Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. U.G juhtimisõigus oli taastunud 04.04.2017, mis tähendab, et liiklusnõuded peavad tal olema värskemalt meeles. Niivõrd suur kiiruseületamine näitab, et menetlusalune isik ei oska oma sõidukiirust adekvaatselt hinnata, mis kohtu arvates muudab sellise sõidukijuhi liikluses eriti ohtlikuks. Asulavälisel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Karistuse liigi valikul tuleb lähtuda nii menetlusaluse isiku süü suurusest, kui varasemast liikluskäitumisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on U.G varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2) ja kaks korda mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224 lg 2). Sellise käitumisega U.G näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Antud juhul saab ka arvestada menetlusaluse isiku süü suurust, samuti asjaolu, et menetlusalusel isikul on kolm ülalpeetavad. Seega kohtu arvates rahatrahviga karistamine ei ole võimalik, see karistus ei oleks täidetav ja karistuse eesmärki ei täida. Arvestades U.G süü suurust ning asjaolu, et 2016 aastal määratud rahatrahvid on tasumata, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Kohus leiab, et U.G-le § 227 lg 3 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, s.o 10 päeva, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest U.G ei ole varem arestiga karistatud. Karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Lisakaristuse kohaldamine sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol on karistusliik, mis omab eelkõige eripreventiivset toimet. Kohus leiab, et eripreventiivse prognoosi kohaselt U.G suhtes ei ole hädavajalik lisakaristust kohaldada. U.G ei ole varem karistatud arestiga või üldkasuliku tööga ning kohtu arvates üldkasuliku töö tegemine mõjutab U.G käituma edaspidi seaduskuulekalt. Lisakaristuse kohaldamine tuleks kõne alla pärast seda, kui U.G jätkab rikkumiste toimepanemist ka pärast üldkasuliku töö ärakandmist. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.G LS § 227 lg 3 järgi ning mõista arest 10 päeva.
lg 1 alusel asendada U.G-le mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määrata U.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri (tel. 612 3000) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.