← Eesti

1-08-3360/6

Obsah (6)§ 65§ 76§ 263§ 69§ 424§ 74

1-08-3360 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-3360 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Ma

§-de 275 ja 274 lg 1 järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.12.2007.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 9 kuud 10 päeva) võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust alates 09.02.

  1. a. Tartu Vangla esitas 08.05.
  2. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 09.02.
  3. a ja peaks eelduslikult lõppema 18.07.
  4. a. Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
  5. osa, lehed 94-95) kohaselt on kinnipeetav vangistuse ajal töötanud, kuid 14.01.
  6. a vabastati ta töölt usalduse kaotusega. Vangistuse ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Vastavalt individuaalsele täitmiskavale peaks ta läbima „Agressiivsuse asendamise treeningu“ ja „Liiklusohutuse“ programmid. Vangistuse kandmise ajal ei ole tema motivatsioonis ja väärtushinnangutes täheldatud olulisi muutusi. Agressiivset ja läbimõtlematut käitumist esineb situatsioonides, kus tema nõudmisi ei täideta ja alkoholi tarbimisel. Kinnipeetaval puudub vanglast vabanemisel töö- ja elukoht Eestis ning ta soovib elama asuda xxxxxxxxxxx elukaaslase ja laste juurde. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
  7. osa, lehed 98-100) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna eksisteerib kõrge uue kuriteo toimepanemise risk ning xxxxxxxxxxx elama asumise tõttu võib hakata ta kõrvale hoiduma võimalikust käitumiskontrollist ja talle pandud kohustuste täitmisest. Ta ei ole vangistuse kandmise ajal läbinud ühtegi rehabilitatsiooniprogrammi, et omandada oskusi toimetulekuks väljaspool vanglat ning leida motivatsiooni seaduskuulekaks eluks. Süüdimõistetu ei ole ka varem suutnud alluda kriminaalhooldaja poolt teostatavale käitumiskontrollile ning pani katseajal toime uue kuriteo. Süüdimõistetu ei soovi, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Harju Maakohtu 08.04.2008. a otsusega mõisteti E.D süüdi

§-de 275 ja 274 2

(4)1-08-3360 lg 1 järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.12.2007.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 9 kuud 10 päeva) võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 10 päeva vangistust alates 09.02.2008. a (vangla toimiku 1. osa, leht 13). Harju Maakohtu 06.12.2007. a otsusega mõisteti E.D süüdi

§ 263p 1, 2 järgi ning teda karistati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt 3-kuu ja 10-päevase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2004.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud) võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 10 päeva vangistust, mis

§ 69alusel asendati üldkasuliku tööga 1290 tundi (vangla toimiku 1.

osa, leht 18). Tartu Maakohtu 26.11.2004. a otsusega mõisteti E.D süüdi

§ 424

järgi ning teda karistati 1-aasta ja 6-kuulise vangistusega tingimisi

§ 74alusel 2-aastase katseajaga (vangla toimiku 1.

osa, leht 19). Seega kannab E.D praegu liitkaristust II astme kuritegude eest ning seisuga 29.04.2009. a oli tal mõistetud vangistusest (2 aastat 5 kuud 10 päeva) ära kantud pool. Järelikult on praegu olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76

lg 1 p 2 järgi.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Eelkäsitletud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku

  1. osa, lehed 4-8) nähtuvalt on süüdimõistetut karistatud viiel korral, sealhulgas ka röövimise eest raskendavatel asjaoludel. Praegu kannab ta vangistust ka võimuesindaja suhtes vägivalla tarvitamise ja solvamise eest. Teda on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, muu hulgas selliste süütegude eest, mis olid toime pandud joobeseisundis. Süüdimõistetu varasemad allutamised kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ei ole andnud positiivset tulemust, kuna sel ajal pani ta toime uued kuriteod. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu jätnud katseajal täitmata ka kontrollnõuded. Seega on süüdimõistetu puhul tegemist isikuga, kellel on kalduvus vägivaldsusele ja alkoholi kuritarvitamisele. Ta ei ole aastaid suutnud käituda õiguskuulekalt ega alluda ka kohaldatud käitumiskontrollile. Vangistuse kandmise ajal on süüdimõistetut karistatud korduvalt distsiplinaarkorras ning ta omab ka kehtivaid distsiplinaarkaristusi (vt vangla toimiku
  2. osa, lehed 13-14, 27-28, 34, 45, 61-62, 71-72, 80-81), milledest osa on toime pandud käesoleval aastal. Seega saab antud asjaoludest teha järelduse, et süüdimõistetu ei ole isegi vangla järelevalve tingimustes ta suutnud käituda õiguskuulekalt. Isik, kes ei suuda vanglas ega varasema käitumiskontrolli kohaldamise tingimustes alluda kehtestatud reeglitele, ei ole seda võimeline tõenäoliselt tegema nüüd kriminaalhooldusele allutamise tingimustes. 3

(4)1-08-3360 Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib alkoholi tarvitamine suurendada süüdimõistetu ohtlikkust ja riskikäitumist. Vangistuse kandmise ajal ei ole tema motivatsioonis ja väärtushinnangutes täheldatud olulisi muutusi. Ka ei ole ta läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaks tal paremini omandada oskusi toimetulekuks väljaspool vanglat ning leida motivatsiooni seaduskuulekaks eluks. Nii vangla kui ka kriminaalhooldusosakonna seisukohast on süüdimõistetu risk uuteks õiguserikkumisteks kõrge. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et süüdimõistetu on varem muuhulgas toime pannud ka mitmeid vägivallategusid, tal puudub selge arusaamine alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest, sellepärast ei ole kohtul tekkinud mingit veendumust, et süüdmõistetu oleks ärakantud vangistuse ajal parandanud oma käitumist, sooviks edaspidi elada seaduskuulekalt ega kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale isegi tema käitumiskontrollile allutamisega. Kuna ärakantud karistuseaeg on olnud ebapiisav selleks, et süüdimõistetu saaks pöördumatult oma käitumist parandada, siis leiab kohus, et teda ei ole võimalik praegu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ja ta peab jätkama vangistuse kandmist. Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, advokaat Anu Pärtel (OÜ Advokaadibüroo In Jure) esitas kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 300 krooni (sealhulgas käibemaks 20%) ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada justiitsministri 26.01.2005. a määrusega nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-de 1 lg 2 ja 9 lg 1, 3 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3. Lembit Käis Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.