Obsah (7)

§ 76§ 751§ 75§ 78§ 424§ 65§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-7215 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Kri

§ 76

lg 4 alusel määrata J.T-le katseaeg kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 28.06.2011. a.

§ 751lg 3 alusel määrata J.T elektroonilise valve kestuseks 3 (kolm) kuud.

Kohustada J.T katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx.

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

§ 75lg 2 p-de 2, 4 alusel määrata J.T-le katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

1. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
2. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprtogrammides;
3. jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks;
4. pöörduda 2 nädala jooksul alates vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule ja läbida arsti poolt vajalikuks peetud ravikuur. Kohustada J.T elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Ever Kolsari katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse J.T keha külge. Vabastada süüdimõistetu J.T karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista J.T-lt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 25. juuli 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7215 tunnistati J.T süüdi

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuu pikkune vangistus.

§ 65lg 1 alusel loeti Tartu Maakohtu 12.01.2007.

a otsusega mõistetud 1 aasta pikkune vangistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.01.2007. a otsusega mõistetud 2 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega ning J.T-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 8 kuud vangistust liitkaristusest maha ja karistuseks mõisteti kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati J.T-le mõistetud 6 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 12.01.

1. a otsusega ja 03.01.
2. a otsusega mõistetud karistustest moodustatud 2 liitkaristuse võrra, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti J.T-le 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti J.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

Kinnipeetava karistusaeg algas 01.09.

1. a ja lõpeb 28.06.
2. a. J.T on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral. J.T on esitanud avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla leiab, et J.T ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on otstarbekas. J.T puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Kriminaalhooldaja nõustub J.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve nõuetele ja õiguskuulekat elu soodustav lähivõrgustik. Kohtumenetluse poolte seisukohad J.T selgitas, et ta on oma suhtumist muutnud, kuna tal on nüüd pere ja tal on palju kaotada. Varem tarvitas ta kõvasti alkoholi. Ta on valmis pöörduma psühhiaatri poole ja läbima ravi. Vabaduses soovib ta lõpetada
3. klassi ja õppimise kõrvalt ka töötada. Prokurör leidis, et J.T ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna ta on katseajal sooritanud uue kuriteo, kaks varasemat kriminaalhooldust on ebaõnnestunud. Katseaeg jääks liiga pikk, on vajalik tegeleda veel kuritegude toimepanemise riskide maandamisega. Kaitsja toetas J.T karistuse kandmiselt vabastamist, kuna ta on teinud oma varasemast käitumisest järeldused, mis võimaldavad tal asuda elama seaduskuulekat elu. Kohtuniku seisukoht J.T kannab liitkaristust I ja II astme kuritegude eest. Ta on Tartu Maakohtu 12.01.
4. a otsusega karistatud muuhulgas korduvate väljapressimiste eest ning Tartu Maakohtu 03.01.
5. a otsusega röövimise eest raskendavatel asjaoludel, mis on I astme kuriteod. Vastavalt

§-le 76 lg 2 punktile 1 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. J.T on andnud nõusoleku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Maakohtu 25. juuli 2008. a otsusega mõisteti J.T-le liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mida ta asus kandma 01.09.2008. a. Seega on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui pool, mistõttu on olemas

§-st 76 lg 2 p 1 tulenev formaalne alus kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on Henri 3 J.T tulevane elukoht Uus tänav 13, Elva sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise eeldused.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivne on, et J.T on vabanemise korral olemas kindel elukoht, kus on võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet ning toetav tugivõrgustik. Samuti on ta vangistuse ajal tegelenud enesetäiendamisega: osalenud sotsiaalprogrammides “Vihajuhtimine“ ning “Paarissuhete hoidmine ja taastamine“, ta õpib

1. klassis. Distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal ei ole olnud. Rasked vägivallaga seotud kuriteod on J.T toime pannud
2. ja
3. aastal. Käesoleval ajal soovib süüdimõistetu oma lapse nimel asuda elama õiguskuulekat elu. Seega on tal olemas motivatsioon oma käitumist muuta, mis loob eeldused edukaks koostööks kriminaalhooldajaga. Arvestades eeltoodut ja vangla hinnangut uute kuritegude toimepanemise riski osas, peab kohus otstarbekaks J.T karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Selleks, et toetada J.T õiguskuulekat käitumist vabaduses ja vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb talle määrata täiendavad kohustused. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga, et vabaduses võivad süüdimõistetu käitumist hakata mõjutama kriminaalse taustaga sõbrad. Selle vältimiseks tuleb J.T-le määrata kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas J.T vabaduses alkoholi igal nädalavahetusel, kuid hiljem on seda piiranud. Ta ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Isik on varasemalt vabaduses ka narkootikume tarvitanud, mis põhjustasid temal ärevushäireid ning paanikahoogusid, mille tõttu talle kirjutati rahusteid välja. J.T on kõik kuriteod toime pannud alkoholi- või narkojoobes. J.T kohta on märgitud, et ta ei saa aru oma probleemide tagamaadest ning süüdistab oma ebaõnnestumises kas otseselt või kaudselt teisi. Kohtus väljendas J.T soovi tegeleda sõltuvusprobleemiga ja nõustus minema ka psühhiaatrilisele ravile. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks J.T-le määrata kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja läbida spetsialisti poolt vajalikuks peetud ravikuur ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. J.T õpib praegu 9.klassis. Vähene haridus on samuti üheks riskifaktoriks, mistõttu tuleb J.T-le määrata kohustus jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb J.T-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4