4-13-3268/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. august 2013 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-3268 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Väärteoasi M.N liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku M.N-i apellatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Menetlusalune isik M.N (isikukood: XXX). Elukoht: Mõisa 3113, Narva RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mail 2013 kohtuotsus muutmata ja M.N-i apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 29.08.
4. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30.08.
5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 30.09.
6. Asjaolud ja menetluse käik 1.M.N-i suhtes koostati 19.05.2013 väärteoprotokoll, mille kohaselt 19.05.2013 kella 00.29 paiku Ida-Viru maakonnas Narva linnas XXX maja lähedal juhtis M.N mootorsõidukit ning tal tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine, väljahingatava õhus ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,63 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 nr ARAF-
7. 24.05.2013 koostati samuti M.N-i suhtes väärteoprotokoll, mille kohaselt 24.05.2013 kella 00.41 paiku Ida-Viru maakonnas, Sillamäe linnas XXX maja lähedal juhtis M.N mootorsõidukit ning tal tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine, väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 nr ARAF-
8. Seega rikkus menetlusalune isik M.N Liiklusseaduse § 65 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Vastavalt kinnipidamisprotokollile peeti M.N kinni 24.05.2013 kell 01.48 V™S § 44 lg 1 p 3,4 alusel. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas väärteoasja materjalid Ida-Viru Maakohtule menetlusalusele isikule karistuse määramiseks.
9. Viru Maakohtu otsusega tunnistati M.N süüdi 19.05.2013 ja 24.05.2013 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, s.o Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemises ning karistuseks mõisteti 25 päeva aresti. Karistuse alguseks loeti 24.05.2013 kell 01.48 Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel võeti M.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8-ks kuuks kohtuotsuse jõustumisel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
10. Maakohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et M.N-i poolt toimepandu on väärteoprotokollides õigesti kvalifitseeritud ning Liiklusseaduse (LS)§ 224 lg-s 2 sätestatud väärtegude toimepanemine tema poolt on tõendamist leidnud.
11. M.N-ile karistuse mõistmisel arvestas kohus LS § 224 lg-s 2 ettenähtud sanktsiooniga ning põhikaristuse määramist põhjendas kohus sellega, et M.N on ka varasemalt karistatud LS sätete eiramise eest rahatrahvidega, millele vaatamata pani aga taas toime kaks väärteoepisoodi. Sellest tulenevalt on maakohtu hinnangul M.N võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes aresti kohaldamisega. Maakohus leidis, et M.N , olles isikuna, kes on varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas ühe nädala jooksul pani toime kaks väärteoepisoodi. Menetlusalune isik teadis, et ta on tarvitanud alkoholi ning vaatamata sellele otsustas juhtida sõiduautot, s.t pani väärteod toime otsese tahtlusega. Osundatud põhjustel asus maakohus seisukohale, et M.N-i süüaste on väga suur ning ta väärib maksimaalset põhikaristust. Kuna kohus tuvastas M.N-i vastutust kergendava asjaolu-puhtsüdamliku kahetsuse, pidas kohus võimalikuks määrata M.N-ile karistuseks 25 päeva aresti. Kuna M.N-i näol on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikub Liiklusseaduses sätestatut, ei piisa kohtu hinnangul põhikaristusest, et aidata menetlusalusel isikul paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. Sel põhjusel kohaldas maakohus M.N-i suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 8-ks kuuks. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
12. Menetlusalune isik leiab, et talle mõisteti liialt range karistus, samuti ei võimaldatud tal kohtus kasutada kaitsja abi ning esitada dokumente. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja M.N-i apellatsioon rahuldamata ning põhjendab seda järgmiselt. 2 6.1 Menetlusalune isik leiab, et mõistetud karistus on liialt range. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esmalt tuleb märkida, et oma väidet karistuse liigsest rangusest ei ole apellant mingilgi viisil põhjendanud. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ühtlasi tuleb märkida, et isik, kes on ka varasemalt korduvalt erinevate väärtegude eest karistatud (s.h ka analoogse rikkumise eest, samuti mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest KarS § 424 järgi), väärib käesoleval juhul kahel korral (19.
14. ja 24.05.2013) mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest vaid rangema karistusliigiga karistamist, s.t sobivaim karistus on käesoleval juhul ainult arest. Aresti pikkuse on maakohus ka vajalikul määral põhistanud ning apellatsioonikohtul ei ole sellele midagi juurde lisada, seda enam, et apellant ei ole välja toonud ühtegi maakohtu otsust ümberlükkavat põhjendust. Süüd kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes tuvastatud puhtsüdamliku kahetsuse on maakohus samuti arvesse võtnud. 6.2 Lisaks põhikaristuse mõistmisele on maakohus pidanud vajalikuks kohaldada M.N-i suhtes ka lisakaristust-mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 8-ks kuuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et M.N-i suhtes on ka lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Kriminaalkolleegium rõhutab, et isiku puhul, kes vaatamata korduvalt liikluseeskirjas sätestatud nõuete rikkumiste eest mõistetud karistustele jätkab liikluses kehtestatud reeglite kõige ohtlikumal viisil eiramist, ilmselgelt ei piisa vaid põhikaristuse kohaldamisest, vaid ta tuleb ka teatud tähtajaks mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldada.
15. Apellatsioonis M.N osundab, et maakohtunik ei võimaldanud tal kasutada õigusabi ning esitada dokumente. Ringkonnakohus eeltoodud väidetavaid menetlusõiguslikke minetusi maakohtule ette heita ei saa. Kohtuistungi protokolli kohaselt on M.N kohtu küsimusele vastanud, et talle on õigused arusaadavad, asja materjalidega on ta tutvunud, kaitsja abi ei vaja ning samuti ei vaja ta lisaaega ettevalmistamiseks (tl 23, 27). Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku väited alusetud.
16. Eeltoodud põhjustel ning juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau