lg.1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada L.J *d Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.01.2008.a. otsusega mõistetud karistuse 2 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on esitanud 27.07.2009a Tartu Maakohtule L.J kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. 1
MS § 238 lg 2, mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.05.2007a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust alates 10.01.2008a. Karistusaja lõpp 26.05.2010a. Varem kohtulikult karistatud seitsmel korral. Harju Maakohtu 16.05.2007.a. otsusega mõisteti talle karistus 3 aastat 6 kuud vangistust
lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, mille kandmise aega arvestati alates 27.09.2006.a. Vangla hinnangul
Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on töötanud vangistuse ajal ühe Murru vanglas. Isikul on tööoskused, mis võimaldavad tal vabaduses tööd leida. Vanglas on saanud lühiajaliselt riigikeele õppimise eest rahalist toetust. Rahalisi kohustusi tasumata kohtukulude näol on 17 000 krooni. Sotsiaalse võrgustiku moodustavad täiskasvanud lapsed ja endine elukaaslane. Päritoluperekond elab Ukrainas. Isiku sõnul ei ole ta 1986aastast alkoholi tarvitanud. Enne vangistust süstis opiaate 2- 3korda nädalas psüühilise ja füüsilise pinge mahavõtmiseks. Osales vangistuses 12 sammu programmis, mis jäi vangla vahetuse tõttu lõpetamata. Korduvkuritegude arv viitab tahtmatusele õppida oma vigadest. Tervislik seisund hea, enesevalitsus näib olevat hea, agressiivsusele kalduvust ei tähelda. On suuteline on käitumist kontrollima, samas võib käituda impulsiivselt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu L.J vabastamisega tingimisi enne tähtaega. L.J näol on tegemist narkomaaniga, kelle vangistuses viibimine hoiab eemal narkootikumide tarvitamisest. Tal puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Tema tulevases elukohas ei ole võimalik piirata tema suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega Kohtuistungil 18.08.2009a süüdimõistetu L.J avaldas, et ta asub elama sotsiaalkorterisse ja nimetab kahte potentsiaalset tööandjat. Vabaduses mingeid probleeme ei näe, kui tööle saab ja hakkab palka saama. Vabaduses on elukaaslane, kellega suhteid hoiab. Vabaduses tarvitas narkootikume 1-2 korda nädalas, nüüd on sellega lõpp. On vanglas osalenud sotsiaalprogrammis ja Convictuse programmis. Kontaktisik on lubanud tegeleda elamisloa pikendamisega. Prokurör ei nõustu L.J tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. Isik on korduvalt kohtulikult karistatud, viimati vangistuses viibides toime pandud teo eest. Prokurör peab oluliseks, et L.J on vangistusaja jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab tema suhtumist ühiskonda ja õiguskuulekusse. Prokurör peab tema puhul ka retsidiivsuseohtu suureks ja arvab, et narkootikumidega seotud probleem ei ole lahenenud. Kaitsja palub taotlus rahuldada ja L.J tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja sõnul on tal vabaduses kindel elukoht ja ka töökoht on kindlustatud. Sotsiaalne võrgustik on endine elukaaslane, sotsiaalkeskuses elav kontingent, kellega L.J suhtlema hakkab, ei ole teada. L.J vabaneb tähtaegselt mais 2010, sel juhul ei oleks tema üle järelevalvet ja isikut, kes aitaks tal ühiskonda resotsialiseeruda. Kohtu seisukohad L.J on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuritegude toimepanemises:
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Kuriteo raskusaste tuleb määrata raskemaliigilise kuriteo järgi, millest on moodustatud liitkaristus. L.J liitkaristus on moodustatud koos Harju Maakohtu 16.05.2007 2
Seega tuleb tema võimaliku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul lähtuda
Kokku on talle mõistetud karistus 3 aastat 8 kuud vangistust alates 27.09.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et L.J vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik. L.J on rohkem kui 10 aasta jooksul (alates aastast 1999) karistatud palju kordi narkootilise ainega seotud kuritegude eest. 4 aasta 6-kuulise vangistuse kandmiselt narkootilise ainega seotud kuriteo eest vabanes ta 15.07. 2005.a. Uuesti vahistati ta samaliigilise kuriteo eest 27.09.2006.a. ja karistati 3-aasta 6-kuulise vangistusega, mida asus kandma. See tähendab, et isegi 4 aasta 6-kuulise vangistuse ärakandmine ei mõjunud talle sedavõrd, et oleks hoidnud ära uue samaliigilise kuriteo toimepanemise. Kinnipidamiskohas pani L.J jälle toime samaliigilise kuriteo. Sellises olukorras ei ole võimalik asuda seisukohale, et karistus on omanud piisavat toimet ja isik on võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu isik ja varasem elukäik välistavad sellise võimaluse. Uute kuritegude retsidiivsus on tema puhul väga kõrge. Lisaks sellele tuleb kohtul arvestada, et L.J elutingimused vabaduses- elukoht Tallinna Linna Hoolekande Keskuses, kus elab palju kriminaalse taustaga isikuid- ei toeta sõltuvusest vabanemist. Kuna tulevases elukohas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid, teeb see küsitavaks kriminaalhoolduse nõuete täitmise, mistõttu on kõrge ka kriminaalhoolduse ja katseaja nõuete rikkumise risk. L.J ei ole teada kindlat sissetulekuallikat vabaduses. Ta küll loodab tööle saada, kuid garantiid selleks puuduvad. Seetõttu puudub tal ka materiaalne kindlustatus ja legaalne sissetulek. Põhiline risk L.J puhul on narkootikumide tarvitamine, mida tema tulevases elukeskkonnas ja sotsiaalse võrgustiku täieliku puudumise tingimustes ei ole võimalik ära hoida ka kriminaalhooldaja poolt. Karistuse kandmine lõpuni võimaldaks pikendada narkootikumidevaba aega. Seetõttu jätab kohus L.J tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.