomeetril Tartu suunas ning sõiduki peatamise järgselt näitas ka kasutatud tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 ARDF 10.11.
  8. a kella 00.58 ajal, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,59 milligrammi (peale mõõtemääramatuse – 0,05 mg/l – arvestamist). Kohus leiab, et eelmärgitud tõendid on lubatavad ja nende usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Samuti on menetlusalune isik väärteoprotokollis tunnistanud alkoholi tarvitamist

(4)2 4-12-6311 enne sõitma minemist ning talle on teatavaks tehtud ka tõendusliku alkomeetriga saadud mõõtmise tulemus. Seega juhtis H.Z 10.11.
  1. a kella 00.53 ajal sõiduautot Audi 80, registrimärgiga 643 TFF, Põlva maakonnas Tartu-Räpina-Värska maantee
  2. kilomeetril Tartu suunas LS § 69 lg-s 5 sätestatud lubatud alkoholi piirmäära ületades. Eelnevaga saab kohus lugeda tõendatuks H.Z käitumises LS § 224 lg-s 2 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste esinemise ning LS § 69 lg 5 ja § 33 lg 11 p 2 nõuete rikkumise. Kuna tõendusliku alkomeetri lõplik tulem oli suhteliselt kõrge, siis viitab see asjaolu menetlusaluse isiku poolt alkoholi tarvitamisele möödukas koguses enne mootorsõidukiga sõitma minemist. Järelikult pani H.Z mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus ei ole tuvastanud H.Z õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemisel.
  3. LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse muu hulgas mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatunud. LS § 124 lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Tunnistaja Tauno Sääliku kohtus antud ütluste ja õiendiga (tl 5) on tuvastatud, et 10.11.
  4. a kella 00.53 ajal juhtis H.Z sõiduautot Audi 80, registrimärgiga 643 TFF, Põlva maakonnas Tartu-Räpina-Värska maantee
  5. kilomeetril Tartu suunas, kuid kehtiv juhiluba tal puudus. Ka on menetlusalune isik tunnistanud väärteoprokollis antud ütlustes, et tema juhhiluba oli aegunud. Antud tõendite alusel saab kohus lugeda tõendatuks, et H.Z juhtis 10.11.
  6. a kella 00.53 ajal sõiduautot Audi 80, registrimärgiga 643 TFF, Põlva maakonnas Tartu-RäpinaVärska maantee
  7. kilomeetril Tartu suunas omamata B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna antud kategooria mootrsõiduki juhtimisõigus oli tal peatunud LS § 124 lg 3 p 1 alusel. Seega esinevad H.Z käitumises LS § 201 lg-s 2 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Arvestades asjaolu, et H.Z ei kontrollinud enne autoga sõitma minekut vastava kateegooria juhtimisõiguse olemasolu ega kehtivust, siis võib järeldada, et LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo pani ta toime ettevaatamatusest. Antud teo toimepanemise puhul ei ole kohus samuti tuvastanud H.Z õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid.
  8. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.Z on varem korduvalt karistatud väärtegude, sealhulgas liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Ka on teda
  9. a karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.
(4)3 4-12-6311 Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades asjaolu, et H.Z on järjekordselt juhtinud mootorsõidukit peale alkoholi tarvitamist, siis pole eelnev karistus talle veel piisavat mõju avaldanud. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes või seadusega lubatud alkoholi piirmäära ülatades, seab sellega ohtu muu hulgas ka teiste inimeste elu ja tervise. Lähtudes sellest, et H.Z pani mootorsõidukit juhtides toime kaks erinevat süütegu (s.o LS §

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod), siis tuleb talle karistuse mõistmisel kohaldada Kar

S § 63 lg 1 sätteid ning mõista vaid üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeimaks sanktsiooniks saab lugeda LS § 224 lg 2, sest viimases on lisaks rahatrahvile ja arestile ette nähtud ka juhtimisõiguse äravõtmine. Kuna H.Z on mootrsõiduki juhtimisega toime pannud suhteliselt raske liiklusalase rikkumise lubatud alkoholi piirmäära ületades, siis leiab kohus, et teda ei ole võimalik karistada kergamaliigilise karistuse, s.o rahatrahviga, vaid otstarbekas on teda uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest hoidumiseks ja õiguskorra kaitsmise huvides karistada arestiga selle keskmises määras. Seega mõistab kohus menetlusalust isiku süüdi LS §

§ 201lg 2 järgi ning karistab teda Kar

S § 63 lg 1 kohaldamisega 15-päevase arestiga. Tulenevalt V™S § 205 lg-st 2 peab menetlusalune isik ilmuma oma elukohajärgsesse arestimajja (s.o Rakverre) aresti kandmiseks hiljemalt 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lembit Käis kohtunik

(4)4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.