Kohustada O.N katseajal järgi ma Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas Järveküla tee 54 – 3 KohtlaJärve Ida-Virumaa - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada O.N katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume - asuda tööle või registreerida end Tööturuametis töötuna 1 (ühe) kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis, mida pakub ja võimaldab kriminaalhooldusametnik. Määrata O.N kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada süüdimõistetu O.N karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. - Asjaolud Viru Vangla esitas 10.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.10.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7 järgi ja karistatud vangistusega 10 kuud alates 23.07.2006. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, vangistuses viibib 6-ndat korda. Lähtudes eluviisist on uute kuritegude toimepanemise risk suur. Peale vabanemist asub elama ema juurde 2-toalisesse korterisse. Ametlikult on töötanud 11 kuud enne vangistust, loodab samasse kohta uuesti tööle saada. Põhiharidust ja elukutset ei oma, hariduse omandamist oluliseks ei pea. Riigikeelt ei valda. On huvitatud keevitaja elukutse omandamisest. Väljakujunenud elustiili tõttu on kinnipeetaval suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Suhted ema, 2 kasuisa, õe ja viimase elukaaslasega head, huvitatud on 8-kuuse tütre käekäigust, loodab, et suhe elukaaslasega püsib. Kinnipeetav ei suuda olla piisavalt iseseisev, sest kuritegu toime pandud grupis. Arvestades kuritegusid, ei hooli oma tegude tagajärgedest. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, ravimeid võtab vastavalt vajadusele. Sotsiaalsed oskused on kinnipeetaval vanusele vastavad, ta on hea suhtleja, vestluse käigus viisakas ja rahulik. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuid süütegudeni on viinud enesekontrolli kaotamine ja vähene tahtejõud. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt on kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad asjaolud järgmised: elukoht olemas, elutingimused head; ema moraalne ja materiaalne toetus; elamisluba ja isikutunnistus kehtivusega kuni 21.10.2009; garanteeritud töökoha mitteomamine; suured võlad – 16 754,85 krooni; mittesuutmatus olla iseseisev; mittehoolimine oma tegude tagajärgedest; varasemalt 10 korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib 7-ndat korda; väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral; vangistuses distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral; eriala ja töökogemuse puudumine; igapäevakäitumiselt hoolimatu, allumatu. Eeltoodu põhjal on uute kuritegude toimepanemise risk olemas. Soovitav läbida sotsiaalprogramm paarisuhte hoidmiseks. Maakohtu istung O.N taotles maakohtu istungil enda vangistusest vabastamist enne tähtaega ja seletas, et asub elama ema juurde ja püüab tööle saada endisesse töökohta. Prokuröri abi Indrek Rebase leidis maakohtu istungil, et kuna tegemist on korduvalt karistatud isikuga, ei ole tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega võimalik. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et O.N tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et O.N viibib vangistuses kuuendat korda. Viimasel korral on ta süüdi mõistetud KarS §199 lg.2 p.4, 7 järgi ja karistatud vangistusega 10 kuud. Karistusaeg lõpeb 22.05.2009, seega 1 kuu ja 20 päeva pärast. Maakohus nõustub prokuröri seisukohaga selles osas, et korduvkaristatus ja distsipliini rikkumine vanglas on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. 3 Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb pooleteise kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. O.N-i puhul on veel tegemist noore inimesega. Vabanemise korral asub kinnipeetav käesolevas asjas elama oma ema juurde korras 2-toalisesse korterisse, millel võlad puuduvad. Kinnipeetava ema töötab netopalgaga 8500 krooni kuus ja on esialgu nõus poega lisaks moraalsele toetusele toetama ka materiaalselt. Kuna kinnipeetaval on olemas kehtiv isikut tõendav dokument, on tal koheselt võimalus asuda tööle kas oma endisesse töökohta või mujale või võtta end töötuna arvel Tööhõiveametis. Kuna Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei suuda olla iseseisev, leiab maakohus, et koos emaga elamine vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja kinnipeetava ütlustest maakohtu istungil, et tal on peagi aastaseks saav tütar, kellega tal on suhted olemas ja soovib neid ka edaspidi säilitada. Maakohus hindab selle positiivseks ja leiab, et tütre eest hoolitsemine aitab kinnipeetaval sisustada tööst vaba aega, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud O.N-i vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige sellepärast, et karistuse tähtaja lõpuni on jäänud vaid poolteist kuud ja vabastades ta enne seda tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Maakohus leiab, et selliste korduvalt karistatud isikute puhul, nagu seda on O.N , on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista O.N-ile ühe aasta pikkune katseaeg. 4 Sellel ajal allutatakse O.N KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas Järveküla tee 54 – 3 Kohtla-Järve linn IdaVirumaa - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end Tööturuametis arvele töötuna 1 (ühe) kuu jooksul peale vabanemist - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalabiprogrammides, mida võimaldab ja pakub kriminaalhooldusametnik. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et asja materjalide kohaselt on O.N karistatud väärtegude toimepanemise eest nii Alkoholiseaduse kui Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse järgi. Tööl käimine või töötuna registreerimisel abiraha saamine aitavad süüdimõistetul majanduslikult toime tulla, mis vähendab uute kuritegude, eelkõige varavastaste, toimepanemise riski. Kuna asja materjalide kohaselt on O.N viimase kuriteo pannud toime grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega mittesuhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Sotsiaalabiprogrammide läbimine oli nimetatud soovituslikuna ka Viru Vangla iseloomustuses. Maakohus peab siinkohal eelkõige silmas programme, mis on suunatud alko-narko võõrutusele ning paarisuhte säilimisele. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §75, §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.