) § 241 lg 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut so 12 eurot. Otsusest nähtub, et E.G karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtides 26.01.2013.a. kell 22.20 Saare maakonnas Kuressaare linnas Tallinna tänav nr 15 juures Rootsi ja Torni tänavate vahel, liikudes Torni tn suunas mootorsõidukit, peatas ja parkis liiklusmärgi 361 peatamise keeld mõjupiirkonnas, rikkudes sellega liiklusseaduse § 21 lg 2 p 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav väärteona
2. 8.02.2013.a. esitas E.G eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt 26.01.2013 koostas Politsei– ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare kordoni ametnik Urmas Vilukas E.G-le kiirmenetluse otsuse (Lisa 1). Otsuse kohaselt rikkus E.G Liiklusseaduse (edaspidi
) § 21 lg 2 p 1 sätet, mille kohaselt ei tohi sõidukit peatada kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba. Otsuses kajastatud rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis E.G mootorsõidukit, peatades ja parkides selle liiklusmärgi 361 (peatamise keeld) mõjupiirkonnas. Otsuses kajastatu kohaselt pandi rikkumine toime Kuressaare linnas Tallinna mnt 15, õhtul kell 22:20. Samas on protokolli märgitud, et teo toimepanemise koht on Rootsi ja Torni tänava vahel, ning et väärteo toimepanija liikus Torni tänava suunas. Otsusesse märgitu kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusalune isik E.G andis politseiametnikele samal päeval suulised ütlused, viidates et peatumise keelumärk, mille eiramist E.G-le ette heideti, on faktiliselt märkamatu, kinnitatud sama posti külge kus asub liiklusmärgi mõju hajutav reklaamplakat. E.G kinnitas kohapeal politseiametnikele, et ei pannud tegu toime tahtlikult. E.G käis tol päeval perega Saaremaal puhkamas ning peatus Grand Rose hotellis (mis asub Tallinna mnt 15), ning soovis õhtul parkida auto hotelli parklasse (mis asub sisehoovis). Kuna hotelli parklas vabu parkimiskohti ei olnud, oli E.G sunnitud parklast välja tagurdama. Kuna nimetaud kohas on võimalik tagurdada vaid ühele poole (st Rootsi tänava poole), arvestades hotelli asukohta ning asjaolu, et tegu on siiski kesklinnaga, siis seetõttu tagurdaski E.G tahtmatult peatumise keelu mõjualasse. Tagurdades ei ole peatumise mõju märk tajutav, eriti arvestades samal postil domineerivat, oluliselt suuremat ja valgustatud reklaami. Politseinike sõnul olevat nimetatud peatumise keelumärk paigaldatud alles hiljuti, ca 3 kuud tagasi. Otsusega määrati E.G-le karistusena
Nimetatud paragrahvi kohaselt karistatakse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Menetlusalune isik vaidlustab temale koostatud politsei 26.01.2013 kiirmenetluse otsuse täies ulatuses. Menetlusaluse isiku kaebuse põhjendused on järgmised: Liikluskorraldusvahend (ehk peatumise keelumärk), mille eiramist E.G-le ette heidetakse, ei vasta seadusega sätestatud nõuetele, sest liiklusmärk ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. Väär paigaldus tekitas olukorra, mille tulemusena ei olnud liiklusmärgi mõju tajutav. Käesoleval juhul oli peatumist keelav liiklusmärk paigaldatud tänaval asetseva laternaposti (ehk tänavavalgustusposti) külge, märk oli tavapärasest formaadist väiksem, kusjuures samaaegselt oli samal postil ka ca 4 korda suuremas formaadis valgustatud reklaam, kirjadega „Grand Rose Hotel. Vacant Rooms“ ehk siis hotelli reklaam, mis kinnitas vabade tubade olemasolu. Liiklusmärki varjutava ning ilmselgelt domineeriva valgustatud reklaami tõttu ei olnud oluliselt väiksemas formaadis liiklusmärk ja selle mõju ehk parkimise keelustamine, menetlusalusele isikule tajutav. 2 4-13-729
p 30 sätestab liiklusmärgi mõiste
mõttes. Selle sätte kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda.
Sama paragrahvi lg 1 tulenevalt on liikluse korraldamise eesmärgiks tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus; lg 2 tulenevalt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega; lg 3 sätestab, et liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse (edaspidi TeeS) nõuetele.
lg 6 sätestab, et liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Nimetatud määruse § 2 lg 1 kohaselt on liiklusmärk on märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Sama määruse § 9 lg 1 p 35 tulenevalt on märk 361 „Peatumiskeeld”, mis keelab peatumise ja parkimise. TeeS § 2 lg 2 pst 2 tulenevalt kuuluvad tee koosseisu muude rajatistena ka teemaal asuvad liikluskorraldusvahendid. TeeS § 10 lg 2 sätestab, et nõuded liiklusmärkidele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Viidatud 17.12.2002 vastu võetud määruse nr 45 § 3 lg 2 märgib, et liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgitakse Eesti standardeid EVS 613:2001 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine», EV ST 614-92 «Teemärgised ja nende kasutamine» ning EVS 615:2001 «Foorid ja nende kasutamine». Kooskõlastatult Maanteeametiga võib katseliselt kasutada ka teisi liikluskorraldusvahendeid. Liiklusmärgi standardi järgimise kohustuslikkuse kohta on Riigikohus 09.02.
lg 30 sätestab liiklusmärgi mõiste ja seda kolmel erineval vaatel liiklusmärk on märk, millega: 1.kehtestatakse teatav liikluskord st eesõigus-, keelu-, mõjuala-, kohustus-ja osutusmärgid; 2. teavitatakse liiklejat liiklusohust st hoiatusmärgid; 3. aidatakse liikluses orienteeruda st juhatusmärgid.
kehtestab samas üldise liikluskorra, kus lg 2 kohustab igat liiklejat sh juhti järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Antud juhul jättis menetlusalune isik oma hoolsuskohustuse täitmata, kuna ei veendunud selles, kas mootorsõiduki peatamine, rikkumise kohas, oli lubatav tegevus. Kaebuses on palju käsitletud liiklusmärgi 361 paigutuse küsimust. Samas menetlusalune isik ise oma kaebuses väidab, et ta tagurdas keelumärgi mõjupiirkonda, kuna hotelli hoovis ei olnud parkimiseks ruumi. Leian, et sellisel juhul oleks juht pidanud ilmtingimata peale sõiduki seiskamist väljuma, et veenduda oma tegevuse õigsuses. Kuna sõidukite liiklus eesti teedel on parempoolne (
lg 1), siis paigutatakse ka liikluskorraldusvahendid selliselt, et need oleks tajutavad pärisuunas liikuvatele sõidukitele. Kaebuses toodud põhjendused ei ole asjakohased ja nende üle võiks arutleda juhul, kui menetlusalune isik oleks oma sõiduki peatunud pärissuunas liikudes. Liiklusmärkide ja nende kasutamise standardist EVS 613:2001 lähtuvalt on antud liiklusmärgi puhul tegemist standardse märgiga, kuna tegemist on 0 grupi märgiga, mille läbimõõt on 400 mm ja mis on asulas paigutatud teele, millel lubatud sõidukiirus on 30 km/h. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et kaebus selles toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel menetluspoolte nõusolekul asja lahendamist kirjalikus menetluses. Esitatud kaebuses palub menetlusalune isik otsuse tühistamist väärteokoosseisu puudumise tõttu, kuna peatumise keelumärk, mille eiramist temale ette heidetakse, ei vasta seadusega sätestatud nõuetele, sest liiklusmärk ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. Väärpaigaldus tekitas olukorra, mille tulemusena ei olnud liiklusmärgi mõju tajutav. Menetlusalune isik märgib lisaks, et käesoleval juhul oli peatumist keelav liiklusmärk paigaldatud tänaval asetseva tänavavalgustusposti külge, märk oli tavapärasest formaadist väiksem, kusjuures samaaegselt oli samal postil ka ca 4 korda suuremas formaadis valgustatud reklaam.
p 30 kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda.
lg 1 järgi on liikluse korraldamise eesmärgiks tagada häireteta, sujuv, võimalikult 4 4-13-729 kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus; lg 2 tulenevalt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega; lg 3 sätestab, et liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse (edaspidi TeeS) nõuetele.
lg 6 sätestab, et liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1.07.2011 määruse nr 12 ,, Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele´´§ 2 lg 1 kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Sama määruse § 9 lg 1 p 35 tulenevalt on märk 361 „Peatumiskeeld”, mis keelab peatumise ja parkimise. TeeS § 10 lg 2 sätestab, et nõuded liiklusmärkidele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Vastavalt Eesti standardile EVS 613:2001 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» nähtub, et vaidlusaluse liiklusmärgi puhul on tegemist standardse märgiga, kuna tegemist on 0 grupi märgiga, mille läbimõõt on 400 mm ja mis on asulas paigutatud teele, millel lubatud sõidukiirus on 30 km/h. Kohus leiab, et liiklusmärk 361 ei ole paigaldatud valesti. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatud Kuressaare Linnavalitsuse õigusaktid, mis käsitlevad välisreklaami, ei ole asjakohased. Kaebuses käsitletud Kuressaare Linnavalitsuse 24.03.2009.a. määrus nr 2 on alates maist 2012.a. kehtetu. Kuressaare Linnavolikogu 26.04.2012.a. määruse nr 15 § -st 2 ja Reklaamiseaduse §-st 2 nähtub, et menetlusaluse isiku poolt viidatud hotelli reklaam, ei ole välireklaam, vaid tegevuskoha tähistus ning on paigaldatud vastavalt määruse nr 15 §-le 9. Reklaamiseaduse § 2 järgi reklaamina ei käsitata: 1) majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet; 2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures; 3) väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teabega;
kehtestab üldise liikluskorra, kus lg 2 kohustab igat liiklejat sh juhti järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Oma kaebuses menetlusalune isik väidab, et ta tagurdas keelumärgi mõjupiirkonda, kuna hotelli hoovis ei olnud parkimiseks ruumi. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et antud juhul jättis menetlusalune isik oma hoolsuskohustuse täitmata, kuna ei veendunud selles, kas mootorsõiduki peatamine rikkumise kohas, oli lubatav tegevus. Kohus asub seisukohale, et antud väärteo menetlemisel ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Reena Undrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.