p 1 järgi lühimenetluses süüdistatuna süüdistusakti järgi selles, et tema 12.01.2008 kella 02.00 paiku Tallinna linnas Viru tn 24 asuva klubi Kolumbus Krisostomus juures tänaval, s.o avalikus kohas, eiras tavade ja heade kommetega kinnistatud isikute vahelisi suhteid ühiskonnas ja igaühe kindlustunnet, lüües pealtnägija J G juuresolekul P Š`ile ühel korral rusikaga näkku vasakule oimu piirkonda, põhjustades oma löögiga P Š`ile valu ja verevalumi. Seega pani J.D oma tahtliku tegevusega toime rahu või vägivalla kasutamisega avaliku korra raske rikkumise, see on
Süüdistatav J.D isikukood xxx, elukoht: Järvamaa, Paide, Karja 12110 (ema juures), haridus 5 klassi, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 22.09.1999.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 140 lg 2 p 2,3; § 197 lg 2 p 2 alusel vabaduskaotusega 1 aasta 2 kuud; 2) 06.12.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 207 lg 1,2 ja KrK § 40 lg 1 alusel vabaduskaotusega aastat 6 kuud; 3) 16.10.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel vangistus 30 päeva, tingimisi katseaeg 1 aasta 1 6 kuud; 4) 18.02.2004.a Järva Maakohtu poolt
lg 2 p 4,8 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud; 5) 22.06.2004.a Järva maakohtu poolt
lg 2 p 4,8 alusel ja
lg 2 alusel vangistus 1 aasta 7 kuud;
MS § 217 alusel ja samal päeval rakendatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, 27.03.2009.a vahistatud Harju Maakohtu 25.06.2008.a kohtumääruse alusel Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus Uido Truija KrMS §-dest 180 lg 1, 238 lg 1 p 4, lg 2; 311-313 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi J.D
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 /üks/ kuu ja 16 päeva.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.01.2007.a see on 1 päev. Karistusaja algus 27.
J.D ei tekitanud küll oma teoga rasket tagajärge, mistõttu süü ei ole suur. Kuid samas on tegemist isikuga, kes on varemalt 5-l korral kohtulikult karistatud ja kes on kandnud vabadusekaotuselikku karistust. Teda saab karistada vaid vangistusega, kuid lühiajalisega, arvestades eeltoodud asjaolusid. Kaitsja leiab samuti, et J.D on ise oma süüd tunnistanud koheselt ja puudub vaidlus teo kvalifikatsioonis. Samas nähtub, et tegemist pole paadunud kaklejaga, mistõttu karistuse mõistmisel tuleks arvestada asjaolu, et süüdistataval on olemas kindel elukoht ja peale seda pole ta rohkem süütegusid toime pannud ning teda võiks karistada tingimusliku vangistusega katseajaga. Kohus leiab, J.D süü on tõendatud ja tema teole on õige karistusõiguslik hinnang antud
263 p 1 järgi. Nii kannatanu P. Š kui ka tunnistaja J. G kinnitavad üheselt, et 12.01.2007.a öösel Viru tänaval tuli nende juurde J.D ja ootamatule lõi rusikaga P. Š rusikaga vasaku oimu piirkonda. Samal ööl erakorralise meditsiini osakonnas diagnoositi P. Šit peapõrutust. Oma vägivaldse tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu, mille 3 tulemusena hiljem tekkis verevalum, mis kujutas endast tervisekahjustust. J.D on süü omaks võtnud . Teise isiku tahtliku löömisega avalikus kohas – tänaval, väljendas J.D ilmset lugupidamatust ühiskonnas valitsevate heade kommete ja normidega kinnistatud inimestevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Ja ründas põhiseadusega õigushüve avalikku korda, see on heade kommete ja tavadega kinnistatud isikutevahelise suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlustunde. Mingeid õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. J.D on ka ise tunnistanud, et enne kannatanu löömist rääkis ta kellegagi oma tuttavatest tema tuttava löömisest, kuid seejärel kahjustas just kannatanut füüsiliselt süüvimata, kes ta on. Oma tegevusega- avalikus kohas teise isiku löömisega, rikkus J.D raskelt avalikku korda, sest põhjendamata vägivalla kasutamisega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti sellise tegevusega avalikus kohas tänaval kahjustas nii kannatanu kui teiste inimeste turvatunnet ja usku ühiskonnas avaliku julgeoleku suhtes. Kannatanu löömisega tänaval täitis ta
Antud tegevus – teadlik, suunatud löök näopiirkonda oli toimepandud otsese tahtlusega ning oli olemuselt vägivald. Selline tegevus avalikus kohas on otsese tahtlusega toime pandud raske avaliku korra rikkumine. Karistamise alus on süü. J.D on süüvõimelisena ja tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole.
sanktsioon näeb ette karistusliikidena rahalise karistuse või vangistuse kuni viis aastat. J.D on varemalt varavastaste kuritegude eest karistatud vangistustega. Tema suhtes on kohaldatuid tingimuslikku karistusest vabastamist, kuid see on pööratud täitmisele seoses uue kuriteo toimepanemisega. Seetõttu kohus leiab, et tema suhtes selle kuriteo eest karistusest vabastamist tingimuslikult ei ole otstarbekas ega tulemuslik ning see ei teeniks karistuse eesmärki. Seda enam, et J.D enda varjumisega kohtumenetluse eest näitas üles veelkordselt oma õiguskuulmatust. Samuti ei saa teda karistada rahalise karistusega, sest tal puudub sissetulek. Seetõttu kohus soostub prokuröri seisukohaga, et teda saab ja tuleb karistada reaalse vangistusega. Prokurör kui ka kaitsja möönavad, et antud raske avaliku korra rikkumine tegelikult rasket tagajärge endaga kaasa ei toonud. J.D varem sarnaseid süütegusid pole toime pannud, mistõttu karistusaja kestus võib olla lühiajaline. Tsiviilhagi ega asitõendeid ei ole Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu KrMS § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2009.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 6525.- krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.