1-08-5133/44

Kohus KOHTUMÄÄRUS Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-5133 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Taotlus A.F-ile (A.F) mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Margus Suvi Süüdimõistetu A.F Isikukood xxx Elukoht Tõlk RESOLUTSIOON Natalia Tselikova Juhindudes KrMS § 130 lg-st 5, § 131 lg-st 4 , § 427 lg-st 2, § 429 lg 1 p-st 2 ja 432 lg-st 3 täitmiskohtunik määras:
3. Rahuldada Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Margus Suvi taotlus ja pöörata täitmisele A.F-ile Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5133 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
6. Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa kandmise aja alguseks lugeda A.F-i karistuse kandmisele asumisest. Määrus anda kätte A.F-ile ja edastada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonnale ning peale jõuatumist Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Olulised asjaolud A.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
9. aprilli
10. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8, § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistusaja 3 kuu ja 25 päeva mahaarvamisel jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 5 päeva vangistust. A.F vabanes ennetähtaegselt Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
11. juuni
12. a kohtumääruse alusel
13. juunil
14. a. KarS § 76 lg 4 alusel määras kohus ennetähtaegsel vabanemisel A.F-ile 1 aasta pikkuse katseaja. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Margus Suvi esitas kohtule
15. detsembril
16. a erakorralise ettekande, milles taotleb A.F-ile mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, sest A.F on katseaja jooksul rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid ja kohustusi, täpsemalt tarvitanud käitumiskontrolli ajal narkootilisi aineid ega ole pöördunud psühholoogi vastuvõtule. Samuti on A.F jätnud neljal korral õigeaegselt ilmumata registreerimisele. Prokuröri seisukoht Prokurör on seisukohal, et A.F tuleb saata kandma talle mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Marus Suvi poolt esitatud taotlus A.F-i karistuse kandmisele saatmiseks tuleb rahuldada, kuna süüdimõistetu rikkus pikema aja jooksul talle kohtumäärusega katseajaks pandud kohustusi. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
17. juuni
18. a kohtumääruse alusel oli A.F kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti oli A.F kohustatud KarS § 75 lg 2 alusel muude kohustuste hulgas mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja pöörduma 1 kuu jooksul vabanemisest psühholoogi vastuvõtule. A.F on katseajal jätnud korduvalt ilma mõjuva põhjuseta täitmata registreerimiskohustuse. Samuti ei ole A.F küsinud kriminaalhooldusametnikult luba viimase elukohavahetuse jaoks. SA TÜK Psühhiaatriakliiniku
19. novembri
20. a teatise kohaselt ei ole A.F psühhiaatriakliinikusse pöördunud. Samuti tõendab karistusregistri õiend ja väärteootsuse koopia, et A.F on
21. augusti
22. a Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 alusel rahatrahviga 600.- krooni. Kohus on seisukohal, et KarS § 76 lg 5 kohaselt on olemas alus A.F-ile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on teadlikult rikkunud talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning on tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on olnud takistatud kriminaalhoolduse teostamine. Kohus on seisukohal, et juhul kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud kandmata karistuse osa täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust end muuta ja näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada. 2 Kohus on seisukohal, et A.F-ile Tartu Maakohtu
23. aprilli
24. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 22 päeva vangistust, kandmise aja algust tuleb arvestada alates A.F-i poolt karistuse kandmisele asumisest. A.F taotles, et ta saaks kandmata karistuse osa kanda osade kaupa, kuid kohtul puudub seaduslik alus KarS § 66 lg-s 1 sätestatud võimaluse kohaldamiseks kandmata karistuse täitmisele pööramisel. Rutt Teeveer Kohtunik 3