← Eesti

1-98-11\1

1-98-11 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juunil 2008a Tallinn Kriminaalasja number Kohtunik 1-98-11 ( 97020149) Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenbe

§ 200

lg 7 järgi) Süüdistatav Aleksandr Zolotavkin isikukood 36507060248, elukoht: Rahvastiku registri andmetel puudub, Eesti kodanik, keskharidus, ei tööta, varem kohtulikult karistamata Kaitsja Eva Rivis RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 81lg 1 p 2 ja lg 6, Kr

MS §-dest 199 lg 1 p 2 ja 274 lg.1 Kohus m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalmenetlus Aleksandr Zolotavkin KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi (

§ 200

lg 7 järgi) kriminaalmenetlust välistaval asjaolul – kuriteo aegumise tähtaja möödumisel..

  1. Tühistada Aleksandr Zolotavkini suhtes valitud tõkend – vahistamine.
  2. Menetluskulud puuduvad. 1
  3. Määrus saata tagaotsimist teostanud politseiasutusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. Kohtumääruse põhjendus: Aleksandr Zolotavkin anti kohtu alla 28.08.1997.a süüdistatuna KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi koos F.U-ga süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 ja KrK § 101 p 3,7-15 lg 2 ja Igor Sjominiga süüdistatuna süüdistuses KrK § 195 lg 3 ja § 207 lg 1 ja lg 2 järgi kohaselt selles, et tema olles joobeseisundis koos ISja B. L pani toime võõra vara avaliku varguse: 8.01.1997 a. kella 18.00 ajal S korteris Tallinn, Xxx vara hõivamise eesmärgil nõudsid S M jopet 400.EEK väärtuses ja kindaid 200.- EEK väärtuses, pekstes teda seejuures rusikatega pähe ja kehasse, millega tekitasid füüsilist valu ning panid isikute grupiga, millega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele võõra vara avaliku varguse. Kohtulikul uurimisel Aleksander Zolotavkin end süüdi ei tunnistanud just võõra vara hõivamises eesmärgis, küll aga tunnistas et olles purjus koos teistega lõi mitu korda kannatanut, ei kuulnud vara nõudmistest midagi, samas aga nentis, et S ja M olid mingid võlaküsimused või pandi küsimused. Aleksandr Zolotavkin ilmus 18.
  4. 1998.a kohtuistungile juubnuna, mis tingis kohtuistungi edasi lükkamise ja rohkem ta enam istungitele ei ilmunud, mistõttu 17.detsember 1998.a muudeti tema suhtes tõkendiks vahistamine, mis saadeti täitmisele Lasnamäe politseijaoskonnale, kuna ainus aadress, mis temaga oli seotud asus XXX.. Kuid politseipoolne kontroll tuvastas, et nimetatud korteris elab teine perekond.
  5. aprillil 1998.a peatati tema suhtes menetlus ja kuulutati tagaotsitavaks 30.10.1998,.a eraldati kriminaalasjast nr. 1/44-98 materjalid A. Zolotavkini suhtes eraldi menetlusse. A. Zolotavkini asukohta pole kindlaks tehtud, Rahvastikuregistri andmete kohaselt puudub tal käesoleva ajani registreeritud elukoht, endine elukoht Tallinn, XXX. 06.11.1998.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tunnistati Igor Sjomin ja F.U süüdi episoodis, mis oli neile ühiselt A. Zolotavkiniga inkrimineeritud KrK § 140 lg 2 p 1,2 ja F.U lisaks ka p 3 järgi. KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 Aleksandr Zolotavkinile esitatud süüdistus KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi vastab kehtiva

§ 200lg 2 p 7 koosseisule, mis on esimese astme kuritegu.

Kuid nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka kohtumenetluse ajal oli vastavalt KrK § 72 .lg 3 kohaselt teise astme kuriteod, mille koodeksis nähakse ette vabadusekaotus mitte üle kaheksa aasta. KrK § 140 lg 2 sanktsioon oli vabadusekaotuse ühest kuni seitsme aastani. Seega kuriteo aegumise tährtaja arvestamisel tuleb lähtuda kergema mõjuga seadusest, see obn asjaolust, et A.Zolotavkinit süüstatav tegu oli teise astme kuritegu. Prokurör ja kaitsja on mõlemad seisukohal, et selle asjaolu tõttu tuleb ka käesoleval ajal asuda seisukohale, et A. Zolotavkin pani toime II astme kuriteo ning sellest lähtudes on tema poolt toime pandud kuritegu aegunud, mis on menetlust välistavaks asjaoluks, mistõttu menetlus kriminaalasjas kuulub lõpetamisele. Kohus leiab, et kriminaalasjas Aleksandr Zolotavkin süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi mis vastab kehtiva

§ 200

lg 2 p 7 sätestatud kuriteo koosseisule, kuulub menetlus lõpetamisele kuriteo aegumise tähtaja möödumisel, kuna toime panemise ajal klehtinud seaduse kohaselt oli tegi treise astme kuriteoga.. Kuritegu on toime pandud 8.01.1997 a. 2 Kriminaalasjas peatati menetlus seoses kohtualuse tagaotsitavaks kuulutamisega 16. aprillil 1998.a Käesolevaks ajaks pole tema asukohta tuvastatud .

§ 81

lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi i kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Kuigi aegumine katkeb , kui süüdistatav hoidub kõrvale menetlusest, siis § 81 lg 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi kuriteo toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta võrra pikem aeg. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 10 aastat. Seega menetlus kriminaalasjas kuulub aegumisega lõpetamisele. Katrin Puhkason Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.