Vastavalt 10.12.2015 koostatud väärteoprotokollile nr 20151210227101 (2302,15,018972) 10.12.2015 kell 11:50 Harju maakonnas, Tallinnas, Tallinn-Paldiski tee 10.km liikudes Astangu tänava suunas juhtis D.L mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juhtis Eesti Vabariigis registreeritud mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas mootorsõiduki registreerimistunnistust või registreerimistunnistuse koopiat. Juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega vastutava kasutajana. Omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise ajal sõidukis. Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele. Sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramisega kontroll. Viimane kontroll teostatud 27.08.
Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku D.L ütluste kohaselt 10.12.2015 ta juhtis mootorsõidukit Volvo FH-12 reg.nr XXXmarsruudil Keila-Tallinn. Sõidukil puudus tehnoülevaatus ja sõidumeerik oli taatlemata. Tunneb ennast selles süüdi ja kahetseb tegu. Sõidumeeriku kellaaeg oli vale 12 h ja ülevaatus oli tegemata, kuna meerik taatlemata, kuna selleks puudus raha. Üks asi teises kinni, mis ei õigusta menetlusaluse isiku tegu. Veoki tehniline pass oli sõiduautos, polnud kaasas esitamiseks. Ei teadnud, et sõiduki juhtimine oli peatatud. Teadis kindlalt, et juhtimisõigus - - - peatatakse 15.12.
lg 1 vastavate väärtegude tunnused: - ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud; - ta juhtis mootorsõidukit, millel ei olnud läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll; - ta juhtis mootorsõidukit, milles paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele, ei olnud töökorras; - mootorsõiduki juhina rikkus mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku kasutamisele kehtestatud nõuded; - ta juhtis Eestis registreeritud mootorsõidukit ning kontrollija nõudel ei esitanud mootorsõiduki registreerimistunnistust või registreerimistunnistuse koopiat. D.L käitumine sisaldab LS § 201 lg 2, § 207, § 211, §
D.L käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et 2 karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.L varem kriminaalkorras karistatud KarS § 121 järgi (kehaline väärkohtlemine) ning 20-nel korral karistatud väärteokorras, kõik temale määratud rahatrahvid on tasumata. Samuti karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.L 2015 aasta novembris kahel korral karistatud liiklusalaste väärtegude eest rahatrahvidega. Sellise käitumisega on D.L näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba mitmekordselt tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades D.L süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. D.L puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on D.L väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et D.L tuleb LS § 201 lg 2, § 207, § 211, §
lg 1 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, sanktsiooni keskmise määra suuruses, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest D.L ei ole varem arestiga karistatud. D.L puudub hetkel juhtimisõigus, seega lisakaristuse rakendamine ei ole otstarbekohane. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.L § 201 lg 2, § 207, § 211, §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata D.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.