Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

1-13-9359 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-9359 (13230200535) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 424järgi rahalise karistusega 960 eurot.

Korduvalt karistatud väärteokorras. Kohtueelsel menetlusel advokaat Kadi Mägi Kaitsja U.I süüdistus

§ 424järgi kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON 1.

U.I süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.07.2013 kuni 29.07.2013, so 2 päeva, lugedes mõistetud karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta U.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva U.I suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.I temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna 1 Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel 612 7742). 4.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada U.I järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada U.I-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.10.

2. U.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. U.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel, igakuiselt mitte vähem kui 40 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „U.I , 1-13-9359, sundraha, ositi tasumine“.
4. U.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel, igakuiselt mitte vähem kui 11 (üksteist) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.I , 1-13-9359, kaitsjatasu ositi tasumine“.
5. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel märkida maksekorraldusele selgitusse makstava menetluskulu nimetus ja summa suurus. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 2 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: U.I süüdistatakse selles, et juhtis 28.07.2013 kella 13.45 ajal Harjumaal, Tallinnas, Majaka 49 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (tuvastatud alkoholijoove vähemalt 1,27 mg/l) ), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani U.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 18.10.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatava U.I ja tema kaitsja Kadi Mägi vahel järgnev kokkulepe: 1.

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. 2.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust, so 28-29.07.2013, seega mõista karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 18 kuulise katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. 4. Allutada süüdimõistetu katseaja jooksul käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas

§ 75

lg 1 p-des 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. 5. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 424, §-st 68, §-st 74, §-st 75 ja §-st 78 asub kohus seisukohale, et U.I kuulub temale

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja 3 süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. U.I on täisealine isik, kes on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses kinnitanud enesel töökoha, seega ka igakuise sissetuleku olemasolu. Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et tulenevalt menetluskulude suurusest kogumis ning arvestades, et ka eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ja sundraha on süüdistataval täies mahus tasumata, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Märt Toming kohtunik 4