lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav F.T elukoht: Tartu, XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimati 19.04.2012 Tartu Maakohtu otsusega
§-de 25 lg 1, 2199 lg 2 p 9 järgi liitkaristusega 9 kuud vangistust, karistuse kandmise algus 25.oktoober 2012. a tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 27.04.2012 Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.T
lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista F.T-le liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust, suurendades talle mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 19.04.
Kannatanu ABC Supermarkets AS on esitanud F.T vastu tsiviilhagi summas 13.50 eurot (tl 4). Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades osaliselt F.T-le 19.04.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud 9-kuulist vangistust käesolevalt mõistetava karistuse võrra ning mõista F.T-le liitkaristuseks 11 kuud vangistust, millest arvata maha 19.04.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus – 2 kuud ja 12 päeva vangistust (seisuga 06.01.2013) ning mõista F.T-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud ja 18 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 07.01.2013. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et F.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse F.T süüdi tunnistada
Kokkuleppes esineb aritmeetiline viga, kuna ajavahemikus 25.10.2012-06.01.2013) on F.T ära kandnud 2 kuud ja 13 päeva vangistust, mitte 2 kuud ja 12 päeva, seega jääb tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Kannatanu ABC Supermarkets AS on esitanud F.T vastu tsiviilhagi summas 13.50 eurot (tl 4). Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 3 III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19.20 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2012. a 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. F.T on 19.04.2012. a Tartu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud teo eest, mille ta pani toime 18.04.2012. a. Juba 04.04.2012. oli menetlejale teada (tl 8), et F.T on toime pannud vargusi ka 31.03.2012. a, kuid nimetatud kuritegusid ei menetletud koos. Kohus on seisukohal, et kuna menetleja on alusetult jätnud ühendamata ühe isiku mitu kriminaalasja, tuleb käesoleval juhul jätta sundraha F.T-lt välja mõistmata. Juhul kui F.T kriminaalasjad oleks ühendatud, oleks need lahendatud ühe kohtuotsusega. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.