1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, mis alates 24.01.2007.a. on
1 järgi karistatav kuritegu. Kohtuliku uurimise käik Kohtuistungil ülekuulatud G.P ei tunnistanud oma süüd. G.P tunnistas kohtus, et ka käesoleval ajal edastab ta kaabeltelevisioonivõrgu vahendusel enda abonentidele Venemaa telekanaleid ORT, NTV, RTR. Nende telekanalite edastamise eest ei maksa ta kellelegi ning ei võta abonentidelt tasu. Abonenttasu 24 kanali eest moodustab 65 krooni. See on kõige madalam tasu Eestis. G.P rääkis, et tänu sellele, et asume Venemaale lähedal, NarvaJõesuu välisantennid võtavad vabalt ja kvaliteetselt vastu Venemaa telekanalite signaale. Mida ta ka teeb. Signaalid ei ole kodeeritud, on vabad kasutamiseks. Ta leiab, et Eesti territooriumil ei ole taasedastajat vene telekanalite edastamiseks, ei ole vene telekanalite esindajaid. S.t. ei ole kellega lepinguid sõlmida. G.P võtab loa ja tasub ainult nende kanalite eest, mida ta satelliidilt vastu võtab. G.P väidab, et oma töös on juhindus alati seadustest: Kaabelleviseadusest, Elektroonilise side seadusest, Rooma Konventsioonist, Autoriõiguse seadusest. Ta leiab, et ei ole kellegi autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi rikkunud. Kuni käesoleva kohtuistungi ajani ei ole Domanin kellelegi ühtegi pretensiooni esitanud. Vaid alles prokuröri surve all olles esitas Domanin hagi. G.P samuti juhtis kohtu tähelepanu sellele, et 8.jaanuaril 2004.a. uurija lõpetas kriminaalasja
G.P leiab, et tal on õigus ja et ta on kohustatud kaabeltelevisioonivõrgu vahendusel edastama oma abonentidele vene telekanaleid.. Tunnistaja A. Kompanijets avaldas kohtus, et oli Teleringhäälingu Autori ja Lähisõiguste Kaitse (MTÜ TALK) juhatuse liige. Käesoleval ajal see firma ei eksisteeri. Praegu (2006.a. lõpus) erinevaid vene kanaleid esindavad firmad Starman, RTVi, Riia firma. Narva-Jõesuus oli kaks kaabeltelevisioonivõrgu operaatorit. Hiljem jäi alles üks G.P firma, kes võttis antenniga vastu vene telekanaleid, tugevdas signaale ja suunas neid kaabeltelevisiooni abonentidele. Eetrikanalid ei ole kodeeritud ja neid võib vastu võtta mistahes isik. Rikkumine toimub siis, kui toimub vastu võetud kanalite müük. G.P esitas TALK-ile tema kaabeltelevisioonivõrgu abonentide vähendatud koguse – 540 abonenti. G.P ebaseaduslikult teostas NTV, Venemaa telekanalite müüki. Seejuures G.P väitis, et ei võta abonentidelt selle eest mingit tasu. Firmale TALK on tekitatud kahju 40 462,20 krooni. Tunnistaja J. Barajev avaldas kohtus, et tema firma samuti tegeles kaabeltelevisiooniga Narva-Jõesuus. Koos temaga hakkas sama tegevusega tegelema G.P firma, kes pakkus klientidele madalamaid hindu, ning kliendid läksid üle G.P firmasse. Barajev avaldas, et ta kuulis teiste inimeste käest, et G.P edastas vene telekanaleid. Tunnistaja Kalanik avaldas kohtus, et elab Narva-Jõesuus. Tal kasutab G.P kaabeltelevisiooni teenuseid. Vaatab vene telekanaleid. Tunnistaja V. Ponjatovski, OÜ Karjakajakas, s.o. külalistemaja, juhatuse liige, avaldas kohtus, et alates jaanuar 2001.a. oli G.P firmaga sõlmitud kaabeltelevisiooni leping, mille alusel edastati vene telekanaleid ORT ja NTV. 2 Tunnistaja T. Dunajeva avaldas kohtus, et elab Narva-Jõesuus. Ta kasutab kaabeltelevisioon teenuseid. Leping on sõlmitud G.P-ga. On olemas vene telekanalid NTV, Venemaa. Vaatab vene telekanaleid tasuta. Tunnistaja V. Maasik, sanatooriumi direktor, avaldas kohtus, et sanatoorium sõlmis G.P-ga kaabeltelevisiooni lepingu. On olemas vene telekanalid. Korteris on tal samuti kaabeltelevisioon vene telekanalitega NTV, PBK. Väidab, et vaatab vene telekanaleid tasuta. O. Domanin, olles üle kuulatud tunnistajana, avaldas kohtus, et on MTÜ Balti Autorite ja Leviliidu juhatuse esimees. See firma esindab välismaa telekanalite huve. Lepingu alusel on tema firmal õigus anda kaabeltelevisiooni operaatoritele luba RTR telekanali edastamiseks. Aasta jooksul oli firmal TALK paralleelselt nende firmaga õigus anda luba RTR telekanali edastamiseks. Firma TALK lõpetas oma tegevuse. Õigusjärglast tal ei ole. Hagejaks firma TALK olla ei saa, kuna see ei ole äriettevõte. Tunnistaja selgitas samuti, et kuni 26.maini 2005.a. Venemaa autoriõigusi keegi ei kaitsnud, kuna Venemaa ei ole ühinenud Rooma Konventsiooniga autoriõiguste kaitse osas. Selle kohta on olemas Riigikohtu lahend. Venemaa autoriõiguste rikkumise osas kuni 26.maini 2005.a. kriminaalasja ei saa algatada, võib ainult esitada hagi tsiviilkorras. Tunnistaja selgitas, et ilma loata ei tohi võõraid telekanaleid edastada, sh ka tasuta. Tunnistaja selgitas, et ORT telekanalit esindab välismaal Riia firma. O. Domanin, olles kannatajana ülekuulatud, avaldas kohtus, et Ülevenemaaline Riiklik Televisiooni- ja Raadiokompanii (Всероссийская государственная телевизионная и радиовещательная компания ВГТРК) väljastas talle 19.aprillil 2007.a. volituse üheks aastaks. Ta oleks pidanud esindama Ülevenemaaline Riiklik Televisiooni- ja Raadiokompanii huve autori ja autoriõigustega kaasnevate õiguste kaitsmiseks telekanali „RTR Planeta“, „Venemaa“, „Kultura“. 24.mail 2006.a. oli Ülevenemaaline Riikliku Televisiooni- ja Raadiokompaniiga (ВГТРК) sõlmitud agendileping „RTR Planeta“ telekanali huvide esindamiseks ja kaitseks. 22.mail 2006.a. väljastas Ülevenemaaline Riiklik Televisiooni- ja Raadiokompanii talle volituse kohtuse huvide kaitsmiseks. 26.mail 2006.a. piiratud vastutusega äriühing „TEM TV“ väljastas O. Domaninile volituse esindamaks nende huve Vene telekanalit „Pervõi Kanal“ levitamiseks Eestis kaabeltelevisioonis. Oleg Domanin oma volituste piires esitas hagiavalduse süüdistatavalt 2100 euro väljamõistmiseks hüvitise katteks Ülevenemaaline Riiklik Televisiooni- ja Raadiokompanii (ВГТРК), ORT TEM ja ZAO NTV autori ja autoriõigustega kaasnevate õiguste rikkumise eest. Samuti on kohtu poolt uuritud järgmised tõendid Avaldus koos lisadega: A. Kompanijets, Teleringhäälingu Autori ja Lähisõiguste Kaitse (MTÜ TALK) juhatuse esimehe 14.septembri 2004.a. avaldus politseile, millega teatatakse, et G.P ebaseadusliku tegevuse tulemusena telekanali NTV MIR taasedastamisel on firmale TALK tekitatud kahju summale 26 964 krooni (t.lk. 3-7). A. Kompanijets, MTÜ TALK juhatuse esimehe 14.septembri 2004.a. avaldus politseile, millega teatatakse, et G.P ebaseadusliku tegevuse tulemusena telekanali Pervõi Baltiiski taasedastamisel on firmale TALK tekitatud kahju summale 14 996 krooni (t.lk. 18-21). A. Kompanijetsile väljastatud volitus esindamaks OOO Pirmais Baltijas Kanals Venemaa telekompanii „Pervõi Kanal“ levitamiseks Eesti territooriumi kaabeltelevisioonis (t.lk. 82-87). Sideameti kontrollaktid ja mõõteprotokollid: Kontrollimise käigus 14.septembril 2004.a. ajavahemikul kell 11.00 – 12.30 oli tuvastatud, et FIE G.P kaabelside vahendusel edastatakse kanaleid: NTV, Pervõi Kanal, Venemaa, Kultura, Mir TV jt. (t.lk. 32, 39). 3 Kontrollimise käigus 20.oktoobril 2004.a. ajavahemikul kell 10.20 – 11.20 oli tuvastatud, et FIE G.P kaabelside vahendusel edastatakse kanaleid: NTV, RTR Planeta, Pervõi Kanal, Venemaa, Kultura, Mir TV jt kanaleid. T.lk.
Kaitsja viitas Autoriõiguse seaduse § 13-1 lg. 4, § 13 lg. 1 p. 9, mis näeb ette vajadust omada autorilt luba või litsentsi. Kaitsja leiab, et Eestis ei olnud organisatsiooni, mis esindaksid autoreid. Ei ole teada, kellelt oleks pidanud saama luba (litsentsi). Kaitsja leiab, et G.P tegudes ei ole ärilist eesmärki. Kaitsja viitas Kaabelleviseaduse § 19 lg. 1 p. 2, mis näeb ette kaabellevivõrguloa omanik peab tagama programmide pideva edastamise kaabellevi programmide põhipaketis, kus ei nõuta tasu. G.P oli madal abonenttasu, ning seetõttu ei ole ärilist eesmärki. Kaitsja leiab, et Riigikohtu otsus ei ole kriminaalmenetlusõiguse allikas, ning seetõttu Riigikohtu otsust ei saa antud asjas kohtuotsuse tegemisel aluseks võtta. Kaitsja P. Panasjuk samuti nõudis kohtult süüdistatava G.P õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole konkreetne ja ei vasta KrMS § 154 lg. 2, 3. Äriline eesmärk on olemas igas äris, kuid antud juhul ei ole äriline eesmärk tõendatud. Kaitsja leiab, et G.P ei ole rikkunud kellegi autoriõigusi. Ei ole autoriõiguse subjekti. Rooma Konventsiooni 3 punkt annab „taasedastamise“ mõiste. G.P ei ole teostanud taasedastamist. Kaitsja arvamusel Autoriõiguse seaduse § 73 ei näe ette kaabellevi piiranguid. Kaitsja leiab, et antud asjas on jõustunud kohtumäärus kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta, ning seetõttu KrMS § 199 lg. 1 p. 5 alusel peab olema menetlus lõpetatud. Kaitsja samuti leiab, et süüdistatava õigus kaitsele oli rikutud, kuna ta ei saanud kahe aasta jooksul kätte süüdistusakti, ning hiljem, kohtuliku uurimise käigus olid talle esitatud uued süüdistused. Seega, uurinud kohtuistungil kogutud tõendeid, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja, kohus tuvastas järgmist. G.P , kui füüsilisest isikust ettevõtja, sai loa kaabeltelevisiooni tagamiseks Narva-Jõesuus 2000.a. jaanuaris (t.lk. 63). Ta sõlmis era- ja juriidiliste isikutega kaabeltelevisiooni lepinguid. Seejuures abonendid said võimaluse vaadata vene telekanaleid NTV, RTR, ORT. Nimetatud kanalite esindajatega G.P ei sõlminud vastavaid lepinguid, s.t. ei saanud luba (litsentsi), millega rikkus autoriõigusi ja tekitas kahju summale 2 100 eurot. 27.mai 2009.a. hagiavalduse kohaselt on tuvastatud, et ajavahemikul 26.mai 2003.a. kuni 29.september 2005.a. firmad „RTR“ FGUR VGTRK, „ORT“ ORT Tem, „NTV“ ZAO NTV ei saanud G.P-lt litsentsitasu telekanalite edastamise eest summas 2 100 eurot. Vene telekanalite ebaseadusliku edastamise tõenditeks on Sideameti tõend (t.lk. 30-41, 119), kus on loetletud telekanalid, mida edastatakse kaabeltelevisiooni vahendusel Narva-Jõesuus J. 6 G.P firma poolt. Nende hulgas on: NTV, RTR, ORT. Antud asjaolu on kinnitanud kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad, kaabeltelevisioonivõrgu abonendid Narva-Jõesuus. Venemaa liitus Esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse rahvusvahelise konventsiooniga (26.oktoobri 1961.a. Rooma Konventsioon) 26.mail 2003.a. Eesti samuti kirjutas sellele Rooma Konventsioonile alla, millega võttis endale kohustuse kõikide nimetatud konventsiooni osalejate autoriõiguste kaitseks Kohtuistungil Oleg Domanin, kui mittetulundusühingu „Balti Autorite ja Leviliidu“ esindaja, esitas volitused enda nimele: - 26.mai 2009.a. firma OOO „TEM TV“ poolt Venemaa telekompanii „Pervõi Kanal“ telekanalite esindamiseks ja kaitseks - 22.mai 2009.a. Ülevenemaaline Riiklik Televisiooni- ja Raadiokompanii poolt telekanalite RTR Planeta, Rossiiski Informatsionnõi Kanal, Possiiskoje Televidenije, Kultura, Sport esindamiseks ja kaitseks - 1.novembri 2006.a. agendileping nr. НТВМ-116/ag, mis on sõlmitud NTV Hungary Commercial Limited Liability Company ja «Balti Autorite ja Leviliidu“ O. Domanini isikus, vahel telekanali NTV-Mir esindamiseks ja kaitseks. Hagiavaldusest nähtub, et süüdistatav ülalnimetatud firmadega O. Domanini isikus mingeid lepinguid ei ole sõlminud. Kohtuistungil oli usaldusväärselt tuvastatud, et G.P NarvaJõesuus kaabeltelevisioonivõrgu vahendusel edastas telekanaleid ORT, RTR, NTV nii eraabonentidele, kui ka juriidilistele isikutele. Tõenditeks on Sideameti tõendid, sündmuskoha vaatlusprotokollid, läbiotsimisprotokoll, tunnistajate ülekuulamised, lepingud abonentteenindamiseks, arvete koopiad, pangaväljavõte. Antud asjaolu ei eita ka ise süüdistatav. Kohus leiab, et on tõendatud, et süüdistatav tegutses ärilisel eesmärgil, ja nimelt kasumi saamise eesmärgil. Tunnistaja Barajev avaldas, et Narva-Jõesuus tegutsesid kaks kaabeltelevisiooni operaatorit, kelle vahel tekkis konkurents. G.P pakkus abonentidele madalamat abonenttasu ja vene telekanalite edastamist. Millega seoses abonendid läksid üle G.P kaabelvõrku, ning Barajevi firma lõpetas tegevuse. Ettevõtlustegevuse põhiliseks tunnuseks on suunitlus süstemaatilisele kasumi saamisele, mis kujutab endast isiku poolt rida tehingute sooritamise korduvust, mille lõppeesmärk on kasumi (tulu) saamine. Ettevõtluse tingimatu reegel on – saada esialgselt kulutatud raha juurdekasvu, tegutsedes reegli järgi: raha-kaup-tootmine-kaup-raha, kus raha summa ahela alguses on väiksem kui raha summa ahela lõpus. Lähtudes ülaltoodust kohus jõuab järeldusele, et süüdistatava süü on tõendatud ja tema teod on kvalifitseeritud süüdistusakti koostamise hetke seisuga õigesti. Süüdistusakt G.P suhtes
1 järgi on koostatud 25.augustil 2006.a. Kuid alates 15.märtsist 2007.a.
on dekriminaliseeritud.
Uus redaktsioon jõustus 15.märtsist 2007.a. Kohus juhib tähelepanu sellele, et esimene süüdistusakt on koostatud 25.augustil 2006.a., kus G.P süüdistati
1 järgi. 14.aprillil 2008.a. kohtuistungil prokurör esitas uue süüdistusakti, kus G.P süüdistati
26.mail 2009.a. kohtuistungil prokurör esitas uue süüdistusakti, kus G.P süüdistatakse
1 järgi. Antud asjas kohtuotsuse tegemisel kohus juhindub 1.juuli 2008.a. Riigikohtu otsusest asjas nr. 3-1-1-39-08, kus on antud analoogse olukorra täielik hinnang. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega selle kohta, et Riigikohtu otsus ei ole kriminaalmenetlusõiguse allikas. KrMS § 2 p. 4 märgib üheselt, et Riigikohtu lahendid on kriminaalmenetlusõiguse allikad. Riigikohus oma lahendites viitab pidevalt sellele, et alamad kohtuorganid võtaksid arvesse Riigikohtu lahendeid analoogsetes küsimustes. 7 Väljamõeldud on kaitsja ja süüdistatava väited selle kohta, et Eestis ei olnud Venemaa telekanalite esindajaid. Menetlus asjas oli algatatud Venemaa telekanalite esindaja A. Kompanijets avalduse alusel kd.1 t.lk. 3,
1 järgi tegude eest, mis on toime pandud ajavahemikul 26.05.2003.a. kuni 29.09.2005.a., need teod alates 24.01.2007.a. on karistatavad
1 järgi.
oli ja
Eraomandi kaitse alused on Põhiseaduses. Põhiseaduse § 39 sätestab, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. EV samuti võttis enda peale erinevad rahvusvahelised kohustused intellektuaalse omandi valdkonnas. Selleks, et riik kaitseks välisautorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajate õigusi nende teoste tulemuste kasutamisel Eestis ja vastupidi, on sõlmitud rahvusvahelised lepingud (Autoriõiguse seaduse § 3 lg. 1 p.3), mille alusel peab olema tagatud võrdne suhtumine välisriikide kodanike suhtes: samasugune kaitse, nagu on tagatud oma riigi kodanike suhtes. Eesti on liitunud kõikide tähtsate autoriõiguste ja autoriõigusega 8 kaasnevate õiguste valdajate kaitsva konventsioonidega, sealhulgas ka esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse rahvusvahelise Rooma konventsiooniga. Seega Eesti kohustub tagama samuti välisautorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajate huvide kaitse nende õiguste rikkumisel. VF samuti liitus Rooma Konventsiooniga 26.mail 2003.a. Kohtuistungil on tuvastatud, et G.P, olles FIE G.P, reg. nr. 10338800, mis osutas kaabelleviteenuseid ajavahemikul 26.05.2003.a. kuni 29.09.2005.a. temale kuuluva kaabeltelevisioonivõrgu vahendusel Narva-Jõesuus omas kodus statsionaarse antenni abil edastas kaabeltelevisioonivõrku Vene telekanalite NTV, RTR, ORT eetriversioone, tehes nad koos teiste kanalitega ligipääsevateks oma kaabelvõrgu klientidele. § 220 lg. 1 sätestab teose autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumise. Nimetatud kuriteo koosseis on blanketne. G.P teo lahendamisel tuleb juhinduda Autoriõiguste seadusest. Kohtuliku uurimise käigus tunnistaja Aleksandr Kompanijets, kes 2003-2205.aastatel esindas OAO „Telekompanii NTV“ huve, sealhulgas „küsimustes, mis on seotud ebaseadusliku kasutamise, k.a. telekanalite NTV eetriversiooni EV territooriumil ebaseadusliku levitamise lõpetamisega“ (t.lk. 4, 13), 2004.a. esindas OOO „Pirmais Baltijas Kanals“ „kõikides küsimustes, mis on seotud OOO „Pirmais BaltijaS Kanals“ ainuõiguste rikkumisega EV territooriumil kaabellevivõrgus Vene telekompanii „Pervõi kanal“ telekanalite edastamises (t.lk. 19), selgitas, et „ORT 1 kanal“, „NTV“, „RTR“ eetrikanalid on ette nähtud ainult Venemaa territooriumi jaoks ja nende edastamine Eesti territooriumil on keelatud. Luba (litsents) nende kanalite taasedastamiseks oma kaabellevivõrgus G.P puudus. Kannatanu Oleg Domanin, kes käesoleval ajal esindab OAO „Telekompanii NTV“ huve „autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste huve, nende kanalite suhtes, mis lähevad eetrisse massimeediavahendi „Telekompanii NTV“ raames (02.06.2009.a. volitus), samuti „Ülevenemaaline Riiklik Televisiooni- ja Raadiokompanii“ (22.05.2009.a.) volitus selgitas, et telekanalite „ORT 1 kanal“, „NTV“, „RTR“ edastamiseks ei ole luba, kuna kanalite sisseostmisel võetakse arvesse territooriumi, ning need kanalid ei oma õigusi Eesti territooriumil, nende organisatsioon „Balti Autorite ja Leviliit“ kaitseb kompaniid, kelle toodeteks on kanalid RTR, ORT, NTV. Seega tunnistajate ja kannatanu ütluste alusel nähtub, et kanalite „ORT 1 kanal“, „NTV“, „RTR“ edastamine on ette nähtud Venemaa territooriumi jaoks, Eesti territooriumil on see keelatud, ning G.P puudus luba (litsents) nende kanalite taasedastamiseks. Seega G.P rikkus Autoriõiguse seaduse § 13 lg. 1 p. 9, mis sätestab, et Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, sealhulgas autoril on õigus edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel, ning Autoriõiguse seaduse § 131 lg. 4 sätestab, et Teose edastamine raadio, televisiooni või satelliidi kaudu või taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu võib toimuda ainult juhul, kui teost edastav või taasedastav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose edastamiseks või taasedastamiseks. Taasedastamine kaabellevivõrgu kaudu Autoriõiguse seaduse § 103 mõttes on taasedastamine üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava 9 kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel. Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendite (sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite, tunnistajate, süüdistatava ütluste) alusel on tuvastatud, et tänu Venemaa Föderatsiooni territoriaalsele asendile ja lähedusele, kus vabalt edastatakse nimetatud telekanaleid, G.P võttis vastu statsionaarsele antennile telekanalite signaale ja suunas neid kaabellevivõrku, seega suunas üldsusele teose, millele Autoriõiguse seaduse § 4 lg. 2 p. 9 kohaselt tekib autoriõigus, seejuures ei omanud autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste luba (litsentsi). Autoriõiguse seaduse § 14 kohaselt on autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu). G.P ei olnud luba (litsentsi) vene telekanalite taasedastamiseks ning ta ei maksnud vene telekompaniidele tasu, järelikult rikkus telekompanii varalisi õigusi. Seega G.P tegudes on
ettenähtud objektiivne kuriteo koosseis – rikkus Autoriõiguse seadusega ettenähtud teose autori ja autoriõiguse kaasnevate õiguste valdaja õigusi, mis on ette nähtud. G.P teod sisaldavad samuti
ettenähtud objektiivseid kuriteo tunnuseid – teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik üldsusele suunamine. Nimetatud sättega on samuti kaitstud autorite ja autoriõiguse kaasnevate õiguste valdajate varaliste õiguste õiguslik heaolu. Ülaltoodust nähtub, et G.P tõepoolest taasedastas Venemaa telekanaleid, kusjuures taasedastas ebaseaduslikult (ülalpool on märgitud tema poolt Autoriõiguse seaduse sätted). Kuid kui
220 sätestas autori varaliste õiguste rikkumist, siis § 223 sätestab veel ka objektiivset külge – ärilist eesmärki, s.t. alates 24.01.2007.a. on autorite varaliste õiguste rikkumine kohtulikult karistatav, ainult siis, kui need on toime pandud ärilisel eesmärgil. G.P selgitas, et ärilisi eesmärke tal ei olnud, kanaleid edastas ta kaabellevivõrku ja „näitas“ klientidele tasuta. Seda kinnitasid ülekuulatud tunnistajad. Kuid kannatanu Domanin selgitas kohtus, et „avalik taasedastamine“ – see on äri, ning kas see on tasuline või tasuta, see ei ole kriteeriumiks. Tunnistaja Barajev selgitas, et 2004.a. oli ta juhataja osaühingus, mis oli loodud kui telekanalite levitamise operaator, ning lepingute sõlmimisel paljud kliendid esitasid küsimuse eetrikanalite olemasolu kohta. Klientidelt tuli informatsioon, et G.P on olemas kanalid. Kliendid andisid eelistuse G.P-le. Tunnistaja Ponjatovski selgitas, et nende kliendid olid huvitatud vene telekanalitest. Tunnistajad Kalanik, Dunajeva selgitasid, et ehkki kanaleid on oluliselt rohkem, nemad vaatavad kanaleid Venemaa, 1 kanal, NTV. Seega uuritud tõenditest nähtub, et Narva-Jõesuu elanikud liitumisel kaabellevivõrku olid huvitatud just nimelt nendest kanalitest, ning seetõttu andsid eelistuse G.P-le, selles seisnebki G.P äriline eesmärk – luua endale parimad tingimused konkurentide seas, ligi meelitada võimalikult rohkem kliente ning vastavalt sellele saada suuremat kasumit. Karistuse põhjendus
Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. 10 G.P kuriteo toimepanemise hetkel ning käesoleval ajal on süüdiv isik, kes on kriminaalvastutuse eas. Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et ta tegutses hädakaitse, hädavajaduse piires või pani toime kuriteo ettevaatamatusest.
2 kohaselt pani G.P toime tahtliku kuriteo.
ja § 58 ettenähtud G.P süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. G.P ei ole varem kriminaalvastutusele võetud. Ta on abielus, tal on alaline töökoht.
1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või vangistuse tähtajaga kuni 3 aastat.
1 näeb ette rahalise karistuse või vangistuse tähtajaga kuni 1 aasta. Arvestades G.P isikut, kohus leiab, et on vajalik mõista karistus vangistuse näol. Kohus arvestab seda, et süüdistatav ei tunnistanud oma süüd. Jätkab kaabellevivõrgus vene telekanalite edastamist selleks õigust omamata. Võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid, kohus jõuab arvamusele süüdistatava suhtes reaalse karistuse kohaldamise võimalusest. Uurinud kannatanute haginõudeid kohus juhindub sellest, et süüdistatav ja tema kaitsjad ei ole vaidlustanud hagisummasid. Kohus juhindub VÕS § 127, § 128, § 136, § 1043, § 1045 lg. 1 p. 5 sätetest. Seaduses on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud asjas kuulub hüvitamisele varaline kahju (VÕS § 128 lg. 2, 3). Kohus lähtub sellest, et kahju võib olla hüvitatud mitte ainult ühekordselt makstava rahasummaga, vaid ka perioodiliste maksetena (VÕS § 136). Kohtu arvamusel, kahju ei tekkinud kannatanute süü tõttu. Seetõttu ei ole alust vähendada kahjuhüvitise suurust (VÕS § 139). Samuti kohus leiab, et ei ole alust kahjuhüvitise suurust vähendada. Kahjuhüvitise suuruse vähendamine oleks kannatanute suhtes ebaõiglane. Samal ajal on kahjuhüvitise suurus süüdistatava jaoks mõistlikes piires (VÕS § 140). VÕS § 1043, § 1045 lg. 1 p. 5 alusel teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Lähtudes ülaltoodust kohus jõuab järeldusele, et kannatanu haginõuded on seaduslikult põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. KrMS § 305-315 kohus otsustas: G.P süüdi tunnistada
1 ettenähtud kuriteos ning mõista karistuseks vangistus tähtajaga 4 kuud. Peale kohtuotsuse jõustumist kohaldada tõkend – vahi all pidamine. Karistuse kandmise tähtaega lugeda vahi alla võtmise päevast alates. Välja mõista G.P-lt MTÜ Balti Autorite ja Leviliidu kasuks kontole nr. 4278661851002 Eesti Krediidipangas, 2100 eurot. Asitõendid: - televiisor Lathaag LTL-1400 tehasenumber 01010701 - videomagnetofon Toshiba V-110 cz tehasenumber 78230038 - videomagnetofon Panasonic nv-L20EE seerianumber L9KN00302 konfiskeerida. - vihik jätta toimikusse. 11 Välja mõista süüdistatav G.P-lt riigituludesse menetluskulud: - kaitsjakulud kohtueeluurimisel 637,20 krooni ning kohtulikul uurimisel 3760,50 krooni - kaitsjale toimiku materjalide koopiate valmistamine – 168,80 krooni - sundraha – 6525 krooni kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB Ühispank või arvele nr. 221023778606 Hansapank. Märkida viitenumber 2800049900 ning märkida süüdistatava nimi, perekonnanimi, kriminaalasja number, kohtukulud. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Rahalise nõude mittetasumisel mõistetakse nad välja kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, siis ta peab teavitama selle Viru Maakohut 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest, s.t. alates 31. augustist 2009.a. kuni 07. septembrini 2009.a. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsiooniõigusest, siis kohtuotsuse terviktekstiga on võimalik tutvuda kohtukantseleis alates 08. septembrist 2009.a. kuni 22. septembrini 2009.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul, s.t. alates 23 septembrist 2009.a. kuni 07. oktoobrini 2009.a. Vahistatud või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Määruse peale kohtukulude jaotuse kohta kriminaalasjas võib esitada apellatsiooni või määruskaebuse. Määruskaebuse võib esitada Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik R. Minzatov 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.