Obsah (6)
§ 223§ 236§ 33§ 49§ 2§ 1694-17-3990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitaja Pärnu Maakohus 12. o
§ 223
lg 1, § 236 lg 1; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: Jätta T.V kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 13.07.2017.a otsus väärteoasjas nr 2670,17,000144 muutmata. Menetluskulud summas 600 eurot jätta T.V kanda. Rahatrahv 200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE403300333416110002 Danske pangas või a/a-le EE701700017001577198 Nordea pangas ( viitenumber 10220175108380). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja tema esindajale ning kohtuvälisele menetlejale. 1
(10)4-17-3990 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 03.11.2017.a. Asjaolud ja menetluskäik 17.06.2017.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse avariipolitseiniku poolt väärteoprotokoll nr 2670,17,000144 selle kohta, et T.V 07.01.2017.a kella 13.00 ajal Pärnu linnas Metsa tn 15 parklas juhtis mootorsõidukit (DAF 95 XS reg märk 656 BGD) koos haagisega (Krone SDP reg märk 091YLD), enne sõidu alustamist ega ka manöövri teostamise ajal ei veendunud selle ohutuses ning tagurdas otsa pargitud mootorsõidukile Fiat Ducato reg märk 258MJD, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, samuti ei teatanud liiklusõnnetuses osalenud juht liiklusõnnetusest politseid, kuigi teatamine oli kohustuslik. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi
) § 33 lg 2 p 8, § 49 lg 1 ja § 169 lg 4 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.
13.07.2017.a otsusega nr 2670,17,000144 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest juhindudes KarS § 63 lõikest 1 T.V-le karistuseks
§ 236lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o.
200 eurot. Kaebuse sisu 01.08.2017.a esitas T.V Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele, kuna ta ei ole etteheidetavat väärtegu toime pannud. Kaebuse esitaja T.V leiab, et kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu põhjendusi, kuidas on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et väärteo pani toime T.V. Ükski tunnistaja ei ole väitnud ega näinud, et menetlusalune isik oleks põhjustanud liiklusõnnetuse ja juhtinud sõidukit, millega väidetavalt liiklusõnnetus põhjustati. Selle kohta puuduvad ka mistahes muud tõendid. Ka on väärteoprotokollis ja otsuses märgitud, et väärtegu on toime pandud sõidukiga 091YLD. Nimetatud sõiduk 091YLD ei kuulu aga menetlusalusele isikule ega tema tööandjale. Menetlusalune isik ei ole nimetatud sõidukit juhtinud, samuti ei ole ükski tunnistaja näinud, et menetlusalune isik oleks selle sõidukiga sõitnud ja avarii põhjustanud. Kaebuse esitaja arvates ei ole väärteoprotokollist nähtavalt uuritud ka seda, kas sõiduk 091YLD on puutunud üldse kokku kannatada saanud sõidukiga, mille oleks saanud välja selgitada ekspertiisiga. Kaebuse esitaja loeb veaks ka seda, et väärteoprotokollis on märgitud väärteo toimepanemise ajaks 6. jaanuar 2017 kuni 9. jaanuar 2017. Järelikult on väärteo toimepanemise aeg määratletud väga ebamääraselt. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks see, kuidas saab väidetavalt olla väärteo toimepanemine tõendatud tunnistajate ütlustega, kui väärteoprotokolli järgi pandi väärtegu toime nelja päeva jooksul teadmata ajal. Väärteoprotokollis ja otsuses ei ole märgitud ka kahju suurust ega selle iseloomu. Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et
§ 236lõikes 1 sätestatud koosseis eeldab liiklusõnnetusest teadmist.
Lisaks sellele, et kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks ta peab menetlusalust isikut liiklusõnnetuse põhjustajaks, ei ole kohtuväline menetleja analüüsinud, kas menetlusalune isik üldse teadis liiklusõnnetusest. Kaebaja leiab, et juhul, kui liiklusõnnetus pandi toime tagurdamisel haagisega autoga (eriti veoautoga, mis on 17 m pikk), ei ole kokkupuude väiksema autoga reeglina tuntav ja juhile arusaadav ega ka mitte peeglitest nähtav. 2
(10)4-17-3990 Kokkuvõttes kaebuse esitaja leiab, et nii väärteoprotokoll kui ka kohtuvälise menetleja otsus on ebaõige ja sisaldab puudulikke andmeid ning väärteo toimepanijaks on märgitud vale isik. Kuna T.V ei ole väärtegu toime pannud, palub menetlusalune isik tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 132 p 3 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alustel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask oma 22.08.2017.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja T.V kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et T.V on pannud toime tõsised liiklusseaduse nõuete rikkumised. Menetluse käigus kogutud tõenditega on tõendatud, et 7.01.2017 kell 11.30 kuni 13.00 vahel teostas Metsa 15 parkimisalal manöövreid veoautoga DAF reg nr 656BGD omanik L&P Transport, kasutaja T.V , haage 09IYJD omanik DSV Road B.V. Tegu on tahtlikke Liiklusseaduse nõuete rikkumistega. Väärteomenetluse kaigus T.V ütlusi ei andnud ega tõendeid ei esitanud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määratud õiglaselt. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde. Lisaks leidis kaitsja, et tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja asjaolu, et T.V ei sõitnud tol päeval väärteoprotokollis märgitud sõidukitega, kinnitavad ka GPS väljavõtted. Ühtlasi palus kaitsja kaebuse esitaja kasuks välja mõista menetluskulud. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, tunnistajate ütlustes ei ole alust kahelda, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leiab, et kaebuse ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
§ 223
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse T.V-le ette teisele isikule varalise kahju tekitamist mitte tervisekahjustuse tekitamist, on T.V täitnud
§ 223
lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, kui leiab tuvastamist, et ta tekitas teisele isikule varalist kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (väärteoasja toimik lk 5) ja sõiduki vaatlusprotokollist (väärteoasja toimik lk 6) nähtub, et sündmuses osales pargitud sõiduk Fiat Ducato reg märk 258MJD, mille omanik on SEB Liising, kelle sõidukile on tekitatud järgnevad kahjustused: vasakpoolne esiporitiib mõlkis ja kriibitud, vasakpoolse küljepeegli korpus ja raam katki. Kahjustusi illustreerivad vaatlusprotokollile lisatud fotod nr 1-3 (väärteoasja toimik lk 7-8). Sündmuskoha, milleks on Pärnu linn Metsa tn 15, vaatluse käigus on tuvastatud ka Fiat Ducato parkimiskoha parempoolse küljel maas musta värvi plastmass tükid. Plastmass tükkidest pilte ei ole tehtud, kuid nende olemasolu vaatlusprotokollis kirjeldatud kohas kinnitasid kohtus üle kuulatud tunnistaja Raivo Lass ja vaatlusprotokolli koostanud menetleja Aimar Luik. Tunnistaja Raivo Lass kinnitas, et tegemist on tema sõiduki tahavaatepeegli tagumise musta plastiku tükkidega. Sõiduki Fiat Ducato vaatlusprotokolli vaatluse käigus on tuvastatud ka kaubiku juhiukse ääres, mis jääb poritiiva suunas (foto nr 2) sinist värvi kiletükk. Kuigi fotolt ei ole kiletükk väga selgelt tuvastatav, kinnitasid selle olemasolu kohtus üle kuulatud tunnistaja Raivo Lass ja vaatlusprotokolli koostanud menetleja Aimar Luik. Veoauto ja selle haagise vaatlusprotokolli (väärteoasja toimik lk 10) kohaselt on kahjustusi ühtlasi tekitatud ka DSV Road B.V. kuuluvale haagisele Krone reg numbriga 091YJD. 3
(10)4-17-3990 Haagise on parempoolsel nurgal on stend katki. Kahjustusi illustreerivad vaatlusprotokollile lisatud fotod nr 3-4 (väärteoasja toimik lk 13). Kaebuses on juhitud tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokollis ja otsuses on märgitud, et väärtegu on toime pandud sõidukiga 091YLD, kuid nimetatud sõiduk ei kuulu menetlusalusele isikule ega tema tööandjale. Kohus leiab, et tegemist on ühe täheveaga. Vaatlusprotokollidest ja fotodelt nähtub, et haagise registreerimismärk oli 091YJD. Nende tõendite usaldusväärsust ei ole keegi kahtluse alla seadnud. Ka kohtuväline menetleja on kinnitanud, et tegemist on täheveaga. Seega kohus leiab, et tegemist ei ole sellise veaga, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Tunnistaja Raivo Lass, kes oli kaubiku Fiat Ducato 258 MJD juht, ütlustest nähtub, et tema sündmust pealt ei näinud, vaid avastas vigastused 09.01.2017.a päeva jooksul Haapsalus. Tunnistaja nägi, et juhipoolsel küljel esitiival on kriimustused ja tahavaatepeegli tagumise külje plastikosa on katki. Kohe vigastusi tähele ei pannud, kuna liigub ainult tagumise ukse kaudu, ukse kahjustus ei olnud nii tugev ja auto oli lumine. Tagasi Metsa tn 15 parklasse jõudes helistas tunnistaja politseisse. Kaitsja leidis, et Fiat Ducatol esinevaid vigastused pidi olema tunnistajale kohe näha, seega ei saa kindlalt väita, et liiklusõnnetus toimus parklas. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Sõiduki Fiat Ducato vaatlusprotokollile lisatud fotodelt on näha, et sõiduki vigastused ei ole nii suured, mis peaksid igal juhul sõidukisse sisenedes olema näha, arvestades veel asjaolu, et sõiduk oli lumine. Lisaks asjaolule, et kaubikule sõideti otsa just parklas, viitavad ka teised tõendid. Kaubiku parkimiskohalt leiti liiklusõnnetuse tagajärjel purunenud pastkorpuse tükid ja ka tunnistajad on andnud ütlusi, et nimetatud sõidukile sõideti otsa just Metsa tn 15 parklas. Tunnistaja Ljudmila Bedrataja, kes töötab Metsa tn 15 parklas parklavalvurina, ütlustest nähtub, et T.V on nende parkla klient, kes käis talvel ühel laupäeval kella 11-12 vahel Metsa tn parklas oma haagist teise kohapeale paigaldamas. Tunnistaja kinnitas, et sel päeval parklas ei olnud ühtegi teist inimest, ainult Lembit käis oma meestega seal ning peale 14.00 olid kõik mehed läinud. Lahkuti sõiduautoga. Haagise parkimiseks pidi sõitma Fiatist mööda ehk üks koht kõrvale. Kohtuistungil tunnistaja ütles, et ta ei näinud kes oli roolis, aga oskas kindlalt väita, et T.V oli seal. Tunnistajal on parklavalvuri majal kolmest küljest aknad ja näha on peaaegu kogu parkla ning tunnistaja nägi, et edasi-tagasi liiguti T.V autoga. Tunnistaja ütluste kohaselt on ka teistel seal valget värvi veoautosid, kuid siniseid haagiseid teisi ei ole. Tunnistajana üle kuulatud menetleja Aimar Luik kinnitas kohtus, et vaatlusprotokollides fikseeritud sinise tendiga haagis oli parklas ainus, millel oli taga nurgas vigastus. Tunnistaja Aleksander Jakobsoni, kes elab Metsa tn 15 parkla kõrval kortermaja 4. korrusel, ütlustest nähtub, et laupäeval lõunapaiku või peale lõunat kuulis ta mingit pauku ning läks seejärel akna peale vaatama ja nägi, et parklas oli rekka haagis küljega vastu mikrobussi. Sel hetkel kui tema akna peale läks, autod seisid. Läks natuke aega mööda ja rekkajuht tuli autost välja, tegi tiiru peale ja läks selle mikrobussi juurde. Tunnistaja mäletamist mööda oli rekka haagis sinakas ja katus kollakat värvi ning kaubik oli punakas. Tunnistaja arvas, et selle paugu põhjustas see, kui rekka tagurdas ja läks vastu mikrobussi, kuna muu pauk see ei saanud olla. Teisi sõidukeid peale selle rekka ja väikese sõiduauto seal liikumas ei näinud. Tunnistaja Anu Aleksandrov, kes elab Metsa tn 15 parkla kõrval kortermaja 4. korrusel, ütlustest nähtub, et kui ta oli köögis akna peal, siis ta nägi kui parklasse tuli üks rekka parkima ja tagurdas ühele kaubikule juhipoolsele küljele pihta. Mõlemad autod olid ühtepidi, s.t autoninad olid mõlemal autol ühele poole ja rekka tagurdas. See võis olla 07.01.2017.a. Parkinud rekka haagis oli sinine ja ülevalt kollane. Rekka kõrval oli ka halli värvi sõiduauto. Tunnistaja nägi seda hetke, kui rekka kaubikule pihta tagurdas. Otsasõitu oli ka kuulda ja juht tuli kohe autost välja ja läks seda kaubikut 4
(10)4-17-3990 vaatama. Peale kaubiku vaatamist pargiti rekka ära ja seal viibinud isikud lahkusid halli värvi sõiduautoga. Kaebuse esitaja leidis, et väärteo toimepanemise aeg on määratletud väga ebamääraselt, kuna väärteoprotokollis on märgitud väärteo toimepanemise ajaks
- jaanuar 2017 kuni
- jaanuar
- Kohus nõustub, et otsuses on tõepoolest märgitud toimepanemise ajaks 6.
- – 09.01.2017.a, kuid seda ei saa öelda väärteoprotokolli kohta. Väärteoprotokollis, millel on kaebuse esitaja allkiri, on märgitud toimepanemise ajaks 07.01.2017.a kell 13.
- Tunnistajad küll ei osanud nimetada kohtuistungil ülekuulamisel, mis kuupäeval täpselt sündmus toimus, kuid teadsid, et annavad ütlusi selle sündmuse koha, milles neid on kohtueelses menetluses politseis üle kuulatud. Ainult tunnistaja Anu Aleksandrov kinnitas, et see võis olla 07.01.2017.a. Kohtueelses menetluses on kõik tunnistajad öelnud, et sündmus toimus 07.01.2017.a. Ka on tunnistajad A. Jakobson ja A. Aleksandrov mõned päevad peale sündmust ise pöördunud tunnistaja Raivo Lassi poole, et öelda mis autoga juhtus. Tunnistajate ütlusi ja teisi asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates on üheselt aru saada, et kõik tunnistajad räägivad samast sündmusest. Tunnistajad L. Bedrataja, A. Jakobson ja A. Aleksandrov nägid liikumas sinist haagist, mis oli pealt kollane, samal ajal liikus seal ka väike sõiduauto ning tunnistajad A. Jakobson ja A. Aleksandrov kuulsid ka pauku. Otsuses on küll väärteoprotokollist märgitud pikem ajavahemik, kuid tõenditest nähtub, et liiklusõnnetus põhjustati 07.01.2017.a ning nimetatud kuupäeva jääb otsuses märgitud vahemikku. Seega tuvastatud asjaoludega ei ole väljutud väärteoasja piiridest. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate ütlused on järjepidevad ega sisalda vasturääkivusi kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ning eluliselt usutavad. Kokkuvõtvalt tunnistajate ütlustest nähtub, et parklas oli 2-3 meest, kellest ühena tundis valvur ära T.V. Tunnistajad A. Jakobson ja A. Aleksandrov kuulsid pauku ning nägid kuidas veok ja kaubik olid kõrvuti ning peale pauku väljusid veokist mehed, kes tegid sõidukile tiiru peale. Tunnistaja A. Aleksandrov nägi ka tagurdamist pealt ja pihta tagurdamine oli talle ka kuulda. Tunnistajad A. Jakobson ja A. Aleksandrov nägid sündmust pealt ca 50 m kauguselt. Pauku ei kuulnud küll valvur Ljudmila Bedrataja, kuid ta põhjendas seda sellega, et oli tuisune ilm ja tema soojakut ümbritseb plekk, mis teatavasti tekitab müra. Ka tunnistajad A. Jakobson ja A. Aleksandrov kinnitasid, et sel päeval oli tuisune ilm. Vaatlusprotokollidega on tuvastatud vigastused nii haagisel kui kaubikul, mis kattuvad tunnistajate ütlustega, kus nad kinnitasid, et rekka sõitis kaubikule pihta. Parklavalvur kinnitas, et sel päeval peale T.V ja temaga koos olnud 2 mehe kedagi teist parklas ei käinud ning sõideti T.V-le kuuluvate sõidukitega. Kaebuse esitaja ise andis ütlusi, et ei mäleta kus ta 07.01.2017.a oli. T.V ütluste kohaselt on kõikidel haagistel taga otsas vigastused. T.V ei osanud öelda, kes veoauto parklasse viis, kuid ta on selle autoga enne 07.01.2017 ja ka hiljem sõitnud ning teadis kindlalt väita, et 07.01.2017.a tema roolis ei olnud. Arusaamatuks jääb, kuidas kaebaja, kes ei mäleta, mis ta 07.01.2017.a tegi, oskab kindlalt väita, et tema 07.01.2017 roolis ei olnud. Kuigi menetlusalune isik ei pea väärteomenetluses ütlusi andma, siis nende andmisel ning enese kaitsma asumisel, peab ta tegema võimalikuks menetlejal antud asjaolusid kontrollida. Sellega teeb ta kohtuvälise menetleja ametnikule võimalikuks koguda tõendeid ka tema kasuks, mitte ainult vastu. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on asunud ennast aktiivselt kaitsma, siis see tähendab ühtlasi ka tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks. Parklavalvur, kes on tunnistajana üle kuulatud kinnitas kohtus, et nägi, et T.V käis laupäeval parklas oma veokit komplekteerimas. T.V ise aga 07.01.2017.a sündmusi ei mäleta, kuid teadis, mis tegi enne seda ja pärast seda päeva. Kohus leiab, et T.V ütlused on vastuolulised teiste asjas kogutud tõendite ja ka tema enda ütlustega. Kord väidab T.V , et ei mäleta mis ta tegi 07.01.2017 tegi, siis jälle aga oskab kindlalt väita, et tema 07.01.2017 veoautoga ei sõitnud. Lisaks 5
(10)4-17-3990 möönis kaitsja kohtuvaidlustes, et T.V käis parklas 07.01.2017, kuid selleks, et autost dokumente võtta. Seega kohus jätab T.V ütlused kui ebausaldusväärsed tõendina kõrvale. T.V ei ole soovinud kohtuistungil üle kuulata isikuid, kellega koos teda parklas nähti, kes saaksid anda ütlusi selle kohta, kes ja millist sõidukit parklas sel ajal juhtis. Samuti ei ole T.V nimetanud ka ühegi teise isiku nime, kellele oli antud õigus neid sõidukeid juhtida. Seega puudus kohtuvälisel menetlejal ja puudus ka kohtul võimalus kontrollida, kes sel päeval sõidukit juhtis. Liiklusregistri päringu kohaselt kuulub sõiduk DAF95 XS reg. märgiga 656BGD OÜ-le L&P Transport ja selle ainus kasutaja on T.V . Arvestades, et sõiduki, millega liiklusõnnetus tekitati ainuke kasutaja on T.V, puudub kohtul veendumus, et 07.01.2017.a võis sõidukit juhtida keegi teine, kui menetlusalune isik. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ka vastuväiteid selle kohta, et haagis Krone reg numbriga 091YJD oli 07.01.2017.a L&P Transport kasutuses. Riigikohus on oma lahendites korduvalt juhtinud tähelepanu, et kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. Kaebuse esitaja esitas kohtule enda ettevõtte poolt koostatud veoki 656BGD GPS-väljavõtte. Esitatud väljavõttest aga ei nähtu, millist GPS seadet sõiduki küljes kasutati, puuduvad tehnilised jms andmed GPS seadme kohta. Seega pole võimalik üheselt tuvastada, kas seade fikseerib iga liikumise või mitte. Samuti ei ole võimalik nimetatud tõendiga tuvastada, kas GPS seade väärteoprotokollis etteheidetud kuupäeval üldse antud sõiduki küljes oli. Väljavõttest nähtub, et GPS seadet on vaadeldud 07.09.2017 kell 20.14, sel ajal oli sõiduk pargitud (kiirus 0 km/h) Mai 14 Pärnu aadressile. Seega ei saa välistada, et ajal, mil väljavõttest pilt tehti on märgitud ajaloo vaatamiseks küll kuupäev, kuid nuppu „vaata“ ei ole vajutatud ning seega näitab antud väljavõte veoki andmeid 07.09.2017 kuupäeva ja kellaaja 20.14 kohta. Ka DSV töötaja Priit Peljo vastuses L&P Transport OÜ päringule ei nähtu, kas GPS seade reageerib iga liigutuse peale või mitte. Usaldusväärsust ei kinnita ka see, et väidetava exceli tabeli ja lisatud kaardi kellaajad erinevad sõiduki liikumise osas. Samuti nimetatud dokumendid ei haaku tõendikogumiga. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, vaid kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et kuivõrd kohtul on kahtlusi GPS väljavõtete usaldusväärsuse osas, jätab kohus need tõendina kõrvale. Kohtule jääb arusaamatuks ka asjaolu, miks T.V ei ole esitanud GPS väljavõtteid kohtueelses menetluses politseile, kui neid oleks olnud võimalik vahetult uurida. Kaebajal oli selleks piisavalt aega. Kaebaja ei ole neid lisanud ka kaebusele. Kaebaja on ise kohtuistungil väitnud, et kui sai juhtumist teada, hakkas ta uurima GPS seadmeid ning avastas, et autol mingit liikumist sellel kuupäeval ei ole toimunud. Väärteoprotokollile kirjutas kaebuse esitaja alla 17.06.2017.a ja sel kuupäeval kuulati ta ka menetlusaluse isikuna üle. Tunnistaja Aimar Luik, kes oli antud väärteoasjas menetleja, andis kohtus ütlusi selle kohta, et võttis T.V-ga ühendust kohe peale sündmust, seega teadis T.V menetlusest juba ennem kutsete saamist. Kaebuses on ette heidetud ka seda, et väärteoprotokollis ja otsuses ei ole märgitud kahju suurust ega selle iseloomu. Kohus leiab, et väärteoprotokolli kahju suurust märkima ei pea. Kaubiku ja haagise vigastused on fikseeritud vaatlusprotokollides ja on näha ka fotodelt. Kohus peab eluliselt usutavaks asjaolu, et selliste vigastuste tekitamine põhjustab igal juhul sõiduki omanikele kahju. Väärteomenetluses ei ole kahju suurus oluline. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et T.V pani
§ 223lg-s 1 sätestatud väärteo toime hooletusest Kar
S § 18 lg 3 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja 6
(10)4-17-3990 kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse T.V-le ette
§ 33
lg 2 p 8 ja § 49 lg 1 nõuete rikkumist.
§ 33
lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
§ 49
lg 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Kogutud tõenditest ei nähtu, et veoauto juht oleks kasutanud parkimisel kellegi abi või oleks veendunud kuidagi enne sõidu alustamist ja manöövri teostamise ajal selle ohutuses. Kohus on seisukohal, et T.V oleks kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et ta võib põhjustada parkivale autole varalist kahju. Olukorras, kus ilmastikutingimused ei ole kõige paremad ning kui isik soovib parkida oma suurt autot kohas, kus on vähe ruumi, oleks T.V pidanud kasutama teiste isikute abi ja korduvalt veenduma manöövri ohutuses. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et T.V on rikkunud
§ 33
lg 2 p 8 ja § 49 lg 1 nõudeid ning põhjustas sellega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et T.V juhtis 07.01.2017.a kella 13.00 ajal Pärnu linnas Metsa tn 15 parklas mootorsõidukit (DAF 95 XS reg märk 656 BGD) koos haagisega (Krone SDP reg märk 091YLD), enne sõidu alustamist ega ka manöövri teostamise ajal ei veendunud selle ohutuses ning tagurdas otsa pargitud mootorsõidukile Fiat Ducato reg märk 258MJD, millega põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetusega tekitati vigastused Fiat Ducatole ja haagisele Krone SDP, seega said varalist kahju nende omanikud AS SEB Liising ja DSV Road B.V. Seega kohus leiab, et T.V on oma tegevusega täitnud
§ 223
lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.
§ 236
lg 1 kohaselt on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Nimetatud väärteo objektiivse koosseisu täitmiseks on seega vaja tuvastada, et T.V ei teatanud politseile liiklusõnnetusest, milles ta osales, kuigi tal oli kohustus liiklusõnnetusest teatada.
§ 2
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Eelnevalt on tõendatud, et T.V pani toime
§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk põhjustas varalise kahju.
Seega toimus 07.01.2017. a kell 13.00 ajal liiklusõnnetus
§ 2
p 32 mõttes, milles T.V ise osales, kuivõrd ta põhjustas nimetatud liiklusõnnetuse. Tunnistaja Aimar Luige ja Raivo Lassi ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et T.V politseile liiklusõnnetusest 07.01.
- a ei teatanud. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt tema liiklusõnnetust ei põhjustanud. Tunnistaja Aimar Luige ütluste kohaselt sai politsei teate liiklusõnnetusest kaubiku Fiat Duvato juhilt. Politseisse helistamist kinnitas ka tunnistaja Raivo Lass. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt teatati toimunud liiklusõnnetusest 09.01.
- Seega tõenditest nähtub, et politseid teavitas toimunud liiklusõnnetusest tunnistaja Raivo Lass 09.01.2017.a, s.o 7 päeva pärast liiklusõnnetuse toimumist. Eeltooduga on tõendatud, et T.V 07.01.
- a kella 13.00 ajal toimunud liiklusõnnetusest politseid ei teavitanud.
§ 169
lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Antud juhul kõik nimetatud tingimused täidetud ei olnud, sest 7
(10)4-17-3990 T.V olles aru saanud, et ta pani toime liiklusõnnetuse, ei võtnud ta ette samme, et liiklusõnnetuses osalenud teise auto omanik välja selgitada ja temaga kirjalik kokkulepe saavutada. Seega oli vajalik liiklusõnnetusest politseile teatada. Kuigi väärteoprotokollis heidetakse T.V-le ette
§ 169
lg 4 p 2 rikkumist, leiab kohus, et käesoleval juhul ei välju kohus väärteoetteheite piiridest, kui leiab, et menetlusalune isik rikkus
§ 169lg 5.
Nimelt ei tulene
§ 169
lg-st 4 otseseid eraldiseisvaid kohustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidele, vaid
§ 169
lg 4 p-st 2 on kaudselt tuletatav kohustus teavitada liiklusõnnetusest politseid. Seega kohus leiab, et tegemist ei ole sellise menetlustakistusega, mis teeks võimatuks isiku teos süüteo tunnuste tuvastamise.
§ 169
lg 5 sätestab aga otsesõnu, et muuhulgas juhul, kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud järeldus ei saa olla T.V-le üllatuslik, kuivõrd ta ei olnud täitnud tingimusi, mille täidetuse korral on lubatud jätta politseid teavitamata, seega ei saa käesoleval juhul rääkida ka isiku kaitseõiguse rikkumisest. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et T.V sõidukijuhina liiklusõnnetusest teavitamise kohustust täitis. Kaebuse esitaja on kaebuses leidnud, et juhul, kui liiklusõnnetus pandi toime tagurdamisel haagisega autoga (eriti veoautoga, mis on 17 m pikk), ei ole kokkupuude väiksema autoga reeglina tuntav ja juhile arusaadav ega ka mitte peeglitest nähtav. Tunnistaja Anu Aleksandrovi ütluste kohaselt tuli veoauto juht kohe peale pauku autost väljas ja käis haagise taga vaatamas. Ka tunnistaja Aleksander Jakobson nägi, et peale pauku tuli juht veoautost välja ja läks kaubiku juurde ning sel hetkel olid kaubik ja veoauto haagis kõrvuti. Arvestades vigastuste suurust ja asukohta ja ka seda, et kokkupõrke pauku kuulsid kõrval kortermajas elavad isikud, pidi see olema kuulda ja tunda ka sõidukijuhile. Seega ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et liiklusõnnetuse tekitamine jäi sõidukijuhile märkamatuks. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et T.V jättis tahtlikult teatamata liiklusõnnetusest, milles ta osales, kuigi tal oli kohustus liiklusõnnetusest teatada, mistõttu T.V täitis sellega
§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.
Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü
§ 223
lg 1 ja
§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises.
Käesolevas asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kohus leiab, et T.V pani
§ 223
lg-s 1 ja
§ 236lg-s 1 sätestatud väärteod toime ideaalkogumis Kar
S § 63 lg 1 mõttes. Kohus on seisukohal, et T.V täitis ühe teoga kaks erinevat väärteokoosseisu. Antud juhul on mõlema väärteo toimepanemine teineteisega ajaliselt väga lähedalt seotud. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb T.V-le
§ 223
l g 1 ja § 236 lg 1 järgi üks karistus.
§ 223
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks.
§ 236
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks. Seega tuleb karistus mõista
§ 236lg 1 järgi.
Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt. Karistuse määras väärteo eest selleks 8
(10)4-17-3990 pädev kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja on T.V-le kohaldades KarS § 63 lg 1 karistuseks määranud
§ 236
lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, milline karistus on alla sanktsiooni keskmist määra.
§ 236
lg 1 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, sellest raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks ning kõige raskema karistusliigina aresti. T.V on olemas töökoht ning teda ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Kohtuväline menetleja on T.V-le karistust määrates lähtunud kõige kergemast karistusliigist ning määranud isikule karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.V süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga ehk sõiduki juhtimisega toime kaks väärtegu. Teine asjaolu, mis mõjutab T.V süü suurust, on tekitatud varalise kahju suurus. Väärteoasja materjalidest nähtub, et sõidukitele tekitatud vigastused ei ole väga suured. Vigastuste väikest ulatust kinnitavad ka sõiduki Fiat Ducato juhi ütlused, millest nähtub, et autole tekitatud kahjustusi ei märganud ta kohe autoga sõitma asudes, vaid päeva jooksul. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et T.V puhul ei esine karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Seega tuleb kaebuse esitaja süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades hinnata keskmiseks.
§ 236lg 1 alusel sanktsiooni keskmine karistus on 150 trahviühikut.
Kohus kaebuse lahendamisel ei tohi aga raskendada menetlusaluse isiku olukorda. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul T.V mitte ainult ei põhjustanud varalise kahjuga liiklusõnnetuse, vaid jättis sellest ka teatamata, seega vastab kohtuvälise menetleja poolt temale mõistetud 50 trahviühiku ehk 200 euro suurune rahatrahv, milline karistus on alla sanktsiooni keskmist, T.V süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtul alus karistuse muutmiseks. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et T.V süüline käitumine
§ 33
lg 2 p 8, § 49 lg 1 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud
§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.
Samuti vastab T.V-le määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus T.V kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 13.07.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2670,17,000144 muutmata. Menetluskulud Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 600 eurot. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 13.07.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2670,17,000144 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lähtudes eeltoodust, jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. 9
(10)4-17-3990 Anu Tammeniit Kohtunik 10
(10)