← Eesti

4-15-9585/9

Obsah (4)§ 224§ 69§ 2§ 33

4-15-9585 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 30. november 2015.a, Võru kohtumaja Väärteoasja nr 4-15-9585 Kohtunik Heiki Kolk Väärteoasi B.G kaebus Po

§ 224lg 2 järgi.

Kaebuse esitaja B.G (isikukood xxx; elukoht: Võru linn, Muraka tn 11). Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Väärteoasja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 133-135, kohus otsustas:

  1. B.G kaebus rahuldada.
  2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 26.10.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,15,001413

§ 224lg 2 järgi osaliselt so.

B.G-le määratud rahatrahvi suuruse osas, tühistatud osas teha uus otsus. 3. Mõista B.G-le karistuseks

§ 224lg 2 järgi rahatrahv 75 trahviühikut so 300 eurot. 4. Kar

S § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et B.G-le Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest karistuseks määratud rahatrahv 75 trahviühikut, so 300 eurot tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igas kuus vähemalt 30 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti Filiaal, EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri

  1. Tähtajaks rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
  2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse üldmenetluse 26.10.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2860,15,001413 karistati B.G Liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 järgi. Karistuseks määrati rahatrahv 150 trahviühikut so 600 eurot. Väärteo kirjelduse kohaselt B.G 04.10.2015.a kella 10.07 ajal Võru maakonnas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 260 km juhtis mootorsõidukit T. H. x, reg.nr.

  1. T. seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,38 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks mitte vähem kui 0,33 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-
  2. Sellise tegevusega rikkus B.G

§ 69

lg 3 ja § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mis on kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

  1. B.G esitas 11.11.2015 kaebuse, milles palub vähendada temale määratud rahatrahvi ja võimaldada rahatrahvi tasumine ositi. Varasemad karistused puuduvad. B.G tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu. Kuna on töötu, siis 600 euro suurune rahatrahv on liiga suur. Arvestades vanust, ei ole vaatamata otsingutele kerge Võru piirkonnas tööd leida. Hetkel puudub kindel sissetulek. Hommikul autorooli istudes oli veendunud, et on juba kaineks saanud. 2.1 B.G on kaebuses märkinud, et osalemist menetluses ei soovi, nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  2. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et B.G suhtes tehtud otsus tuleb jätta muutmata. B.G-le koostatud väärteoprotokoll ja muud dokumendid on õiguspärased, rikutud ei ole väärteomenetluse sätteid. Süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 3.1 Karistuse määramisel on lähtutud KarS § 56 mõttest- mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra kaitse. 2

(5)Mootorsõiduki juhi poolt alkoholipiirmäära ületamist loetakse riigi poolt rangelt karistavate õigusrikkumiste hulka. Vastutustundetu on mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, nimetatud rikkumine on tahtlikult toimepandud, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, millel puudub õigustus. Vaadates menetlusaluse isiku tuvastatud alkoholijoovet 0,33 mg/l väljahingatavas õhus, siis sellisest alkoholjoobest pidi isik aru saama ja tajuma, et ei ole kaine. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et isik tarvitas veel hommikul alkohoolset jooki GIN, siis pidi ta tajuma, et ei ole kaine. Lubatud alkoholipiirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Lubatud alkoholipiirmäära ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisel on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. On olukordi, kus väikene joove või eelmisest päevast jäänud alkoholijääknähud rusuvad tervist ning juhi tähelepanuvõimet niipalju, et ta ei suuda täiel määral keskenduda sõiduki juhtimisele ning seoses sellega kasvab ka liiklusõnnetuse oht. Kuna igal aastal kas hukkub või saab vigastada palju inimesi joobes juhtide süül, siis on politsei karmistanud oma karistusi just selliste rikkumise eest, mille tagajärjel võib tekkida raskesti lõppev liiklusõnnetus. Ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kuulub nende rikkumiste hulka, sellist seisukohta on politsei väljendanud ka üldises meedias. Kõike eelnevat arvesse võttes määras kohtuväline menetleja B.G-le karistuse sanktsiooni keskmises määras s.o. 600 eurot. Määratud karistus on kooskõlas toime pandud väärteo ja selle raskusastmega. B.G esitas politseile taotluse maksta rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, politsei rahuldas B.G taotluse, koostas vastava määruse ja saatis selle posti teel avaldajale. 3.2 Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. V™S § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas menetluses on kohus teise poole seisukoha kaebuse osas väljas selgitanud, kohtumenetluse pooled teatasid kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel lahendab kohus asja kirjalikus menetlus. 5. Väärteo kirjelduse kohaselt juhtis B.G mootorsõidukit T. H. x, reg.nr 6. T. olles alkoholijoobes. Liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

§ 2

p 19 kohaselt on juht isik, kes juhib mootorsõidukit.

§ 69lg 1 järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes. Korrakaitseseaduse (Kor

S) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund mh alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi muuhulgas ka mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 33lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtida. 3

(5)5.1 B.G ütluste kohaselt 04.10.2015 umbes kella 06.00 ajal tarvitas alkohoolset jooki GIN, umbes kella 09.30 ajal istus sõiduki
  1. T. rooli ja hakkas Võru linna tütrele järgi sõitma. Sõit algas Räpo külast ja tagasiteel peatas politseipatrull sõiduki, selgus alkoholijoove. Enne sõidu alustamist arvas, et on kaine (väärteotoimik lk 3). Tunnistaja L.Lillepuu (politseiametnik) ütluste kohaselt 04.10.2015 teostasid koos K.Ignašoviga liiklusjärelvalvet, kella 10.07 ajal peatasid sõiduki T. H. x, reg. nr.
  2. T. . Sõiduki juhiks oli B.G , juhil olid nähtavad joobetunnused (silmad punased, alkoholilõhn suust), tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,41 mg/l kohta, hiljem jaoskonnas tõendusliku alkomeetriga 0,33 mg/l kohta (väärteotoimik lk 4). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on B.G 04.10.2015 kella 10.07 ajal kuni kainenemiseni kõrvaldatud sõiduki T. H. x, reg. nr.
  3. T. juhtimiselt, sest liiklusjärelevalve käigus selgus, et isik on alkoholijoobes, suust tuleb alkoholilõhna (väärteotoimik lk 11). Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt on B.G 04.10.2015 kell 10.29 tuvastatud joove lõpliku lugemina 0,33 mg/l kohta (väärteotoimik lk 2). 5.2 Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et B.G juhtis 04.10.2015 kella 10.07 ajal mootorsõidukit, olles alkohlijoobes, st alkoholisisaldus tema väljahngatavas õhus oli laiendmääratlust arvestades mitte vähem kui 0,33 mg/l kohta. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et oma tegevusega rikkus B.G

§-de 69 lg 3 ja 33 lg 11 p 2 sätteid ning tegu on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

Tunnistaja L. Lillepuu on ütlustes viidanud ka asjaolule, et alguses tuvastati indikaatorvehndiga B.G joove 0,41 mg/l kohta. Kohtule esitatud väärteotoimikus puudub tõend (protokoll) indikaatorvahendi kasutamise kohta, samuti ei ole seda märgitud tõendina väärteoprotokollis. Eeltoodud põhjustel kohus neid tunnistaja väiteid ei hinda. Kohus leiab, et B.G tegu on õigusvastane, ta on süüvõimeline, puuduvad süüd välistavad asjaolud. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha B.G-le määratud karituse liigi ja määra ning karistuse täitmise aja osas. 6. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 224

lg 2 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on B.G-le määranud rahatrahvi 150 trahviühikut so 600 eurot. 6.1 Kohus leiab, et arvestades isiku süüd ja rikkumise asjaolusid, ei ole põhjendatud karistuse määramine sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule esitatud kaebuses on B.G tunnistanud oma süüd ja tegu kahetsenud. Väärteotoimikusse lisatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt B.G kehtivad karistused puuduvad. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole B.G küll otsesõnu oma süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud, kuid karistuse määramisel tuleb kohtuvälisel menetlejal need asjaolud välja selgitada. On ilmselge, et isikut, kellel puuduvad kehtivad karistused ja kelle suhtes viiakse läbi süüteomenetlust, puuduvad teadmised ja oskused märkida ülekuulamisel ka kahetsust ja oma suhtumist toimepandud süüteosse. Samas on sellised andmed vajalikud karistuse määramiseks. Eeltoodu ei tähenda muidugi seda, et kohtuväline menetleja oleks pidanud otsesõnu esitama menetlusalusele isikule ka küsimuse süü tunnistamise ja võimaliku kahetsuse osas, vaid välja oleks tulnud selgitada menetlusaluse suhtumine toimepandud teosse ja selle tagajärgedesse. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et B.G on enda poolt avaldatud andmete kohaselt töötu, seega on ta äärmiselt tundlik kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suuruse so 600 euro osas. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et B.G süüd ja isikut arvestades tuleb määratud karistust vähendada ja mõista karistus alla keskmist sanktsioonimäära. 4

(5)6.2 B.G-le karistuse määramisel tuleb arvestada toimepanemise asjaolusid. B.G on kohtuvälises menetluses antud ütlustes selgitanud, et jõi 04.10.2015 hommikul kell 06.00 ajal alkohoolset jooki GIN ning läks autoga sõitma umbes kella 09.30 ajal arvates, et on kaine, ta peeti kinni 10.07 ajal. Seega kestis B.G poolt mootorsõiduki juhtimine üle poole tunni, arvestada tuleb asjaoluga, et sellisel kellaajal, hommikusel ajal, saab Võru linnas pidada liiklust intensiivseks ning oli ohustatud nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja vara. B.G on küll selgitanud, et arvas enda kaine olevat, kuid ei ole selgitanud, millele tema selline arvamus põhines või kuidas ta oma seisundis veendus. Kohus leiab, et B.G tuleb karistada

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahviga, mille suuruseks on 75 trahviühikut so 300 eurot.

  1. B.G on taotlenud võimalust tasuda rahatrahv osadena. Kohtuväline menetleja märgib vastuses, et samasisulise taotluse esitas menetlusalune isik ka politseile, politsei esitatud taotluse rahuldas ja määras rahatrahvi tasumise ositi so 10 kuu jooksul. Rahatrahvi ositi tasumise taotlusest nähtuvalt on B.G poolt taotlus esitatud 30.10.2015 ja määrus antud taotluse osas on koostatud 03.11.2015 ( väärteotoimik lk 7, 8). KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Viidatud sätte lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et ka vähendatud rahatrahvi korraga tasumine B.G raskesse majanduslikku olukorda ning seega tuleb B.G tasuda määratud rahatrahv 300 eurot osadena 10 kuu jooksul, tasudes alates otsuse jõustumisest ühes kuus vähemalt 30 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.
  2. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab B.G kaebuse, tühistab osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 26.10.2015.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2860,15,001413 määratud karistuse osas, mõistab B.G-le karistuseks

§ 224

lg 2 rahatrahvi 75 trahviühikut so 300 eurot ja määrab, et rahatrahv 300 eurot tuleb tasuda osadena 10 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.