4-17-2093 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juulil 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-2093 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar

§ 242

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) (isikukood: xxx) D.A Eesti Vabariigi kodanik Aadress: Xxxx E-post: xxxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokaristusi ei ole kehtivaid Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: talituse juht Oleg Lodeikin, Triinu Riigor Menetluse liik Kirjalik menetlus V™S § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt D.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.03.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,16,
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.03.
5. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,16,009055 osaliselt, s.t karistuse määra osas.
6. Mõista D.A-le

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 15 (viisteist) trahviühikut, s.o 60 (kuuskümmend) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo 4-17-2093 lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. V™S § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt V™S §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 15.03.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,16,009055 D.A suhtes (KVM tl 32). Otsusega karistati D.A liiklusseaduse (edaspidi:

) § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 20 trahviühiku ehk 80 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati

§ 242lg 1 järgi selle eest, et ta 19.06.2016.

a kell 23.24 Harjumaal Tallinnas Kesklinna linnaosas Pärnu maanteel „Viru“ bussipeatuses juhtides mootorsõidukit Irisbus Crossway registreerimisnumbriga xxxx, tegeles juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega, mis võisid segada juhtimist – juhipaneeli peal oli sisse lülitatud töötav tahvelarvuti (spordivõistluste teleülekanne) ning kasutas kõrvasiseseid kõrvaklappe, mis olid tahvelarvutiga ühendatud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus D.A sellise tegevusega

§ 33

lg 11 p-s 1 sätestatut ja pani toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. KAEBUS 07.04.
2. a esitas menetlusalune isik D.A kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.03.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,16,009055 (kohtu tl 1-5). Kaebaja taotles täies ulatuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist väärteoasjas nr 2302,16,009055 ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja avaldas kaebuses, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Menetlusalune isik tugineb oma kaebuses järgmistele asjaoludele. Kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid ei tõenda menetlusaluse isiku süüd. Tunnistaja Xxxx ütlused ei ole usaldusväärsed ning on vastuolus menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega. Üle ei ole kuulatud täiendavaid tunnistajaid. Fotosalvestused ei ole usaldusväärsed. Nendelt ei ole võimalik tuvastada, millal need on tehtud ning mida on näha fotografeeritud tahvelarvuti ekraanilt. Ei ole kindlaks tehtud sõidukit (bussi registreerimisnumbrit ja marki) ning bussijuhti, kes väärteo toimepanemise ajal bussi juhtis. Menetlusalune isik avaldas, et tahvelaurvuti kaudu töötab tema mobiiltelefon ning ta kasutab seda käed vaba (hands free) funktsiooni eesmärgil. Ilma kõrvasiseseid kõrvaklappe kasutamata ei saa kaebaja kasutada mobiiltelefoni. Samuti kuulab ta vahest selle kaudu kõrvasiseste kõrvaklappidega audioraamatuid ja muusikat. Kõrvaklappidega seetõttu, et reisijaid mitte häirida. 2 4-17-2093 Menetlusalune isik on seiskohal, et kuna kogutud tõendid on vastuolulised, tuleb neid vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ning kuna puuduvad tõendid, mis tõendaksid väärteo toimepanemist, tuleb väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 kohaselt lõpetada.
4. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 27.04.
5. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse seisukoht D.A esitatud kaebusele (kohtu tl 8-9). Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebaja poolt esitatud väitega, et tunnistaja Xxxx ütlused ei ole usaldusväärsed. Oma seisukohas on kohtuväline menetleja viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele nr 3-1-1-73-15, 3-1-1-25-15, 3-1-1-109-15 ja 3-1-1-100-15 ning toonud välja, et isiku Xxxx ütlused on järjepidevad, eluliselt usutavad ja kattuvad teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Lisaks kinnitavad isiku poolt antud ütlusi tema poolt tehtud kolm fotot. Seega saab isiku Xxxx ütlusi pidada usaldusväärseteks. Samuti juhib kohtuväline menetleja tähelepanu, et on teinud ettevõtetele Atko Liinid ja Samat selgitustaotluse selgitamaks välja, marsruudil Tallinn-Kiili 19.06.
6. a kell 23.34 („Viru“ peatuses) teenindatud bussi ja selle juhi. Saadud vastuste kohaselt teenindas nimetatud marsruuti AS-i Samat liin nr 116; buss, mis nimetatud ajal nimetatud liini teenindas, oli registreerimismärgiga xxxx ning seda juhtis isik nimega D.A, lisatud on ka isikukood ja elukoht. Mis puudutab menetlusaluse isiku väidet selle kohta, et ta kasutab tahvelarvutit käed vaba (hands free) funktsiooni jaoks ning kuulab läbi kõrvaklappide vahest audioraamatuid ning muusikat, on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik ei ole esitanud ühtki tõendit, mis tema esitatud väiteid sisuliselt kontrollida võimaldaks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kogutud on piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et isik rikkus

§ 33

lg 11 p-s 1 sätestatud nõudeid, millega pani toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeruva väärteo.

Seetõttu puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ning tehtud otsuse tühistamiseks. Lisaks selgitas kohtuväline menetleja, et mootorsõiduki juhtimisel nii asulasisesel kui ka -välisel teel on eriti oluline, et juht ei tegeleks kõrvaliste asjadega, mis võiksid koondada juhi tähelepanu eemale mootorsõiduki juhtimiselt. Nutiseadmete kasutamine ja nende jälgimine on sõiduki juhtimise ajal äärmiselt ohtlik, kaebaja poolt toime pandud tegu leidis aset nii asulasisesel kui välisel teel, seetõttu ei saa sellesse suhtuda kergekäeliselt. Menetluses ei tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, samuti ei nähtunud neid ka menetlusaluse isiku kaebusest. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning menetlusnorme rikutud ei ole. Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja KarS §-s 56 nimetatud karistamise alustest, sh asjaoludest, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodud põhjustel palus kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. 4. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t karistuse määra osas. 3 4-17-2093 4.1. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu Objektiivne koosseis Nii väärteoprotokolli (KVM tl 1) kui kohtuvälise menetleja otsuse (KVM tl 32) kohaselt heidetakse D.A-le ette

§ 33

lg 11 p 1 kirjeldatud teo toimepanemist ja

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis seisnes selles, et D.A juhtis 19.06.2016. a kella 23.24 ajal Harjumaal Tallinnas Pärnu maanteel „Viru“ bussipeatuses Vabaduse Väljaku suunas mootorsõidukit Irisbus Crossway registreerimisnumbriga xxxx. Juhtides mootorsõidukit tegeles D.A juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega, mis võisid häirida juhtimist. Juhil oli sõiduki juhtpaneeli peal sisse lülitatud töötav tahvelarvuti, mis näitas spordivõistluse ülekannet ning kõrvas olid juhil kõrvasisesed kõrvaklapid, mis olid tahvelarvutiga ühendatud.

§ 242

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine kui puudub

§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Seega on

§ 242lg 1 väärteokoosseis blanketne, mis tuleb sisustada konkreetse rikutava sättega.

Kohtuväline menetleja on sisustanud

§ 242

lg 1 rikkumist

§ 33

lg 11 p 1 rikkumisega.

§ 33

lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõidu ajal hoida telefoni käes. Seega tuleb D.A-le esitatud väärteoetteheite sisu arvestades objektiivse koosseisu tuvastamiseks esmalt tuvastada asjaolu, kas ta oli mootorsõiduki juht.

§ 2

p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Tunnistaja Xxxx ütlustest (KVM tl 10-11) nähtub, et 19.06.

1. a kella 23.24 ajal sisenes ta Tallinnas Pärnu maanteel „Viru“ bussipeatuses liini nr 116 bussile, mis pidi sõitma Kiili suunas. Bussijuht oli meesterahvas, hallide juustega, kõhnema kehaehitusega ja vanemaealine. Tunnistaja on oma ütlustes välja toonud ka, et kella 23.25 ajal buss liikus ja lähenes Vabaduse Väljakule Estonia ja Pärnu maantee ristmikul. Tunnistaja sõitis bussiga kuni „Kurna tee“ bussipeatuseni, mis asub mõni kilomeeter Tallinna linnast väljas. Nimetatud bussipeatuses väljus tunnistaja sõidukist, kell oli siis 23.
2. Järelikult ei ole kahtlust, et buss liikus ajal, mis tunnistaja selles viibis. Kohtuväline menetleja on 14.07.
3. a esitanud selgitustaotluse OÜ-le Atko Liinid (KVM tl 12) ja 15.07.
4. a AS-ile Samat (KVM tl 19), milles palub teatada, kes juhtis bussi liinil 116 Kiili suunas 19.06.2016 kella 23.24 („Viru“ bussipeatuses), mis on isiku ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg või isikukood ning mis oli mootorsõiduki registreerimisnumber. Esitatud täpsustuses teatas 14.07.
5. a OÜ Atko Liinid, et liini nr 116 teenindab Xxxx (KVM tl 13-18). Xxxx edastas vastuse 18.06.2016, milles teatas, et bussi liinil 116 juhtis 19.06.2017 kella 23.24 ajal („Viru“ bussipeatuses) isik nimega D.A , isikukoodiga xxx, elukoht Keila-Joa Harjumaa ning bussi registreerimisnumber on xxxx (KVM tl 20-22). Kohtuväline menetleja on 19.07.
6. a teinud Maanteeameti liiklusregistrist kontrollpäringu, millega tuvastas, et registreerimisnumbriga xxxx on registreeritud AS-le Samat kuuluv sõiduk, mille mark on Irisbus, mudel on Crossway ning sõiduki kategooria on M3, mis tähendab, et tegemist on bussiga (KVM tl 23). Tegemist on

§ 2p 40 mõistes mootorsõidukiga.

Samuti on kohtväline menetleja teinud Maanteeameti liiklusregistrist päringu isiku D.A kohta (isikukood: xxx) (KVM tl 24), et kontrollida, kas isik omab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Päringu väljavõttest nähtub, et D.A-le 4 4-17-2093 (isikukood: xxx), on väljastatud juhiluba, millega ta omab A, B, BE, C, CE, D ja DE juhtimisõigust, mis tähendab, et ta tohib

§ 93lg 2 p 7 järgi juhtida ka M3 kategooria bussi.

21.02.

1. a on kohtuväline menetleja menetlusaluse isikuna üle kuulanud D.A . Ülekuulamisel antud ütluste kohaselt ei lükka D.A tagasi, et ta 19.06.
2. a kella 23.24 ajal Tallinnas Pärnu maanteel („Viru“ bussipeatuses) suunaga Vabaduse Väljaku poole ning edasi Kiili suunas AS-le Samat kuuluvat sõidukit Irisbuss Crossway registreerimisnumbriga xxxx juhtis. Järelikult on tõendatud asjaolu, et D.A oli 19.06.
3. a kell 23.24 kuni 23.48 mootorsõiduki, mille registreerimisnumber on xxxx, juht. Kohus jõudis järeldusele, et tulenevalt tunnistaja poolt antud ütlustest (KVM tl 10-11), AS-i Samat poolt esitatud vastusest selgitustaotlusele (KVM tl 20-22) , Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetest (KVM tl 23, 24) ning menetlusaluse isiku ütlustest (KVM tl 30), on tõendamist leidnud objektiivse koosseisu asjaolu, mille kohaselt D.A juhtis 19.06.
4. a kell 23.24 mootorsõidukit Tallinnas Pärnu maanteelt bussipeatusest „Viru“ mööda Pärnu maanteed Vabaduse Väljaku suunas ning sealt edasi Kiili suunas. Objektiivse koosseisu tuvastamiseks on vaja lisaks tuvastada, kas D.A tegeles juhtimise ajal kõrvaliste asjadega, mis võisid segada juhtimist või liiklusolude tajumist. Väärteoprotokolli (KVM tl 1) ja kohtuvälise menetleja otsuse (KVM tl 32) kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et tal oli juhipaneeli peal sisse lülitatud töötav tahvelarvuti, millest tuli spordivõistluse ülekanne ning isik kasutas peas kõrvasiseseid kõrvaklappe, mis olid tahvelarvutiga ühendatud. Tunnistaja Xxxx ütlustest (KVM tl 10-11) nähtub, et kui ta sisenes bussi, nägi ta bussi armatuurlaual tahvelarvutit ning juhil olid peas kõrvaklapid. Arvuti oli sisse lülitatud ning selle ekraanilt oli näha jalgpallivõistluse ülekannet. Tunnistaja tegi sellest ka foto, mis on lisatud kohtuvälise menetleja toimikusse nimetusega FOTO 1 (KVM tl 6). Foto tegemise kellaaeg on tunnistaja ütluste kohaselt kell 23.24, mil ta bussi sisenes. Nimetatud fotol on näha, et sõiduki juhtpaneelile on pandud tahvelarvuti, mille ekraan töötab. Ekraani pilt on hele ning ei ole selgelt näha, mida see näitab. Samuti on fotolt näha, et tahvelarvutiga on ühendatud valge juhe. Mis selle juhtmega tahvelarvuti külge ühendatud on, ei ole näha. Fotolt on näha, et tahvelarvuti varjab sõiduki juhtpaneeli armatuurlaual olevaid näidikuid, sealhulgas sõidukiiruse näidiku. Tunnistaja ütluste kohaselt töötas tahvelarvuti samasse kohta asetatuna terve sõidu vältel, mil ta bussis oli. Tunnistaja istus bussis bussijuhi kõrval esimeses reas. Esimese foto tegemise kellaaega kinnitab kohtule cd-plaadil esitatud pildifail nimega „2.1-3_17997-1 20.06.2016.jpg“ on märgitud pildistamisajaks 19.06.2016 23:24, kaamera tootja LGE kaamera Nexus
5. Tunnistaja tegi lisaks veel kaks fotot. Teise foto tegi tunnistaja, kui buss liikus ja lähenes Vabaduse Väljakule Estonia ja Pärnu maantee ristmikul. Foto on lisatud kohtuvälise menetleja toimikusse nimetusega FOTO 2 (KVM tl 7). Foto tegemise kellaaeg on tunnistaja ütluste kohaselt kell 23.
6. Foto kellaaega kinnitab ka pildifail nimega „2.1-3_17997-1 20.06.2016

§ 33

lg 11 p 1 sätestatud keeldu tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist. Seega on D.A täitnud

§ 242lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et D.A pani väärteo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüteo objektiivse koosseisu uurimisel tuvastas kohus, et D.A , olles mootorsõiduki juht, oli mootorsõiduki juhipaneeli armatuurlaual juhi vaateväljas sõiduki näidikute peale asetatud tahvelarvuti, mis näitas jalgpallivõistluse ülekannet. On ilmselge, et tahvelarvuti pidi asetama kirjeldatud kohale D.A, sellega nõustub ja vastupidist ei väida ka menetlusalune isik ise. Lisaks oli D.A ainus, kes sai tahvelarvutit kasutada, see tähendab, et tema võimuses oli juhtida selle tööd ning lülitada selles tööle vastavasisulist programmi, mis näitas jalgpallivõistluse ülekannet. Kui tahvelarvuti on asetatud sellisesse kohta, et see oli sõidu ajal täielikult juhi vaateväljas, see tähendab juhi paneelil armatuurlaual sõiduki näidikute peal, ning sellest tuli spordivõistluse ülekanne, ei ole põhjust kahelda, et D.A oli selle sinna asetanud eesmärgiga jälgida mootorsõiduki juhtimise ajal jalgpallivõistluse ülekannet. Järelikult oli tegu toime pandud kavatsetult, kuna isik pidi teadma, et tahvelarvutist, mis on asetatud juhipaneeli armatuurlauale juhi vaatevälja mootorsõiduki näidikute peale selliselt, et see varjas ka sõidukiiruse näidikut, jalgpallivõistluse ülekande jälgimine mootorsõiduki juhtimise ajal segab juhtimist või liiklusolude tajumist. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et D.A pani

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult.

7 4-17-2093 Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid D.A teos ei esine. Samuti on D.A süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1949. aastal – KVM tl 1, 21, 24, 29,31, 32; kohtu tl 1). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et D.A on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 242lg 1 järgi.

4.2. Karistus Karistuse määr

§ 242lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

Kuivõrd

§-s 242 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 47 lgst 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab D.A-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-20 trahviühikut (s.o 12-80 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 11-12 trahviühikut, s.o 44-48 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.A süü suurust mõjutab väärteo toimepanemise asjaolud. Nimelt, D.A , olles mootorsõiduki juht ja täites oma tööülesandeid bussijuhina, vastutab juhina lisaks enda ja tänaval liiklevate kaasliiklejate ohutuse eest ka nende inimeste ohutult sihtkohta viimise eest, kes bussis viibivad. Informatsioon võimaliku väärteo toimepanemise kohta (KVM tl 3-8) laekus bussis olnud reisija emalt. Laps, kes küll ei olnud alaealine, oli korduvalt emale murelikult rääkinud, et bussijuht vaatab filmi kõrvaklapid peas. Ema, olles mures nii laste kui teiste bussis viibivate reisijate ohutuse pärast, pöördus saadud informatsiooniga politseisse. Sellest võib järeldada, et bussijuhi tegevuse tagajärjel tundsid bussis olevad reisijad ennast ohustatuna, mis on väga oluline isiku süü suuruse arvestamisel. Bussijuhi esmane ülesanne on toimetada isikud turvaliselt sihtkohta ning selleks on oluline maksimaalselt keskenduda bussi juhtimisele ja liiklusolude tajumisele nii asulasisestel teedel, kus liiklustihedus on suur, kui ka asulavälistel teedel, kus on sõidukiirused suuremad ning iga väiksemgi tähelepanematus võib kaasa tuua raskete tagajärgedega avarii. Igasugune kõrvaline tegevus sellist tööd tehes on taunitav ja väga ohtlik. Seega suurendab antud juhul D.A süüd asjaolud, et isik pani süüteo toime enda tööülesannete täitmisel bussijuhina, ajal, mil ta vastutas lisaks enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamisel ka bussis olnud reisijate, ohutu transpordi tagamise eest, ning et vähemalt antud asjas tunnistajana üle kuulatud isik tundis end ohustatuna. D.A süü suurust mõjutab ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning D.A pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. D.A teos puudusid KarS § 57 mõttes karistust kergendavad ja KarS § 58 mõttes karistust raskendavad asjaolud. Eeltoodud D.A süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades tuleb tema süüd lugeda keskmisest suuremaks. Kohus leiab, et D.A-le tuleks süü suurusest lähtuvalt mõista karistus, mis on üle sanktsiooni keskmise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik D.A mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. D.A puuduvad karistusregistri kohaselt kehtivad karistused (KVM tl 33). Samas püüab D.A oma ütlustega (eitades teo toimepanemist ja seades kahtluse 8 4-17-2093 alla kogutud tõendite usaldusväärsust) vastutusest vabaneda. See tähendab, et ta ei mõista toimepandud teo ohtlikkust ning võib esineda oht, et isik jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et antud juhul asjaolu, et D.A ei ole kehtivaid karistusi, ei võimalda siiski mõista temale süü suurusele vastavast karistusest leebemat karistust. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kuna tegemist oli olukorraga, kus D.A juhtis teo toimepanemise ajal bussi, milles viibisid reisijad, kes ennast toimepandud teo tagajärjel ohustatuna tundsid, peab kohus antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt põhjendatuks mõista isikule rangem karistust võrreldes sellega, mis oleks vastav sanktsiooni keskmisele määrale, kuid samas, kuna isikul puuduvad kehtivad karistused, ei ole siiski põhjendatud praegusel juhul karistuse määramine sanktsiooni maksimaalses määras. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt D.A-le määratud sanktsioon maksimaalses määras rahatrahv, s.t 20 trahviühikut ehk 80 eurot, ei vasta D.A süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus D.A-le määratud rahatrahvi määra osas tühistada. Kuivõrd kohus leidis, et D.A süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele vastav karistus oleks rahatrahv, mis jääb üle keskmise, kuid mis ei ole siiski maksimaalses määras, siis mõistab kohus D.A-le karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ehk 60 euro suuruses määras. 4.3. Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus osaliselt D.A kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.03.2016. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,16,009055. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.t karistuse määra osas. Kohus teeb tühistatud otsuse osas uue otsuse ning mõistab D.A-le

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 15 (viisteist) trahviühikut, s.o 60 (kuuskümmend) eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9