← Eesti

1-13-9599/4

Obsah (4)§ 330§ 65§ 64§ 56

1-13-9599 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. novembril 2013. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-9599 (kohtueelses menetluses

§ 330

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Maigi Simson Tõlk Julia Zautina Süüdistatav H.L isikukood: xxx, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, valdab vabalt eesti keelt, haridus: keskharidus, ei tööta, elukoht: Vangla vangistusosakond (kinnipeetav), tõkendit ei ole kohaldatud; Varasem karistatus RESOLUTSIOON kehtivaid kriminaalkaristusi 5 Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p-d 3, 4, 5 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada H.L (i.k. xxx)

§ 330

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümne) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 288 eurot. 2.

§ 65

lg 2 ja

§ 64

lg 2 alusel viia mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt Harju Maakohtu 20.02.

  1. a otsusega mõistetud karistusest (7 aastat ja 30 päeva vangistust).
  2. Väljamõistetud rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „H.L 1-13-9599 rahaline karitus“. 1-13-9599
  4. KrMS §-d 180 lg 1, 175 lg 1 p-d 3, 4, 5 ja 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.L-ilt riigituludesse menetluskuluna: - ekspertiisitasu summas 14 eurot; - määratud kaitsja tasu summas 96 eurot; - kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise tasu summas 0,45 eurot; - sundraha summas 480 eurot kokku 590,45 eurot.
  5. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb H.L tasuda menetluskulud kokku summas 590,45 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 49,20 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 49,25 eurot.
  6. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr
  7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „H.L 1-13-9599 menetluskulu“. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  10. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU H.L süüdistatakse selles, et tema Vangla kinnipeetavana viibis 20.11.
  11. a ajavahemikul kell 06:20 kuni 18:45 vanglast lühiajalisel väljasõidul, kus tarvitas alkohoolseid jooke, omamata arsti ettekirjutust alkohoolse joogi või muu piiritust sisaldava aine tarvitamiseks. Nimelt saabus H.L 20.11.
  12. a kella 18:45 ajal lühiajaliselt väljasõidult tagasi Vangla avavanglasse, kus kontrolli käigus kella 19:05 paiku tuvastati alkomeetriga H.L väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,45 mg/l, misjärel võeti 2 1-13-9599 H.L-ilt vereproov, mis edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringu aktile nr 3228T tuvastati H.L veres etanooli sisaldus 0,87 mg/g +/- 0,05 mg/g (lõplik tulemus 0,82 mg/g). Oma sellise teoga pani H.L toime kinnipeetava poolt alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise, so

§ 330järgi kvalifitseeritava kuriteo.

22.10.2013. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maigi Simson, süüdistatav H.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt

§ 330

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav H.L-ile karistuseks rahalist karistust 90 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o summas 288 eurot.

§ 65lg 2 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 20.02.2008.

a otsusega mõistetud karistusega, kuid

§ 64

lg 2 alusel jätta mõistetud rahaline karistus ja Harju Maakohtu poolt 20.02.

  1. a otsusega mõistetud karistus täitmisele iseseisvalt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. H.L-ile selgitati sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust, need ei kuulu kokkuleppe sisusse, vaid mõistetakse välja eraldi kohtu poolt. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. novembri
  3. a istungil kinnitas süüdistatav, et ta sai kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kohus jõudis süüdistatavat küsitledes siseveendumusele, et kokkulepet sõlmides väljendas süüdistatav oma tõelist tahet. Prokurör kinnitas, et ta jääb kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppest keeldumiseks, kriminaaltoimiku tagastamiseks ning kriminaalmenetluse lõpetamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud kuriteo kvalifikatsiooni ning karistuse liigi ja määraga. Süüdistatav H.L on toime pannud teise astme kuriteo, vabanemisfondis on rahalise karistuse ning menetluskulude tasumiseks piisavad rahalised vahendid, praegusel hetkel kannab eelnevalt toimepandud kuriteo eest karistust vanglas. Seega on põhjendatud tema karistamine kergema karistusliigi s.o. rahalise karistusega. Kohus nõustub ka karistuse määraga. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et H.L tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 330

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole H.L poolt toime pandud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning H.L-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt

§ 330järgi.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt H.L-ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o ekspertiisitasu summas 14 eurot, määratud kaitsja tasu summas 96 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise tasu summas 0,45 eurot ning sundraha summas 480 eurot. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kokkuleppega, mõistab süüdistatava kokkuleppes esitatud kuriteos süüdi ning mõistab süüdistatavale kokkuleppes märgitud karistuse. 3 1-13-9599 Juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1, 175 lg 1 p-d 3, 4, 5 ja 9 ning 179 lg 1 p 2 kuuluvad süüdimõistetult riigi kasuks väljamõistmisele menetluskulud. 28. novembri 2013 istungil taotles süüdistatav menetluskulude tasumist ositi, kuivõrd talle ei jääks piisavalt vahendeid elamiseks peale kinnipidamiselt vabanemist. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et H.L peab menetluskulud kokku summas 590,45 eurot tasuma ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 49,20 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 49,25 eurot. Velmar Brett Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.