Obsah (10)

§ 80§ 130§ 261§ 217§249§ 131§ 2612§ 238§ 2§ 341

Väärteoasi nr 4-16-7306 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2017. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7306 Kohtunik Raina Pärn Väärteoa

) §-s 341 sätestatud eriluba. Autorongi tegelik mass oli 44 798 kg, lubatud suurim tegelik mass 44 000 kg. - tema juhtis ajavahemikul 04.08.

1. a kella 00.00st kuni 06.08.
2. a kella 14.29ni ning 13.08.
3. a kella 19.25 kuni 14.08.
4. a kella 14.40ni mootorsõidukit Scania, registreerimismärgiga xxxxxxxxmilles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid Z.T mootorsõiduki juhina ei kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega, ega esitanud ka tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (edaspidi EÜ) määrusele nr 561/2006, millega rikkus juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. - tema juhtis mootorsõidukit Scania, registreerimismärgigaxxxxxxxxxmilles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kasutas Z.T kahe tööpäeva vahelisel ajal, 10.08.
5. a kell 07.28, s.o pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu kehtestatud 9 tunni pikkuse ööpäevase puhkeperioodi asemel üle kahe tunni lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus ajavahemikul 10.08.
6. a kella 10.59st kuni 10.08.
7. a kella 16.23ni oli 5 tundi 18 minutit. Kirjeldatud tegudega rikkus Z.T

§ 80

lg 1, 2 ja § 131 lg 1, EÜ määruse nr 165/2014 art 34 lg 3,

§ 130lg 1 ja EÜ määruse nr 561/2006 art 8 lg 2 nõudeid.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 21.09.2016. a otsusega 2 karistati Z.T KarS § 63 lg 3 alusel

§ 261

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Lisaks karistati Z.T

§ 217

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ja

§249

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, TahcoScan väljatrükiga, massimõõteseadme kasutamise protokolliga ja veoselehe koopiaga. Karistuse määramisel arvestati, et Z.T puuduvad varasemalt samalaadsed rikkumised (tl 3-6, 20-21). Menetlusalune isik Z.T esitas 11.10.

1. a Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses leiab Z.T , et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud Z.T poolt vastulauses esitatud väiteid. Kaebuse kohaselt toimus veokile killustiku peale 2 laadimine karjääris raskeehitustehnika abil ja Z.T ei olnud visuaalselt võimalik kindlaks teha asjaolu, et veokile laaditi lubatust rohkem 798 kg killustikku. Lisaks osundab Z.T , et ajavahemikul 27.07-06.08.
2. a ei olnud ta hõivatud tööga ning viibis nimetatud ajavahemikul Eesti Vabariigis ja puhkas. Oma väite kinnitamiseks on Z.T esitanud tema nimele väljastatud parvlaeva pardakaardid marsruudil HelsingiTallinn-Helsingi. Tulenevalt asjaolust, et Z.T oli puhkusel, puuduvad sõidumeerikul andmed tööaja kohta. Z.T märgib, et Soome Vabariigis ei nõuta selle kohta tööandja kirjalikke tõendeid, mistõttu Z.T ei olnud sellise tõendiga ka varustatud. Ajavahemikul 13.08.
3. a kella 19.25st kuni 14.08.
4. a kella 14.40 oli juhikaart sõidumeerikust välja võetud põhjusel, et tööandja algatusel toimus veoki vahetamine teise veoki vastu ja Z.T jäid andmed juhikaardile sisestamata põhjusel, et Z.T ei valda soome keelt. Lisaks märgib Z.T, et Soomes ja Rootsis ei nõuta taolisi tõendeid, mistõttu tal sellekohast tõendit paberkandjal esitada ka polnud. Z.T leiab, et ta oli sunnitud teostama lühikest sõitu, s.o kestusega 12 minutit, temast mitteolenevatel põhjustel. IKEA kinnisel territooriumil veokiga sõites oli Z.T kasutuses olnud sõidumeerikul tähis OUT. Nimetatud funktsiooni sisse lülitamisel ei kuulu tööaja kestvus arvestamisele. Peale autorongi laadimist pidas Z.T tööajas vaheaja, mis kestis üldiselt üle 9 tunni. Peale vaheaeg oli Z.T sunnitud alustama sõitu, et jõuda kell 08.15 Rootsist Soome väljuvale praamile. Vahemaa, mis tuli sadamasse jõudmiseks läbida, oli 500 kilomeetrit. Z.T esitas koos kaebusega oma väidete tõendamiseks sõidumeeriku väljatrüki. Z.T märgib lisaks oma kaebuses, et sõidumeerikuga seotud rikkumised leidsid aset Rootsis ja peale seda on Z.T sõidumeerikut kontrollinud Soome politsei, kellel ei olnud Z.T-le mingeid pretensioone. Kohus nõudis VTM § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku ja palus kohtuvälisel menetlejal esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (tl 14). Kohtuväline menetleja taotles kirjalikus seisukohas Z.T kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod. Kohtuväline menetleja osundab mõõteseaduse (edaspidi MõõtS) § 5 lg-le 1 ja on seisukohal, et väärteoasjas on tõendatud mõõtetulemuste jälgitavus. Kaalumist teostas liikluspolitseinik, kes omab vastavat pädevust. Lisaks rikkus Z.T

§ 131lg 1 nõudeid.

Kohtuväline menetleja märgib, et EÜ määrus nr 3821/85 on tunnistatud kehtetuks 04.02.

1. a EÜ määrusega nr 165/2014, mistõttu tuleb arvestada vaid kehtivat määrust, s.o EÜ määrust nr 165/
2. EÜ määruse nr 165/2014 art 34 lg 3b sätestatust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Z.T ei täitnud nõuetekohaselt sõidumeerikut, mistõttu politseil ei olnud võimalik juhikaardile märkimata andmete tõttu kontrollida Z.T töö- ja puhkeaja järgimist. Z.T ei esitanud 01.09.
3. a liiklusjärelevalve kontrolli käigus politseile Vabariigi Valitsuse määruse nr 151 lisas 1 (millele viitab

§ 131lg 5) olevat dokumenti.

Kohtuväline menetleja osundab Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-11-14, millest tuleneb, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid seoses töö- ja puhkeaja kontrollimisega peab tõendama sõidukijuht. Kohtuväline menetleja ei pea õigeks Z.T väidet, et juhikaardile jäid andmed sisestamata seetõttu, et Z.T ei valda soome keelt. Kohtuväline menetleja märgib, et sisestades andmed juhikaardi meerikusse, valib see vastavalt tüübile kas juhikaardi väljaandja riigikeele või inglise keele. 3 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 18.11.

1. a kirjaga edastati menetlusaluse isiku Z.T kaebus alluvusjärgsele kohtule, s.o Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
3. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.09.
4. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja Z.T kaebus rahuldamata.
5. Väärteokirjelduse kohaselt on Z.T-le ette heidetud, et tema juhtis 01.09.
6. a kell 15.44 Tartu-Jõgeva- Aravete mnt
7. kilomeetril mootorsõidukit Scania, registreerimismärgiga xxxxxx, koos haagisega Wielton, registreerimismärgiga xxxxxx, teostades veose (killustiku) vedu, omamata liiklusseaduse (edaspidi

) §-s 341 sätestatud eriluba. Autorongi tegelik mass oli 44 798 kg, lubatud suurim tegelik mass 44 000 kg. Sellega rikkus Z.T

§ 80lg-s 2 sätestatud nõudeid.

2 lg 1 ja § 238 2.1 Väärteoprotokolli kohaselt kvalifitseerub Z.T tegu

§ 261sätetele.

Samas nähtub kohtuvälise menetleja otsuse resolutsioonist, et Z.T on süüdi tunnistatud üksnes

§ 2612lg 1 järgi.

Põhjendusi selle kohta, miks väärteoprotokollis osundatud

§ 238on lõplikult otsusest välja jäetud, otsuses ei ole.

Võttes arvesse kohtuvälise menetleja otsuse resolutsiooni ja VTMS §-s 132 sätestatut, ei käsitle kohus käesolevas otsuses, kas 2 Z.T tegu võib vastata lisaks

§ 261

lg-s 1 sätestatud koosseisule ka

§-s 238 sätestatud väärteokoosseisule. 2.2

2612 lg 1 näeb muuhulgas ette karistuse kohaldamise sõiduki või autorongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele.

§ 2

p 4 sätestab, et autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.

§ 2

p 84 kohaselt on sõiduki tegelik mass sõiduki mass konkreetsel ajahetkel koos juhi, sõitjate ja veosega.

§ 80

lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada

§-s 341 kehtestatud korras.

§ 80

lg 3 kohaselt kehtestab sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teo toimepanemise ajal kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.

1. a määruse nr 42 alusel kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 (Nõuded alates
2. jaanuarist
3. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud enne
4. jaanuari
5. a valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud sõidukid ning 30-aastased ja vanemad sõidukid) grupp 11 sätestab sõiduki mõõtmed ja massid. „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 grupp 11 kood 1109 sätestab autorongi lubatud suurima 4 tegeliku massi, mille punkt 3 alapunkt f kohaselt 3 või suurema telgede arvuga sadulveokist ja 3 või suurema telgede arvuga poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 44 tonni.

§ 341

lg 2 sätestab, et avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. 2.3 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 01.09.

1. a kell 15.44 Z.T juhtis Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
2. kilomeetril mootorsõidukit Scania, registreerimismärgiga xxxxxx, koos haagisega Wielton, registreerimismärgiga xxxxxx. Z.T teostas killustiku vedu. Z.T juhitud autorong peeti politsei poolt kinni ja teostati kaalumine. Vaidlust ei ole ka selles, et lubatud suurim tegelik mass oli 44 000 kg, st Z.T puudus

§-s 341 sätestatud luba eriveoks. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et 01.09.2016. a Z.T juhitud autorongi tegelik mass oli 44 798 kg. 01.09.2016. a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseiosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik xxxxxxxxxxxx koostatud massimõõtmise protokollist (tl 24) nähtub, et nii mootorsõiduk Scania, registreerimismärgiga xxxxxx, kui ka haagis Wielton, registreerimismärgiga xxxxxx, on 3-teljelised. See nähtub ka fototabelitelt (tl 43-45). Seega oli Z.T juhitud autorongi lubatud suurim tegelik mass 44 000 kg. Massimõõtmise protokollist nähtuvalt teostati Z.T juhitud autorongi kaalumist 01.09.2016. a kell 16.00. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et autorongi kaaluti nõuetekohaste kaaludega ja mõõtetulemused on jälgitavad MõõtS § 5 lg 1 tähenduses. Samuti on kohtu hinnangul autorongi kaalumisel ja mõõtetulemuste dokumenteerimisel järgitud mõõtemetoodikat. Massimõõtmise protokollist nähtuvalt on autorongi kaalumiseks kasutatud mitteautomaatkaalusid EVOCAR-2000 (nr 99-2134, 201878, 201880, 201881, 201882, 201883, 201884, 201885, 201886, 201887, 201888, 201889) - kokku 12 kaalu. Kaalud EVOCAR-2000 nr 201878, 201880, 201881, 201882, 201883, 201886, 201887, 201888 ja 201889 on taadeldud 30.06.2016. a, mille kohta on väljastatud vastavalt taatlustunnistused nr TTLM-16/01133, TTLM-16/01128, TTLM-16/01137, TTLM-16/01130, TTLM-16/01136, TTLM-16/01131, TTLM-16/01134, TTLM-16-01135 ja TTLM-1616/01132 (tl 37-42). Kaalud EVOCAR-2000 nr 201884, 201885 ja 992134 on taadeldud 29.06.2016. a, mille kohta on väljastatud vastavalt taatlustunnistused nr TTLM-16/01126, TTLM16/1110 ja TTLM-16/01111 (tl 37-42). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006. a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ (redaktsiooni kehtivuse lõpp 25.09.2016.

1. a)lisa 1 p 1.13 alapunkt 5 kohaselt on mitteautomaatkaalude, mida kasutatakse sõidukite ratta- ja teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi määramiseks (klass III või IIII), taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega olid kaalud 01.09.2016. a nõuetekohaselt taadeldud. Lisaks nähtub taatlustunnistustest, et mõõtevahendid vastavad direktiivi 2009/23/EÜ nõuetele ja on täpsusklassiga III. Massimõõtmise protokolli on kantud veduki (Scania, registreerimismärgiga xxxxxx) ja haagise (Wielton, registreerimismärgiga xxxxxx) teljekoormused (mõõteühik kilogramm). Protokolli kantud andmetest nähtub, et veduki lõplik mõõtetulemus (3 telge) oli 22 280 kg (6536+9562+6182) ja haagise lõplik mõõtetulemus (3 telge) 22 518 kg (7467+7564+7487). Seega oli autorongi kogumassi lõplik mõõtetulemus 44 798 kg (22280+22518). Maasimõõtmise protokollist nähtuvalt on lõpliku mõõtetulemuse arvutamisel lähtutud mõõtemetoodikast (MM 02-2015, punkt 8), mille kohaselt kaalu näidikult saadud lugemid (rattakoormuse kaalud asetatakse üheaegselt kõigi rataste alla), millest on lahutatud laiendmääramatused, moodustavad sõiduki kogumassi. Ka mõõtetulemuste 5 dokumenteerimisel on järgitud nimetatud mõõtemetoodikaga kehtestatud korda. Lisaks nähtub väärteoasja materjalidest, et 01.09.2016. a teostatud autorongi kaalumine on fotografeeritud (tl 4345). Kohtu hinnangul on fotosalvestise puhul tegemist lubatava tõendiga VTMS § 314 lg 1 ja § 31 lg 11 alusel. Lisaks eelviidatud tõenditele on väärteoasjas tõendiks ka Z.T enda ütlused. Z.T ütluste kohaselt teostas mootorsõiduki juhina 01.09.2016. a killustikuvedu Kundast Tartusse ja karjääris laaditi veokile lubatust natukene rohkem killustikku. Massimõõtmisse protokollis fikseeritut ja menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et Z.T juhitud autorongi lubatud suurim tegelik mass ületas lubatud massi, kinnitab ka kauba saateleht nr 33849 (tl 28). Kauba saatelehelt nähtub, et xxxxxxxxx-le kuuluv mootorsõiduk, registreerimismärgiga xxxxxx, on 01.09.2016. a teostanud graniitkillustiku (fraktsioon 8-16
2. mm)vedu TREFF AS-ile asukohaga Teguri tn 55, Tartu. Ka menetlusalune isik on oma ütlustega (tl 23) kinnitanud, et 01.09.2016. a teostas ta Kundast Tartusse killustiku vedu xxxxxxxxxxle kuuluva sõidukiga. Kaebusest nähtuvalt on töötab Z.T xxxxxxxxx-s autojuhina. Lisaks nähtub kauba saatelehelt nr 33849, et 01.09.2016. a kell 13.33 autorongi kaalumise tulemiks saadud 15 680 kg ja kell 14.26 on sama autorongi massiks fikseeritud 46 680 kg. Seega laaditi 01.09.2016. a ajavahemikul kella 13.33st kuni 14.26ni Valsid xxxxxxxuuluvale mootorsõidukile, registreerimismärgiga xxxxxx, graniitkillustikku 31 000 kg (46680-15680). Lisaks nähtub kauba saatelehelt, et mootorsõiduk oli ülekaaluline (veduki 3 telje lõplik mõõtetulemus + haagise 3 telje lõplik mõõtetulemus). Seega Z.T juhitud autorongi tegelik mass, s.o 44 798 kg, ületas autorongile määratud suurimat massi, s.o 44 000 kg, 798 kg võrra (44798-44000). Sealjuures oli Z.T ülekaalulisusest teadlik ja seda vaatamata sellele, et Z.T kaebuse kohaselt ei olnud tal visuaalselt ülekaalu võimalik kindlaks teha. Kohtu hinnangul on tuvastatud ülekaal märkimisväärne. Lisaks kaaluti Z.T juhitud autorongi enne ja pärast killustiku peale laadimist. Seega oli Z.T-le teada autorongi ülekaal pärast killustiku peale laadimist. Seega on tegu toime pandud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt 01.09.2016. a Z.T mootorsõiduki juhina ei teostanud Kundast Tartusse killustiku vedades erivedu

§ 341mõttes, st Z.T puudus teeomaniku eriluba raskeveosega liiklemiseks teel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.T on 01.09.

1. a kell 15.44 Tartu-JõgevaAravete mnt
2. kilomeetril tahtlikult rikkunud

§ 80

lg 2, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada kehtestatud suurust, kui ei teostata erivedu

§ 341mõttes (s.o autorongi tegelik mass 2 44 000 kg).

Sellega on Z.T toime pannud

§ 261lg-s 1 sätestatud väärteo.

3. Lisaks on Z.T-le ette heidetud

§ 217

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema juhtis ajavahemikul 04.08.

1. a kella 00.00st kuni 06.08.
2. a kella 14.29ni ning 13.08.
3. a kella 19.25 kuni 14.08.
4. a kella 14.40ni mootorsõidukit Scania, registreerimismärgiga xxxxxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid Z.T mootorsõiduki juhina ei kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega, ega esitanud ka tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006, millega rikkus juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

§ 217

lg 1 sätestab vastutuse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Vaidlust ei ole selles, et 01.09.

1. a kell 15.44 kontrollis politseipatrull Z.T tööja puhkeaja arvestust sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi ning ajavahemike 04.08.
2. a kell 00.00 kuni 06.08.
3. a kell 14.29 ja 13.08.
4. a kell 19.25 kuni 14.08.
5. a kell 14.40 kohta puuduvad juhikaardil andmed. 6 EÜ määruse nr 165/2014 art 3 lg 1 kohaselt paigaldatakse sõidumeerikud liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. EÜ määruse nr 561/2006 art 2 lg 1a järgi kohaldatakse määrust nr 561/2006 autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Z.T poolt 01.09.
6. a juhitud mootorsõiduk Scania, registreerimismärgiga 178BLC, koos haagisega Wielton, registreerimismärgiga 316YHX, vastab EÜ määruse nr 561/2006 artikkel 2 lg-s 1a sätestatud tingimustele. Seega on sõidumeeriku kasutamine Z.T poolt juhitud sõidukis kohustuslik. Z.T juhikaardi andmete nädalagraafikute väljatrükid ajavahemike 03.08.
7. a09.08.
8. a ja 09.08.
9. a-15.08.
10. a (tl 25-27) kohta tõendavad, et ajavahemikel 04.08.
11. a kella 00st kuni 06.08.
12. a kella 14.29ni ja 13.08.
13. a kella 19.25st kuni 14.08.
14. a kella14.40ni puuduvad andmed juhi tegevusest (juhikaart on sõidumeerikust väljas). Asjaolu, et Z.T juhikaardil eeltoodud ajavahemikel puuduvad andmed juhi tegevusest on tõendatud ka Z.T esitatud juhkaardi väljatrükiga (tl 10), kuid kolmetunnise ajanihkega. Z.T esitatud juhikaardi väljatrükk on teostatud UTCajas (Universal Time Coordinated). UTC-aeg on nullmeridiaanile vastav vööndiaeg ehk nn LääneEuroopa aeg. Et teada saada, mis on kell parajasti mingis ajavööndis, tuleb Eestis talveajal lahutada kellaajast 2 ja suveajal 3 ning liita vööndinumber. Eestis mindi 30.10.
15. a üle talveajale. Kuna Z.T juhikaardi väljatrükk on teostatud UTC-ajas, tuleb väljatrükil olevatele kellaaegadele liita 3 tundi. Vaidlus on selles, kas Z.T oli kohustatud märkima juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil töölt eemal oldud aja, s.o aja mil ta viibis enda väitel puhkusel ja ajal, mil tema väitel tööandja vahetas sõidukit, või esitama

§ 131lg-s 5 sätestatud dokumendi.

EÜ määruse nr 165/2014 art 36 lg-st 2ii tulenevalt, kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 165/2014 ja määrusega (EÜ) nr 561/

1. Politsei kontrollis Z.T töö- ja puhkeaja järgimist 01.09.
2. a. Seega, juhindudes EÜ määruse nr 165/2014 art 36 lg-st 2ii, tuli Z.T esitada andmed kuupäeva 01.09.
3. a kohta, samuti ajavahemiku 31.08.
4. a kuni 04.08.
5. a kohta, s.o eelnenud 28 päeva kohta. EÜ määruse nr 165/2014 art 34 lg 3b kohaselt, kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud, kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Menetlusaluse isiku kaebusest nähtuvalt viibis Z.T ajavahemikul 27.07.
6. a kuni 06.08.
7. a Eesti Vabariigis ja ei olnud nimetatud perioodil hõivatud tööga. Z.T on eeltoodud väite kinnitamiseks esitanud parvlaevade M/S Star ja M/S Finlandia pardakaardid (tl 9) ja parvlaeva broneeringu kinnituse 04.08.
8. a nr 52350066 (tl 31-34), millest nähtuvalt on Z.T 27.07.
9. a kell 15.30 alustanud sõitu suunal Helsingi-Tallinn ja 06.08.
10. a kell 07.30 alustanud sõitu suunal Tallinn-Helsingi. Lisaks nähtub kaebusest, et ajavahemikul 13.08.
11. a kella 19.25st kuni 14.08.
12. a kella 14.40ni oli Z.T juhikaart sõidumeerikust välja võetud põhjusel, et Z.T tööandja algatusel toimus sõiduki välja vahetamine. Z.T jäid andmed juhikaardile sisestamata seetõttu, et ta ei valda soome keelt. Ka menetlusaluse isiku antud ütlustest nähtuvalt jäid nimetatud perioodidel 7 andmed tema töö- ja puhkeaja kohta juhikaardile sisestamata, kuna Z.T infot käsitsi ei sisestanud.

§ 131

lg 5 sätestab, kui mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestamisel ei ole võimalik kasutada

§ 131

lg-s 1 nimetatud sõidumeeriku andmeid, peab juht kasutama ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80– 81), nõuetekohast dokumenti.

§ 131lg-s 5 märgitud dokument on kättesaadav Vabariigi Valitsuse 21.10.2010.

a määruse nr 151 “Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded” (edaspidi VV määrus nr 151) lisas

1. Vaidlust ei ole selles, et Z.T ei esitanud 01.09.
2. a liiklusjärelevalve teostamise käigus politseile Vabariigi Valitsuse määruse nr 151 lisas 1 olevat dokumenti. Kohtu hinnangul on õige kohtuvälise menetleja osundus Riigikohtu lahendile väärteoasjas nr 3-1-1-11-14, mille p-st 7.3 tuleneb, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid seoses töö- ja puhkeaja kontrollimisega peab tõendama sõidukijuht. Sama lahendi p-s 8 leiab Riigikohus, et sõiduki mittekasutamist konkreetse juhi poolt saab tõendada üksnes sellega, kui täita Euroopa komisjoni 14.12.2009 otsuse nr 2009/959/EÜ lisaks oleva tõendi vorm, milles tuleb kajastada asjakohased objektiivsed põhjused ja ajavahemik, mille jooksul juht sõidukit ei kasutanud. Sõiduki mittekasutamise tuvastamine muude tõendite alusel ei ole lubatav. Sellise järelduse võimaldab teha asjaolu, et sõidumeerikute kontrollimine peab olema tõhus. Kontrollimise tõhususe peab ühest küljest tagama pööratud tõendamiskoormise olemasolu ja teisalt kontrollimenetluse lihtsus. Vabariigi Valitsuse määrus nr 151 § 2 kohaselt kontrollitakse teel juhi igapäevast ja iganädalast sõiduaega, vaheaegu ning ööpäevast ja iganädalast puhkeaega (p 1), eelnevate päevade salvestuslehti, mis peavad sõidukis olema kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8–21) artikliga 15, või samal ajavahemikul juhikaardile ja sõidumeeriku mällu salvestatud andmeid ja väljatrükke (p 2), ettevõtja poolt väljastatud, komisjoni otsuse 2009/959/EÜ, millega muudetakse otsust 2007/230/EL vormi kohta, mida kasutatakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide puhul (ELT L 330, 16.12.2009, lk 80–81), kohast dokumenti, mis on toodud VV määruse nr 151 lisas 1 (p 3). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et EÜ määrus nr 3821/85 on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 04.02.
3. a määrusega nr 165/2014, mistõttu kohus viitab järgnevalt vaid kehtivale EÜ määrusele nr 165/
4. Vabariigi Valitsuse määruse § 2 lg 1 p-des 1-3 toodud loetelu on ammendav, mis tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid saab tuvastada üksnes selles sättes loetletud tõendite alusel. Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et kohtu hinnangul on asjakohatu menetlusaluse isiku kaebuses toodud väide, et info jäi juhikaardile sisestamata seetõttu, et Z.T ei valda soome keelt. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas toodud väitega, et sõidumeerikus ja väljatrükkidel kasutatakse vaikimisi juhi kaardi keelt. (http://www.se5000.com/pdf/manuals/ET-Rev7-Driver-Co-Manual-SE5000.pdf). Kohus märgib, et Valsid OÜ puhul on tegemist veoteenust osutava ettevõttega, mis on registreeritud Eesti Vabariigis ettevõtte juriidiline aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxVirumaa (https://www.inforegister.ee/10605017-VALSID-OU). Z.T viibis ajavahemikul 27.07.
5. a kuni 06.08.
6. a Eesti Vabariigis puhkusel, mistõttu ta ei olnud hõivatud töökohustuste täitmisega ning ajavahemikul 13.08.
7. a kuni 14.08.
8. a teostati Z.T tööandja algatusel sõidukite vahetust, mistõttu Z.T oleks pidanud esitama nimetatud asjaolude kohta Vabariigi Valitsuse määruse 8 nr 151 lisas 1 toodud tõendi. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et nimetatud tõendi esitamise kohustus kehtib ka Soome Vabariigis ja Rootsi Kuningriigis. Samuti ei kandnud Z.T juhikaardile andmeid oma tegevuste kohta ajavahemikel 04.08-06.08.
9. a ja 13.0814.08.
10. a. Seega Z.T rikkus

§ 131lg 1 ja EÜ määruse nr 165/2014 art 34 lg 3 nõudeid.

Kohus leiab, et kutselise autojuhina peab Z.T olema kursis ja teadlik seda valdkonda reguleerivatest nõuetest. Sellest tulenevalt on Z.T

§ 217lg-s 1 sätestatud teo toime pannud tahtlikult.

1. Lisaks heidetakse väärteoprotokolli kohaselt Z.T-le ette, et tema juhtis mootorsõidukit Scania, registreerimismärgiga xxxxxxx milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kasutas Z.T kahe tööpäeva vahelisel ajal, 10.08.
2. a kell 07.28, s.o pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu kehtestatud 9 tunni pikkuse ööpäevase puhkeperioodi asemel üle kahe tunni lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus ajavahemikul 10.08.
3. a kella 10.59st kuni 10.08.
4. a kella 16.23ni oli 5 tundi 18 minutit. Sellega rikkus Z.T

§ 130

lg 1 nõuet.

§ 249

lg 2 näeb ette karistuse kohaldamise mootorsõidukijuhile kehtestatud üle kahe tunni lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest.

§ 130

lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/

1. Vaidlust ei ole selles, et Z.T juhtis 01.09.
2. a veose veoks ettenähtud üle 3500kilogrammise lubatud täismassiga autorongi, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Juhindudes EÜ määruse nr 165/2014 art 36 lg-st 2ii, tuli Z.T esitada sõidumeeriku andmed kuupäeva 01.09.
3. a kohta, samuti ajavahemiku 31.08.
4. a kuni 04.08.
5. a kohta. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et Z.T 10.08.
6. a 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast puhkeperioodi kasutas lühemat kui 9-tunnist puhkeperioodi. EÜ määruse nr 561/2006 art 4 punkt g kohaselt on ööpäevane puhkeperiood ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab regulaarset ööpäevast puhkeperioodi ja lühendatud ööpäevast puhkeperioodi. Lühendatud ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 9 tunnine, kuid lühem kui 11 tunnine puhkeperiood. EÜ määruse nr 561/2006 art 8 lg-st 1 nähtub muuhulgas, et juht peab pidama kinni ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Sama määruse art 8 lg 2 kohaselt peab juht 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24 tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Sama määruse art 8 lg 4 järgi tohib juht kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. Käesoleval juhul nähtub Z.T nädalagraafiku (09.08.
7. a-15.08.
8. a) TachoScan väljatrükist (tl 27), et eelmine Z.T ööpäevane puhkeperiood lõppes 10.08.
9. a kell 07.
10. Seega alates 10.08.
11. a kella 07.28st 24tunni jooksul, s.o kuni 11.08.
12. a kella 07.28, oli Z.T kohustus kasutada uut ööpäevast puhkeperioodi kestvusega vähemalt 9 tundi (vähendatud ööpäevane puhkeperiood). Samas nähtub nädalagraafiku TachoScan väljatrükist, et ajavahemikul 10.08.
13. a kella 07.28st kuni 11.08.
14. a kella 07.28ni 9 oli Z.T pikim kasutatud puhkeperioodiks ajavahemikul 10.08.
15. kella 10.59st kuni 10.08.
16. a kella 16.16ni, seega 5 tundi 18 minutit. TachoScan väljatrükk on kooskõlas Z.T poolt esitatud juhikaardi andmete väljatrükiga (tl 10). Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli ta 10.08.
17. a kell 07.28 sunnitud 12-tunnise pausi katkestama, kuna pidi jõudma koorma peale laadimisele. Vastasel juhul oleks haagis kaotanud töövõime. Z.T pidi temast mitteolenevatel põhjustel ja koorma peale laadimise eesmärgil teostama sõitu kestusega 12 minutit, peale mida jätkus 9-tunnise puhkeperioodi kulgemine. Kohtu hinnangul kinnitavad Z.T väited, et ta on rikkunud ööpäevase puhkeperioodi kasutamise nõudeid. Kutselise autojuhina peab Z.T olema teadlik, et 24 tunni hulka tuleb planeerida katkestamatu ööpäevane puhkeperiood. Tööaja planeerimine vastavalt sellele on autojuhi enda valik. Seega pidanuks Z.T olema suuteline oma töö- ja puhkeaega planeerima. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et EÜ määruse nr 561/2006 art 4 p g järgi on lubatud regulaarne ööpäevane puhkeperiood jagada kahte ossa, st esimene osa vähemalt 3-tunnine katkematu ajavahemik ja teine osa vähemalt 9-tunnine katkematu ajavahemik. Seega olukorras, kus Z.T pidas oluliseks puhata kahes osas, tulnuks tal puhata 24 tunni sees veel vähemalt 9 tundi. Seda Z.T aga ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Z.T kasutas pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 10.08.
18. a kell 07.28 kehtestatud 9-tunnise puhkeperioodi asemel üle kahe tunni lühemat ööpäevast puhkeperioodi, kusjuures pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 5 tundi 18 minutit. Seega rikkus Z.T

§ 130

lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 8 lg 2 nõudeid. Seega on Z.T tegevuses täidetud

§ 249lg 2 koosseis.

1. Kohtu hinnangul puuduvad Z.T tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
2. Eeltoodust tulenevalt on Z.T toime pannud

§261249 lg-s 2 sätestatud väärteod. 2 lg-s 1, § 217 lg-s 1 ja § 7. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda Kar

S § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 2612

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Z.T-le karistuseks 20 trahviühikut, s.o 80 euro suuruse rahatrahvi.

§ 217

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Z.T-le karistuseks 25 trahviühikut, s.o 100 euro suuruse rahatrahvi.

§ 249

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Z.T-le karistuseks 30 trahviühikut, s.o 120 euro suuruse rahatrahvi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvid põhjendatud ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. 10 Kohus leiab, et määratud sanktsioonide alammäära lähedased karistused vastavad Z.T süüle. Karistatuse põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et Z.T on väärteod toime pannud tahtlikult. Z.T on kutseline autojuht ja seeläbi peab olema teadlik ja tundma sellele valdkonnale kehtestatud eriregulatsiooni. Kohus peab oluliseks arvestada, et kuigi Z.T tegevus kahtlematult ohustas tee püsivust (ülekaalulise autorongiga sõit) ja võib mõjutada liiklusohutust (juhikaardi andmete sisestamise nõuete rikkumine, puhkeaja nõuete mittejärgimine) ning selliste tegevuste mõju ei saa alahinnata, ei olnud rikkumiste raskus sedavõrd suur. Samuti ei ole tekkinud otsest kahju. Karistusregistri väljavõttest (tl 46) nähtuvalt Z.T puuduvad kehtivad karistused ja ta ei ole varasemalt samalaadsed rikkumisi toime pannud. Z.T tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esine. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates Z.T-le määratud rahatrahvid on proportsionaalsed toimepandud tegudega, vastavad Z.T süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 21.09.2016. a üldmenetluse otsus väärteoasjas 2780,16,007919 tuleb jätta muutmata ja Z.T kaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 11