Obsah (11)

§ 263§ 121§ 274§ 275§ 199§ 87§ 64§ 74§ 75§ 68§ 78

Kriminaalasi nr. 1-06-11088 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1 – 06 – 11088 Kohtu

§ 263

p.1,4 ja

§ 121

järgi; V.R-i süüdistuses

§ 263

p.1,4,

§ 274

lg.1 ja

§ 275

järgi; K.Z-i süüdistuses

§ 263p.1,4 järgi Prokurör vanemprokurör Eve Soostar Süüdistatav G.F sünd.

xxx Tallinnas, isikukood: xxx, rahvuselt venelane, EV kodanik, põhiharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töötab poksija, õpib , elab aad il: xxx, KrMS § 217 korras kinni peetud 27.03.2005.a., tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud: 01.09.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg.2 p.7 järgi, kuid

§ 87alusel vabastatud karistuse kandmisest.

Kaitsja advokaat Anatoli Jaroslavski Süüdistatav V.R sünd. xxx Tallinnas, isikukood: xxx, rahvuselt venelane, EV kodanik, põhiharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, ei tööta, õpib , elab aad il: xxx, KrMS § 217 korras kinni peetud 27.03.2005.a., eelvangistuses viibitud ajavahemik 27.04.2007.a. - 14.05.2007.a., s.o. 18 /kaheksateist/ päeva, tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Andrus Repnau Süüdistatav K.Z sünd. xxx Tallinnas, isikukood: xxx, rahvuselt venelane, EV kodanik, keskharidusega, on lõpetanud ka xxx, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, ei tööta, elab aad il: xxx, KrMS § 217 korras kinni peetud 27.03.2005.a., tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 27.11.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg.2 p.1,2,3 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vabaduskaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) 09.09.2009.a. Harju Maakohtu poolt

§ 263

p.1,4 ja

§ 121

järgi ning kohaldades

§ 64

lg.1 sätteid kokku karistatud 4 kuulise vangistusega,

§ 74lg.1 ja lg.

3 sätete kohaldamisega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kaitsja advokaat Marina Leis RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada G.F

§ 263

p. 1,4 järgi ning karistada teda 1 /ühe/ aasta ja 8 /kaheksa/ kuulise vangistusega. 2. Süüdi tunnistada G.F

§ 121järgi ning karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega.

3.

§ 64

lg.1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 /üks/ aasta 8 /kaheksa/ kuud vangistust. 4. Kohaldades

§ 74

lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui G.F ei pane katseaja – 18 /kaheksateistkümne/ kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava G.F suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
2. Määrata G.F katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. katseajaks

§ 75lg.1 alusel ettenähtud 7.

Kohaldada G.F-ile kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas (Xxx); 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (Tartu mnt 85, Tallinn); 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 8.

§ 68

lg.1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 27.03.2005.a.,s.o. 1 /üks/ päev. 2 9.

§ 78

p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast, s.o. 29.03.2010.a..

§ 263p. 1,4 järgi ning karistada teda 10.

Süüdi tunnistada V.R 1 /ühe/ aasta ja 8 /kaheksa/ kuulise vangistusega. 11. Süüdi tunnistada V.R

§ 274lg.1 järgi ning karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega.

12. Süüdi tunnistada V.R

§ 275järgi ning karistada teda 4 /nelja/ kuulise vangistusega.

13.

§ 64

lg.1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 /üks/ aasta ja 8 /kaheksa/ kuud vangistus. 14. Kohaldades

§ 74

lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.R ei pane katseaja – 18 /kaheksateistkümne/ kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava V.R-i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
2. Määrata V.R katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. katseajaks

§ 75lg.1 alusel ettenähtud 17.

Kohaldada V.R-ile kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (Tartu mnt 85, Tallinn); 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 18.

§ 68

lg.1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemikud 27.03.2005.a.,s.o. 1 /üks/ päev ning 27.04.2007.a. 14.05.2007.a., s.o. 18 /kaheksateist/ päeva, seega kokku 19 /üheksateist/ päeva. 19.

§ 78

p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast,s.o. 29.03.2010.a.. 20. Süüdi tunnistada K.Z

§ 263

p. 1,4 järgi ning karistada teda 1 /ühe/ aasta ja 8 /kaheksa/ kuulise vangistusega. 21. Kohaldades

§ 74lg.

1 ja lg 3 sätteid määrata et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.Z ei pane katseaja – 18 /kaheksateistkümne/ kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava K.Z-i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
2. Määrata K.Z katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
3. Kohaldada K.Z-ile katseajaks

§ 75

lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid: 3 1) elada kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (Tartu mnt 85, Tallinn); 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 25.

§ 68

lg.1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 27.03.2005.a.,s.o. 1 /üks/ päev. 26.

§ 78

p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast,s.o. 29.03.2010.a..

1. 09.09.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus kuulub iseseisvale täitmisele.
2. Välja mõista G.F-ilt , V.R-ilt ja K.Z-ilt solidaarselt varaline kahju summas 84676.-EEK-i (kaheksakümmend neli tuhat kuussada seitsekümmend kuus krooni) DP kasuks (elukoht: Tallinn, XXX).
3. Välja mõista G.F-ilt , V.R-ilt ja K.Z-ilt solidaarselt mittevaraline (moraalne) kahju summas 150000.-EEK-i (ükssada viiskümmend tuhat krooni) DP kasuks (elukoht: Tallinn, XXX).
4. Välja mõista G.F-ilt , V.R-ilt ja K.Z-ilt solidaarselt varaline kahju summas 6659.-EEK-i (kuus tuhat kuussada viiskümmend üheksa krooni) Eesti Haigekassa Harju osakonna kasuks (asukoht: Tallinn, Lastekodu 48).
5. Tunnistajatele hüvitatud sõidukulusid G.F-ilt , V.R-ilt ja K.Z-ilt mitte välja mõista, vaid jätta need riigi kanda.
6. G.F-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg .1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
8. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-06-
10. Määratud kaitsjale makstud tasu V.R-ilt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.
11. V.R-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
13. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-06-
14. 4
15. K.Z-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
17. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-06-
18. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 12.04.2010.a.. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
19. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU G.F süüdistatakse selles, et tema, viibides 27.03.2005 kella 01.06 ajal Tallinnas Harju 6 asuvas ööklubis Prive grupis koos V.R-i ja K.Z-iga, rikkudes avalikku korda ning rahu tungis kallale DP, lüües DP korduvalt käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmisega põhjustas DP tervisekahjustusi – verevalum ja põrutushaav parema silma all, turse nina, ülahuule ja kukla piirkonnas, hamba 11 krooniosa murd, hammaste 12, 21 krooniosade mõrad, parema silma kontusiooni järgne seisund klaaskeha kahjustusega, vasaku silma kontusiooni järgne lühinägelikkus. Seega G.F pani toime grupis ja vägivallaga avaliku korra ja rahu rikkumise s.o

§ 263p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, viibides 27.03.2005 kella 02.00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 11 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonnas kuriteos kahtlustatavana arestikambris tungis kallale samasse arestikambrisse kainenema Pgutatud SJO, kahjustades SJO tervist ning tekitades temale füüsilist valu, lüües SJO korduvalt käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmise tulemusel tekkis SJO parema silma alla hematoom. Seega G.F pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.R-i süüdistatakse selles, et tema, viibides 27.03.2005 kella 01.06 ajal Tallinnas Harju 6 asuvas ööklubis Prive grupis koos G.F ja K.Z-iga, rikkudes avalikku korda ning rahu tungis kallale DP, lüües DP korduvalt käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmisega põhjustas DP tervisekahjustusi – verevalum ja põrutushaav parema silma all, turse nina, ülahuule ja kukla piirkonnas, hamba 11 krooniosa murd, hammaste 5 12, 21 krooniosade mõrad, parema silma kontusiooni järgne seisund klaaskeha kahjustusega, vasaku silma kontusiooni järgne lühinägelikkus. Seega V.R pani toime grupis ja vägivallaga avaliku korra ja rahu rikkumise s.o

§ 263p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti V.R-i süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 27.04.2007.a. kella 04:00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 45 asuva maja juures lõi rusikaga oma ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissari M R `it vasaku silma piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja silma nurka haava. Oma sellise tegevusega pani V.R toime

§ 274lg.

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vägivald võimuesindaja suhtes. Samuti süüdistatakse V.R `it selles, et tema olles alkoholijoobes 27.04.2007.a. kella 04:00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 45 asuva maja juures, ja seejärel kui ta oli löönud rusikaga oma ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissari M R `it vasaku silma piirkonda ning teda hakati politseiametnike M R `i ja E R `i poolt kinni pidama, solvas ta oma ametikohustusi täitvaid politseiametnikke M R `it ja E R `it ebatsensuursete väljenditega. Oma sellise tegevusega pani V.R toime

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võimuesindaja solvamise. K.Z-i süüdistatakse selles, et tema, viibides 27.03.2005 kella 01.06 ajal Tallinnas Harju 6 asuvas ööklubis Prive grupis koos G.F ja V.R-iga, rikkudes avalikku korda ning rahu tungis kallale DP, lüües DP korduvalt käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmisega põhjustas DP tervisekahjustusi – verevalum ja põrutushaav parema silma all, turse nina, ülahuule ja kukla piirkonnas, hamba 11 krooniosa murd, hammaste 12, 21 krooniosade mõrad, parema silma kontusiooni järgne seisund klaaskeha kahjustusega, vasaku silma kontusiooni järgne lühinägelikkus. Seega K.Z pani toime grupis ja vägivallaga avaliku korra ja rahu rikkumise s.o

§ 263p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud G.F seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav.

§ 263

p.1,4 järgi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises tunnistas ta end süüdi osaliselt, ta kaitses ennast.

§ 121

järgi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises tunnistas ta end süüdi osaliselt, kuna teda solvati, siis sellepärast ta nii reageeris ja lõi soomlast keha piirkonda. Andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kannatanud on temale võõrad ja ennem kannatanutega kokkupuuteid pole olnud. 27.03.2005.a. viibis ta temale esitatud süüdistuses nimetatud ajal ööklubis Prive. Ööklubisse läks kella 24.00 Pku, koos oma sõpradega, kes viibivad saalis. Kui tema mälu teda ei peta, siis said kohe ööklubisse sisse. Nad tulid sisse, andsid riided garderoobi, pärast läksid teisele korrusele, kus on tantsupõrandad. Ta ei jõudnud isegi klubis ringi vaadata, kui see sündmus juba alguse sai. Intsident P . Nad andsid riided garderoobi, läksid teisele korrusele. Tema liikus tantsupõranda suunas, arvas, et sõbrad on selja taga. Ringi pöörates ta nägi, et tema sõbrad ei ole tema selja taga. Ta nägi, et baarileti juures on umbes 10 – 15 inimest ja nende seas ta nägi oma sõpra K.Z-i, kes oli üksi ja temal P oli vestlus. Tema ei tea, millest nad rääkisid, mängis muusika, ta ei kuulnud. Kui tahtis nende juurde astuda, siis sai aru, et miski on valesti. Tema tegi selle järelduse sellepärast, et tema sõber seisis üksi ja ta huulte pealt nägi, et P räägib midagi K.Z-ile. Ilmselt kõik need inimesed olid sünnipäeval ja tema sõber oli nende seas üksi. Nad olid samasugune rahulik seltskond, kes tulid klubisse. Lihtsalt kui tema sõber viibib teiste 6 tundmatute inimeste seas, siis ta alati astub nende juurde ja saab teada, milles on küsimus. Ta täpselt ei mäleta, kus oli sellel momendil V.R. Mäletab oma sõpra K.Z-i. V.R-i kohta tema ei teadnud, kus ta oli. Ta tuli lähemale ja selgelt kuulis P i suust sellise fraasi, et “Minge siit minema, Vene sead!“ DP ütles miimoodi temale ja tema sõbrale. Nende poole ütles. Tema reaktsioon oli järgmine: tegi sellise žesti, et lõi käed laiali ja ütles, et lõpetame selle vestluse. Olles alaealine nägi, et inimesed nende ümber olid nendest umbes 10 aastat vanemad. DP lõi teda esimesena silma. Vasakusse silma, rusikaga. Edasi P haaras teda, kas kaelast või riietest ja ta kordab, et olles alaealine ja tundes, et isik, kes on temast vanem, kes ründab teda. Alates 8. eluaastast ta tegeleb võitluskunstidega, kaitstes ennast, ta sooritas vastulöögi, pärast mida P ei lasknud temast lahti ja nad mõlemad kukkusid diivanile, mis asus baarileti kõrval. Ta lõi teda rusikaga näkku, millal ta hoidis teda kas kaelast või riietest. Kui ta kukkus, siis ta hoidis temast kinni. Ta kukkus seljale ja tema kukkus tema peale. Lõi teda suu esiotsa. Kui ta ennem ütles, et kukkusid, siis mõtles seda, et kukkusid enne diivanile ja seejärel põrandale. Põrandal oli P tema peal. 30 aastasele mehele see raskusi ei tekitanud. Seejärel P ründas teda, kui ta lamas all. Siis ta sai ennast kaitsta ja keeras ta ümber nii, et tema oli tema peal. Ta üritas sooritada lööke talle näkku, sellel momendil ta analüüsis kõrvalasjaolusid, vaatas ringi. Sel momendil ta nägi, et K.Z ja V.R maadlevad teiste külastajatega. Nägusid ta ei näinud, oli pime. Need olid isikud sellest rahutust seltskonnast. Pärast seda, kui ta oli P i peal, oma turvalisust kaitstes, ta sooritas kaks lööki näkku, rusikaga. Pärast seda olid juba turvamehed kohal ja nad nägid, et K.Z ja V.R olid rahumeelsed, nad ainult üritasid inimesi lahti tassida. Ta oli samamoodi rahumeelne ja turvamehed ei kasutanud mingisugust jõudu nende suhtes. Kõik see toimus mitte rohkem kui 30 sekundit, pigem 20 sekundit. Maadlus K.Z-i ja V.R-i ja sünnipäeva seltskonna vahel seisnes selles, et nad tõukasid neid vastu seina ja hoidsid neid, et nende poolt ei olnud mingit aktiivset vastupanu. Ta arvab, et ta juba vastas, kui inimene, kes on temast umbes 10 aastat vanem ja lööb teda, hoiab teda kaelast kinni, siis ta kasutab oma oskusi, kuna tahab ennast kaitsta. Kedagi appi ei kutsunud ega ei hõiganud. Ei teinud seda sellepärast, ta veelkord kordab, ta lapsepõlvest saati tegeleb võistluskunstidega, iga sekund on arvel, võib olla järgmine sekund ta tapab mind. See toimub sekunditega. Ta võiks läbi lasta veel mõned löögid, kui ta hakkaks appi kutsuma. Kui P oli tema peal, siis ta tahtis teda edasi rünnata. Pärast seda ta keeras ta ümber, et teda rahustada, neutraliseerida rünnakut tema vastu, ta sooritas vastulöögi, sest teistmoodi ei olnud võimalik. Ta oli alaealine. Ümberringi oli palju inimesi, muusika mängis – normaalse inimese reaktsioon. Seda ta ei arva, et teise inimese korduv löömine kannab endas rahustavat eesmärki, vaid ta mõtles, et kuidas neutraliseerida seda rünnakut. Tol momendil ta oli 16 aastane. Ta ei arva, et rusikatega võib kedagi rahustada. Viie aasta kestel ei ole tal olnud mingeid rikkumisi, on olnud õiguskuulekas kodanik: ei käi tänaval, et otsida kaklusi, ta tegeleb sellega ainult spordisaalis. Suur ja eakas mees on palju tugevam sportlikust alaealisest. Ta ei tegele maadlusega, tal ei ole hoiakut kedagi kinni hoida, sellepärast valiski vastulöögi sooritamise. DP it lõi kolm korda. Kui ta oli tema peal põrandal, siis ta sooritas kaks lööki, sellest piisas. Tol hetkel ta teadvustas endale, ta ei tahtnud kedagi tõsiselt vigastada, tahtis sellest olukorrast vabaneda. Täpselt ei oska öelda, millisesse näo piirkonda lõi viimasel kahel korral, oli vist silmade piirkond ja suu piirkond. Ta ei sihtinud konkreetselt, ta lõi näo piirkonda, sest situatsioon oli kiire ja ta otsustas lüüa näo piirkonda, sest sellest kaotab kõige kiiremini teadvuse. Tema eesmärgiks oli see, et ta laseks ta lahti. Et ta oleks füüsiliselt tegevusvõimetu. Situatsioon on selline, et teda rünnatakse ja see oli vaja lõpetada. Ta kordab, et ta sooritas kaks lööki, ta teadvus oli selge ja ta ei tahtnud kedagi tõsiselt vigastada. Nende kahe löögi pärast oli ninal hematoom ja ei olnud kahte hammast. Ja kui see oleks nii, nagu ta (P ) väidab, et teda peksti umbes 5 minutit ja kolmekesi, siis ta usub, et ta ei viibiks täna siin saalis. Kõik need sündmused, 7 mida ta kirjeldab, toimusid umbes 30 sekundiga. Kui nad kolmekesi oleksid teda peksnud 5 minutit, siis ta lihtsalt sureks ära. Arvab, et tema kolm rusika lööki kannatanu näo piirkonda olid vastavuses tema poolt väidetud ründele DP i poolt. Süüdistatav palus vaadata ka DP i tegevust. Tema sai löögi, teda haarati kinni ja tema sooritas vastulöögi. Teda ei lastud lahti, vaid tõmmati maha. Tema tegevus ei kandud eesmärki. Tema otsus tuleneb tegevustest, mis sooritas P . Sellest tulenevalt ta ka reageeris vastavalt. Ta tundis, et täiskasvanud mees istub tema peal ja tema on põrandal. See oli 5 aastat tagasi, ta kaalus 10 kg vähem. Viie aasta jooksul on tegelenud spordiga, nüüd kaalub rohkem. Oli siis 16 aastane ja meesterahva organism kasvab kuni 25 eluaastani. Tol hetkel tundis, et vastaspool oli suurem ja tugevam ja sellele ta pöörab tähelepanu. Ta tahtis minna ööklubisse tantsima ja tutvuma ilusa neiuga. Temaga olid täiskasvanud sõbrad. Turvameeste tegevusetuse eest ta ei vastuta. Temalt ei küsitud dokumente. Enne klubisse minekut ta jõi šampust kolm pokaali. Ööklubis ta ei tarvitanud alkoholi ja ei kavatsenudki juua. Tema sõpru Dei löönud. Tema seisis R eest, DP seisis temast vasakul pool, ta ei näinud lööki. Peksmise jäljed on fikseeritud. Ta räägibki sellest ühest DP i löögist. Selle löögi tulemusel oli temal vasak silm kinni, hematoom oli silma ümber. See fikseeriti kuskil Narva maantee kõrval asuvas asutuses. Ta oli alaealine ja käis seal koos vanematega. Tõendit tervisekahjustuse fikseerimise kohta ei ole toimikus. Sellepärast, et kaitsjaga kontakteerub tema isa ja tema ei tea. Ta oli ainuke, keda lõi DP ja ainuke, kes temaga maadles ja kakles. Kokku seal rahutus seltskonnas oli 10 – 15 inimest, neid oli kolm. Ta oli seal kõrval ja nägi oma silmadega, mis toimus. Selline suhtumine, mida väljendab fraas „Vene sead“ näitab kõik. Ta ei näe enda jaoks tunnistajate ütlustes midagi erilist ja üks tunnistajatest ütles, et ta on intelligente inimene ja ta võib enda jaoks teadvustada, kes on venelane, kes eestlane. Klubis Prive põhimõtteliselt puhkavad eesti noored. Sellest P i ütlusest ta kohtueelses menetluses, kui teda üle kuulati, ei maininud. Oli šokis, sest ta olin alaealine, teda pandi kambrisse koos purjus soomlasega, kes oli samuti ag iivne. Tal on bronhiaalne astma. Politseinik peksis teda nuiaga, pritsis gaasiga, tema palvetele keegi ei reageerinud. Lihtsalt kõiki asjaolusid psüühilisest ja füüsilisest seisukorrast lähtudes ta ei suutnud edastada. Nägi P il vigastusi, kui politsei neid all kinni pidas. Ta nägi hematoomi, ninast tuli verd. Suu piirkonnas vigastusi ei pannud tähele. Ta ei olnud rahul, et politsei kohe esmalt pidas neid kinni, vaatamata sellele, et tal oli ka nägu katki. Ta ei olnud rahul. Peale kinnipidamist viisid politseinikud neid politseisse, mis asub Pärnu maanteel. Ta palus, et saaks kontakteeruda vanemate või kaitsjaga, teda ei kuulatud, pandi kambrisse. Seadusandlust ta veidi tunneb. Kuna oli alaealine, siis tahtis, et ka tema vanemad seal viibiksid. Ei palunud, et politseiametnik või meedik tema tervisekahjustused fikseeriks, kui oli Pärnu maanteele viidud, kuna ei teadnud, et nii asi käib. Peale politseiasutusse toimetamist pandi kambrisse istuma. Kambris ta ei olnud üksi ja teda pandi sinna istuma käeraudadega. Kambris oli mees, ilmselt Soome Vabariigi kodanik. Ta ei olnud kaine. Järelduse, et tegemist on Soome Vabariigi kodanikuga tegi sõnade kaudu: „Menee perkälä“. Käeraudu ära ei võetud, oli käed seljataga ja raudus. Soomlane ütles selle väljendi vastuseks tema palvele eemale tõmmata. Kamber oli väike ja ta lamas seal kambris nagu kodus. Tema ei tahtnud seista. Ta ei pidanud ennast süüdlaseks. Ta ei tahtnud seista terve öö. Soomlane oli teadvusel, veelgi enam – ta sülitas tema peale. Ta tõusis püsti, hakkas tema poole liikuma. Tema oma kehakaaluga lükkas teda jalgadelt maha. Tal oli äärmuslik seisund, ta ei saanud uskuda, et teda pandi veel kambrisse. Andis löögi vastu tagumikku, jalaga, üks kord. Kui ta (soomlane) kukkus, siis politsei ütles, et ta nägi, et tema lükkas teda 8 jalult maha. Siis politsei lõi teda nuiaga vastu jalgu. Teda jäeti kambrisse üksi, käerauad jäeti jätkuvalt peale, politseinikud pritsisid kambris gaasiga, temal hakkas astma spasm. Kohtueelses menetluses ta on rääkinud käeraudadest. Käerauad Pgaldati talle siis, kui ta oli veel klubis. Ta täpselt ei mäleta, kas ka kohtueelses menetluses ta ütles, et lõi jalaga kannatanut ühe korra, viis aastat on möödas. Mäletab, et see toimus kiiresti. Lükkas ta maha, kohe tehti kambri uks lahti ja politsei tuli sisse. Sinna on jälituskaamera Pgaldatud, politseil on vaja vaid paar sammu teha, et jõuda kambri ukseni. Kolme tunni pärast tuli teine politseinik, ta oli üllatunud, et ta oli ikka veel käeraudades. Ta võttis need ära ja andis temale vett juua. Põhjuseks, miks ta seda soomlast jalaga lõi, oli solvang – ta sülitas tema poole. Pluss veel ta oli ise käeraudades. Arusaamatus selles, miks ta seal kambris üldse on. Olukord oli st irohke. Kick – ja taiboxiga ta tegeleb alates 15 aastaselt. 8 – st eluaastast alates tegeleb võitlusspordiga. Ei ole käte- ja keha treeninguga ühe treeneri juures ja spetsiaalselt jalgadega võistemiseks teise treeneri juures. Viimased umbes kaks aastat ta treenib ise. Ta on treeninud erinevates kohtades, praktiliselt kõikide Tallinnas töötavate treenerite juures. Ööl, kui tuli Prive’sse ei olnud treeningriietes ja kaelas oli tal kett medaljoniga. See on tavaline hõbekett, ümm e medaljoniga. Nagu tähtkujusümbolid, mida kantakse. Tal on astma. Tal on ravimid, mida ta võtab ja tal on olemas tahtejõud, ta ei pööra nendele asjaoludele tähelepanu. Ravimeid ta võtab. Eeluurimisel andis samasuguseid ütlusi nagu ta annab siin. Õhtul neid peeti kinni, hommikul tuli tema isa politseiasutusse ja loeti ette tema õigused. Ta seda ei eita, et tema ülekuulamist alustati peale lõunat kell pool neli, sest ta olin terve öö kambris, välja ta ei näinud. Täpset kellaaega ta ei tea. Võib kindlalt väita, et see oli järgmine päev. Kaitsja oli kohal, isa kohta ta täpselt ei mäleta. Kui protokollis on nii märgitud, siis ilmselt oli ka isa. Peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist (Kd. II t.l. 16 – 16 pö.) andis ütlusi, et ta ei mäleta, kuidas ta kirjeldas, millal pandi talle peale käerauad, kui teda pandi kambrisse. Ta ei olnud suuteline meenutama kõiki asjaolusid. Ta mäletab, et rääkis gaasist, ta ei tea, miks seda ei ole kirjas. Ta ei mäleta, kas enne, kui neid Pgutati kambrisse, tehti tema isik kindlaks ja kanti kompuutrisse või žurnaali sisse. Mäletab, et kui neid kinni peeti ja toimetati politseijaoskonda, oli palju rahvast kinni peetud. Nad ootasid, kuni teistega tegeletakse. Arvutiandmete kohta ei oska ta midagi öelda. Ta ei näidanud korrapidajale, et tal on vigastused, need olid kõik näos ja seega oli neid võimalik niigi näha. Vasakust silmast ta ei näinud, see oli täiesti kinni hematoomi pärast. Tol hetkel ta nägi ainult ühe silmaga. Ta oli korrapidajalt palunud väga paljusid asju. Ta ei reageerinud. 26.03.2005.a. tema sõbral, keda siin ei ole, olid võistlused ja ta käis teda toetamas. 2005 aastal ta treenis kolm päeva nädalas. Praegu iga päev. Tema kasutab kõike: jalgu, põlvi. Ta ei eita oma ettevalmistust. Sellel momendil ei olnud kehavigastusi seoses treeninguga, muidu juhtub küll. Sisenesid Privesse pärast kella kahteteist öösel, täpset aega ei oska öelda. Ei saa vastata, kas see seltskond, kuhu kuulus DP , oli seal enne neid või tuli peale neid, sellepärast, et nad ise just olid tulnud klubisse, kui kõik see juhtus. Ilmselt olid nad enne neid seal. Ei mäleta, et ta oleks möödunud istuvast seltskonnast, kus oli mitu inimest. Oli pime, oli muusika, oli palju seltskondasid, ta tahtis tantsida ja ühel hetkel ta tundis, et sõpru seljataga ei olnud. Ei mäleta, et oleks käinud ühe seltskonna juurest ära t tooli. Ilmselt need isikud, kes seda räägivad ja teda ära tunnevad, need siis valetavad. Ta ei saa vastutada nende sõnade eest. Eemal oli üks seltskond, kes kakles ja need olid eestlased. Teadis seda eestikeelse kõne järgi. See erineb venekeelsest. Nägi, kuidas üks kiilakas noormees sai löögi näkku. Ta kordab veel üks kord. Läks seltskonna juurde, kus ta nägi oma sõpra, seal olid nemad, ümbruses olid teised isikud. See seltskond seisis. Nende seas oli noormees, kes lõi teda näkku. Tuli välja, et see oli P . 9 Ta võib ainult eeldada, miks tunnistajad tema kohta valetavad. Selleks, et fabritseerida seda asja ja saada tema käest raha. Tema eeldused. Ta ei väida, et see on motiiviks enne seda, kui see kõik juhtus. See oli tagajärg pärast seda sündmust. See tuleneb protsessist. Ta tundis ennast piisavalt kainena. Oli pisut kerge tunne, kuid ta oli adekvaatne, seega ta ei olnud purjus. Et seda tähele panna, kas P il ja tema kaaslastel oli kaasas tütarlaps, ta oleks pidanud uurima ja vaatama nende seltskonda. Nägi, et see oli täiskasvanud meeste seltskond. Ta ei pannud tüdrukuid tähele, tal ei olnud võimalust nendega suhelda. Nagu eelmistel istungitel on öelnud, ta tunnistab oma süüd osaliselt. Spordiklubid nagu Gigant jt, kus ta treenib, saavad Eesti riigi kultuurirahadest dotatsiooni, et selliseid meistreid välja õpetataks, nagu tema on. Astma raviks tarvitab Pulmikorti – see on inhalaator ja sellised tabletid nagu Zyrtec, Claritin, Loritin. Tõsi on see, mis ta räägib kohtus. Tal pandi klubis käerauad peale, oli nendega politseiosakonnas ja kambris ka. Ei oska öelda, miks kannatanu pidi ütlema temale: „Kao välja Vene siga“. On teadlik, et klubis oli ka videosalvestus. Nagu ta enne ütles, kõik toimus baarileti juures ja videosalvestiselt saab näha kõiki sündmusi. Seda, kas võeti ette mingid sammud, et teada, kas selline videosalvestus üldse eksisteerib, tuleks küsida tema vanematelt. Tol momendil, kui oli põrandal, ta nägi, et Rustam pani ühte noormeest sellest seltskonnast seina juurde ja hoidis. Pärast seda tulid turvamehed ja sündmus lõppes ära. Kuna V.R oli Rustami kõrval, siis ta tegi sama, mis tema – püüdis konflikti ära hoida. V.R ei puutunud DP i. Kaitsja Anatoli Jaroslavski asus seisukohale, et G.F-ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Pole küllalt tõendeid, et tegu pandi toime avalikus kohas. Kavatseb tõestada, et kaitsealune tõesti kaitses ennast, huligaansust polnud, P i episoodis kaitses ennast. Oiga seotud episoodis polnud avalik koht, vaid suletud ruum. Ei, selles on kvalifikatsioon õige. Toimus küll avalikus kohas, ta eksis. Ööklubi on küll avalik koht. Lisades kohtulike vaidluste käigus ka seda, et äärmiselt raske on töötada asjas, kus kannatanu on tema kolleeg ja seda paljudel põhjustel, eelkõige emotsionaalsetel põhjustel. Ta on kaugel sellest, et õigustada oma kaitsealust nende tegude osas, mille ta on põhjustanud. Tema, kui kuueteistkümne aastane nooruk ilmselt annab oma tegevustele teise hinnangu kui nemad. Tema kolleegid andsid juriidilise hinnangu. Ja tal ei ole alust kvalifikatsiooni vaidlustada. Seega nagu ta oma eelmistes kõnedes on maininud, kvalifikatsioon on õige. Mis selles asjas on see võti, mida keerates, saadakse teada, milline on asja lahendus? Mõlemad seltskonnad olid alkoholijoobes. Mitte keegi ei kahtle selles, et grupp, kes tähistas sünnipäeva oli alkoholijoobes ja võib olla siin peitubki üksteise talumatus. Siin ta ei saa toetada oma kollegi, kes räägib, et igalt poolt on tunda tema kaitsealuse ag iivsust. Sündmus toimus viis aastat tagasi, tema ütlused intsidendi momendil, ta oli ju kuueteistkümne aastane. Kui proovitaks vaadata sisse kuueteistkümne aastase nooruki psühholoogiasse, kelle vastas oli suur täiskasvanud mees, võib aru saada, mis temaga toimus. Aga ta on veendunud, et mingi motiiv oli olemas, kas sünnipäeva grupi poolt või tema kaitsealuse poolt. See põhjus võib olla tühine, kuid õhkkond, mis oli diskol, oli justkui elektriseerinud kõiki sündmuseosalisi ja loomulikult sellises situatsioonis mängivad täiskasvanud olulist rolli. Alaealistel on teine psühholoogia. Võib ka eeldada, et DP il oli õigus, kuid ta on ka veendunud selles, et täiskasvanud inimene analüüsib situatsiooni kainelt. Oli näha, et tema ees on nooruk. Võib ju modelleerida ühte ja teist. Tema kaitsealune väidab ja ta ei saa teda mitte uskuda, et esimene löök oli sooritatud P i poolt. Ja seda võib eeldada. See ei muuda kvalifikatsiooni juriidilises mõttes, kuid see muudab seltskondade suhtumist üksteise suhtes. Kui oli sooritatud löök ja suhteliselt energiline, siis intsident tuleb lugeda lõppenuks. See on täiesti normaalne, kui lugeda, et see on noorte meeste arvete klaarimine. See, et Võrovksi ja P kukkusid, on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Lööke võis 10 olla ka 3-4, see ei oma tähtsust ja võib öelda, et G.F ütlused kohtustungil ei erine nendest, mis ta oli andud eeluurimisel. Kui lugeda, et ta üritab vastutusest vabaneda, siis tema seda G.F ütlustes ei näinud. Kuueteistkümne aastane nooruk seisis vastamisi täiskasvanud mehega, isegi lüües teda peab aru saama, et ümberringi on ka inimesed. Nende vahel oli dialoog, mis võis olla ebameeldiv mõlema poole jaoks. Millistest Eesti- Vene rahvuse suhetest võib rääkida, kui mõlemad pooled olid alkoholjoobes? Kui meenutame ütlusi, kes oli kelle peal ja millal, kes kellele kui palju lööke tegi, siis see on tavaline löögivahetus, mis ilmnes teiste juuresolekul. Intsident oli väga lühike, mõned tunnistajad ei näinudki sündmust. Kõik, mis rääkis tema kaitsealune on loogiline, teised süüdistatavad pidid teisi eemale tassima. Loogiliselt mõeldes, isegi kui tema satuks sellisesse olukorda, ta hakkaks tassima osalisi eemale. Kõik tol hetkel said aru, mis võis juhtuda. Selline sündmusevariant on palju loogilisem, kui midagi muud. Neil oli ka temaga vestlus käeraudade teemal, politseinikud ei tohtinud panna alaealist isikut kambrisse täiskasvanuga, ei tohtinud kasutada gaasi, nuia. Ta sugugi ei õigusta oma kaitsealust, tema tegevust pärast seda, kui tema poole sülitati. Pöörab tähelepanu, et kaitsja kohe pärast kinnipidamist üritas pöörduda uurimisorgani poole pärimisega videosalvestuse saamiseks. Kuid kaks päeva hiljem talle teatati, et seda salvestust ei ole. Kui tema kolleeg räägib sellest, kui inimene oskab ja on õppinud peksma, siis ta palub tähelepanu pöörata, et ta õppis mitte peksma inimesi, vaid minema välja vastu samaväärsele võitlejale. Ta on sügavalt veendunud prokuröri ettepaneku õigusest, et ei tohi mõista šokivangistust. Viie aasta jooksul tema kaitsealune ei ole rikkunud mitte ühtki õigusnormi. See tähendab, et kogu protsessi kestvus andis talle võimaluse teha omad järeldused. On uskumusel, et toetatakse karistuse liiki ja -määra, mida pakkus prokurör, sest ei ole mõtet määrata mingisugust karistust, mis on seotud vabadusekaotusega. Võimalusel ta ainult palub vähendada prokuröri poolt palutud karistusmäära, kuid on jällegi veendunud ja ta rõhutab, et viie aasta jooksul on tema kaitsealune G.F käitunud õiguskuulekalt. Muidugi kerkib esile küsimus tsiviilhagi kohta. Loomulikult tema kolleeg P sai kannatada, on ka dokumendid, mis seda tõendavad, kuid tõendatud on ainult osa sellest ja ülejäänud saab lahendada tsiviilkohtumenetluses. Oleks õige, kui austatud kohus, ei määraks tema kaitsealusele karistust, mis on seotud vabadusekaotusega. Ta tegeleb spordiga, see on tema leib. Vastaspoolele on kasulikum, kui tema kaitsealune jääb vabadusse, tööle. Enam midagi taolist tema kaitsealusega ei juhtu. On veendunud selles, et ta on valmis vabandama kannatanu ees. On pettunud selles, et kaks meest ei suutnud lahendada seda kõike ilma füüsilise vägivallata. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud V.R seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav.

§ 263

p.1,4 ja

§ 275

järgi temale inkrimineeritava kuritegude toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud.

§ 274

lg.1 järgi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises tunnistas ta end süüdi osaliselt. Andes kohtus 27.04.2007.a. episoodis ütlusi, et kannatanud on temale võõrad ja näeb neid esmakordselt kohtusaalis. Ööl vastu 27.04.2007.a. oli ta klubis ja kella 4.00 Pku läks koju. Oli väga purjus. Keegi ajas talle ligi, midagi rehmas või vehkis ja sattus silma. Rabelesid maas. Siis pandi talle käerauad ja sai aru, et politsei. Gaasi lasti ka. Intsident leidis aset Roosikrantsi kaupluse lähedal. Seal oli palju inimesi, mõni märatses, mõni karjus. Kes teda ründas, ta ei tea. Keegi haaras temast kinni, ta lükkas eemale. Kukkus pärast maha ja teda hakati peksma. Kes, kuhu ja millega teda löödi ta ei näinud, kattis näo kätega. Peksmine lõppes sellega, et talle pandi käerauad, lasti näkku gaasi, pandi politseiautosse, sealt kambrisse. Ei näinud keda tabas tema käelöök. Politseinikke ei näinudki, siis sai aru, et politsei, kui talle käerauad pandi. Ei tea, kas mingit hüüdu enne kuulis, ei kuulnud, karjuti ümber. Kas keegi kakles ka, ei mäleta, oli väga palju rahvast. Võib – olla karjus. Kui teda peksti, karjus appi. Kaitses ennast. Oli pikali maas, ei saanud midagi teha. Sai aru, et oli palju peksjaid. Kui teda peksma hakati, sellest hetkest on tal meeles 11 küll. Pea löödi katki, nina, palju muhke kehal. Vigastused fikseeriti Tartu Vanglas. Esmane ülevaatus oli Tallinnas. Tuli ööklubist Riff. See on Viru Keskuses. Taksod ei sõitnud, ta elab Asula tänaval ja hakkas jalgsi koju minema mööda Pärnu maanteed. Oli üksinda. Riff oli lahti viieni hommikul. Tegeles kickboxinguga. Karate ja korvpalliga ka. Talle lasti gaasi näkku, nii et ei suutnud neli tundi silmi avada. Ei tea, kas kinnipidamisakti märgiti, et ta ei näe. Klubist tulles ta tuli kõnniteed mööda. Kõik liikusid, kes kus, mööda Pärnu maanteed. Ta ei näinud, kes teda ründas. Sai löögi pähe ja kukkus maha. Ei mäleta, et ta oleks hüüdnud „Ubju vseh“. Ta oli nii purjus, et vaevu liikus. Kui teda löödi hakkas aru saama, mis toimub. Hakkas valu tundma peale lööki pähe. Kinnipidamisprotokolli tutvustati hommikul, paari tunni pärast. Enne ta ei näinud midagi, öeldi, et alla kirjutaks. Kiirabikaart koostati selliselt, et kambrisse tuli arst, naine. Ei hakatud vaatamagi. Ta nõudis esmaabi. Kinnipidamisakti tutvustati talle enne. Andes kohtus 27.03.2005.a. episoodis ütlusi, et kannatanu on temale võõras ja ennem kannatanuga kokkupuuteid pole olnud. 27.03.2005.a. läks ta ööklubisse Prive koos sõpradega Kissejovi ja G.F-iga, pärast kella kahteteist öösel. Enne ööklubisse minekut tarvitas alkoholi. Täpselt ei mäleta, jõid kokteile, aga piisavalt. Ta oli piisavalt kaine, tal oli hea tuju ja ta sai aru kõigest, mis toimub. Ööklubisse jõudes esmalt läksid garderoobi, andsid riided ära, seejärel teisele korrusele. Seal esmalt nad läksid isegi laiali. Tema läks jalutama, et vaadata, mis klubis toimub. Lihtsalt kõndis klubis, oli ka tantsupõrandal. Käis ringi umbes 3 – 4 minutit, mitte rohkem. DP it ei näinud, ta ei vaadanud poisse, otsis tüdrukut. Ei leidnud oma tüdrukut, läks sõprade juurde, nägi kuhu poole nad ennem läksid. Leidis nad sissepääsu kõrval paremal pool. Seal ta nägi neid juba mingite inimeste seas. Läks nende poole ja juba nägi mingit tegevust, mis oli suunatud Maksimi näo poole. Löögi taoline. See ei ole eriti suur koht ja kõik seal seisid enamvähem üksteise kõrval. Pärast seda, kui ta nägi seal umbes kümmet inimest, läks juba appi, et kuidagi konflikti ära hoida. G.F näo pihta oli suunatud käega löök. Tema isiklikult ei tea, kes teda lõi, aga arvestades G.F ütlusi, ilmselt DP . Ta ei tea, kes lõi, mingi noormees. Tol hetkel ta nägusid ei mäleta. Nägi P i nägu kohtus, siin sai teada, et ta on kannatanu, hagi esitaja. Nägupidi ta ei oska öelda, oli pime. Ta nägi paljusid inimesi, eristada ei suutnud. Nägi ainult lööki ja peale seda algas rüselus. Täpselt ei mäleta, kui kaugel oli G.F-ist ja K.Z-ist, kui see löök toimus, umbes 10 m kaugusel. Sellel vahemikul olid toolid ja lauad, kus istusid inimesed. Kui ta jõudis sinna kohale, siis seal juba mõned kukkusid ja olid maas. Ööklubi valgustus oli piisavalt pime. Nii nagu tavaliselt klubis on. Oli ka valgusmuusika. Oma sõpru ta tunneb piisavalt kaua, teda ta võib eristada. Ta ei vaadanud vastase nägu. Ta ei räägi, et nägi oma sõbra nägu, ta nägi tema siluetti ja seetõttu tundis ta ära. Ta kohe algusest ei näinud, mis juhtus. Kui kohale jõudis, siis juba nägi, mis juhtub. Üritas ka kaklust ära hoida. Ta täpselt ei oska öelda, kas G.F kakles. Maksim tegeles kellegagi, tulid ka teised isikud, kes tahtsid ka midagi teha. Nii kiiresti, kui see hakkas, nii kiiresti ka lõppes. Tal oli ükskõik, kas rünnak oli suunatud G.F-ile, ta üritas seda peatada, et pärast selgitada asjaolusid. K.Z tahtis ka kõike seda peatada, nagu temagi. Tassis inimesi eemale. Kui ta tassis kedagi eemale, siis ta juba ei suutnud jälgida, kas K.Z ja G.F lõid kedagi. Kui ta tassis ühte inimest eemale, nad kukkusid diivanile, seal nad võib olla lõid teineteist. See ei olnud kindlasti mitte P , sest ta tiris inimesi eemale, kes olid G.F ja P i peal. Need inimese võib olla tahtsid ka kedagi eemale tassida, tema ei tea. Ei saa täpselt öelda, kas G.F P i peal või P G.F peal, ükskord ühtepidi ja siis teistpidi. Nii või teisiti nad maadlesid. Tal ei olnud aega, et vaadata, tegeles teiste asjadega. Tema isiklikult jooksis sinna ja hakkas inimesi eemale tõmbama. Seejärel ühe noormehega nad 12 kukkusid diivani peale, too lõi teda, tema lõi teda vastu, püsti tõustes olid juba turvad kohal. Pärast läks WC-sse, pesi nägu, kui tuli välja, olid politseinikud juba kohal ja neid peeti kinni, pandi käerauad peale. Isik, keda tema lõi ja kes teda vastu lõi, see polnud DP . Esiteks ta ei mäleta selle inimese nägu, seega ta ei saa teda ära tunda. Ainuke asi mida mäletab, tal olid heledad juuksed. Ta haaras temast seljatagant kinni, et eemale tirida. Nad hakkasid kukkuma ja selle kukkumise käigus ta kuidagi lõi teda. Ta ei näinud P i löömist sellepärast, et ta ei teadnud, kes kus viibis. Tal ei ole kuklas silmi. Tal oli endal tegemist. Kõik toimus piisavalt kiiresti. Ta juba enne on rääkinud, et ta sai teada, et kannatanu on P , kui teda istungil nägi. Tol hetkel ei teadnud, jah, kellega G.F maadles. Ülekuulamisel tutvustati, milles teda kahtlustatakse, kohe hakati ähvardama. Ta vastas nii, nagu oli. Ei mäleta, kas andis selle kohta ka eraldi allkirja. Ta tuli juba sel hetkel, kui oli sooritatud löök Maksimi suhtes. Peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist (Kd. I t.l. 186 – 187) andis ütlusi selle kohta, et Maksim maadles mingi isikuga. Enne seda ütles, et see, kellega ta maadles oli heledate juustega, see ei olnud P . Temale ei näidatud mingeid fotosid, ta ei teadnud, kes on P . Võib öelda, et tema seisundit kasutati ära. Kolmekesi nad ei peksnud mitte midagi. Nägi esimest korda kannatanut kohtusaalis. Ei mäleta, et oleks seisnud teiste kohtualustega P i vastas. See, kes teda üle kuulas, see ähvardaski. Ütles, et peksime läbi inimese. 27.03.2005.a. toimus sündmus öösel, neid arreteeriti ja viidi politseijaoskonda. Kell 12.20 hakati teda üle kuulama. Sellel ajal oli veel vahistatud. Advokaati ei olnud. Ei mäleta, kas ülekuulajaga tal oli juttu, et tal oli õigus kaitsjale. Peale ülekuulamist teda vabastati. Peale seda 27.03 2005.a. ülekuulamise korda teda rohkem pole üle kuulatud. Tol hetkel ütles, et kus oli ja mida tegi. Ei näinud, et K.Z peale inimeste lahutamise oleks muud teinud. Kui intsident lõppes oli aega möödas rohkem kui 5 minutit, kui politsei kohale jõudis. Ei ole teadlik, kes kutsus politsei. Peale intsidenti ta nägi Rustami ja nägi ka G.F. G.F oli silma all vigastus ja nad kõik koos läksid politsei juurde. Maksim seletas oma silmavigastuse kohta, et teda löödi. Teda lõi keegi sellest seltskonnast, kellega ta maadles. Ei mäleta, milline silm oli vigastatud. Nägi, kuidas pandi G.F-ile käerauad peale. Kahjuks ta ei pööranud sellele tähelepanu, kas videokaamerad olid selles kohas, kus toimus intsident. Kaitsja Andrus Repnau asus seisukohale, et V.R-ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Episood, mille süüdistus puudutab P it, ei ole põhjendatud.

§ 274

lg.1 ja

§ 275järgi on süüdistus põhjendamata.

Lisades kohtulike vaidluste käigus ka seda, et menetlus on kestnud lõpmata pikka aega, süüdistatavad on püüdnud asja kiirendamiseks saavutada kokkuleppeid aga tulutult. Kaitsja julgeb väita, et selle lõputu protsessi tingis kannatanu DP i põikpäisus. V.R-ile on esitaud süüdistuses kahes kuriteos. Ühes, mis seotud niinimetatud aprillirahutustega, siis § 274 lg. 1 ja § 275 järgi ja teises

§ 263p. 1,4 järgi selles, et ta 27.03.2005.a.

öösel klubis Prive rikkus avalikku korda tungides koos G.F ja K.Z-iga kallale DP ja peksis teda rusikate ja jalgadega tekitades kehavigastuse. V.R pole end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja on andnud järgmised ütlused: 27.aprillil 2007.a. öösel tuli klubist Rif Viru keskusest ning sattus kesklinnas rahvamassi, kus toimus kaklus. Sihilikult pole kedagi löönud. Tema kinnipidamisel kasutati tema vastu füüsilist jõudu, lasti gaasi näkku. Möönab, et võis vastu rabeleda ja selle käigus tabada politseinikku. Klubis Prive sündmustest seletab, et läks kaklejaid lahutama. Selle käigus võis ka ühte meest lüüa, kuid see polnud kindlasti P . P it ei ole tema löönud ei jala ega rusikaga. 13 Kaitsja leiab, et kohus peab otsuse langetamisel vaagima tõendeid ja otsustama, kas süüdistustes märgitud teod on toime pandud ja kas need teod on toime pannud V.R. 27.04.2007.a. episoodi kohta on V.R andnud üheseid ütlusi nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus. Kaitsja on seisukohal, et tema ütlused väärivad tähelepanu. Ja seda seetõttu, et nimetatud sündmus tuleb panna esmalt elulise usutavuse saavutamiseks konteksti sündmustega, mis toimusid

1. aprillil 2007.a. Tallinnas. Kõik on näinud videolõike sündmustest nii massirahutustest osavõtjate vägivaldsetest tegudest kui ka politsei ponnistustest neid rahutusi kontrolli alla saada. Kahtlemata on politseipoolne vägivald korraldustele mitteallujate suhtes teatud määral õigustatud, kuid see omakorda peab jääma raamidesse ega tohi tekitada ka asjatuid füüsilisi kannatusi isikutele, keda rahustamise käigus kinni peetakse. V.R-i suhtes läbiviidud kohtueelne menetlus on igati puudulik. Nii nagu sellel ajal ka praktiliselt kõik menetlused. Menetleda tuli paljusid ühesuguseid asju ning vead olid seetõttu kiired tulema Kohus on toimiku avaldanud ning kaitsjal on alus väita, et eeluurimisel on ülekuulamised läbi viidud kiirustades ja väga pealiskaudselt. Peale politseitöötajate pole püütudki välja selgitada teisi isikuid, kes konkreetses asjas võinuks tunnistusi anda. Kinni oli peetud ka kaks kaaslast. Nende edasine saatus on teadmata, ses mõttes, et puuduvad andmed, kas vormistati kinnipidamine, kas üle kuulati. Kohtuistungil M R viitas V.R-ile, kui isikule, kes peksis maaslamajat ja siis ei allunud korraldusele vaid lõi teda, kui ta teda ära tõmbama hakkas ja sõimas. Kohus avaldas eeluurimisel antud ütlused, seal R ütles, et maaslamajat peksis teine isik. Kannatanu R seletas, et nägi vigastust R i näol, kuid ei näinud, kes selle tegi ja R ütles, et sai vist löögi. Tunnistaja K seletas, et V.R lõi, kohtueelsel menetlusel seletas, et ei näinud lööjat. Tunnistaja K ei näinudki V.R-i käitumist enne kinnipidamist. Rohkem selle episoodi kohta tõendeid ei ole, s.o. pole tõendeid kuidas vigastus R ile tekitati ja kas tekitajaks oli ikka V.R ja kui oli, siis kas ta tegi seda tahtlikult või lihtsalt tema suhtes tarvitatud füüsilise vägivalla tulemusena. Politseitöötajad väitsid, et nad gaasi ei kasutanud. Ometi oli tollel õhtul erivahendina olnud kõigil politseitöötajatel gaasiballoonid (videolt on näha lausa suured erivahendid, ei tea millega, kuid neid pihustati ründajatele). Seega seab kaitsja kahtluse alla politsei väited gaasi mittekasutamise kohta. Toimikus on arstlik tõend V.R-i läbivaatuse kohta, millest nähtub, et temal esinesid vigastused. Loomulikult pole ka siin teada, kuidas need vigastused V.R-ile tekitati. Situatsioonis, kus märatsev rahvahulk mitte vaikselt ei käitunud, on kaitsja arvates ka raske väita, et kellegi konkreetne „suki, blädi“ saaks olla solvav kriminaalõiguslikus mõttes. Eriti politseitöötaja suhtes, kelle tööülesannete sisuline täitmine eeldabki solvavate väljendite kuulmist. Kaitsja on kokkuvõtvalt seisukohal, et puuduvad tõsikindlad süütõendid V.R-i süüdimõistmises nendes süüdistustes, sest kohtul ei ole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi, millised käesolevas asjas esinevad. V.R tuleb neis süüdistustes õigeks mõista. II episoodi kohta on V.R kohtueelsel menetlusel ja ka kohtuistungil seletanud, et püüdis lahutada kaklejaid. Selleks tiris eemale ühe mehe, kellega tal oli kehaline kontakt, möönab ka, et võis rabelemise käigus seda meest lüüa. Selleks meheks ei olnud aga kindlasti kannatanu P . Selles kuriteoepisoodis on üle kuulatud palju isikuid. Enamus nendest sündmusi ise otseselt ei näinud ja ei oska seetõttu ka midagi sündmuste käigu kohta rääkida. Nendest ülekuulamistest võib aga järeldada, et sündmuste kiire arengu tõttu ei olnud ka võimalik kõiki asjaolusid täpselt jälgida ja fikseerida. See aga annab aluse kahelda ka nende isikute ütlustes, kes sündmuste käiku on täpsemalt kirjeldanud. Kannatanu P seletab, et teda ründas algul G.F, siis tulid ka tema sõbrad ja kõik koos peksid teda. Kannatanu ütlustesse tuleb aga suhtuda kriitikaga. P on ütlusi andnud korduvalt ja paraku, kui jälgida nende ajalist kulgu, siis mida kaugemale sündmustest, seda täpsemaks muutuvad kannatanu ütlused. Selline asjade kulg on aga vastuolus igasuguse loogikaga. Inimpsüühika 14 omadus on värske mälu täpsus ning hilisema mõttekäigu täiendamine mitte sündmuste tegeliku talletusena, vaid isiklike mõtete ja soovide seostamisega sündmustesse. Seetõttu on ka muutused ajapildis isikule endale vastuvõetavad ja tõestena tunduvad ning hiljem võib isik oma kujutluspilti täiendades väljenda tõsikindlalt uskudes ise juba muutunud tõelisusse. On loomulik ka asjaolu, et kannatanu soovibki teda rünnanud isikute käitumist näidata raskemas valguses ja isegi situatsioonis, kus enam ise ei mäleta sündmusi täpselt, neid oma kujutelma järgi ette kanda. Ka selline olukord on psühholoogiliselt seletatav. Isik, saades vigastusi, soovib iga hinna eest vigastuste tekitajale kätte maksta. Teistpidi on situatsioonides, mis väljuvad igapäeva toimetuse raamidest – õnnetused, igasugused ootamatused, peksmised jms., on isikutel erinev talletusmälu. Tunnistajad võivad kümnekesi näiteks autoavariid näha, kuid kõik annavad erinevaid ütlusi. Kaitsja toonitab, et kohus peab hindama tõendeid kogumis ja mitte ühtegi tõendit eelistamata. P seletas, et tüli algatajaks oli G.F, kes lõi ta pikali, hammas lendas välja ja seejärel kui üritas tõusta, lõi parema silma pihta, seejärel peksis edasi, siis ka K.Z lõi paremasse silma ja nina piirkonda ja alalõua piirkonda ja siis tuli V.R, peksis jalgadega pähe, külge, jalgadesse. Isikud tundis ära eeluurimisel, talle esitati fotod. Kaitsja märgib, et äratundmisel on rikutud menetlusnorme, äratundmised on tehtud enne ülekuulamist, mis on vastuolus KrmS § 81 lg 1 sätetega, mille kohaselt tehakse äratundmine ülekuulatud isikuga. Kuigi isikute äratundmisel on menetlusnorme rikutud, ei leia kaitsja, et see oleks olnud oluline. G.F, K.Z ja V.R peeti pärast sündmust kinni ja neil oli ka kohapeal suhtlus nii kannatanu kui ka tunnistajatega, mistõttu nende hilisem äratundmine ei ole esmatähtis. Küll aga tuleb nende isikute tegevuse lahkamisel teada, kes mida tegi. Küll aga tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et P esimestel ülekuulamistel
2. märtsil ja
3. aprillil räägib konkreetselt G.F tegevusest ja küllaltki umbmääraselt teistest. Tema täpsustused algavad alles
4. augustil antud ütlustes. Siinkohal tuleb märkida, et kui kannatanu ütlused on erinevad ja täpsustuvad nii öelda kord korralt, siis süüdistatavate ütlused on põhiosas ühesed. Nad langevad kokku ka omavahel. V.R-i ütlusi selle kohta, et tema P i ei löönud on kinnitanud nii G.F kui ka K.Z. Tunnistaja KP tunneb ära G.F ja K.Z-i, V.R ei mäleta, kaklust ei näinud, räägib vaid, et tulles sisse olid nad ag iivsed. TT räägib, et alustas G.F, siis kõik kolmekesi peksid. Tammesalu ei oska täpsustada sisuliselt midagi s.t. ei tea, kes konkreetselt, millise tegevusega peksmisest osa võttis. Viktoria P nägi löömist ja verd aga lööjat ei mäleta, pealegi ütles kohtule, et on lühinägelik. Miks selline tunnistaja kaasatakse. J P ja KKei tea midagi. J S seletas, et G.F võttis tooli, siis nägi kuidas lõi P it, siis kaks ründasid edasi ja lõid jalgade ja kätega. Aktiivsust ei ole võimalik tuvastada. Samas seletab J S ka, et Timo ja Erik tahtsid appi minna aga said ise ka lööke. Selles osas langevad aga ütlused kokku süüdistatavate ütlustega, et koos oli inimesi rohkem ja polegi aru saada, kes kaklust õhutas või lahutas. Erich Leif Vanderer seletas, et G.F alustas ja siis, kui P oli kukkunud, tulid teised lööma aga kui nad vahele läksid tulid V.R ja K.Z ära ja hakkasid teda lööma. Ka siit tuleneb, et tegelikult oli kaklemas või kaklust lahutamas rohkem inimesi. Vanderer ei tea tegelikult, kes kuidas tuli, ei mäleta täpselt. Eeluurimisel pole ta midagi rääkinud, kohtuistungil järsu mäletab aga kui kohus avaldas, siis ei osanud normaalselt vastata, ei mäleta oli põhiline vastus, rääkis nagu rääkis. Ta ei tea, millest intsident alguse sai. M Mõttus, turvatöötaja, ei tea, kuidas algas, ei tea kuidas lõppes, ei näinud kalust. T P, turvatöötaja, ei tea samuti midagi. Kohus on avaldanud tunnistaja N L ütlused – tema ei näinud kaklust. Eeluurimisel on kuulatud veel rida isikuid, kes asjas sisuliselt midagi ei tea. 15 Niisugune on tõenduslik baas ja kaitsja on seisukohal, et nende tõendite pinnalt küll süüdimõistvat kohtuotsust V.R-i osas teha ei saa. Kaitsja juba juhtis tähelepanu, et tõenditele tuleb anda hinnang kogumis ning kohtu jaoks ei tohi ülegi tõendil olla ette kindlaks määratud jõudu. Menetlusosaliste võrdsuse printsiibist lähtudes ei tohi ka eelistada kannatanu ütlusi süüdistatavate ütlustele. Asjaolu, et need ütlused on kardinaalselt vastupidised tuleb kontrollida teiste olemasolevate tõenditega. Kohus ei saa pelgalt väita, et süüdistatavate ütlused on antud sooviga vastutusest vabaneda ning seetõttu valitud kaitsetaktikana. Kaitsja on seisukohal, et ka nende tunnistajate ütlused, kes asjast natukenegi teadsid, pole piisavad V.R-i osas ja tema süüküsimuse otsustamisel. Kahtlemata viibis Prives tol õhtul sünnipäevaseltskond, kus oli ka P . Kahtlemata tulid Privesse tol õhtul G.F, K.Z ja V.R koos. Kahtlemata leidis intsident aset. Kohtu ülesanne ongi välja selgitada, kuidas intsident alguse sai ja kes täpselt, millisel määral sellest osa võttis ning kas osalemine selles annab ka kuriteo koosseisu välja. Situatsioonides, kus avalikus kohas leiavad aset kaklused, ei ole mitte kõik juuresviibijad automaatselt süüdlased. Kaklusi lõpetada püüdvaid isikuid ei saa käsitleda süüdlastena isegi juhul, kui nende seltskonda kuuluvad isikud seda on. Arvestades eeltoodust kaitsja leiab, et V.R tuleb ka selles süüdistuses õigeks mõista. Väga suured erinevused on ka tsiviilnõudes, nõudesumma suureneb iga korraga. Tema, V.R-i kaitsjana, ei peaks hagil peatumagi, kuna on seisukohal, et V.R-i süü ei ole tõendamist leidnud, kuid esitatud hagi iseloomustab kannatanu P it, tema muutlikku meelt ja kasuahnust, kuna suurema summa pakkumine süüdistatavate poolt oleks viinud asja kokkuleppes lahendamiseni. Tsiviilnõudest rääkides peab märkima, et lisaks selle muutmisele on viimane esitatud hagi ka osaliselt tõendamata. Teatavasti kriminaalmenetluses lahendab kohus tsiviilhagi tsiviilmenetluse seadustiku järgi, mille peamine nõue on, et pooled peavad esitatud hagi tõendama. Esitatud on hagi materiaalse kahju nõude osas 137276,00.- suuruses summas. P on esitatud hagile lisanud mõned kulutšekid, need katavad vaid 49749,00.- suuruse summa, kusjuures siit ka 41300,00 on kulutused õigusabile. Ülejäänud osas pluss 24000,00 õigusabi on aga hagi tõendamata. Ka moraalse kahju nõudele on lisatud vaid riigikohtu lahend. Mis puutub moraalse kahjunõude summasse, siis on kaitsja seisukohal, et see pole põhjendatud. Kahtlemata on peksmisega kaasnenud isikule lisaks füüsilisele kannatusele ka moraalsed kannatused. Samas on kaitsjal kahtlused P i silmavigastuste ulatusele esitatud kujul. Toimikus on 2005.aastast dr. Kai №ore poolt väljastatud kaks õiendit, milles ühes on märgitud kahjustused ja teises soovitused Rootsis ravimiseks. Asjas ei ole teostatud kohtuarstlikku ekspertiisi ega pole ka näha, et P oleks pöördunud mõne teise silmaarsti poole. Kaitsja kahtlusi süvendab asjaolu, et P ei ole pöördunud nii pika aja jooksul ravile. Raha puudumine ei ole tõsiseltvõetav argument. Kaitsja konsulteeris enda silmaarstiga, kes väitis, et esitatud dokumentide alusel pole võimalik põhjendatud arvamust anda, kuid imestas samuti, et isik ei ole pöördunud ravile. Kaitsja leiab, et selliselt puudulikele materjalidele ei saa kohus otsustada moraalse kahju olemasolu kohta. Kahtlemata on P il õigus tõendada oma nõudmisi ja esitada hagi tsiviilkohtusse. Eeltoodud asjaolusid arvestades palub kaitsja V.R esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Kaitsja märkis repliigi korras, et ta ei taha, et lugupeetud Monika Mägi temast valesti aru saaks. 60000 krooni on äärmiselt vähe, arvestades kui palju nad on tööd teinud. Kahju suuruse osas aga ebaõiglane poistelt välja mõista. Kui nad kedagi kaitsevad, siis nad alati selgitavad, et kui nad asja võidavad, siis on seda õigus tagasi nõuda. V.R ei ole öelnud, et ta ennast süüdi tunnistab mitte üheski eeluurimise etapis ega ka siin kohtus. 16 Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud K.Z seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav.

§ 263

p.1,4 järgi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud. Andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kannatanuga ta enne istungit kohtunud ei ole ja kannatanu on temale täiesti võõras. Ta viibis süüdistuses nimetatud ajal ööklubis Prive. Ööklubisse läks umbes kell üks öösel, oma sõpradega. Tema ei olnud alkoholi tarbinud enne kui ööklubisse läksid, tema oli rooli taga. Pärast ööklubisse jõudmist tulid klubisse sisse, läksid ülesse, andsid oma üleriided garderoobi ja läksid tantsupõrandale. Tulid kõik kolmekesi, kuid igaüks läks teistest eemale. Üks läks baari juurde, teised mujale. Pärast tema läks ühe laua juurde, tahtis istuda. Istus. Pärast tuli tema juurde kamp eestlasi, kes ütlesid, et see on nende laud. Et heaga mingu siit minema. Ööklubisse jõudmisest kuni selle ütlemise hetkeni oli väga lühike ajavahemik. Võib olla umbes 5 minutit. Ta tõusis püsti, et miks ta peab sealt ära minema, kui nad ütlesid, et see on kellegi teise laud. Siis nad piirasid ta ümber, pärast seda tema juurde tuli tema sõber Maksim, et teada saada, mis toimub. See noormees (osutab kannatanu peale) võttis Maksimilt rindadest kinni ja lõi ühe korra. Lõi rusikaga näo- või silma piirkonda. Muusika mängis valjusti, ta ei kuulnud, kas Maksimi ja kannatanu vahel oli ka mingi sõnavahetus enne, kui see löök toimus. V.R tuli hiljem. Ja et ei toimuks suurt kaklust, nad piirasid inimesi üksteisest. Inimesi seal oli umbes kümme, päris suur seltskond. Seltskonnas olid naisterahvad ka. Pärast seda lööki Maksim üks- kaks korda lõi vastu, sellepärast P ei lasknud teda lahti. Tema kedagi ei löönud. Teda ka ei löödud. Pärast ühte kahte korda löömist nad kukkusid põrandale ja P oli Maksimi peal. Võimalik, et pärast, kui nad maha olid kukkunud, nendevahel veel löömist toimus, praegu ta juba ei mäleta. Võib öelda, et oli maadlus. Maas olid nad umbes minut aega. Võib olla vähem. Kõik toimus väga kiiresti. Pärast seda, kui neid kinni peeti, kõik toimus väga kiiresti. Kaklus lõppes ära ja ta tuli alla, nägi Maksimi silma all hematoomi, silm oli Pstes. Teda peeti kinni politsei poolt. Esmalt tulid turvatöötajad ja umbes viis minutit hiljem peeti kinni teda. Oli üllatanud, et milles on asi, miks teda kinni peetakse ja ära viiakse. Kannatanul mingeid tervisekahjustusi ei pannud tähele, ei mäleta. Ta ei mäleta, kas V.R kedagi lõi, nad tassisid inimesi eemale, see toimus juba viis aastat tagasi. Praegu istub kodus ja ei tee midagi. On praeguseks lõpetanud ärikolledži. Kui ta läks Prive’sse ja ühe laua juurde, ta istus sinna. Seal ei olnud kedagi, ei olnud ka märki, et on reserveeritud. Ei oska umbkaudselt öelda, mitu tooli selle laua taga oli. Siis tulid juurde ja siis ütlesid, et laud kinni. Tema kaaslased liikusid klubis ringi. Nad tulid koos tantsuplatsile, aga rahvast oli palju ja läksid laiali. Tüdrukute käekotte seal ei näinud. Mäletab osaliselt, mida eeluurimisel on rääkinud. Raske on meenutada praegu, kas lava ees hakkas eestlastekeskne kaklus, ei mäleta enam. Ta oli šokiseisundis pärast 17 tunnilist kinnipidamist Šokk sellest, et ta oli 17 tundi kambris. Ülekuulamise juures oli tal ka advokaat. Võimalik, kõik, mis eeluurimisprotokollis kirjas, on tõsi. Loomulikult tutvus eeluurimise materjalidega, peale eeluurimise lõppemist. Loomulikult nägi ka neid materjale, mida kannatanu esindaja istungil on fotomaterjalidena toimikusse lisanud, kannatanu esindaja näitas. Ta ei ole veendunud, et P sai kehavigastusi, ei tea, ta ei näinud. Ta ei tea, kas need vigastuses ei ole seoses nende kolmega seotud. Märkas hematoome G.F näol, sellepärast neid pandi istuma autosse. On võimalik, et G.F näole ilmusid mõne sekundiga kohe hematoomid, tol hetkel ta sõber oli alaealine. Hematoomid võivad tekkida sekunditega. Võib katsetada. Ta sõber oli alaealine, kui suur mees lööb teda, siis sellest piisab. Lava juures kaklesid eestlased, sellepärast, et see oli eestlaste seltskond. 17 Võib olla eeluurimisel ta sai natuke valesti aru. Ta juba rääkis, et tuli laua juurde ja talle räägiti eesti keeles. Kuulis seda sellepärast, et see inimene, kes seda ütles, tuli väga lähedale. Tema ei löönud mitte kedagi. Sellist asja ei olnud, et tema oleks üritanud kannatanut saalis lüüa. Talle öeldi, et see on nende reserveeritud laud ja mingu ta heaga sealt ära. Ähvardust kui sellist ta ei tundnud, lihtsalt sai aru, et laud on ilmselt kellegi teise oma, aga mingisuguseid käekotte ja märke, et see on reserveeritud, ei olnud. Reageerisite sellele ütlusele selliselt, et jah, kõik on hästi, läheb ära. Tänase päeva seisuga ei oska öelda, kes oli see noormees, kes talle seda ütles. On näinud kaameraid, mis asusid klubis. Võimalik, et intsident oli kaamera vaateväljas, sest seal ei olnud kaamera selline, nagu saalis, vaid oli ümmargune. Kas V.R P it lõi või oli temaga füüsilises kontaktis ta ei mäleta, ei tea, ei näinud. Trahvide koha pealt 56000 krooni võeti temalt maha, kuna ta ei tööta. Ta on pöördunud ka kohtusse, kõik paberid on olemas. Enamus rikkumisi on liiklusega seotud. Erinevad. Mõnikord kiiruse ületamine, mõnikord turvavöö. Praegu on tal katseaeg. Paragrahv on kirjas paberil prokuröri käes. Eeluurimisel ei rääkinud istumise lugu ja et tekkis arusaamatus, kuna uurija ei küsitlenud teda selle kohta. Täna alustas sellest sellepärast, et ta mäletab nii ja räägib. Uurijale ta ainult vastas. Kaitsja Marina Leis asus seisukohale, et K.Z-ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kohtulikul uurimisel tuleb selgitada, kas on üldse kuriteo koosseisu. Lisades kohtulike vaidluste käigus ka seda, et tema kaitsealune K.Z ei ole ennast temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ning on selgitanud, et tahtis istuda P i lauda, kuid viimane saatis ta sõnadega „minge rahulikult minema“ ära, tol õhtul oli tema kaine, sest juhtis autot. Esimesena lõi P G.F ja siis viimane vastu. Tema vaid lahutas neid. Kaassüüdistatav V.R-i tegevust ei näinud ja G.F kinnitab, et K.Z kannatanut ei löönud. Kannatanu DP väidab, et esimesena lõi G.F, lüües rusikaga hamba välja ja rusikaga silma ja vastu nägu, siis sekkus K.Z, kes lõi rusikaga paremasse silma ja kui tema hoidis K.Z-i, lõi V.R teda jalaga näkku ja keha piirkonda. Täpsustades K.Z-i lööke väidab ta, et neid oli rohkem kui kolm, 4 – 5. Seejuures ei ole kannatanu oma ütlustes järjekindel ning tema ütlused eeluurimise ja kohtu käigus muutuvad ühe üksikasjalikumaks ja täpsemateks, mis annab aluse seada need kahtluse alla. Kannatanu sõbrad kinnitavad, et DP i peksid kolm meest. DP i ütlustest tulenevalt löödi teda vähemalt kümnel või rohkemal korral rusikaga näkku kui silma kui keha piirkonda. Tunnistaja TT, kes viibis DP i seltskonnas, kinnitab, et enne lööke tõenäoliselt mingi sõnavahetus oli, mis kinnitab G.F seletusi kohtus, et tema poolt tooli võtmisel ajas P ta ära sõnadega „minge ära vene sead“. Kaitsja seisukohalt on võimalik, et kannatanu just neid väljendeid kasutas, olles joobnud ja bravuurikas oma seltskonnas ning erilist tagasihoidlikkust ja viisakust oma käitumisstiilis pole ta üles näidanud ka kohtus. Ülejäänud tunnistajad kakluse kohta ütlusi ei andnud ja nägid vaid kannatanul esinevaid vigastusi. Arvestades kannatanu ütlusi löökide koguse suhtes ja peksmist kolme isiku poolt korraga kolme sportlase poolt, pidanuks kannatanule tekitatud vigastused olema tunduvalt raskemad tuvastatud vigastustest. Seejuures on oluline märkida, et vigastuste raskusastme saab määrata vaid kohtuarstlik ekspertiis oma arvamusega Arvestades esitatud silmaarstide arvamust silmavigastuse osas ja vajaliku ravi osas on arusaamatu, miks nii raskete tagajärgede korral pole kannatanu asunud end ravima. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagil ja moraalse kahju nõudel peatus põhjalikult tema kolleeg, seetõttu kinnitab vaid seisukohta, et kuna kannatanu veel kahju kandnud ei ole, ei ole võimalik seda ka välja mõista. Tõendamist on leidnud vaid kaitsja tasu summa, kuigi ka selle puhul tuleks kaaluda selle vastavust tehtud tööga. Moraalne kahju esitatud põhistustel ei ole põhjendatud ega kuulu väljamõistmisele. 18 Vastavalt seadusele moodustab

§ 263

objektiivse koosseisu sama seadustiku § 262 nimetatud teo – avalikus kohas teiste inimeste rahu või avaliku korra muu rikkumise toimepanemine, millel lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald või teo toimepanemine grupis. Sellest tulenevalt (RK lahend 3-1-1-7-07 21.05.2007.a.) kohaselt võib tegu täita

§ 263

märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o. rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Muu tegu, mis on toime pandud grupi poolt ja vägivallaga ja

§ 263

objektiivset koosseisu ei täida, võib olla karistatav

muu paragrahvi järgi. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses avaldumisvormis ning seda teo toimepanemise hetkel. Avaliku korra rikkumise korral peab olema häiritud juhuslike, konflikti mittepuutuvate isikute rahu. Kaitsja leiab, et juhul, kui kohus loeb tõendatuks tema kaitsealuse tegevuse kannatanu P i suhtes kannatanu poolt esitatud viisil on tema tegu käsitletav kehalise väärkohtlemisega

§ 121mõttes.

K.Z on küll kohtulikult karistatud ka kannab tingimisi karistust ning tal on ka kehtivad karistused väärteomenetluses (enamjaos LE rikkumised), kuid eelnev ei anna alust arvata, et tema näol on tegemist ühiskonnale ohtliku isikuga, mistõttu palub kaitsja karistuse mõistmisel selle asjaoluga arvestada. Samuti palub kaitsja arvestada koolist väljastatud positiivset iseloomustust ning asjaolu, et toimunust on möödas viis aastat. Kohtuistungil andis kannatanu M R ütlusi selle kohta, et süüdistatava V.R-iga on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Andes ütlusi selle kohta, et oli tööl 27.04.2007 massirahutuste ajal koos E R i ja R K ega. See oli operatsioon, tema tööülesanne pole patrullida. Kutsuti välja. Allus kriminaalpolitsei direktorile. Patrullisid, kuna oli rüüstamisi, v i, peksmisi igal pool. Kella nelja Pku liikusid Pärnu mnt. Liivalaia suunas. Pärnu mnt. 40 kõrval, trammiteel, nägid massilist kaklust. Kakles 10 – 15 inimest, muidu oli rahvast palju, vaadati pealt. Osa kakles kõrval. Otsustasid sekkuda. Hüüdsid eesti ja vene keeles „Politsei!“ Kõvasti, algusest peale, ja hüüdsid kolmekesi. Neil oli ka politseijopedel see kirjas. Ei olnud võimalik mitte kuulda. R ja K lahutasid kumbki üht kaklejat. Osa inimesi lõpetasid ise korrarikkumise, osa jooksid laiali. Üks kodanik peksis maas lamavat isikut. Läks vahele. Hakkas peksjat eemale tõmbama, palus lõpetada vägivald. Isik tõusis, keeras, lõi teda näo piirkonda, kulmu-silma piirkond, tundis, et mööda nägu hakkas verd jooksma. Tõusu peal lõi teda, riivas kulmu, muidu oleks löök läinud ninna või silma. Kasutas enesekaitsevõtteid, võttis kätest ja surus isiku maha, kodanik jätkas vastupanu, sõimas. Hakkas jalgadega vastu, lööma jalgadega, kui ütles, et pangu käed selja taha. Proovis lüüa teise käega, mis vaba oli. Proovis lahti rabelda. Temale tuli appi R . Aitas kodanikul käed raudu panna. Kodanik sõimas edasi. Ebatsensuursete väljenditega „Suki, urodõ, mudaki“. Värdjad, litad. Kitseks sõimaks ka. See oli temale solvav. Pidevalt sõimas, oli nii endast väljas, mingis joobes, või ei tea. R oli juures, kui isik teda sõimas. Algul sõimas teda, pärast olid sõnad ka R ile suunatud. Said käed raudu, tõstsid ta üles. Enne patrullautosse panekut avastasid tal isikut tõendava dokumendi (millise, ei mäleta) V.R-i nimele. Nendel gaasi ei olnud ja nemad V.R-ile gaasi ei lasknud. Kui V.R ei tahtnud minna politseiautosse, siis võidi lasta gaasi. Tema nägu tilkus verest, sai esmaabi. Seejärel kirjutas ettekande. Pöördus kiirabiautosse. Seal oli mitmeid kannatanuid, sest oli suur kaklus, palju inimesi verised. Kui tema haav poleks kinni kasvanud järgmiseks päevaks, öeldi, et peab siis õmblema või panema klambri. Seda vaja ei olnud, kuna tema ema on arst. 19 Kohtuistungil andis kannatanu E R ütlusi selle kohta, et süüdistatava V.R-iga on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Andes ütlusi selle kohta, et süüdistatavaga puutus ta kokku 27.04.2007 rahutuste ajal. Nad sõitsid Vabaduse väljaku poolt Pärnu mnt 40 ees nägid massikaklust, peatasid auto, sekkusid. Neil olid politseijoped, politseivärvides. Kaklus toimus keset trammiteed. Inimesi oli vähemalt 10, kes kaklesid. Ta jooksis ühtesid kaklejaid lahutama. Hüüdsid „Politsei! Lõpetage!“ Mõned inimesed reageerisid, teisi tuli lahutada. Läks appi ka K ele, kes oli hädas kaklejatega. Siis nägi, et R püüab rahustada üht inimest. Läks talle appi. Isik oli juba maha surutud, aga hakkas väga ag iivselt vastu, kogu selle aja vältel kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Isegi maas olles hakkas vastu, üritas jalgadega lüüa, vehkida kätega, üritas välja vingerdada. Politseiametnik andis selged korraldused, tema aga hakkas vastu. Ebatsensuursed sõnad olid vene keeles, temale ütles „suka“. Ütles ka „Ubju vas vseh!“, kui maha suruti. Teda, kui politseiametnikku solvas V.R-i sõnavalik. V.R-i nägi, et tegu on politseiametnikega ja pidi aru saama, et nad polnud seal lõbu pärast. Peale kinnipidamist nägi, et M R i nägu oli verine. Alles siis nägi, et nägu oli verine ja talle R ütles, et sai vist löögi. R oli V.R-i juba maha surunud, aga V.R ei allunud korraldustele. R käskis käed selja taha panna, lõpetada vastupanu. Tema aitas käsi selja taha panna. Kuidas toimus detailselt, ta enam ei mäleta. Lõpuks, kui olid ta rahustanud, aitas patrull Pgutada ta politseiautosse. Gaasi ei lasknud, kuna temal gaasi polnud. Ettekannet kirjutades sai teada, et isik oli V.R. On töötanud politseis 5 aastat. Sündmuse ajal oli erakorraline ülesanne. Kohtuistungil andis tunnistaja R K ütlusi selle kohta, et süüdistatavat V.R ta isiklikult ei tunne, viimasega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Seega antud hetkel on ta kokku puutunud süüdistatavaga läbi selle sündmuse. Kannatanute M R i ja E R iga on ta kokku puutunud, nad on ta töökaaslased. Andes ütlusi selle kohta, et ööl vastu 27.04.2007 rahutuste ajal oli koos M R i ja E R iga patrullis. Nad sõitsid mööda Pärnu mnt, nägid maja nr 40 juures suurt kaklust. Tulid autost välja, hüüdsid „ Politsei“ nii eesti kui vene keeles. Keegi eriti ei reageerinud. Hakkasid inimesi kaklusest lahutama. Nägid, et R il oli silm verine. №ormehe, kelle ta kinni pidas, oli id-kaardil nimi V.R. Neil olid politseijoped. R lahutas kaklejat, tegeles konkreetse isikuga. Temale isik midagi ei öelnud, aga hästi palju ebatsensuurseid sõnu ütles vene keeles, mingil määral ka temale suunatud, üldse politsei vastu. „Urodõ“ Mõnda sõna ei taha kohtus viibivate naisterahvaste pärast nimetada. Kinnipidamisel käitus ag iivselt. Üritas lahti rabelda, karjus, sõimas. R aitas kõigepealt teda, siis läks appi R ile. R lahutas kaklejaid ja nägi järsku, et tuleb rusikas silma. №ormees lõi, keda ta kinni oli pidamas. See oli V.R. Rahvuselt on pool eestlast – venelast. Uurija kuulas üle vene keeles, tal oli lihtsam nii kirjutada ka. Ei näinud kui V.R lõi R it. Gaasi kasutamisest ei tea, neil polnud gaasi kaasas. Ta oli eemal, kui V.R karjus, siis, poolteist aastat tagasi teadis ka täpsemini vastata. Kohtuistungil andis kannatanu DP ütlusi selle kohta, et süüdistatavatega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Andes ütlusi selle kohta, et 27.03.2005.a. oli ta oma tuttava Jürgeni sünnipäeval. Nende kasutuses oli 2 või 3 lauda, kokku pandud, asusid klubi baarileti ja akna vahel. Märkas mingil hetkel kolme noormeest, kohtualuseid, kes käitusid ag iivselt, käisid ringi, tõuklesid, vaatasid vastaspoole reaktsiooni. Tema jäi oma lauda üksi istuma, ei märganud, kuidas nad temale lähenesid. Tarbis alkoholi. Kui toimus rünnak, jõi õlut. Õhtu jooksul lõi umbes 3 pudelit õlut, kuid need olid väiksed pudelid, 0,

1. Järsku ilmus tema ette G.F, lõi ootamatult rusikaga hammastesse, löök oli tugev, esihammas lendas välja. Kukkus toolilt maha. Hakkas tõusma. Peaaegu oli tal selg sirge, siis 20 rünnati teda igalt poolt. G.F lõi rusikaga silma, kõrvalt sai ka tugeva löögi silma. Siis lõi G.F rusikaga näkku, tormas kallale. Suutis ta kinni haarata ja komistas vist ümberläinud tooli otsa. Kukkusid. Jäi alla. G.F hakkas peksma teda rusikatega näkku, surus ta enda ligi ja siis oli tal ebamugav teda lüüa. K.Z kummardus, lõi teda rusikaga korduvalt alalõuga, ninaluu piirkonda, paremasse silma. Suutis kinni haarata K.Z-ist, siis hoidis neid mõlemaid kinni. K.Z lõi teda paremasse silma, ninna, alalõua piirkonda. See oli väga valus, turses, tehti röntgen murru kahtlustusega. Lööke oli rohkem kui kolm. Kolmas, V.R peksis teda sellal jalgadega, lõi näkku, külge ja jalgadesse. Sellest ajast parem põlv on temal vigastatud (meniskivigastus), lõi ka oimu piirkonda. Kirurg ütles, et see oli ohtlik löök. Turvamehed tulid vahele, talutasid ta WCsse, hakkasid kohe vabandama, et nii hilja sekkusid. Et ründajad olid nii ag iivsed, nad ei saanud sekkuda, ta pesi end puhtaks. Parema silma laug oli katki, lahtine haav. Kulm oli katki, ninast jooksis verd, paremat silma ei saanud avada. Kohtualused olid käeraudades all, ähvardasid kõiki. Neid pandi politseiautosse, neid viidi jaoskonda, teda Keskhaigla traumapunkti. Konfliktsituatsiooni ei olnud. Alles all sai teada, et nad räägivad vene keelt. Rünnak tuli väga ootamatult. Kakluse ajal ei öeldud ühtegi sõna. Kaklus oli väga ag iivne, nad olid nagu hagijad. Ta polnud kindel, millega see lõppeb. Ajataju sellise olukorras raske hinnata, peksmine toimus umbes 5 minutit. V.R oli ehk vähem aktiivne, lõi jalgadega lamajat, ei kummardunud ja ei löönud teda vist kätega. Pärast nende isikutega temal kokkupuudet ei olnud, tema isal oli. Nad hakkasid tingima, et maksavad mingi summa ja siis loobuks süüdistusest. Uurijale andis tšekid, ta koostas nimistu, võiks lähtuda sellest. Täiendavalt tuli vigastuste kohta, kõige ohtlikum parema silma klaaskeha vigastus, selle ravikulude kohta on tõend – prognoositav maksumus – lõikust ta ei ole veel teinud. Tema vaateväljas ujub kogu aeg valge laik, segab nägemist, tekib juurde lühinägelikkust. Arsti kinnitusel klomp käib vastu võrkkesta ja võib põhjustada selle irdumist. Teadus on selle vastu võimetu, võib põhjustada pimedaksjäämist. Praeguseni pole operatsiooni tehtud, kuna on üsna kulukas, Eestis seda ei tehta. Lõikus on liiga riskantne, tehakse Rootsi Karolinska silmakliinikus. Nõuab elamiskulusid kohapeal. Tal pole hetkel raha. Otsene materiaalne kahju, 82 570, aga nõuab ka moraalset kahju, ta esitab selle veel, peab mõtteid koondama. Silmad väsivad väga kiiresti, peab tegema pause. Nägemine, eriti paremas silmas halveneb. Maksis esindajatasu, silmauuringud olid kulukas, hambaproteesid. Esindajatasu on maksnud 23 000 pluss käibemaks. Kohus avaldas kannatanu SJO eeluurimises antud ütlused (Köide I t.l. 144 – 145 ) KrMS § 291 p. 2 alusel. SJOon kannatanuna ülekuulamisel 27.03.2005.a. andnud ütlusi selle kohta, et 26.03.2005.a. kella 20:00 Pku toodi teda Kesklinna politseiosakonna kambrisse kainenema. Umbes kella 2:00 Pku (27.03.2005.a.) toodi kedagi veel kambrisse. Tema oli põrandal pikali. Sissetulnud meesterahvas sisenedes koheselt hakkas teda käte ja jalgadega peksma. Ta peksis teda umbes kahe minuti jooksul niikaua, kui keegi tuli vahele. Kohale kutsuti kiirabi, kes fikseeris peksmist ja tekitatud kehavigastusi (silmaalused löödud siniseks, ülemine esimene hammas on lõhki, keres – paremas küljes sinikas, nägu marraskil). Kehavigastusi tekitas kongikaaslane. Kohtuistungil andis tunnistaja IU ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid G.F , V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanute DP i, E R i ja M R iga ei ole ta kokku puutunud. Andes ütlusi selle kohta, et see oli talvel. Millal, ta ei mäleta. Mis aastal, ta ei mäleta. Võib olla 2005.a. või 2004.a. Tema töötas patrullis. Korrakaitsepolitseinik. Ta mäletab, et oli väljakutse vanalinnas, kus asub ööklubi. Ta ei mäleta, kas seal oli kaklus või peksmine. Kolm isikut oli kinnipeetud, kui jõudsid kohale. Juhtum oli öösel juhtus Sõitsid sinna koos paarimehega – J P iga. 21 Mäletab tumeda peaga süüdistatavat (G.F). Täpselt ta ei mäleta, kas keegi midagi täpsemalt selgitas, et mis seal aset leidis ja miks nad olid kinni peetud, aga mäletab, et kohapeal oli kannatanu ja tunnistaja, kes oli tema sõber. Kannatanul oli midagi peaga. Ta hästi ei mäleta. Hiljem ta käis temaga traumapunktis. Kutsusid kiirabi. Mäletab, et kinnipeetutest kaks tükki karjusid. Ag iivsed võib olla, ta eeldab. Mäletab, et käerauad panid kindlasti. Ju siis olid. Kinnipeetud toimetati Kesklinna Politseiosakonda, Pärnu mnt 11 ja Pgutati kambrisse Tema ise jäi ka peale seda Kesklinna Politseiosakonda. Osakonnas asub videovalve, mis salvestab ja filmib, mis toimub. Need on koridoris, kambriblokis, kambris, ülekuulamiseruumis. Ta ei mäleta, aga vist oli korrapidaja, kes ütles, et ühiskambris toimub peksmine. Kuulis ka ise hääli. Seal kambris oli üks purjus soomlane, kes oli Pgutatud sinna kainenema. Tema kuulis, kuidas ta soome keeles karjus „ Apua, apua“ – see tema meelest tähendab appi. Kõva häälega. Kui vaatasid monitorist, siis märkasid, et seal üks noormees jalgadega peksis soomlast. Soomlane oli põrandal maas ja karjus. Soomlast peksis üks tema poolt kinnipeetutest. Kambriblokis oli soomlane ja üks neist kolmest kinnipeetutest. Mäletab, et soomlast peksis see sama esimene reast, see, keda ennem ära tundis. Raske öelda millisesse kehapiirkonda soomlast peksti, aga soomlane oli maas ja mõlemad käed olid pea ees, selleks, et oma pead kaitsta. Soomlane vastupanu ei ostutanud, kaitses pead ja karjus kõvasti. Edasi palus kambri korrapidaja abi. Nad tegid kambri lahti ja kuna peksmine jätkus, siis andsid korralduse lõpetamiseks. Kuna noormees peksis soomlast edasi ja nemad olid kursis, et ta on spordimees ja kuna ta oli seal ag iivne, nad kasutasid füüsilist jõudu tema suhtes. Ei mäleta, kas kannatanu vajas ka arstiabi, aga võib olla jah, kutsuti kiirabi. Ta tõesti ei mäleta. Kehavigastused olid pea suunas. Ta ei mäleta, kas G.F seletas midagi kannatanu peksmise kohta või mitte, aga kuna neil kambribloki põhiuks oli lahti, siis oli kuulda kuidas need kolm isikut omavahel rääkisid. Ta ei tea, kes kellele ütles, aga üks neist karjus teisele, et kas sa oled juba mõN kinnipeetule peksa andnud ja teine karjus, et kuule mina juba andsin. Kinnipeetutest rääkisid omavahel need, kes kohtus on. Juba osakonnas või sündmuskohal keegi rääkis, et oli pidu ja G.F samal päeval midagi võitis või sai medali. Soomlast peksis G.F kambris ka jalgadega. Konflikti algust ei näinud. Tema ainult vaatas monitori, aga oli kuulda, et kambriblokis soomlane karjus. Kas soomlane oli siis ag iivne olnud, et ta kainenema Pgutati, seda ta ei tea, kuna soomlane ei olnud tema kinnipeetud. Kohtuistungil andis tunnistaja KP ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid G.F, V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta samal üritusel kokku puutunud. Kannatanuid Margu Rumskit ja E R it ta ei tea. Puutus nendega kokku siis, kui nad kolmekesi klubisse sisenesid. Tunneb ära pingist esimese ja k da. (G.F- ja K.Z). Teist pingireas ta ei mäleta. Linnuparves tulid sisse. Vasakpoolsel istuval süüdistataval, tumedapeaga tegelasel oli kaelas medal (G.F). Hanereas ja ag iivselt tulid ööklubisse sisse. See pidi olema 2005 .a., JSsünnipäev on 16 märtsil. Seega see pidi olema
2. märtsi kandis oleval nädalavahetusel. Tegemist oli ööklubiga „Prive“ Harju tänava alguses. Ag iivsus väljendus selles, et nad tulid sisse üleolevate nägudega, trügisid seltskonnast läbi. Tegid klubile tiiru peale. Nad tõmbasid tähelepanu, rahvas vahtis neid, et kes nad on. Peale seda, kui nad saali läksid, ta enam neid ei näinud. Kui neil oli see kaklus läbi, siis neid transporditi 22 välja. Garderoobis – ta ei tea, kas turvamehed olid nad kinni pidanud või politsei, aga seal nad vene keeles kõva häälega rääkisid. Kannatanu DP oli ka tunnistaja JS sünnipäeva külaliste hulgas oli samas seltskonnas, tulime rongiga Riisiperest, läksime ööklubisse „ Prive“. Klubis seltskond jagunes kaheks. TT, tema ja KK olid nende seltskonnas, ühes nurgaäärses laudkonnas. DP oli teises laudkonnas. DP oli samas ruumis, kinnipeetud olid need samad kolm soormeest, kes on saalis, kuid kahte neist ta suudab tuvastada, k dat ei mäleta. Nad olid seal garderoobis kinnipeetud. Suur mäsu oli seal all. Nad olid endiselt ag iivsed. Eeldatavasti ähvardamas oli see K.Z, reast kolmas tumeda peaga. Süüdistatav K.Z ähvardas ilmselt mitmeid, nimesid ei tea. Tema poole hüüdis raudselt ähvardusi vene keeles, ta ei tea neid täpselt. Arvestades näoilmeid ja hääletooni, ta teab, et see oli ähvardus. Ta sai sellest aru nii, et see oli ähvardus. Rohkem isiklikke kokkupuuteid tal nendega ei olnud. Seda intsidenti ta jälgimas ei olnud. Kas DP politseijaoskonnas nad oli, ta ei mäleta. Kannatanuid mäletab. Kask ja Tammesalu olid. Niipalju, kui ta mäletab, need isikud kellele ta ennem osutas, olid veel ag iivsed siis, kui oli kohal politsei. Üldsuse jaoks kindlasti nad olid hirmuäratavad. Ei oska täpsustada, palju ta tarvitas tol õhtul alkoholi, mitte märkimisväärselt. Ta ei olnud purjus. Ta ei tea, kui palju oli turvamehi, kui toimus konflikt aga tema nägi kahte. Ei tea, kas klubis on olemas ka videovalve, aga see on võimalik. K.Z ähvardas subjektiivselt: suunas ag iivselt käe trepist üles, sinna kus nad olid, manas ette tigeda ähvardava näoilme ja hüüdis midagi ag iivset vene keeles. Rohkem ei ole võimalik täpsustada, kuna ta ei oska vene keelt aga oli sajaprotsendiliselt veendunud, et see oli ähvardus. Tunnistaja sõnul on tal hea mälu ja ta on kuulnud TT ütlusi toimunu kohta. Kommenteerida, kuna konkreetse intsidendi juures tema ei ole olnud. Ta ei ole sage klubi „Prive“ külaline. Tema meelest rahvast oli palju tol õhtul Süüdistatavad ületasid sealset liikluskiirust. liikuda tuleks järjekorra tempos. Sisenemine ruumi oli tema hinnangul ag iivne. Nende psühholoogiat ta ei tea, nende saavutustest ta ka ei tea. Ähvardusest jäi mulje, et ähvardati ka teisi, kes temaga koos olid. Teda ka. Subjektiivne hinnang. Ähvardati, kuna kõik tunnistajad häirisid neid. miks, ta ei tea. Kas midagi isiklikku, ta ei tea keeleoskuse tõttu ta ei suuda seda tõlkida, mis nad mulle ütlesid, ega sõnasõnalt mõista. Miimika järgi sai aru, et ähvardus. Täpsustada ei suuda. Kohtuistungil andis tunnistaja TT ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid G.F , V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta kokku puutunud ainult seoses sama sündmusega. Kannatanute MR ja E R iga ei ole ta kokku puutunud. Kokkupuude leidis aset JS sünnipäeval ööklubis „Prive.“ Ta istus ühe tütarlapsega ööklubis nurgas ja tema ees istus DP . DP ta ei tundud, kuid teadis, et ta on J sõber selles seltskonnas. Sündmus toimus märtsis, mitu aastat tagasi.
3. märtsil, kui ta ei eksi. Kaks aastat tagasi vist. Peale südaööd oli see tegevus, täpset kellaaega ei oska öelda. Nendel oli õhkkond rahulik ja sõbralik, mingeid pingeid ei valitsenud. Istus tütarlapsega nurgas, tema ees paari meetri kaugusel istus DP . Nägid neid samu kolme noormeest minemas DP i ette. Rääkis Kristeliga, see tütarlaps. Nad äratasid tähelepanu oma ag iivsuse ja üleoleva olekuga. See oli esimene asi, mis jäi silma. Ag iivsus väljendus kehakeelest, esmapilgul. Hiljem üks noormees ühel hetkel lõi kannatanut näkku. DP it lõi see keskmine noormees. 23 Ta ei oska öelda miks tulid kõik kolm DP i juurde. Nad äratasid oma tähelepanu ag iivse olekuga. Ootamatult lõi see mees P it rusikaga näkku. Ülejäänud kaks noormeest olid vahetus läheduses. Enne seda löömist tõenäoliselt midagi öeldi, mingeid sõnu ta küll ei eristanud. Täiesti järsku löödi P it näkku. Kas nad rääkisid või mitte, ta ei kuulnud. Löödi käega, rusikaga. Dkukkus löögi tagajärjel maha, toolilt maha põrandale. Tõusis püsti ja kolm noormeest ründasid teda kõik üheskoos. Dkukkus pikali. Kõik noormehed olid tema peal, peksid teda käte- ja jalgadega näkku ja üle kogu keha. Ta ei julge öelda aega kaua peksmine kestis, sest kui see juhtus, siis tema oli šokis, et selline asi nii konkreetne vägivald toimus temale nii lähedal. Nägi esimest korda siukest peksmist nii lähedal enda kõrval. Jutt käib minutitest. See toimus mõne minuti jooksul. Kogu selle peksmise vältel oli DP maas pikali ta ei tõusnud püsti, ta ei saanudki püsti tõusta, teda hoiti kinni. See, kes alustas oli selgelt ag iivsem. Tema selle algatas ja tema oli põhiline. Ta ei ütleks, et keegi oleks selgelt vähem ag iivne. Tema esialgu seisis šokis, vaatas mis toimus, vaatas, et nende ümber olev rahvas appi ei läinud ja ühel hetkel leidis, et midagi peaks ette võtma. Siis ta läks sinna vahele seletama. Ei julgenud ag iivselt läheneda, et kellestki kinni võtta või nii. Ta teadis, et nad siis oleks kõik kolmekesi temale kallale tulnud. Kui sinna seletama läks, siis see sama noormees, kes alustas kaklust, surus ta vastu seina ja võttis kõrist kinni. Ta haiget ei saanud. Vaatas talle silma, ühel hetkel lasi lahti. Kui ta oleks ag iivne olnud, oleks nad temale kallale tulnud. See oli G.F, nagu ta nüüd istungil on aru saanud. See keskmine noormees siin pingil. G.F sai talle pihta, aga ta haiget ei saanud. Ei oska öelda kas ajal, kui G.F tal kaelast kinni hoidis, need teised kaks jätkasid peksmist. Kui G.F teda lahti lasi, siis tulid turvamehed, saabus ka politsei ja politsei saatel nad viidi minema sealt. Nad ähvardasid neid või teda klubis üleval, et keegi jaoskonnas ei läheks tunnistama. Kui nad läksid politsei autoni välja, siis ähvardasid ka välisukse juures. See ähvardamine läks nii tuliseks, et politsei palus eemale hoida neist. Ei mäleta kas kõik kolm noormeest ähvardasid. Ähvardus oli suunatud temale. Sai aru nii, ähvardus seisnes selles, et kui ta läheb jaoskonda tunnistama, siis võib temaga midagi halba juhtuda. Ta ei näinud kas alates sellest momendist, kui G.F esimesest löögist kannatanule kuni selle lõppemiseni kannatanu suhtes, kannatanu või keegi meie seltskonnas ka mingit füüsilist vägivalda nende kolme noormehe suhtes kasutas. Ainult nemad olid vägivaldsed. Keegi ei sekkunud. Inimesed lihtsalt vaatasid pealt. P istus, kui ta sai esimese löögi. Pärast oli ta maas. Maas või P i peos ta tema hambaid ei näinud. Pärast kaklust vaatas P i nägu, D nägu oli läbipekstud. Hammaste kohta ta ei tea ei mäleta, kas meditsiiniline abi ka kutsuti, seda ta ei mäleta. Teda ei ole keegi ähvardanud sellest õhtust peale. Kohtuistungil andis tunnistaja V P ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on tema sõbra sõber. Andes ütlusi selle kohta, et natukene mäletab sündmust, mis leidis aset 2005.a., kui oli kannatanuga ühes seltskonnas. See toimus märtsi lõpus 2005.a. ja viibis kannatanuga samas seltskonnas tema sõbra JSsünnipäeval klubis „Prive“. Seltskonnas oli umbes 12 – 15 inimest ja viibiti ööklubi teisel korrusel. Teatud ajahetkel märkas, et kannatanu DP it on keegi vene keelt kõNv isik löönud. Ta ei tea, kes lõi, kuhu lõi. Ta nägi, et oli löödud ja kutsus turvamehi. Ta ei mäleta, kas enne, kui ta avastas, et kannatanu DP it on keegi vene keelt kõNv isik löönud, ta oli seda vene keelt kõNvat noormeest näinud. 24 Olles intelligentne inimene, teeb ta vahet eesti – ja vene keelel. Ta selgelt mäletab, et sõnadevahetus käis vene keeles. Kahjuks ei mäleta, millise tooniga see sõnavahetus oli. Kannatanu oli põrandal maas, kui nägi, et ta oli verine ja teda oli löödud. Ei mäleta, kas kannatanu löömine ja peksmine jätkus või lõppes. Siis kui Doli maas ja nägi verd, läks kutsuma turvameest. Minuteid ei oska öelda. Esmase kutse peale turvamehed ei tulnud kohale. Kui teist korda läks kutsuma, siis tulid. Aga seda, kust klubi osast ta nad leidis, ta ei mäleta. Turvameeste kutsumiseks pidi eemale minema. Ei mäleta, et kas 2005.a. toimunu käigus jäi temale ka selle vene keelt kõNva isiku nägu või välimus meelde. Ei oska öelda, mis edasi juhtus, peale turvameeste kutsumist. Nägi löömist ja verd, aga ta ei mäleta lööja nägu. Vahetult peale sündmusi ei oleks süüdistatavaid ära tundnud, kes siin täna istuvad, kuna on lühinägelik. Ta ei mäletanud ka siis, 2005 aastal, nende välimusi. Kohtuistungil andis tunnistaja J P ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta kokku puutunud ainult üks kord tööalaselt. Andes ütlusi selle kohta, et kannatanu ja süüdistatavatega on ühel korral seoses ametikohustuste täitmisega kohtunud, see oli 2005.a. kevadel. Märtsis või aprillis. 2005.a. töötas politseinikuna. Oli Kesklinna PO Korrakaitse talitluse patrull. Kui nende isikutega kohtus, täitis tööülesandeid, oli graafikujärgses patrullis. Alguse sai see sündmus väljakutsest Harju tänaval asuvasse klubisse „Prive“, kus olevat toimunud kaklus. Kohal oli kannatanu ja väidetavad peksjad Koos oli patrullis vanemkonstaabel Igor Uškevitsiga, väljakutse said juhtimiskeskusest, kes sinna helistas, ta ei tea. Kõike ei mäleta, mis oli, kui jõudsid ööklubisse. Kannatanul olid vigastused näo piirkonnas. Ta ei mäleta, kus ta kannatanuga kohtus, kas seespool välisust või õues klubi ees. Samuti ta ei mäleta, kus ja kelle poolt olid eeldatavad peksjad kinnipeetud. Et kas nende või turvameeste poolt. Meenub ainult, et toimetasid need eeldatavad peksjad patrullsõidukisse. Kinnipeetud tunneb kohtus ära. Kinnipeetute käitumine oli ag iivne. Korraldustele allumine ei toimunud nii, nagu ettenähtud. Neid osakonda toimetades oli kambrites järjekord. Kuna kambrid olid täis, siis panid nad kambrite ette pingi peale istuma. Seal istudes olid nad väga solvavad nende suhtes. Üks solvang järgnes teisele. Tema meelest ei olnud kinnipeetavatel vigastusi, kui nad jõudsid ööklubisse. Politseiosakonnas saadi lõpuks need väidetavad peksjad kambritesse Pgutatud. Nad Pgutati eraldi kambritesse. Üks neist sattus ühte kambrisse sinna juba eelnevalt kainenema viidud meesterahvaga. Teab, et üks nende kinnipeetutest oli seda meesterahvast peksnud ja rünnanud seal kambris. Ta ei ole väga kindel, aga see võis olla G.F. Kambrikaaslane ei olnud eestlane, see oli soomlane. Võib eksida, kas nägi kambris peksmist pealt. Võis seda videost hiljem näha. Peksmise ajal juures ei olnud. Ei mäleta, kes temale sellest peksmisest rääkis. Kannatanu DP il oli hematoom silma ümbruses. Löögi oli saanud vist vastu hambaid, sest seal kandis oli vigastusi. Ei julge kinnitada, võib eksida. Kannatanu ja süüdistatavate konflikti kohta ei oska midagi öelda, politseiosakonnast mäletab ainult. Tema ameti juures tuleb arvestada seda, kui reaalseks ja ohtlikuks ta inimeste suusõnalisi väljendusi peab. Tookord ikka pidas seda solvanguks, mitte ähvarduseks. Süüdistatavatele mingit ettekanne selle solvamise eest tema küll ei kirjutanud. Kohtuistungil andis tunnistaja KK ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne. Andes ütlusi selle kohta, et oli jah aastaid tagasi üks sünnipäev. Ta ei tea, kas ta kannatanut just nägi, aga pärast kuulis, et ta oli ka seal sünnipäeval olnud. 25 See oli klubis „Prive“. Oli seal esimest korda ja rohkem pole seal käinud. Sünnipäev oli tema sõbra sõbral, kes oli J S. Väga palju küll sünnipäevast ei meenu. Läksid klubisse, tarbisid alkoholi, tantsisid. Tema tolleaegne sõber, KP , ütles mingi aja pärast, et lähevad kohe ära, et keegi olevat peksa saanud. Midagi erilist küll ei olnud. Rahvast oli palju, klubi melu nagu ikka. Võib olla oli tunglemist või nügimist, aga ta ei pööranud sellele tähelepanu, klubis ikka sellist toimub. Kohtuistungil andis tunnistaja J S ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta sõber. Andes ütlusi selle kohta, et ta on neid näinud oma sünnipäeval
4. märtsil 2005.a., kus siis DP , nö. peksa sai. See on kord, kui on neid näinud. On osalenud ka kahel kohtuistungil eelnevalt. Sünnipäev ise toimus eelnevas kohas, aga nad tulid sünnipäeva jätkupeole Klubisse Prive, mis asub Harju tänaval. Seal viibisid umbes 10 inimest: tema ise, DP , NL, TT, KP ja tema tüdruksõber, M J , ELV ja neid inimesi oli veel. Nemad olid kindlasti kohal sel ajal. Olid ühe laua taga, see kas mõni inimene käis lauast ära või oli sealt lauast mingi aeg lahkunud, ta ei mäleta. Neil oli üks selline suurem laud, mille taga nad istusid. Istusid laua taga. Tema ja N hakkasid tantsima minema, hoidsid käest kinni. Hakkasid püsti tõusma, keegi tundmatu isik, kes istub süüdistatavate pingis, hakkas võtma tooli selleks luba küsimata, mille peale tema ütles, et see tool on kinni, see on nende laua oma. Ta tunneb tooli võtnud isikus ära G.F. Peale selle tooli võtmist siis võttis see noormees tal rinnust kinni, riietest. Aga kuna ta oli sealt lauast ära liikumas ja N hoidis tal käest kinni ja tõmbas teda edasi, siis ta lükkas selle noormehe käe ära ja vabanes ta haardest. Astusid paar sammu edasi leti äärde, pööras ümber ja vaatas kuidas sama inimene lõi meie lauas istuvat DP it näkku. P kukkus ja hakkas püsti tõusma, mille peale antud isik ja kaks ülejäänut ründasid DP it edasi. Peksid teda jalgade ja kätega. Timo ja Erik tahtsid appi minna, aga said ka ise lööke. Siis saabusid turvamehed, kes noormehed kinni võtsid. Siis saabus politsei, kes pani nad käeraudu ja viis politseiautosse, kuhu istus ka tema ja P . Toimus sõit Kesklinna Politseiosakonda. Seal andis tunnistusi ja kõik. Tema ei märganud, kas lisaks tooli küsimisele oli mingit sõnavahetust nende kolme isiku ja Dvahel. Seda noormeest ja neid teisi nägi esimest korda. Peale esimest lööki Dkukkus, üritas seepeale end püsti ajada, aga ei õnnestunud, kuna teised kaks ka ründasid teda. Ta vajus uuesti pikali ja siis nad peksid teda. Peksmine toimus kiiresti, kestis, ta pakub, vahemikus 3 – 5 minutit. Pigem 3 – 4 min. Peale seda esimest lööki, samalt isikult, kes ka temal rinnust kinni võttis, ei olnud enam võimalik nende aktiivsust tuvastada. Kõik kolm peksid. Esimene lööja oli küll see keskmisena istuv, aga pärast peksid kõik. Peale peksmist märkas DP il nähtavaid tervisekahjustusi. Tal oli nägu verine, puudus esihammas, silm oli verine ja see läks tal seal õhtu käigus – politseijaoskonnas ja traumapunkti jõudes Pste. Suhteliselt halb nägi ta välja. Kolmel noormehel ei märganud väliseid vigastusi. Nad tundusid olevat selle olukorraga rahul. Ärplesid edasi. Ööklubis nad osutasid ka vastupanu kinnipidamisel. Kui nad olid juba kinnipeetud, siis karjusid vene keelseid väljendeid. Politseiautos nad tagusid tugevalt politseiauto seina, mis eraldas meid ja neid seal kongi osas. Karjusid edasi, et saate peksa ja ähvardasid. Need kolm noormeest on need samad, kes istuvad süüdistatavate pingis kohtus. Kohtuistungil andis tunnistaja ELVütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta tuttav. Andes ütlusi selle kohta, et
5. aasta märtsis olid nad ööklubis Prive, oli tema sünnipäev. Peale tema olid seal J id, P ja S, K , väga palju ei olnud seal. Olid teisel korrusel, seal oli tantsuplats, baar ja istumiskohad. Tema oli tantsupõranda ääres, tantsu – ja istumiskoha vahel. 26 Teised olid istumiskohas ja baari juures laiali. Nad ei olnud kõik koos, väga lähedal. P istus temast võibolla 6 – 7 meetrit eemal. Tantsisid seal ja lõpuks toimus intsident. Ta nägi, et see mees keskel (istub keskel G.F ), mäletab näo järgi, ootamatult lõi DP näkku, rusikaga. Ta nägi, et nad liikusid ka seal P i lähedal, kõik kolm süüdistatavat. Nii lähedal ei olnud, et oleks saanud aru, kas oli suhtlemine. Pärast seda lööki rusikaga P kukkus maha põrandale, siis ta tõusis uuesti ülesse, see sama isik keskel (keskel G.F ) tahtis uuesti lüüa, aga D. P haaras ta kinni, siis teised süüdistatavad lõid teda ka ja siis P kukkus maha koos G.F-iga ja teised hakkasid jalgadega lööma ja paar korda nad kummardasid ja lõid rusikaga, võibolla 5 korda, tema tuli sinna, et eemale tõmmata neid ja need samad kaks äärmist süüdistatavat (V.R ja K.Z) hakkasid teda lööma. Pärast seda, kui tema sekkus kaks äärmist süüdistatavat (V.R ja K.Z) tulid ära ja hakkasid teda lööma, lõid pähe mitu korda. Tema neid ei löönud ja siis tulid turvamehed ja siis see asi lõppes. Need kõik lõid päris kiirelt ja ta arvab, et kõik lõid, täpne arv ei ole, aga kõik lõid raudselt 5 korda. Ta ei vaadanud kellaaega, kaua P i peksmine kestis, kaua ei olnud, võib olla minut või kaks, ta ei tea. Ta mäletab, et P haaras ta kinni, keskmise süüdistatava(G.F), midagi muud ta ei mäleta. Ei usu, et keegi teine nende seltskonnast tarvitas nende 3 noormehe suhtes mingit vägivalda, ei mäleta niimoodi. Pärast peksime lõppu, oli P il nägu Pstes, huuled Pstes, hambad olid välja löödud, silm oli kinni ja Pstes. Ei mäleta eriti, kuidas käitusid kolm peksjat pärast peksmist, nad võeti kinni ja tema läks P i vaatama. Distants tema ja P i võis olla 6 meetrit, vahepeal oli tühi koht. Laudu ei olnud. Ta nägi, et nad liikusid seal samas tema läheduses. Nemad olid tarbinud mõned joogid, aga purjus ei olnud. Ta arvab, et enne seda, kui P i löödi ja ta esimene kord maha kukkus, tulid nad sinna, aga nad olid alguses seina ääres ja pärast tulid keskele. Ei mäleta täpselt, kas alguses tuli üks. Ei mäleta, kas oli sõnalisi väljendusi. Esimene ründaja lõi P i näkku, muud ei mäleta, midagi muud. Teised ründajad lõid jalaga pea piirkonda ja keha piirkonda. Näkku löömine oli ka jalaga. Ta on Ameerikas sündinud, kodukeel on eesti keel, saab aru küsimustest ja vastustustest. Käib edasi – tagasi, aga Eestis elab mõned aastad. Eeluurimises kuulati üle ühe korra. 2006.a. vist oli. Sündmus, millest räägib oli
6. märts 2005.a. Ülekuulamisel oli äratundmiseks mingid fotod. Eriti ei mäleta, mis seal täpselt oli. Tundis inimesed ära näo järgi. V.R oli kõrval ja lõi jalgadega P i ja vahepeal kükitas ja lõi rusikaga ja tuli ja lõi teda ka, kui ta tuli vahele. Ta ei mäleta, kas on varem sellest rääkinud või temalt küsitud. Saal oli päris suur. Vist oli puhkepäev. Tulid sinna vist südaöö Pku. Oli umbes kell
7. Nende seltskond sai kokku õhtul, ta ei mäleta täpselt mis see kell oli täpselt. Enne klubisse tulekut sõitsid rongiga natuke ja olid mingis korteris. Sõitsid elektriraudteel Balti jaamast. Seltskond oli paarkümmend inimest. Rongiga sõitmise ajal oli hämara võitu. Sõitsid Riisiperre ja tagasi. Rongis olid mõned pitsad ja võibolla mõni pudel šampust. Ta ei mäleta, mis seal veel oli alkoholist. Palju seal oli šampust, ta ei mäleta, mõned pudelid, ei olnud vaguni täis. Kui tulid tagasi linna, mõned läksid koju ja seltskond läks väiksemaks, korter on vanalinnas. Ei olnud seal elamist, oli saal. Korporatsiooni korter. Võtmed ei olnud tema käes. Klubis oli palju rahvast, täitsa täis ei olnud, aga oli rahvast. Baarilett on seal eraldi. Pruukis šampust ja mõned õlled. Baariletis oli valge ja üleval oli ka mingi valgus. Mõned kohad olid valgemad ja mõned mitte nii valged, kui kohtusaalis. Muusika mängis. Tema isiklikult jõi natuke šampust ja mõned õlled. Kella ühe Pku pani tähele, et midagi toimub. Selleks ajaks olid klubis olnud tund aega. Vaatas, et need mehed liikusid seal ja vaatas mis seal oli. Ta lihtsalt vaatas sinnapoole ja nägi kui P i löödi. Sel ajal tema puhkas tantsuplatsi ääres, vahepeal tantsis ja siis puhkas. 27 Kui P haaras G.F kinni, siis ta tuli ka K.Z lööma P i. Ta lõi näkku ja kehapiirkonda, siis kui P kukkus põrandale lõi jalaga näkku ja kehapiirkonda. P haaras Võrvoskist kinni ja siis K.Z tuli ka P i lööma. G.F lõi P i näkku ja P kukkus ja siis tuli Kisslejov ja hakkas ka lööma. Ta rääkis kohtus niimoodi nagu ta rääkis. Uurija ei küsinud, et ta räägiks täpsemalt. Näidatud fotosid ta ei mäleta. Ei mäleta, kas need fotod olid eraldi, olid nad ühe lehepeal või ei mäleta. Mäletab, et fotosid näidati. Ta ei mäleta, kust poolt need isikud tulid, oli tantsuplatsil ja nägi hetke kui nad olid juba seal, samas piirkonnas. Ei tea, mis seal oli. Kohtuistungil andis tunnistaja M M ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ja kannatanut DP it ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Andes ütlusi selle kohta, et töötas 2005.a. märtsis, kui tal oli kokkupuude süüdistatavatega ja kannatanu P , turvatöötajana klubis Prive. Tol ajal ta liikus tööl ringi. Kannatanust ta mäletab ainult seda, et andis talle esmaabi. Süüdistatavaid väga ähmaselt mäletab, mäletab, et andis üle politseile. Põhjuseks oli see, et nad olid rikkunud korda ja läinud kannatanule kallale. Seda ise ei näinud, kuulis, ei mäleta kellelt. Täpselt ei mäleta, mida kuulis, oli all ja öeldi, et häire üleval, ei täpsustatud milles see seisnes. Ta ei oska kirjeldada, milline pilt avanes, kui ta jõudis üles. Üleval tema andis kannatanule esmaabi, tal oli nägu katki. Kohtus tunneb ta kannatanus ära DP i. Ta mäletab, et tal nägu oli päris katki, suured vigastused olid, ninast tuli verd, nägu oli katki, andis esmaabi. Ei mäleta kuidas hammastega lood olid. Ta otseselt ei mäleta, kes neid kinni pidas, aga nad olid kinnipeetud teiste turvameeste poolt. Ei oska kinnipeetuid iseloomustada. Ei mäleta, et oleks kinnipeetuid üldse enne õhtu jooksul näinud. Kell oli kuskil ühe Pku öösel, kui toimus häire. Ta ei mäleta, kas kannatanu vajas professionaalset arstiabi, aga ta arvab, et nad kutsusid talle kiirabi. Ta mäletab, et ta (kannatanu) oli šokis kindlasti, ta ei oska öelda, kas ta oli joobes või mitte. Ta oli šokiseisundis ja šoki seisundis on isikud väga ärevad. Praegu enam ei tööta Prives. Ta ei mäleta, mis aastal sinna läks, aga oli kokku tööl seal 1 aasta ja 3 kuud, aga kas ta läks sinna 2004.a., täpselt aastat ta ei mäleta. Klubis Prive oli harva selliseid sündmusi. Need 3 isikut, kes seisavad kohtu ees, ei käinud seal tihti. Enda arvates nägi neid esimest korda. Kannatanut enne selles klubis näinud. Tol ajal olid turvakaamerad ainult baarides ja all ukse peal, saalides ei olnud. Ta ei tea, kas hiljem Pgaldati. Sellest ajast, kui sündmus aset leidis 2005.a. märtsist kuni tänaseni ei ole keegi käinud ähvardamas, et ta ei räägiks kellegi peale sündmusest adekvaatselt. Ei tea, millest see intsident alguse sai. Ei tea, kuidas see intsident lõppes. sündmust pealt ei näinud. Tol hetkel oli 2 piiri, olenes nädalapäevast, 18 a ja 21 a. Turvatöötaja ei kontrollinud seda, selleks olid eraldi inimesed. Oli see argipäev või puhkepäev, ta ei mäleta. Kas inimesi oli palju või vähe, ei mäleta täpselt. Ta ei mäleta palju tol õhtul oli turvamehi, tavaliselt oli 4 – 5 inimest. Üks oli alati saalis, kaks olid ukse peal, üks liikus ringi nii ukse peal kui saalis, öö jooksul see muutus ka, kui inimesi rohkem sisse tuli. Kohtuistungil andis tunnistaja T P ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanut DP it ta ei mäleta. Andes ütlusi selle kohta, et märtsis 2005.a. kui toimus kokkupuude kolme süüdistatavaga töötas ta turvatöötajana. Konkreetsel korral all välisukse peal, Meeskond OÜ all ja asutus Prive ööklubi. Kuupäeva täpselt ei mäleta, esimest korda puutus kokku nendega siis, kui oli välisuksel, tegi tööd ja nad tahtsid klubisse sisse saada. Jäi meelde, et nad ärritusid, kuna isik, kes klubis on uksehoidja ütles, et nende riietus ei ole sobiv, et nad ei saa sisse. Nende riietus oli sportlik. Ta mäletab halvasti, aga natuke tuli neid veenda, et nad ei saa sisse. Tema tegeles nende 28 veenmisega. Neile ei meeldinud see, nad tahtsid väga sisse saada, nad ärritusid, aga midagi muud ei juhtunud, nad läksid ikka lõpuks ära. Nad ei läinud klubisse, vaid kuhugi mujale ära. Nägi neid veel, täpset aega ei mäleta kui kaua läks, aga nad tulid tagas kolmekesi, kõik tulid tagasi. Ta arvab, et see võis olla enne keskööd, sest ukse taga oli rahvast veel, klubi oli uksed lahti teinud mitte väga palju hiljem. Ta arvab, et see võis olla 1,5 – 2 tundi hiljem, aga täpselt ei mäleta. Lubas neil siseneda ja jäi ise ukse peale edasi. Konkreetsel ööl toimus intsident, tema seda pealt ei näinud, aga teda kutsuti üles, et on abi tarvis. Öeldi, et kaklus. Läks kohe ülesse. Kui minna klubisse sisse, siis paremal pool DJ puldi taga oli abi tarvis. Appi kutsus teda turvatöötaja Andrus Suve, aga kellele konkreetselt abi tarvis oli, ta ei näinud, kuna olukord oli juba rahulik. Täpselt ei mäleta, palju isikuid oli, pigem ütleb, et seal oli vähe inimesi, rahvast oli hõredalt. Turvatöötajad olid ja nimetatud 3 isikut. Ta seda ei mäleta täpselt, kas ta nägi kannatanut või ei näinud, kuna ta läks tegelema koos selle turvamehega ühe süüdistatava juurde. Läks selle isiku juurde kelle juures oli turvamees, kes oli väidetav kakleja või kalkuses osaleja. Ta tunneb kohtuistungil ära G.F. Ta täpselt ei mäleta, ta arvab, et ta läks sellepärast, et üks turvatöötaja ütles, et see oli üks inimene, kes kakles, ta ei teinud temaga midagi, ta oli ehmatavas olekus, täpselt ei mäleta, füüsilist kontakti temaga ei olnud. Politsei kustuti, neil oli informatsioon olemas, et politsei tuleb, politsei võttis ja viis need 3 isikut kaasa. Kolm süüdistatavat. Mis sai kannatanutest, seda ta ei tea või ei mäleta, kuna ta naasis tema tööpostile alla ukse juurde. Ta ei tea, kas kannatanuid oli üks või mitu. Ta ei mäleta, kas sündmuskohal, kui sündmus oli lõppenud, ta üldse nägi mingit isikut, keda võis väliste tervisekahjustuste tõttu kannatanuks pidada. Praegu enam ei tööta Prives. Kogu aeg Prives ei olnud. Tööle määrati kuhu vaja oli. Prives tuli olla 5 korda kuus. Turvamehena oli töötanud vähe, 2004.a. lõpust. Klubisse pääses 18 – aastaselt, võis olla selliseid päevi, kus pidi vanem olema, ei mäleta, kas konkreetsed päevad olid ära näidatud. Ei mäleta, kas nägi kannatanut tol korral. Kui nad sisse tahtsid esimest korda saada, ta ei näinud joobetunnuseid ja ei tundnud. Ei mäleta, kas riided olid vahetatud, kui tulid järgmine kord. G.F ei näinud noor välja. M käis vahepeal uske juures uurimas kuidas on. Ülesse läks üksi. Ta arvab, et M oli enne kohapeal. Pigem oli möödunud 1,5 tundi, kui nad tagasi tulid. Kohus avaldas tunnistaja N L (Köide I t.l. 67 – 69) eeluurimises antud ütlused KrMS § 291 p. 5 alusel. Tunnistaja N L on tunnistajana ülekuulamisel 09.09.2005.a. andnud ütlusi selle kohta, et käis pidutsemas Jürgeni sünnipäeval ööklubis „Prive“, kuupäeva ei mäleta. Toimus see kevadel. Olid tema, Jürgen, Dja teised temale tundmatud Jürgeni sõbrad. Üldiselt ta on tantsija tüüp ja rohkem tantsis. Ühtegi kaklust ta ei näinud. Pärast, olles „Prives“ helistas temale Jürgen, kes oli Denisiga politseis ja teatas, et D peksti ja löödi tal hambad välja. Kes lõi tema ei tea. Pärast D ta ei näinud. Hiljem J rääkis, et D on vaja hambad panna. J rääkis ka seda, et kallaletungija on venelased ja neid oli kolm meest. Tol päeval oli väga palju rahvast, üldiselt oli lõbus ja rahulik. Don rahulik inimene, tagasihoidlik, peomeeleolus on ta lõbus. Kohus avaldas tunnistaja EJSeeluurimisel antud ütlused (Köide I t.l. 163 – 165) KrMS § 291 p. 5 alusel. EJSon tunnistajana ülekuulamisel 29.08.2005.a. andnud ütlusi selle kohta, et ei oska nimetada kuupäeva, millal see juhtus, kuna möödas palju aega. Praegu on ta haige, liikumisvõimalused on piiratud. Meenutab, et kevadel oli tööl kamberplokis, sinna toimetati kolm kakluses kahtlustatavat noormest Harju tn
8. Toimetas noormehe G.F sünd. 1988 kambrisse nr. 4, kus oli eelnevalt alkoholijoobes soome kodanik O, kes oli kainenemisel ja magas. Sulges kambri ukse ja hakkas tegelema teise kinnipeetavaga, et Paugutada ka teda oma kambast eraldi kambrisse. Ei jõudnud teist kinnipeetavat hakata korralikult läbi otsima, kui patrullis olev vanemkonstaabel Uskevitš teatas, et 04 kambris G.F peksab jalaga magavat 29 soomlast. Jättis tööd pooleli ja jooksid ruttu 4 kambri juurde. Avas ukse esimesena sai sisse kambrisse Uskevitš, kes kumminuiaga lahutas peksja soomlasest. G.F oli väga ag iivne. Samas järgnes ka tema ja nägi, et soome kodanikul parem silmaalune ja vasak silm verevalumeis ja veritses. Toimetas soome kodaniku kambrisse nr. 1, kus tekkis vaba ruumi, kutsus kiirabi, arst vaatas soomlast üle, pärast seda oli soomlane Pgaldatud tagasi kambrisse. Kuna G.F oli ag iivne nii endale kui ka teistele, seega turvalisuse mõttes kasutas käeraudu, sest G.F ei rahunenud ja pidevalt peksis käte ja jalgadega kambri ust, sõimu ja ähvarduste saatel igasugustesse Pka saatmisega, kuna tema isal olevat väga võimas seljatugi. Kõik ähvardused ja sõim toimus tema suust karjudes. Hiljem kui suutis Maksimi maha rahustada oli alkomeetri näit 1,04 promilli. Kodanik G.F arstiabi ei vajanud ja saatis teda pikalt „persse“. Kohus avaldas tunnistaja KL`a (Köide I t.l. 70 – 72) eeluurimises antud ütlused KrMS § 291 p. 5 alusel. KLon tunnistajana ülekuulamisel 14.09.2005.a. andnud ütlusi selle kohta, et kuupäeva ta nimetada ei oska, toimus see kevadel, vist märtsi kuus aastal 2005.a. Ta oli ööklubis Prive ühe tuttava sünnipäeval. Istus laua taga ühe isikuga sünnipäeva seltskonnast, vist tema nimi Leif. Ta tundis, et midagi toimus, keeras oma pea ringi ja nägi, kuidas kaks meest kukkusid diivanile. Üks neist, kes oli võõras noormees, lõi nende seltskonna noormeest Denisi, lõi rusikaga D pea piirkonda. Dpüüdis kaitsta ennast, vist D pani oma käed ette. Ta ei kuulnud, et keegi neist midagi rääkis, kuna valjusti mängis muusika. Tema tuli sealt ära, Leif läks teisele poolele, kus oli Denis, mis sel hetkel toimus, seda ta ei tea, kuna läks eemale ja oli seljaga. Kui natukene hiljem pöördus ringi ja vaatas, mis seal toimub, siis nägi rüselemist, kus osalesid 4 või 5 inimest, kuna ta on lühinägelik, siis ta ei oska neid kirjeldada. Hiljem ta kuulis, et D rünnati, kes ja palju inimesi ründasid, seda ta ei tea. Sel õhtul ta rohkem Denisit ei näinud, ei näinud teda ka pärast. Rüselus oli ag iivne, millega löödi ta praegu juba ei mäleta. Kohtulike vaidluste käigus esitas kannatanu esindaja Monika Mägi oma seisukoha, milles konstateeris, et kõik kolm kohtualust on toime pannud kuriteod, mis nendele on inkrimineeritud. Juriidiline kvalifikatsioon on õige ja kogutud tõendid süüdistuse kohta kinnitavad kuritegelikku käitumist kõigi kolme poolt ja nende suhtes tuleb langetada süüdimõistev kohtuotsus. Ta nõustub väga paljus prokuröriga, mis prokurör oma kõnes ütles ja esile tõi. Samas tahab kohe märkida, et taotletud karistusega ta kannatanu esindajana nõus ei ole. Süüdistatavad, prokuröri versiooni kohaselt, peavad küll hüvitama kahju: reaalse kahju ja kannatanu poolt taotletud moraalse kahju, kuid see on ju obligatoorne. Seadusemõtte kohaselt kõigile süüdimõistetud isikutele, kõik, kes mõistetakse süüdi tegudes, kus kahju on hinnatav materiaalse- või moraalse kahjuna, millele on ka rahaline väärtus, on hüvitamine iseenesest elementaarne ja kaasneb igale taolises juhtumis süüdimõistetule. Missugune aga peab olema kriminaalkaristus toime pandud kuriteo eest? Peab arvestama karistuseliigi ja -ulatuse sedastamisel, kindlakstegemisel mitmetest kriteeriumitest. Esimene nendeks on teo iseloom, teo tagajärg. Ei ole kellelgi kahtlust, et kannatanu DP sai tõsised vigastused ja selle tõttu, juba selletõttu on süüdistatavate poolt toime pandud tegu äärmiselt ühiskonnaohtlik. On kuritegusid, mida võib heastada, mida võib andeks anda, mille puhul on põhjust tõdeda, et ei ole jäävaid raskeid tagajärgi. Kuid on kuritegusid mille tagajärjed ei ole kinnimakstavad, ei lähe iseenesest mööda, vaid nad jäävad. Kahjuks sageli. Üks on kuritegude liik, mis on suunatud inimese elu ja tervise vastu. Elu ei saa tagasi anda, elu ei saa kinni maksta ja tervist ei saa osta raha eest. Inimesed, kes lähevad teise vastu jõhkra füüsilise jõuga, on ju ka ise inimesed, tavalised noored mehed. Nende peas peaks ju olema mõte ja inimene peaks mõtlema nagu inimene. Inimene ei kaitse mitte ainult enda tervist, enda lähedast tervist, vaid austab iga inimese elu ja tervist. Seda ei ole palju nõutud. 30 Teiseks, karistuse mõistmisel peab arvestama missugused on isikud, kelle üle kohus õigust mõistab ühiskonna ohtlikkuse seisukohast. Mitte üks inimene objektiivselt, ükskõik, kes teab asja faabulat, nende kolme süüdistatava käitumist
9. märtsist 2005.a. kuni tänaseni ei saa kinnitada, et need kolm noormeest on kaotanud oma ühiskonnaohtlikkuse. Nad on jõudnud isegi uued kuriteod toime panna ja nad on analoogiliste kuritegude eest süüditunnistatud. See ei näita nende paranemist. Iga nendega kokkupuude kohtusaalis, koridoris või trepil, on tema kui vana kohtutöötaja jaoks teatud psüühilise barjääri ületamine. Nendes on koguaeg midagi ähvardavat, mõnitavat, parastavat. Ei maksa kaugelt otsida- kuidas nad käitusid, kui olid täna hiljaks jäänud, mitte üks ei vabandanud. Nad on võitussporti harrastanud palju aastaid, mõni koguni kaheksandast eluaastast peale. Nad on ennast treeninud peksmiseks, teise inimese tervise kahjustamiseks, teise alla surumiseks, madalaks panemises. Praeguseks kujutuseks on esitatud materjalid. G.F Pgutati kambrisse, kus oli purjus Soome kodanik ennast välja magamas. Saabus „ Elu peremees“ G.F, näete siin vedeleb soomlane, mis ta siin vedeleb, ma pigem rahustan oma närve ja peksan ta läbi! Ega muidu analoogilise psüühikaga inimesed ei sõida autoga Eestisse. Ikka „Peremehed“ on tagasi! Kes sinna keskrajooni politseisse kambrisse pandi? „Peremees!“ Kui ta siit välja läheb ja te olete talle jälle ette lugenud 1 kuu ja 4 kuud jne tingimisi vabaduse kaotust. Mis neil sellest? K.Z on juba saanud selle. Kuidas ta meid pettis? Ta pani toime kuriteo, ta peeti kinni, oli kohtu all, mõisteti süüdi. Meie ei tea, et uus kuritegu on toime pandud. Me ei tea, et ta kõrval saalis on süüdimõistetud! Kannatanu esindaja ei usu, et K.Z Kasahstanis on vahepeal lõpetanud keskkooli, see on absurd. See võib ükskõik kus olla, aga ärge mõelge, et meie siin istume hunnik naiivseid, lihtsameelseid. Mul on juhuslikult K.Z-i isa kohta süüdimõistev kohtuotsus, aga see ei puutu siia. Neist ei saa kunagi õiguskuulekaid kodanikke, kui nende karistus ei ole efektiivne. Kannatanu esindajana tahaks ta ilma pahameelt tekitamata lugupeetud vastaspoolel tuletada meelde ühte nüanssi Vladimir V.R-i käitumisest, mis ei puuduta P i. See puudutab pronksiööd. Kui jooksis ERR-st ringvaate saade, siis ta helistas V.R-i kaitsjale, et ta vaataks seda oma armsakest süüdistatavat, millega ta tegeleb. Mis ajast peale on seadusandja vabastanud isiku tema isiksuse väljaselgitamiseks? Tuleb vaadata, mis oleks karistus, mis teda õigele teele suunab. Kõige ohtlikum on inimene, kelle kuriteo toimepanemisel puudub motiiv. Võib olla ei ole leiba, riiet, lapsed söömata. Olgu. Aga mis motiiv on inimestel, kes tulevad nagu võidukad väed, kui tegelikult Prive on juba külalised majutanud? Sünnipäevalapsed olid lauas, istusidG.F-ile see ei meeldinud, K.Z läheb istub lauda. Ise väidavad, et tulles oli klubi rahvast täis. Nad arvavad, et neile on sinna jäetud tühi laud. On selge, et neile ei olnud lauda pandud ootama. Sama seisukoht: „Peremehed tulevad!“ Motiiv puudub peksmiseks, homme lükkab minu trepist alla, homme viskab võõra lapse ümber- motiivitu tegevus. Või siiski, ehk on motiiv olemas, võib olla ta eksib. Viha eestlaste vastu, kellele mõnest on antud Eesti kodakondsus. Nemad läksid eestlasi lahutama! Nendele öeldi „ Vene sead, minge minema!“ Kui absurdne see on? DP on puhas venelane, kes pidi saama eestlaste nimel koosa kätte. Kannatanu esindaja vana juristina on näinud ühte koma teist. Rahvuslik vihkamine ei ole kunagi toonud kellelegi kasu, vaid ainult kahju. Kõige rohkem vihkajale endale. Sest kuskil nad komistavad, nagu nemad kolm. Vihast eestlaste vastu peksid läbi venelase. Siin pole midagi naerda, nagu seda teevad praegu süüdistatavad. Tema seadusandjana oleks teinud paragrahvi, kellel on põlisrahva vastu vihavaen, kohemaid oma etnilise rahva juurde tagasi. Inimene, kes on süüdimõistetud rahvuse vastu toimepandud kuriteos, mis ei ole tema etniline kodumaa, kohe tuleks teha väljasaatmisotsus. Isa tuleb ukse peale, et kurikatega ei ole vaja peksta. Ta võib seda öelda, sest nendega on liigagi nämmutatud. Nad peavad aru saama, et meie ajud ka töötavad ja oskavad mõtelda. Prokurör on hea inimene, hea kvalifikatsiooniga, ta alustab alles oma teekonda, temal on veel usk olemas. Temal, kogenud juristil, ei ole enam. Nõustuda saab prokuröri poolt küsitud karistusega ainult siis, kui süüdistatavatele mõistetakse šokivangistus. Nende arvates see peab kindlasti olema. Hagi suureneb 158670 krooni. 31 Seoses kolleegi sõnavõtuga ja väitega, et V.R-i süü ei ole leidnud tõendamist lisas kannatanu esindaja repliigi korras, et ta ei palunud asjata avaldada tema eeluurimisel antud ütlusi. Seal on kõik kirjas. G.F suhtes nagu oleks politsei rikkunud kinnipidamiseeskirju. See jutt ei vasta tegelikkusele, praeguse kinnipidamispraktika ega ka tol ajal, kui korrapidaja ruumis vormistatakse inimene kambrisse, toimub ülevaatus, kas tema suhtes on kehavigastusi, see kantakse žurnaali ja arvutisse sisse. See on kinnipidamisel obligatoorne. Ei uurita, kuidas tekkisid vigastused, vaid lihtsalt kajastatakse need. Kannatanu esindaja tahab veel öelda, et käesolevas asjas ta esindas kannatanut nii eeluurimisel kui ka kohtulikul asja arutamisel, loomulikult ka protsessis ettevalmistamisel. Ta oleks oodanud, et kui kolleegid peavad teda ületasustatuks, siis oleks võinud öelda ka tema kehvasti tehtud töö kohta midagi. Koos käibemaksuga 68 000 krooni, siis on puhas töötasu kõige madalam, mis on nende büroos ja Tallinnas keskmine hono