järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust; § 200 lg 2 p 8 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust; § 113- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti B.E-le 7 aastat vangistust.
a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-10-14457 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 10 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti B.E-le 7 aastat 10 kuud vangistust.
lg 2 - § 113 ja
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritu d kuritegude eest
lg 2 alusel üksikkaristuste ning edasiselt
Selles osas tehti uus otsus, millega kuritegude eest, mis on kvalifitseeritud
lg 2- § 113 ja § 200 lg 2 p 8 järgi, mõisteti B.E-le juhindudes
lg 1
lg 2 - § 113 alusel liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
järgi mõistetud karistus- 6 kuud vangistustjäeti muutmata.
lg 1 alusel moodustati liitkaristus, liites üksikkaristused- 6 aastat vangistust ja 6 kuud vangistust- täies mahus. Liitkaristuseks mõisteti B.E-le 6 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus, liites mõistetud vangistusele -6 aastat 6 kuud vangistust- Tartu Maakohtu 3.11.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kestusega 10 kuud. Ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõisteti B.E-le 7 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguse osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 03.06.2013. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.10.2011 ja lõpeb 28.02.2019.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 20.09.2016. 15.09.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid B.E ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Positiivseks peab prokurör tööhõives osalemist, mis aitab säilitada tööharjumust ja sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“ läbimist. B.E on neli kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, kuna on ohtlik kaasvangidele. Isikul elukoht, töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik puuduvad. Toimetulekut mõjutavad väljakujunenud asotsiaalne eluviis, alkoholi tarvitamine ja motivatsiooni puudus, pikaajaline vanglas viibimine. Prokurör märgib, et kuna isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, siis on kaheldav tema tahe alluda kriminaalhooldusele ja kohustuste täitmisele. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, B.E varasemat elukäiku, kuritegude raskusastet ja tema käitumist ja suhtumist karistuste kandmise ajal, ei ole võimalik tema vabastamist toetada. B.E avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja loodab, et tema õde pakub talle elukoha. Varasemalt ei ole ta sellest rääkinud, aga muud elukohta tal ei ole ka. Vanglas on ta enda sõnul 2 aastat töötanud, praegu tööd ei ole. Kinnipeetav tunnistas, et tal on olnud mitmeid karistusi, ka praegu viibib ta kartseris ning selgitas rikkumiste asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on B.E temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud . B.E on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.E on kriminaalkorras karistatud 11 korral. Vangistuses viibib B.E 7 korda. Käesolevat karistust kannab B.E kehalise väärkohtlemise, röövi ja tapmiskatse eest. Varem on teda karistatud omavoliliste sissetungide, kehaliste väärkohtlemiste, sugukõlvatu tegevuse, alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimise, varavastaste kuritegude, avaliku korra raske rikkumise, mootorsõiduki ärandamise ning huligaansuse eest. B.E on suure osa oma elust veetnud vangistuses. Vabaduses on elustiili iseloomustanud alkoholi kuritarvitamine, juhuslikud kuriteod ja pealiskaudsed suhted. Ka karistuse kandmise ajal ei ole märgata paranemist B.E käitumises või suhtumises. Ta on küll läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi- töötanud, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“- kuid need ei ole muutnud tema põhimõtteid ja ellusuhtumist. Ka kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et B.E puudub motivatsioon oma käitumise muutmiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on B.E neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla 08.08.2016 käskkirjaga nr 6-1/811 paigutati kinnipeetav eraldatud lukustatud kambrisse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, sest ta kasutas kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kohtu arvates ei ole sellise isiku puhul kuriteoriskid maandatud ning ta on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Ka isik ise on avaldanud, et on liiga vana, et oma põhimõtteid muuta. Tal ei ole huvi analüüsida tehtud vigu ja planeerida tulevikku. Seega ei ole karistus oma eesmärki täitnud, isik ei ole valmis oma elustiili muutma. Lisaks eelnevale ei toeta B.E tingimisi enne tähtaega vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. B.E puudub elukoht. Kohtuistungil avaldas B.E , et tal võib olla võimalus minna elama õe juurde, kuid kokkulepet selle kohta ei ole. Vangla iseloomustuse kohaselt puudub B.E tegelikult õega kontakt. Seega tuleb asuda seisukohale, et garanteeritud elukoht B.E siiski puudub. Samuti puudub töökoht, kuid sissetulek vanaduspensioni näol on olemas. Ka sotsiaalne võrgustik B.E puudub, vabaduses ei suhtle ta kellegagi, tutvused on pealiskaudsed. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus , et B.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.