4-16-4462/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Viru Maakohus

1. juuli 2016 Jõhvi kohtumaja 4-16-4462 (2440,16,002763) Deniss Minzatov Piret Juuse Valentina Michelson-Ipbüker D.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsusele nr 2440,16,002763 D.P, isikukood xxx, elukoht Kivi tn 10-16, Jõhvi PPA Ida prefektuuri esindaja Mxxx Kxxx 20.07.2016 VTMS § 132 p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta D.P kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsus väärteoasjas nr 2440,16,002763, millega D.P-le määrati LS § 202 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200 eurot muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda 30-päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas, viitenumber 10220165087534 ja selgitus „D.P 4-16-4462 rahatrahv“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 5.09.
2. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Txxx Õxx koostas 26.04.2016 väärteoprotokolli asjas nr 2440,16,002763, mille kohaselt mootorsõiduki valdajana D.P xxxx lubas eelnevalt juhtima AxxxXxx sünd. 07.04.1992, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (LS) § 90 lg 2 ning tema väärtegu 1 oli kvalifitseeritud LS § 202 lg 1 järgi. Protokollis on märgitud, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 26.05.
3. PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi antud väärteoasjas 19.05.2016 otsuse, millega määras menetlusalusele isikule LS § 202 lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Menetlusaluse isik D.P esitas 03.06.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustatus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsust. Kaebuse kohaselt vaidlustab ta asjaolu, et otsuses märgitud ajal ja kohas auto roolis oli Xxx Xxx, väites, et viimane istus reisija kohal. Palus tühistada rahatrahv summas 200 eurot. On töötu ja ei saa endale lubada sellist trahvi ja kulutusi. 20.07.2016 kohtuistungitel uuritud tõendid Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Leidis, et isik on talle inkrimineeritud väärteo toime pannud ja see on tõendatud. Politsei liikunud oma sõidukiga väikesel kiirusel vastu tuleva menetlusaluse isiku sõidukile, näinud tegevust st. juhtimist kes oli sõiduki roolis antud momendil. Tõenditest näha, et mõlemad isikud erinevate riietustega, võimalus eristada kes oli juhtimise ajal just roolis, seda ka tunnistaja Ixxx Hxxx tunnistanud, et sõiduki liikumise ajal oli roolis hallis riietuses isik ja kõrval heleda sv iitriga noormees. Pärast peatamist, nagu tunnistaja ütles, järgnes sõiduki rappumine, sees toimunud tegevus mis jätab mulje, et isikud vahetavad omavahel kohti. Usub, et selline tegevus autos leidis. Mis puudutab tunnistaja M. Axxx ütlusi, et nägi just kui sel päeval ja sel hetkel oli roolis D.P , ütlused seaks tugevalt kahtluse alla. Tegelikkuses kas tol päeval tunnistaja sel ajal viibis üldse seal. Jääb mulje, et hiljem leitud tunnistaja, kes räägib üksnes seda mis kokku lepitud ja mis aimatav võivad istungil küsida. Kuid küsimustele, millele ettevalmistus pu udus, antakse valesid vastuseid, see puudutab sel päeval olnud ilmastiku kohta ja millal saadi hiljem kokku ja kus kohas. Menetlusalune isik andis kokkusaamise kohta teisi ütlusi. Kui tegemist oleks eksitusega, siis samuti seda ei usuks, et M. Axxx on väga hea mäluga, mäletab võõra auto reg. nr väga täpselt, kuid teisi asju hästi ei mäleta. Leidis, et menetlusaluneisik on väärteo LS § 202 lg 1 alusel toime pannud ja see on tõendatud tunnistaja Ixxx Hxxxja videosalvestuse alusel. Menetlusaluse isiku D.P ütluste kohaselt (istungiprotokolli lk 1-4) sõitsid nad sõbraga xxxx linnaosa suunas. Peale valgusfooride läbimist, tu li neile vastu politseiauto, keeras ringi ja peatas neid kinni. Politseile tundus, et roolis istus mitte tema, vaid sõber Xxx Xxx. Kogu aeg autoroolis oli aga D.P ise. Xxx Xxxt võttis D.P peale xxx juures. Xxx Xxx nägi neid Jõhvi apteegi bussipeatuse juures. Sõites bussijaamast mööda nägi ta Xxx Xxxit, Xxx Xxx nägi Xxx Xxxt, nad lehvitasid teineteisele. Politsei peatas nende auto peaaegu viadukti all. Peale peatumist istusid autos, ootasid politseinike. Kõik istusid oma kohapeal. Peale peatumist mõlemad politseinikud tulid nende juurde, mõlemalt poolt. Kohe avas akna ja nad vestlesid. Pärast võtsid politseinikud A . Xxxt ja viisid oma autosse. Tol päeval oli tal (D.P) seljas beežikas sviiter. Mis oli seljas Xxx Xxxl ei mäleta. Kui esitati süüdistus ja politsei neid ei uskunud, siis tuli meelde, et enne seda paar minutit kui kinni peeti nägid Xxx Xxxit . Järgmisel päeval Xxx Xxx helistas Xxx Xxxile. Said kokku Jõhvis , kiriku ja endise hambakliiniku juures. Peale peatumist, kui tuldi nende juurde, võtsid turvavöö lahti. 2 Tunnistaja Ixxx Hxxütluste kohaselt (istungiprotokolli lk 4) sõitsid xxx tn poole, seal Keskvälja 4 juures on valgusfoorid, nägid kuidas ülekäigurajalt tuli sõiduauto kollase tulega üle. Sõitsid sellele sõidukile järgi ja lülitasid vilkurid sisse. Roolis oli sel hetkel halli riitusega ja kõrval heleda riietusega noormees. Peale peatumismärguannet sõiduk pikalt peatas ja kui lõpuks peatus oli näha, kuidas auto hakkas kohapeal rappuma. Jooksis sõidukist välja auto juurde. Kui oli kõrval akna juures, märkas, et isikud olid autos kohad ära vahetanud. Roolis oli nüüd heleda riietusega noormees, kes püüdis rihma kinni panna. Kui tunnistaja küsis, kes oli roolis, siis see noormees ütles, et tema sõitis kogu aeg, sama rääkis ka hiljem kõrvalistuja, et ei istunud roolis. On kindel, et juht ja kõrvalistuja vahetasid kohad omavahel. Sõidukil olid toonitud tagaklaasid ning läbi klaasi ei olnud näha. Rappumine jättis mulje, et vahetasid kohapeal kohad. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt (istungiprotokolli lk 5) oli ta sel päeval bussijaamas xxx. Nägi, et, mööda sõitsid tuttavad D.P ja Xxx. Dixxxistus roolis, Xxx istus kõrval. Xxx veel vehkis käega, lehvitas vastu. Tunnistaja läks kaupluse juurde, vastassuunas, siis keeras ringi ja nägi, et sinnapoole sõidab politseiauto. Ei pööranud sellele tähelepanu ja läks edasi. Samal päeval helistas Xxx ja selgitas olukorda. Ütles, et nägi, et sõitsid temast mööda ja ta nägi, kes roolis oli. Ütles, et politseinikud pidasid kinni ja süüdistatakse, et vahetasid kohad ära. Hiljem, järgmisel päeval või ülejärgmisel päeval sai oma sõpradega kokku xxx juures platsi peal kella viie paiku. Kui auto temast mööda sõitis bussipeatuses, nägi mõlemat inimest ega pööranud tähelepanu mis neil seljas oli, nägi ainult nägu. Kohus vaatas istungil ka videosalvetust, millest on näha, et politseiauto sõidab menetlusaluse isiku autole vastu ning enne xxxx juures asuvat valgusfoori pöörab ringi ja xxx järgi. Nimetatud auto peatub enne viadukti kell 16.
4. Auto salongis toimuvat ei ole näha, kuna sõiduki tagaklaas on toonitud. Samas on näha, et peale sõiduki peatumist ja enne patrullpolitseiniku juhipoolse ukse juurde jõudmist toimub auto salongis liikumine, kuna auto hakkab kõikuma, rappuma, mis kestab ca 10 sekundi vältel. Kui esimene politseinik jõuab auto juhipoolse ukse juurde ja püüab ust avada, osutub, et see on lukustatud. Politseinik koputab vastu juhipoolse aknaklaasi, kuid juht ei tee ust ega akna lahti. Teine politseinik tuleb reisija eesmise kõrvalukse juurde, uks avaneb ja reisijakohalt väljub heleda riietusega (hall jope, must halliga sviiter) noormees, kes läheb teise politseinikuga kaasa. Esimene politseinik tuleb tagasi ning püüab juhipoolset ust avada. Uks on kinni. Politseinik koputab taas vastu juhupoolse ukse aknaklaasi. Juht ust lahti ei tee. Politseinik jääb seisma juhipoolse ukse juures ning jätkab koputama vastu aknaklaasi. Sõiduk liigub mõned meetrid ettepoole, et mitte segada hoovist väljuvaid sõidukeid. Kell 16.35 väljub juhi kohalt heleda riietusega (valge sviiter musta joonisega) noormees. Ilmastikuolude suhtes on näha, et sajab vihma. Väärteoprotokollist (tl 6) nähtub, et xxx linnas, D.P, mootorsõiduki valdajana lubas eelnevalt juhtima Xxx Xxx, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. D.P ei ole rikkumisega nõus. On saanud väärteoprotokolli kätte. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on tutvustatud. D.P 3.05.2016 seletusest (tl 12 -13) nähtub, et 26.04.2016 tema sõitis oma autoga olles selle roolis. Koos temaga oli autos reisijaistmel oli Xxx Xxx. Kella 18.16 paiku nad sõitsid xxx linnaosa suunas. xxx juures sõitsid mööda vagusfoori kollase tulega ning peale seda viadukti all teda peatas politsei. Kui politseinik tuli auto juurde, väitis ta, et auto roolis oli Xxx, kuigi kinnipidamise hetkel viimane istus reisijaistmel. 3 Xxx Xxxi 6.05.2016 seletusest (tl 14-16) nähtub, et 26.04.2016 tema seisis bussipeatuses xxx juures umbes kell 16.20 ja nägi kuidas temast mööda sõitis autoga (xxx) Xxx Xxx (reisija istmel) ja D.P (juhiistmel). Seejärel nägi kuidas nendele järgnes politseiauto. Karistusregistri väljavõttest (tl 16) nähtub, et D.P on neli kehtivat väärteokaristust, kõik on täidetud. 19.05.2016 otsusega (tl 17) väärteoasjas 2440,16,002763 oli D.P karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot liiklusseaduse § 202 lg 1 järgi. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas kogutud tõendid ja kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 alusel maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et tema oli 26.04.2016 kella 16.20 paiku xxxjuurest viadukti suunas sõites enda auto (xxx) roolis ja Xxx Xxx oli reisija istmel ei leidnud kinnitust kohtuistungil tõendite uurimisel. Tunnistaja Xxx Xxx’i ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed ning tuleb tervikuna jätta tõendikogumist välja. Mis oli autos sõitjatel seljas tunnistaja ei mäleta. Samuti erinevad tema ütlused teistest kogutud tõenditest. Nii ütles M. Xxx, et tol päeval kui ta nägi A. Xxx’t ja D.P oli tavaline ilm, väljas oli soe, päike paistis (istungiprotokolli lk 5, tl 26). Samas uuritud videosalvestisest on selgelt näha, et sündmuse ajal päikest ei olnud näha ning sadas vihma. Samuti erinevad tema ütlused D. Ossadtš’iga ja A. Xxx’ga kokkusaamise koha osas. M. Xxx’i ütluste järgi said nad kokku xxx juures (istungiprotokolli lk 5, tl 26), kuid D.P ütluste järgi said nad M. Xxx’iga kokku xxx, endise hambakliiniku juures (istungiprotokolli lk 3, tl 25). Peale seda tuleb arvestada M. Xxx’i ning A. Xxx ja D.P vaheliste suhete iseloomu. M. Xxx tunnistas, et suhtleb nendega ning tema ütlustest tulenevalt on nende vahel sisult sõbralikud suhted. Eeltoodu alusel loeb kohus tunnistaja M. Xxx’i ütlused ebausaldusväärseteks ning jätab need tervikuna tõendikogumist välja. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja Ixxx Hxx ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ei ole isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga ja on sõltumatu tunnistaja. I. Hxxx 26.04.2016 liiklusjärelvalve teostamise käigus sõitis menetlusalusele isikule vastu ja vahetult nägi, kes oli auto roolis. I. Hxxx on kindel, et 26.04.2016 xxxs nägi sõiduki xxx just Xxx Xxxt aga mitte D.P . Tunnistaja ütluste kohaselt auto roolis oli halli värvi riietusega noormees, D.P aga sel ajal oli seljas heledat värvi (valge musta joonisega) sviiter. Tunnistaja. I. Hxxx ütlused on üksikasjalikud ning haakuvad videosalvestusel jäädvustatuga, kust näha, et mis 4 oli seljas menetlusalusel isikul ja mis Xxx Xxxl. Kohtu hinnangul tunnistaja I. Hxxx ütlused on veenvad, neis puuduvad vastuolud ja need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Politseiautost tehtud videosalvestusest on näha, kuidas sõiduauto xxx peale peatumist raputas, osutades sellele, et selle sees miski toimub (mi lleks võis olla juhi ja reisija poolt kohtade vahetamine). Peale seda arusaamatuks jääb, miks politseinikule koheselt ei avatud sõiduki juhipoolset ust või akent vaid tehti seda ca 15-minutit hiljem. Kohtu hinnangul tunnistaja Ixxx Hxxütlused ja politseipatrullautost tehtud videosalvestis on küllaldased ja usaldusväärsed tõendid kinnituseks sellele, et D.P pani toime talle inkrimineeritava süüteo. Kohtu arvates menetlusaluse isiku ütlused on end õigustatavad ning antud soovides vabaneda vastutusest. Need on ümber lükatud tunnistaja I. Hxxütlustega ja videosalvestisega. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus tõendatuks, et xx, D.P, mootorsõiduki valdajana lubas eelnevalt juhtima Xxx Xxx, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Sellega rikkus D.P LS § 90 lg 2 ning tema tegu on kvalifitseeritav LS § 202 lg 1 järgi. Vastavalt KarS § 15 lg 3 väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et D.P pani LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime otsese tahtlusega, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. D.P ütlustest nähtub (kohtuistungi protokoll lk 2), et ta oli Xxx Xxxl juhtimisõiguse puudumisest teadlik. Seega lubades Xxx Xxxt enda auto rooli pidi olema teadlik, et eirab seega liiklusseaduses kehtestatud keelu ning pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 sätestatud alustel. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et liiklusseaduse § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime D.P . Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõiguse norme. Karistus KarS § 56 lg-test 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust (RKKKo nr 3-1-158-13, p 8). Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks 5 on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1). Ühtlasi on Riigikohtu praktikas rõhutatud, et KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6). Karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.P neli kehtivat väärteokaristust, neist kolm on liiklusalaste väärtegude eest. Rahatrahvid on tasutud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvasta ka selliseid asjaolusid. LS § 202 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. D.P-le määratud karistus 50 trahviühikut ehk 200 eurot, mis on sanktsiooni keskmine määr. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud. Arvesse tuleb ka võtta asjaolu, et kellegi karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (et prognoosida, milline karisuts võiks kõige efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemise) arvestada ka süüdlase isikut. Menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust, neist kolm on liiklusalaste väärtegude eest. Arvestades süü suurust ja isikut, leiab kohus, et rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks, ning ei näe alust selle muutmiseks. Menetlusalune isik on enda käitumisega selgelt näidanud, et ei kahetse tehtut, seega antud juhul on põhjendatud kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigi ja määra kohaldamine. Kohtu hinnangul D.P-le määratud karistuse liik ja määr on vastavuses tema süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134, § 135 jätab kohus D.P kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 6