← Eesti

1-10-7145/4

Obsah (5)§ 424§ 74§ 75§ 50§ 78

Kriminaalasi nr 1-10-7145 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 28.mail 2010.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum Tõlk Regina Laiapea sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Jane Pa

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus P.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 27.mail 2010.a. kella 15.18 ajal Tartus, Jalaka tänaval mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg.nr XXXXXX, olles alkoholijoobes. 27.mail 2010.a. kell 16.11 tuvastati tal täppisalkomeetriga väljahingatavas õhus, mõõtemääramatust arvesse võttes, alkoholisisaldus 1,17 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p1 nimetatud tingimustele. Seega P.J, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdi tunnistada P.J

§ 424

järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui van P.J ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1)elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta P.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.J tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. P.J-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et P.J-i suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja vähendada temalt väljamõistetavaid menetluskulusid. P.J õpib ega ei tööta ja on ema ülalpidamisel. Tema ainsa sissetuleku moodustab 1500 krooni toitjakaotuspension. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks P.J-ile üle jõu ja nende täielik tasumine paneks isiku raskesse majanduslikku olukorda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.J

§ 424jär gi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.J ühe

(1)aasta kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata P.J-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata P.J katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta P.J-ilt juhtimisõigus kolmeks

(3)kuuks. ära mootorsõiduki KrMS § 180 alusel välja mõista P.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha, mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, üks tuhat kuussada
(1600)krooni ja kaitsja tasu viissada
(500)krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et P.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.